aastate teisel poolel sarnases rütmis, millega oli alustatud 1920. aastatel orienteerudes Lääne- Euroopa turgudele. Valitsuse poliitika nägi siiski ette mõningat sekkumist majanduspoliitikasse. Näiteks toetati põlevkivi- ja bensiinitööstust. Siiski võib öelda, et Eesti tuli majanduskriisist välja mitte tänu autoritaarsele süsteemile vaid vaatamata sellele. Aastatel 1918-1934 ja 1934 -1940 valitses ka erinev kultuuripoliitika. Demokraatlikul perioodil oli riigi sekkumine kultuuriinimeste tegevustesse minimaalne. Loometegevusse otseselt ei sekkutud, ent kultuuri arendati ja suunati riiklikul tasandil läbi finantseerimise 1925. asutatud Kultuurkapitali abil ning üritati maksimaalselt soodustada rahvuskultuuri arengut. Autoritaarsel perioodil piirati kultuuritegelaste loomevabadust. Keelustati igasugune võimude tegevuse kritiseerimine mistahes vormis. Riigistati haridus- ja kultuuriinstitutsioonid.
Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. Kuid on maetud Kullamaale, kust kunstik on pärit. Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel. Tema varase loomingu peamisteks saavutusteks on portreemaalid. Näiteks: Loid Pavel, Hilda Ürpus, Paul, Keres jne. Ta on maalinud paljude kultuuriinimeste portreesid, kuid on maalinud ka mitmeid perekonnaliikmeid. Portreemaalide kõrvalt lõi Valdemar Väli ka mastikumaale. Samuti on ta oma töödes kajastanud rannarahva, eelkõige Läänemaa, Muhu ja Kihnu eluolu. Väli loomingus domineerivad hilisimpressionistlikud ja rahvusromantilised jooned. Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale.
kuidagimoodi võluvalt ja võluväel suutis katalaaniast pärit, Barcelonas 20. aprillil 1893. aastal sündinud hispaania suurmeister mulle südamesse pugeda. Enda isa soovil omandas Miro kaupmehe hariduse, võttes selle kõrvalt juurde ka kunstitunde. 1910. aastal, olles 17 aastane, hakkas Miro tööle raamatupidajana, kuni ta 1912. aastal Barcelona Kunstiakadeemiasse õpingutele suundus. 1920. aastal kolis kunstnik Pariisi, kus sealsete kultuuriinimeste mõjutusel arenes Mirol välja tema eripärane unikaalne stiil, kus esineb nii sürrealismi kui ka dadaismi elemente. Miro loomingus oli suurepäraseid näiteid maalikunstist ("Alekiini karneval", "Hollandi interjöör") kui ka skulptuurist ("Piece de la Merde", "Naine ja lind"). Peale selle tegelas ta põgusalt ka näiteks litograafiaga, kollaazi- ja pastellitehnikaga. Miro looming on visuaalselt silmatorkav, põhiliselt ereda koloriidiga. Ta kasutas palju
välja). Kõike väljendatakse läbi enda ja oma tunnete, äärmuslik eneseväljendus. Ekspressionism, nagu kunst enamasti, peegeldab oma aega: 1) Poliitiline käärimine: Austria-Ungari keisririik (rahvusküsimus); Venemaa revolutsioon – tsaaririigi kukutamise püüd; Balkani ebastabiilsus – Euroopa püssirohutünn; kolooniate ümberjagamised. 2) Tööliste halb olukord, klassivahed. Rikkad olid ikka rikkad ja nautisid elu. 3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud). 4) Tööstuse areng, elu kiirenemine, linnastumine, mass-inimene, üksindus, hoolimatus. 5) Viib Esimese maailmasõjani, mis oli täielik vapustus (1914-1918). 6) Pettumine kõiges (teaduses, kultuuris, religioonis, inimkonnas, inimlikkuses). „Jumal on inimkonna hüljanud“ Ekspressionistid leidsid, et modernsus on inimese tõuganud orjalikule positsioonile, inimkond peab sellest
