Loomulikud on ka reaktsioonid ja emotsioonid, peaasi, kui oskame näha nende põhjusi ja tagajärgi ning neist alati midagi kõrva taha panna. See tegevus ei pea olema teadvustatud juhul, kui kultuuride õppimine on lihtsalt taust, mis saadab meie igapäevaseid tegevusi. Õppimise ja individuaalse arengu teadvustamine muutub oluliseks siis, kui meil tekib võimalus oma tegevusega toetada ka teiste arengut (Jedomskihh jt. 2004). Tänapäeval on väga tähtis tunda kultuuridevahelist kommunikatsiooni. Kultuurist on saanud inimese tunnus. Suhtlemise juures on palju erinevaid tõkkeid üheks peamiseks tõkkeks on keeleerinevus. Keel on midagi enamat kui vaid uue sõnavara ja grammatiks äraõppimine. See kujutab endas teadmist , mida, millal, kuidas, kus ja miks öelda. Kultuuridevahelise õppimise juures on tähtis, kui me püüame olla avatud, vaatleme ja ootame pisut enne hinnangu andmist. Inimesed edastavad enamuses
osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? 5) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite
tulumaksuseadust. LOOV RAHVAS (kultuur) SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik toetamine, kultuuritöötajate panuse õiglane hindamine, kultuuripärandi hoidmine ja kättesaadavuse suurendamine, tippkultuuri ja rahvakultuuri käsitamine ühe terviku eri tahkudena. Me taotleme huvihariduse riikliku rahastamist ning kultuuriürituste piletihinna käibemaksu langetamist. Peame kultuuridevahelist suhtlust eluliselt vajalikuks nii Eesti siseselt kui piiriüleselt. Asutame Eesti kultuuriesindusi maailma tähtsamates keskustes, aitame maailma kunstisaavutustel jõuda Eestisse. ASTUME LOOVA RAHVA TOETUSEKS 5 SAMMU: 1) Suurendame kohati kultuuritöötajate palku. 2) Käivitame riikliku koondprogrammi Eesti mälu. 3) Kehtestame rahvakultuuriseaduse. Eesmärgiga tugevdada kohaliku kultuuri tugistruktuure. 4) Laiendame kultuurivaramu kättesaadavust.
Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Sisestasin soovitud indeksi. Klikkisin UDK lingile ja täpsustasin otsingut eksemplari asukohaga. Seal saab Ctrl abiga valida asukohti. Esimene tulemustest oli näiteks „Easy Web pages“ Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 4) Leidke noot, milles on popmuusika lugude seaded viiulile. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 5) Mitu murrete teemalist perioodikaväljaannet on ESTER kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje
Vastuse esimene osa: hobid ei kasutata selles kataloogis, kasutusel on harrastused . Harrastused alt tuli 10 viidet seotud märksõnadele nt huviharidus, isetegevus. Ester liitotsing, märksõna harrastused, keel inglise, teavikulaad raamat, valitud kataloogi osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Üliõpilastööd, aasta 2001, märksõna kultuuridevaheline , märksõna psühholoogia, Leiti 1 kirje. Kirje: Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 3) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje
,,Rahvusraamatukogu". De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook : Seoul, Korea. Seoul: Hollym 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, UDK ,,004.738.52 (035)" Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London : Facet Publishing. 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna"kultuuridevaheline psühholoogia", aasta ,,2001", kataloog ,,üliõpilastööd". Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. Magistritöö. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis?