kunstiakadeemias õppejõuna · 1867 sai riigiametniku korsakovi portree est tiitli · Ei kaotatud sidet eesti haritlastega ningosales ka ärkamisaja sündmustes · Maalid: ketrajad,hiiu naised kaevul,truu valvur ema isa portree · Teoste sisu oli seotud eesimaaga · Lõpupäevil elas siiski peterburis 1899 suri August Ludwig weizenberg(skulptuur) · Tema looming arenes realism suunas · Tegi paljudele kultuuriinimeste portreed · Sündis 1837 a kanepi lähidstel · Aastani 1863 töötas mõisatislerina · 1873-1890 töötas,elas roomas · Siirdus 1890-1914 peterburi · Kuni siiamaani 1931 elas tallinnas · Avas 1920 a kadrioru lossis skulptuuride püsinäituse · Oli kirjavahetuses ärkamisaja tegelastega · 1878 korraldas oma isikliku kunstinäituse · Tööd olid seotud eesti kultuuriga
iseseisvuse saavutamises ainult väliselt, ent rahva hingelise iseseisvuseni jõudmiseks oldi vähe tehtud. ,,Meie, tarapitlased, väike vaimukultuuri sõdurite ryhm, asume sarnaseile iseseisvuselle vastasrinda teise kõrgema Eesti, Eesti iseseisva rahvuskultuuri ja vaimuelu nimel! Sõda Toompääl valitsevalle obskurantismile ja ylbele tõusiklusele!" - August Alle. Tarapita oli arvamusel, et vanem kultuuriinimeste põlvkond (,,kunsti-invaliidid") on ennast ammendanud ning on aeg hakata ka toetama nooremat generatsiooni. Kuigi teatreid, muusikakoole ja orkestreid riigipoolselt rahastati, oli nende uue loometööga varustamine takistatud ning liiguti üha rohkem jäljendamise ning keskpärasuse poole. Rühmitus juhtis tähelepanu ka sellele, et avalik sõna, ehk siis ajalehed ja ajakirjad, teenib tavaliselt mõne erakonna huve ning Tarapita väljaanded on üks vähestest tolleaegsetest sõltumatutest
Tegevus leiab aset 1948.aasta jaanuaris Moskvas. Ühel õhtupoolikul kogunevad samasse ruumi Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin, heliloojad Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš ning Stalinile truu riigimees Andrei Zdanov. Kangema napsu saatel hakkavad neli meest arutlema Nõukogude Liidu muusikakultuuri üle, mis vahepeal kisub ka väga emotsionaalseks. Näidendi lavastanud Rudolf Allabert on minu meelest väga täpselt ära tabanud tolle aja heliloojate ja üleüldse kultuuriinimeste olukorda. Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada. Samuti on hästi jäljendatud seda Stalini tallalakkumist, mida tema valitsusajal rohkelt oli, et ikka suurele liidrile meeldida. Oli ka aru saada heliloojate kartusest mitte vastu vaielda kõrgematele riigimeestele teoste kirjutamise osas. Ei pidanud ma pettuma ka näitlejate töös. Kõige enam meeldis mulle Tõnu Kargu mängitud Jossif Stalin
Muusikaalaselt olid tähtsamateks näiteks Heino Eller ja Artur Kapp. Algatati kodukaunistamise aktsioon. (Nõukogude periood) 1940. aasta Nõukogude anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile - nõuti sotsialistlikku realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis – Rootsis, Kanadas jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu survele. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Kirjandust pidi lugema niiöelda ridade vahelt, käis kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga. 1960. aastate "sula", lõppes stalinism, mis (MEIE ENDA MÄRGE; EI LOE: Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati) võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust.
toetajaid ja ebausaldusväärsed isikud · Umbusaldati balti inimesi · Vaimne vägivald · Massiküüditamine 1949.a märtsis- et inimesed astuksid vabatahtlikult kolhoosidesse · 1950.a tuli kokku EKP VII Pleenum- juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas jne. · Võimuvõitlus juunikommunistide (Vares, Karotamm, Lauristin) ja Venemaa eestlaste vahel · Kultuuriinimeste represseerimine · Kaardisüsteem, selle kaotamine 1947 Kolhooside loomine · Alates 1947.a Baltikumis · Kulakute väljaselgitamine · Maksude suurendamine · 1951.a kollektiviseerimine lõppes, 95% majapidamistest kolhoosides Käsumajandusele üleminek: · Allutamine plaanimajandusele · Võõrtööliste sissevool · Uued tavad, harjumused · Eestlaste osakaalu langus MÕISTED:
Siiski nimetatakse Hrustsovi võimu aega NSV Liidus "sulaajaks". Selle alguseks võib lugeda 20. kongressi, sulaaeg kestis kuni Hrustsovi tagandamiseni 1964. Sulaaeg tähendab, et vägivallapoliitika vähenes, pehmenes; ühiskonnaelu ja ka kultuurielu liberaliseerus (=muutus vabamaks, vabameelsemaks) mõnevõrra. NSV Liitu hakkas jõudma veidi infot ka läänemaailmast erialaajakirjad, said võimalikuks valitud kultuuriinimeste ekskursioonid lääneriikidesse, Eestis näiteks taastusid sidemed sõja lõpul põgenenud väliseestlastega, Tallinna-Helsingi laevaliin seati sisse jne. Kuna 1950. aastate teine pool oli ka NSV Liidu majandusele edukas, tugevnes kommunismi saabumise illusioon. 1961 võeti vastu NLKP uus programm, kus kinnitati sõnaselgelt: 1980. aastaks jõuab NSV Liit kommunismi! (tegelikult jõuti selleks ajaks peaaegu et nälja piirile)
kultuuripärandit.Raamatukogud puhastati"kodanuik ühiskonna pärandist", sellisel kombel hävitati suur osa iseseisvuse perioodikast ja ilukirjandusest. Ebasobiv kirjandus pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus äärmiselt piiratuks. Lisandus ka propakanda, mis pidi allutama kogu ühiskonna valitseva võimu kontrolli alla. Selle eesmärgiks oli suunata rahva orjentatsioon vene kultuurile. 26. Kas kultuuriinimeste looming Eesti NSV-s oli vaba? Miks nii arvad? Ei olnud, sest me elasime sotsialistlikus ühiskonnas, kus kehtis tsensuur. Ei tohtinud laimata NSV Liitu ning teatud asjade kirjutamine oli keelatud. 27. Miks ja millal koostati ,,40 kiri"? Sisu? 1980, haritlased koostasid selle protestiks ühiskonnas levivale tagurlikule murrangule - kultuuri elu vägivaldne juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine.
eliidile. Viimane tegeleb uute meediate ja kõikvõimalike para- ja kvaasikunstiliste aktidega, mis vaatamata oma näilisele suunatusele kunstivälisesse olmesse jäävad ometi ponnistavate härraste ja daamide harrastuseks. Massidest jääb säärane kunst eemale. Välja arvatud mõnel üksikul kunstivälisel juhul. Üheks niisuguseks võimaluseks olekski kannustada rahvusriigi konsolideerumist ja tõusta vastavate meeleolude laineharjale. Selleks oleks pind praegu soodne. Ometi tundub, et kultuuriinimeste enamik ei lähe seda teed, kas siis loomuldasa voi konformismist. Seega on nende kunst mõistetud jääma üha suletumasse ringi.