Saan 12 vastet. De VilleColby, J. (2001). The expatriate handbook: Seoul, Koera. Seoul: Hollym. 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avasin UDK/MESH otsingu ning sisestasin indeksi 004.738.52 (035). Sain 71 vastet. Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London : Facet Publishing. 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valisin liitotsingu. Valisin kirjeks üliõpilastööd, märksõnaks kultuuridevaheline psühholoogia ning aastaks 2001. Vastuseks sain 1 kirje. Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe
(1956). Oxford junior encyclopaedia. London: Oxford University Press 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valisin parempoolsest menüüst UDK/MESH, otsingulahtrisse lisasin 004.738.52 (035) ja otsisin Tallinna täielikust kataloogist. Näiteks: Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London: Facet Publishing 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnaks kultuuridevaheline psühholoogia, aastaks 2001. Valitud kataloogi osa: üliõpilastööd. Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused : magistritöö. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe
Lisades soovitud piirangud on tulemus 13 2) Leidke Tallinna raamatukogudest teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsing avalehelt: Tallinna Raamatukogus, UDK ja sisesta indeks. Vastus: Beyond HTML : [covers Acrobat, Java, JavaScript, Shockwave, VRML, and more] / Richard Karpinski 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Valitud kataloogiosa: ÜLIÕPILASTÖÖD Otsingusõnad: kultuuridevaheline JA psühholoogia Ilmumisaasta: 2001 kuni 2001 Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised
Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku haridussüsteemi kõigil tasanditel; Luua võimalused individuaalseks loovaks enesearendamiseks; Igati toetada laste ja noorukite kujutlusvõime ja loovuse arengut Teadvustada kultuuripärandit, kunste, teadussaavutusi ja leiutusi ning edendada nende tutvustamist; Toetada sõnalise eneseväljendusoskuse arendamist; Edendada kultuuridevahelist suhtlemist ja soodustada kultuuride mitmekesisust; Toetada kohaliku seltsielu traditsioone; Tagada kõigile kodanikele juurdepääs kohalikku elu käsitlevale informatsioonile; Pakkuda vajalikke infoteenuseid kohalikele ettevõtetele, ühingutele ja huvigruppidele; Edendada informatsiooni kasutamisoskust ja arvuti kasutamisoskust; Osaleda igale vanusegrupile korraldatud kirjandusüritustes ja -programmides ning
1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO peakorter asub Pariisis. Organisatsioon keskendub eelkõige kahele globaalsele prioriteedile, milleks on Aafrika ja sooline võrdõiguslikkus. Veel on põhieesmärkideks anda kõigile võimalus kvaliteetseks hariduseks ja elukestvaks õppeks; mobiliseerida teadusi ja säästva arengu poliitikad; lahendada tekkivaid sotsiaalseid ja eetilisi väljakutseid; edendada kultuurilist mitmekesisust, kultuuridevahelist dialoogi ja rahukultuuri; informatsiooni ja kommunikatsiooni abil täiendada teadmisi organisatsiooni valdkonnas.2 UNESCO juhtorganite hulka kuuluvad peakonverents (The General Conference) ning juhatus (The Executive Board). Peakonverents koosneb organisatsioonis osalevate riikide esindajatest ning see koguneb iga kahe aasta tagant. Igal riigil on üks hääl, sõltumata selle suurusest või panusest eelarvesse
4) arhiivi loeteluga. korrastamise põhimõtted. B.2.13. 1) turismitoote orienteeruma loovus korraldab lähetusi ja Reisikorralda- (majutus, olulistes ametireise vastavalt ettea mine kindlustus, kultuuridevahelist korraldustele transport, viisad es erinevustes jms) olemus; 2) kultuuride erinevused. KOKKUVÕTE Olen omale selgeks teinud ,,Sekretär 5" kompetentsusnõuded ja leidsin igale nõudele vastava tegevusnäitaja. Lisaks sellele , täpsustasin enda jaoks oskused, mida kompetentsi juures vaja läheb. Äärmisel kasulik informatsioon, mida läheb ka edaspidi vaja sekretärina töötades.
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mi...
2. Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku haridussüsteemi kõigil tasanditel; 3. Luua võimalused individuaalseks loovaks enesearendamiseks; 4. Igati toetada laste ja noorukite kujutlusvõime ja loovuse arengut; 5. Teadvustada kultuuripärandit, kunste, teadussaavutusi ja leiutusi ning edendada nende tutvustamist; 6. Toetada sõnalise eneseväljendusoskuse arendamist; 7. Edendada kultuuridevahelist suhtlemist ja soodustada kultuuride mitmekesisust; 8. Toetada kohaliku seltsielu traditsioone; 9. Tagada kõigile kodanikele juurdepääs kohalikku elu käsitlevale informatsioonile; 10. Pakkuda vajalikke infoteenuseid kohalikele ettevõtetele, ühingutele ja huvigruppidele; 7. Mis organisatsioon on IFLA? IFLA on rahvusvaheline raamatukoguühingute ja- institutsioonide liit. Maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguühinguid ühendav institutsioon. 8
Igal inimesel on erinev taust, nad on pärit erinevate maailmavaadetega perekondadest. Pöördudes tagasi Sir Edward Burnett Taylor’i mõtte juurde, siis kultuur ei piirdu ainult ühisel territooriumil elavate inimestega, vaid sellesse kuuluvad ka teadmised, uskumused jm. Seega arvan, et igasugust suhtlust saab pidada kultuuridevaheliseks. Sugudevaheline kommunikatsioon on laiem kriteerium, mille alusel analüüsida kultuuridevahelist suhtlust. Kui rääkida meeste ja naiste omavahelisest suhtlusest, siis esimene asi mis sellega seoses pähe tuleb on see, kui lihtsasti tekib üksteise vääritimõistmine ning üksteisest möödarääkimine. Michael Reddy on väitnud, et rahvamudel suhtlemisest põhineb nn „torumetafooril“. „Torumetafoori“ kohaselt on tähendus teksti või sõna sees ning et kontekst pole oluline. Vääritimõistmist toimub
lepivad ning on sellega harjunud, nagu rääkis üks eestlane: "Meilgi on töörühmas suurem osa ingerisoomlastest immigrante...me oleme teinud tööd alati ja meil on palju töölepinguid. Palk on, jah, natuke madalam kui teistel, aga me teeme ületunnitööd ja saame sama palga. Sellest pole midagi, see kõik tasandub aja jooksul." (mees 35-39 a).19 Personalitöö osakond töötab eesmärgiga genereerida kultuuridevahelist tolerantsust oma tippjutide seas. Nad eelistavad palgata personali olenemata geograafilistest piiridest ja treenida neid vastavalt tööle asumise riigi kultuurilistele tavadele. Nad peavad tagama, et rahvusvahelise personalitöö poliitikad oleksid kooskõlas organisatsiooni strateegiate, struktuuri ja juhtimiststiiliga.20 Kuna personalitööst on saamas äärmiselt väljakutsuv ülesanne on rahvusvahelised
Põhjuseks ei ole mitte pelgalt individuaalsed omadused, vaid ka sotsiaalsete gruppide mõjud, kellega inimene uues kultuuriruumis kokku puutub ja/või samastub. Neist räägime pikemalt järgnevates peatükkides. Kokkuvõte Ladus keelekasutus määrab võimusuhted ning mõjutab seda, mil määral inimesed üksteisele meeldivad. Keele abil on võimalik määratleda iseenda identiteeti teiste suhtes. Keelebarjäär ja ühise keele puudumine raskendavad märkimisväärselt kultuuridevahelist suhtlust ent ühise keele olemasolu ei taga veel seda, et vestluspartnerid teineteise eesmärkidest või perspektiivist aru saaksid. Kultuuridevahelise suhtlemise oskuste üheks oluliseks aluseks on teadmine, et teise inimese arusaamad võivad olla erinevad ning valmisolek kohandada oma käitumist viisil, mis parandaks üksteisemõistmist. Veel ei ole selge, kas kultuuridevaheline suhtlemisoskus kuulub automaatselt
keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis.