iseseisvusringide, üliõpilasseltside ja korporatsioonide tegevus Rootsis Eesti Maja ja Eesti Kool ESTO päevad Kanadas, ajalehed ja ajakirjad suhtlemine alguses piiratud, 60 ja 80 II pool taastusis · Ühiskonnaelust kõrvaldati iseseisvusaja haritlased · 60. aastate sula o võrsus uuspõlkond haritlasi, kunstnikke jne · 80. aastate dissidentlus o ühine kultuuriinimeste protest 40 kiri o Hirvepargi miiting jne o laulev revolutsioon 14. Iseseisva EV haridussüsteemi areng 1918. aastast kuni tänaseni · 1920 koolireform o kaheastmeline (algkool ja keskkool) o hindamine kolmepallisüsteemis · 1934 koolireform o kolmeastmeline (algkool, progümnaasium/reaalkool, gümnaasium või ametikool) o hindamine viiepallisüsteemis · Kõrgkoolid
iseseisvusringide, üliõpilasseltside ja korporatsioonide tegevus Rootsis Eesti Maja ja Eesti Kool ESTO päevad Kanadas, ajalehed ja ajakirjad suhtlemine alguses piiratud, 60 ja 80 II pool taastusis Ühiskonnaelust kõrvaldati iseseisvusaja haritlased 60. aastate sula o võrsus uuspõlkond haritlasi, kunstnikke jne 80. aastate dissidentlus o ühine kultuuriinimeste protest 40 kiri o Hirvepargi miiting jne o laulev revolutsioon 14. Iseseisva EV haridussüsteemi areng 1918. aastast kuni tänaseni 1920 koolireform o kaheastmeline (algkool ja keskkool) o hindamine kolmepallisüsteemis 1934 koolireform o kolmeastmeline (algkool, progümnaasium/reaalkool, gümnaasium või ametikool) o hindamine viiepallisüsteemis Kõrgkoolid
Üleminek totalitaarsusesse oli järsk kõigil elualadel, kuid esimesel nõukogude aastal olid uued võimud rohkem hõivatud poliitiliste ja majanduslike valdkondadega. Kultuuri jõudis stalinliku terrori täisvägi alles sõjajärgsel ajal. Esialgu rakendati siin kõrvuti piitsaga präänikut, ahvatledes kunstnikke riiklike tellimustöödega ning lisades teatritele toetussummasid, mis lubas (eriti perifeerias) truppe suurendada. Vasakpoolsed meeleolud olid kultuuriinimeste seas traditsiooniliselt tugevad; nii nende kui paratamatustunde ajel läksid nüüd mitmed murranguga kaasa." (Rähesoo 2011: 228) Sisuliselt tähendas Nõukogude Liidu okupatsioon Eesti territooriumil 1940 aasta algul seda, et totaliataarses riigis ei olnud võimalik jätkata teatriga nii nagu varem. Kuna Nõukogude ideloogia seisnes selles, et kõik on võrdsed, kaotas sellega teater. Kultuur ja kunst on kindlasti teatud määral sõltuvuses riigist ja selle valitsusest
Karl Suur 768-814 `keskaegne Saalomon' vallutamine: Itaalia 774, Hispaania (Zaragoza Rolandi laul) 778, Saksimaa Hispaania markkrahvkond 801, Baieri hertsogkond 788, Balkan paavst Leo III 800 Karl Suur nimetati keisriks (retk Bütsantsi alla 812 basileus Michel I'ga rahuleping) Impeerium: 1,2 milj km2 15-18 milj elanikku Karolingide renessanss: kultuuriinimeste kogunemine Aachenisse, kloostrid ja raamatute ümberkirjutamine Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962), Prantsuse kuningriik: Karl II Paljaspea, Itaalia kuningriik: Lothar 4. Feodaalsuhted
12. klass Lihula 2009 NIKOLAI TRIIK Nikolai Triik (1884-1940) oli Eesti maalikunstnik ja graafik. Ta õppis Peterburis, Pariisis ja mitmel pool mujal ning viibis pikemalt Soomes, Norras ja Saksamaal. Hiljem töötas ta õppejõuna Tartu kunstikoolis Pallas. Triik on loonud nii maastikuvaateid kui ka rahvusromantilisi ja sümbolistlikke teoseid, samuti palju Eesti haritlaste ja kultuuriinimeste portreid. Triik oli seotud kirjanikerühmitisega Noor-Eesti ning kujundas nende albumeid ja teisi raamatuid. (Tea Laste- ja Noorteentsüklopeedia 3, lk 261). Kunstniku sünnikoht ja lapsepõlvekodu asusid Tallinnas. Ta pärines kainest ja praktilisest keskkonnast. Tulevase kunstniku isa Kustav Jaani poeg Triik pidas Tallinnas rätsepaametit. Ta ei olnud põline tallinnlane, tema sünnikodu oli Järvamaal Vodjas. Kunstniku ema Anna põlvnes Paldiski lähedalt Leetse-Lepikult
a. kokku Eesti Asutav Kogu. Koos paljude teiste eestimeelsete organisatsioonidega sulges Nõukogude võim ka Estonia Seltsi. Oma tegevust alustati uuesti 27. märtsil 1990.aastal. Kuigi tänapäeval ei pea Estonia Selts enam hoolt kandma Estonia Teatri (nüüd juba Rahvusooperi) hea käekäigu eest, on paljud seltsi ettevõtmised ikkagi toetanud meie ühiseid aateid. Eesti kultuuritegelaste portreede galerii, Tiit Kuusiku, Naan Põllu ja Klaudia Maldutise fondid noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks, mälestuskivi paigaldamine Metsakalmistule nende estoonlaste meelespidamiseks, kes hukati Nõukogude võimu poolt Siberis kõik need seltsi initsiatiivil toimunud sammud on teatud määral aidanud väärtustada ka teatri minevikku. Üheks kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks oli kindlasti nn katusekivi kampaania, mille käigus Estonia Selts aitas koguda ligi miljon krooni Estonia Teatri-ja Kontserdimaja katusekivide muretsemiseks, ja mis kulmineerus 12.septembril 1998.a
paraadportree võtted. Eriti hästi õnnestusid kunstnikul naiste portreed. Orest Kiprenski (17821836) oli samuti hinnatud portretist. Kunstniku kuulsamaid töid on Aleksandr Puskini portree. Karl Brüllovi (17991852) peateos on maal ,,Pompei viimne päev". Esimest korda sai vene kunstis maali sisuks mitte üksikisiku kangelastegu, vaid hoopis rahva traagiline saatus. Pärast sellele maalile osaks saanud tohutut menu pühendus Brüllov täielikult portreekunstile. Valmisid tuntud kultuuriinimeste Vassili Zukovski, Aleksei Tolstoi, Ivan Krõlovi portree. Ivan Aivazovskile (18171900) tõid kuulsuse maalid, mis kujutasid mere stiihiat, jõudu ja võimsust. Aivazovski tuntuim töö on ,,Üheksas laine". Looduse stiihiale vastukaaluks kujutas kunstnik nende inimeste mehisust, kes laevahukus suutsid end päästa. Aastail 18441845 kujundas Aivazovski Balti mere äärseid kindluslinnu: olgu siinkohal näiteks Kroonlinn ja Tallinn. Ivan Siskini (18321898) meelisteemaks oli vene looduse ilu
Selline kampaania on vägagi suute muutuste alguspunktiks. Rahvuslikud ideed hakkavad taas oluliseks ja tähtsaks muutuma justnimelt seoses maaga. See oli päästikuks, mis vallandab ka teisi sündmusi. 80ndate lõpupoole luuakse nii poliitilised kui ühiskondlikud liikumised või grupid, nt MRP- AEG grupp, muinsuskaitseseltsid, esimene Eesti poliitiline erakond pärast iseseisvuse kaotust. 1988. aastal toimus nn loominguliste liitude ühispleenum. See oli kultuuriinimeste reaktsioon muutunud ajale, võimalikele uutele tulevikustsenaariumitele. Need kultuuriinimesed hakkavad tasapisi mõtlema tulevikust lahus Nõukogude Liidust. Siin saab oma väljundi see kultuuriinimeste seltskond, kes nõukogude ajal on pidanud oma arvamusi kogua aeg kuidagi varjama või on pidanud tsensuuriga võideldes kompromisse tegema ja pole saanud otse oma arvamusi väljendada. Kultuuriinimeste roll 80ndate lõpus on väga suur. Toona tegid poliitikat
keskaegne Tallinn. *Paavo Matsin „Baer“ [bä:r] osutatakse loodusteadlasele Karl von Baer’ile. Omamoodi poeem, mis räägib alternatiivse loo vabamüürlase rõhuga Eesti kultuuris Karl von Baerist. *Vaade ajaloole läbi ühe indiviidi, st subjektiivne vaade. Autobiofraafid, memuaarid, päevikud jne. Eelmise kümnendi lõpus elulugude ja mälestuste buum’i algus nö. Avapauguks 2006 Ita Ever „Elu suuruses“ Ilmus palju Eesti kultuuriinimeste elulugusid, populaarsemateks oli mingisugust performatiivset ametit pidanud inimese oma. Postmodernset subjekti mõjub ennekõike välispidisus, avalik elu. Tihti intervjuude või jutustuse vormis (ei mingit suurt süübimist psüühikasse vms); palju pilte. 2008.a Mihkel Raud „Musta pori näkku“ ja Mari Tarand „Ajapildi sees“. Tugev autori kujund, selge stiil. Mihkel raua raamatul romantiline mässaja tüüp, roki biograafia