Vastuväited eetilisele relativismile: Vastuväide ajaloolisele relativismile kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile millega seletada kultuuridevahelist eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? NB! Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva ja eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. KÜSIMUSED JÄRGMISEKS KORRAKS: Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi
spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus, ideoloogiline mõõde Esimese kahe grupi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest, seega poliitikat raske eristada kultuurivaldkondadest. Kriitika: see on liiga lihtne, kuna ainult 4 gruppi Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise, tarbimisena, on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemida uurimine Etnoloogia uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub kasumiprintsiip – kuidas ja kust kokku hoida jne Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasusse, vaidlesid kasumiprintsiibi vastu, sest kõigil ühiskondadel
kodanikuaktiivsus ja piirideülene tööjõu liikuvus. Et õpirännet saaks kasutada pedagoogilise meetmena, siis otsime selliseid näitajaid õpiprotsessi käigus ning keskendume teguritele, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Näiteks võime valida õpiväljundi „kultuuridevahelise teadlikkuse suurendamine“. Välismaal viibimine võib tuua kaasa nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid, aga uuringutest teame, et teatud tegurid soodustavad kultuuridevahelist õppimist. Juba 1969. aastal püstitas Iisraeli psühholoog Amir kontaktihüpoteesi, mis toob välja kindla rühma näitajaid, mille abil saab hinnata, kui tõenäoline on konkreetse projekti käigus saavutada positiivseid kultuuridevahelisi õpiväljundeid. Amir tõi välja need aspektid, mis peaksid parima võimaliku keskkonna tagamiseks esinema: võrdne staatus – kontaktiolukorras osalevatel pooltel peaks olema üldjoontes sarnane sotsiaal-
Milliseid iseloomujooni teistes rahvastes nähakse on varieeruv, kuid peamiselt nähakse negatiivseid jooni. Selle põhjuseks võib olla kunagi aset leidnud või veel praegugi aset leidvad etnilised ja kultuurikonfliktid. Kuid peamine põhjus on siiski psühholoogiline, inimese vajadus võrrelda end teistega, sealt ka teiste gruppidega. Stereotüübid piiravad inimesi ja takistavad neil mõsita nii oma kultuuri kui ka teisi kultuure ning häirivad seetõttu ka kultuuridevahelist kommunikatsiooni19. 5.1. Stereotüübid eestlaste kohta Eestlased peavad ise end väga töökateks, võrreldes naaberriikide rahvastega, näiteks lätlaste ja slaavlastega. Selle kõrval peavad eestlased oma rahvuslikeks omadusteks kainust ja rahumeelsust, mis võib aga välismaalastele välja paista kui tuimus ja ükskõiksus. Negatiivseteks iseloomujoonteks peetakse aga kadedust ja ,,ärapanemistahet"20.
mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Reeglid on kultuuriti erinevad. Vastuväited eetilisele relativismile: ajalooline relativism- nt orjuse kaotamisega seotud küsimused (kuidas tuleks orjuse kaotamist hinnata?) ja inimõiguste laienemine naistele (kas seda tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või on see moraalne, poliitiline progres?). Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millegagi tuleb seletada kultuuridevahelist printsiipide kattumist ja kultuuridevahelist kommunikeerimist. Neid küsimusi arutades kerkib esile seisukoht, et eetilised printsiibid ei ole tuletatud ühiskondlikust praktikast, vaid neil peab olema mingi muu allikas. Peaks tegema nii, nagu seda on alati tehtud. Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. 77. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? James kirjeldab Chatauqua koosolekukeskust kui kohta, kus puuduvad kannatused, vaesus,
· Asustus tihedam ja püsivam kui salga/hõimu puhul Riik · Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistusega poliitiline struktuur · Olemas on keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee. · Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus · Ideoloogia. Majandusetnoloogia Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. · Formalistid üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip);
kellel tööd ja õnne), poliitilised liidrid (vanemad ajutised/alalised). 4. Intensiivne põllumajandus (ka Eesti ja läänemaailm), kõrge asustustihedus, suured kogukonnad, paiksed (püsiasustus), toidupuudus tihti (toitu toodetakse palju, aga liigipääs raske, sest sõltub rikkusest), kaubandus väga oluline (spetsialiste väga palju tehakse mingit kindlat tööd, ei tehta enam kõiki töid ise), poliitilisi liidreis palju. Maa omamist peetakse väga tähtsaks tekitanud väga palju kultuuridevahelist mõistmatust. Koloniaalprobleemid kelle oma maa on, kui seal elavad põlisasukad? Bronislaw Malinowski majandusökoloogia - majandus põhineb üksikisiku otsustel ja huvil (majanduse alus) 40ndate alguses kolm meest vaidlesid talle vastu põhiline majanduse arengus on see, kuidas inimesed teevad otsuseid valdkonnas, kuidas kasutavad piiratuid vahendeid (aeg, raha, tööjõud), et produkt (kas kasu/õnn/prestiiz).