Pärast Eesti ja Soome iseseisvumist 1917-18 aastatel jõudsid suhted punkti, kus Eesti valitsus tegi Soomele ettepaneku liitriigi moodustamiseks. Soomes peeti tookord ja hiljemgi eelistatumaks, et Eesti säilitaks iseseisvuse. Kahe maailmasõja vahelisel ajal suundus Soome rohkem koostööle Põhjamaadega ja liikus Balti riikide hulgast üheks Põhjamaaks. Eesti arendas samal ajal suhteid rohkem teiste Balti riikidega. Mitteametlikul tasandil suheldi viljakalt, rohkeimad olid kontaktid kultuuriinimeste vahel. Omaette nähtuseks kujunes laialdane koostöö üliõpilasseltside vahel. Aastail 1919-1932 kehtis Soomes alkoholi(keelu)seadus, mis põhjustas alkoholi salakaubaveo Eestist. Teise Maailmasõja ajal Eesti okupeeriti, Soomel õnnestus iseseisvus säilitada. Nii nagu Eesti Vabadussõjas olid Eesti vabaduse eest võidelnud tuhanded soomlased, tuli ka Eestist Soomele Talve- ja Jätkusõjas appi mitutuhat Eesti vabatahtlikku. Pärast 1944
aktsioon; Konstantin Pätsi valitsusajal pandi rõhku isamaalisele kasvatusele. Nõukogude periood 1940. aasta Nõukogude anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile. Kunstis ja kirjanduses nõuti sotsialistlikku realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis Rootsis, Kanadas jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu survele. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Nõukogude ajastu eesti kirjandusele sai üldiselt iseloomulikuks n- ö ridade vahele kirjutamine ning kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga. 1960. aastate "sula" võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust; luules kerkis esile nn kassetipõlvkond (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970. aastate
Õppis, uuris, lõpetas kuldmedaliga. Lõpuaastal esitas luuletuse „Ravenna“ suurepäraselt. Seejärel seab end sisse Londonis, kirjandus, esteetika, ajalugu, kirjutab, luulekogu. Alguses ei leia kirjastajat. Võidab ekstravagantsusega seltskonna tähelepanu. Alguses naerualune, hiljem pälvib tähelepanu. Tuleb kasuks, luulekogu müüdi kuue nädalaga läbi neli trükki. Mis see veiderdaja siis kirjutab? Kuigi ei armastatud, hinnatud seltskonnas. Oli endas kindel, leidis sõpru kultuuriinimeste seas. Tasapisi leiab ka tunnustust seltskonnas, läheb Ameerikasse loengut pidama. Astus laevalt maha, tolliametnik küsis, kas midagi on deklareerida? Ainult mu geniaalsus. Kõik andis indu, julgust, enesekindlamalt läks Pariisi, et ikka ennast tuntuks ja teatavaks teha. Üritas ka seal seltskonda raputada, ei õnnestunud suurt tähelepanu saavutada. Wilde’i häiris kerjusmees, lasi mehele õmmelda rätsepaülikonna. Lõikas sinna ka augud, muidu pole kerjusele kohane
Boccaccio ütles lahti on teosest ,,Dekameron", arvates, et on siiski lubatud piirid ületanud, liiga avameelne. Naise hingeelu kujutas. Tema ,,Fiammettat" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Dekameronis kasutatud raamjutustust, mille oli võtnud, järgides Ida tavasid. Sujuvus. 2. Ülevaade väliseesti kirjandusest Sõda oli. Eestist lahkus u 60 000-70 000 in. NSVL võim ju vägivaldne, eriti kultuuriinimeste suhtes. Põgenetigi, peamiselt Rootsi, Kanadasse, USA-sse. Eesti vaimuelu keskusteks said Stockholm, Toronto. 1/3 kirjanikest läksid tegelikult, sh Suits, Gailit, Visnapuu, Under, Adson, Kangro (Arbujatest). USA-s nt anti välja ajakirja Mana. Eesmärgiks oli neil kõigil rahvusliku eneseteadvuse hoidmine. Paguluses ilmus isegi rohkem teoseid kui Eestis (20 aasta jooksul). 2600 kogu 45 aasta jooksul. Kuna nad olid palgatööl, siis teosed polnud nagu
annaabi.ee 