kultuuri kontekstis. Vastuväited: 1)Ajalooline relativism - kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? 2)Kultuurisõlteline relativism - millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta tundis end seal viibides kui saavutuste õhkkonnas, õhk on seal täis töökust, arukust, headust, korda, ideaalsust jne. See koht oli varustatud kõigi vahenditega rahuldamaks hädavajalikke madalamaid ja enamikke ülearuseid kõrgemaid inimvajadusi
hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväited eetilisele relativismile : Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga.Isegi kriitilisel positsioonil olles tuleks öelda, et sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse?Chautauqua olevat saavutuste õhkkond. Sealne kultuur on liigselt teisejärguline, headus väheinspireeriv. James väitis, et ta ei suudaks sealset elu välja kannatada. Tema vajab tasakaalu. Näiliselt ideaalne koht oli
progressi 2. Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Kui me tahaks öelda, et mujal oleks ka hea, kui tal oleks vaba tahe valida. Kui me leiame, et igal pool võiks nii olla, ei ole me eetilise relativismi postisioonil. 3. Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile - Millega seletada kultuuridevahelise eetilie komunikatsiooni võimalikkust? 4. Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Kui erinevad kultuurid ka poleks, ikkagi on neil eetika, neil on eetilise hea ja halva teo arusaamad, austamisvahendid eetiliselt hea teo suhtes. Eetilised printsiibid kattuvad suhteliselt palju. Alati eri kultuurides tuleb välja samamoodi, et petmine on halb, seaduste järgi käitumine on eetiliselt hea jne..me ei leia kultuure, kus oleks kaks viimast vastupidises olekus. NB! Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva
tarbimise süsteem Majandusteadus keskendub üldise süsteemi uurimisele, etno alustab teisest otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas majandust võib vaadelda kui kultuurilist fenomeni. Maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata. Kõigis ühiskonnas tavad ja reeglid, millega määrartletakse juurdepääs ressurssidele. On olemas ka reeglid, kuid neid ressursse töödeltakse. Etno uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist ja kujidas on maj.süsteemid seotud toiduhankimise viisidega. Toiduhankimise viisid määravad majandussüsteemi. Olulised on ka muud küsimused – sotsiaalsed erinevused(klassierinevused), poliitilised süsteemid, kuidas on perekonna sugulusvormid seotud majandusega. Uurib ka seda, milline on kokkupuude lääne ühiskonnaga läbi koloniaalsüsteemi. Kol võimude poolt pakutud mudelid erinesid põlisrahvaste omadest kõvasti. NT
Kuidas on majandussüsteemid seotud toiduhankimisviisidega, sest toiduhankimise viis määrab majandussüsteemi. Sageli on olulised ka muud küsimused, nagu sotsiaalsed erinevused, kuidas need on seotud majandusega nt klassi erinevused, soolised erinevused (või need puudvad), kuidas sugulusvormid on seotud majandusega ja ka poliitilised süsteemid. Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. 21 Uurivad ka, kuidas on kokkupuude lääne ühiskonnaga (eriti koloniaalriikidel) ja mõjutab nende rahvaste majandussüsteeme. Koloniaalvõimude pakutud majandussüsteemid erinesi põlisrahvaste omadest tugevalt.
(uuritakse, mis juhtus). Diagrammidega seletatakse ära, kuidas konflikt on seotud küla koosseisuga (mis suhted on võõrustajate ja küllatulijate vahel), lõpuks näidatakse monteeritud filmi. Refleksiivne lähenemine, ei kirjeldata ainult sündmust ennast, vaid ka seda, kuidas antropoloogid filmitegijatena ise töötavad (eesmärgiks oli ikkagi saada õpetlik video). Asch hiljem oli pettunud selles, et tema kui filmitegija eesmärk oli kultuuridevahelist mõistmist suurendada, kuid hiljem tehti uuring tudengite peal ja avastati, et sellised filmid kinnistavad negatiivset suhtumist sellisesse kultuuri. Asch filmis ka selliseid filme, kus näidatakse selle rahva pehmemat poolt („laste pesemine“ nt). See film on üldinimlikult arusaadav. Yanomamo filmidega anti ka kaasa õppejuhend, see peaks aitama efektiivsemini kasutada neid filme ja mõista samuti. Asch jätkas filmide tegemist. Ta tegi koos oma naisega koostööd
annaabi.ee 
