Nii juhtus ka teose peakangelase Ainoga, kes pidi kibedust tunda, nähes, et ka tema tunnete peale naerdakse, et ka tema võib haiget saada. Tegeliku lugejana samastasin ka mina end, aga mitte niivõrd konkreetsete tegelaste, vaid rohkem situatsioonidega. Arvan, et selle teose puhul on tegemist kõiketeadva jutustajaga ehk siis sündmused on kord ühe, kord teise tegelase vaatepunktist. Selle teose puhul on sagedamini esitatud Aino ja ka Kulno vaatepunktid, kuigi ka Karl Raismik, Muhem, Hilda mängivad olulist rolli, kuid kaovad tihedamini tahaplaanile, kui kaks esimest. Kõiketeadva jutustaja puhul on esitatud tegelaste kohta lühikesed iseloomustused. Tegelastest lähemalt: Aino on noor 21-aastane neiu, kes on harjunud tähelepanuga, ent kes seda mängeldes ära kasutab. Ta on uljaspäine, muretu, kohati naiivne nind veetlev. Aino on suhteliselt keerulise siseeluga, algul lakerdab naerda, hiljem ei
"Svjata Vatra" Eelmisel teisipäeval käis meie koolis esinemas üks väga tore ansambel. Selle ansambli nimi oli ,,Svjata Vatra". Ansambel koosneb viiest inimesest , kahjuks aga meie kooli tulid ainult kaks neist. Üks ,,Svjata Vatra" liige oli pärit Ukrainast, tema nimi oli Ruslan Trochynskyi. Ta tuli kuus aastat tagasi Eestisse oma punkfolk-bändiga ,,Haydamaky" ja armus ühe tüdrukusse, ja jäi siia elama.Teise liige nimi oli Kulno Malva. Nad mängisid erinevatel pillidel. Kulno mängis akordiooni, torupille ja lalulis ka. Ruslan näitas meile Ukraina pilli, mille nimi oli trambita. Ta oli umbes kolm meetrit pikk , tehtud puust ja väga meeldiva ja huvitava häälega. Veel ta mängis trombooni ja duduki , mis olid väga kõva häälega. Ruslanil oli väga hea hääl ja ta vahepeal laulis igasuguseid laulu ja sellel ajal kui Kulno mängis pille , ta karjus ,,Hei , Hei , Hei"
Meie materjal pärineb kolmest teadusartiklist – Alberto Silva „What do we really know about leadership?“, Antra Line ja Anita Lasmane „Leadership, communication and union commitment in Latvia: development perspectives of strategic management“ ning Robert J. Allio „Leaders and leadership – many theories, but what advice is reliable?“ Samuti on mõiste määratlemisel kasutatud aine juhtimise alused õppematerjale ja raamatut „Juhtimine“ Aino Siimoni ning Kulno Türgi poolt. Lisaks sellele kasutasime oma töös ka õpikut „Organisatsioon ja juhtimine“, mille on kirjutanud Raoul Üksvärv. Töö on jagatud kaheks peatükiks: esimeseks peatükiks on eestvedamise mõisteanalüüs, teine kirjandusallikate uurimismeetodid. Nendele peatükkidele lisandub sissejuhatus, kokkuvõte ning kasutatud kirjanduse loetelu. 3 1. EESTVEDAMISE MÕISTE ANALÜÜS 1.1. Autorite vaatenurkade sarnasused ja erinevused
“ See oli täiesti normaalne asjade käik. Tallinnfilmist teati Kaljo Saksa sõjaväes olemisest. Sel ajal ei saanud enam ära ja ei tulnud kõne alla ka ära minna , sest Kaljol oli väike tütar. Ta abiellus 1947.aastal ja tütar sündis 1948. Kui ta Moskvas oli, siis abikaasa sai isegi Eesti esindusse tööle paariks aastaks. Nüüd on nende lapselaps, Elo, juba suur inimene. Kui ta Draamateatrsse tuli , tehti kohe esimese lavastuse Kulno Süvalepaga „Kevade“. Saalid olid puupüsti täis ja tütarlapsed ootasid neid peale etendust tagaukse juures ja küsisid autogramme. Siis kutsuti Kaljot Tallinnfilmi, kuhu tuli üks vene rezissöör Jegorov tegema siinmail eismest kunstilist filmi „Jahid merel“. Öeldi: „Meil rezissööre pole, aga ta on umbvenelane ja kedagi on vaja appi ja ka õppima, me maksame teile 180 rubla kuus
"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne.
AINETÖÖ Vastab vähemalt 5 p jooksul. [email protected] [email protected] (kirjutada kool ja grupp, ja ainetöö rühm.) 22.10.09 2h 28.01.2010 12.00 4h- töö peab valmis olema! Kontaktaeg: -14.detsember 2009, teemade kinnitamine. 05.02.2010 9.00 kaitsmine, 6 h Vt. raamat ,,Uuri ja kirjuta". TTK rmtk müügil. Vt. Kulno Türki raamatud Teaduslik teadmine- tugineb varasematele teadmistele ja seisukohtadele. Kõik seisukohad ja andmed peavad olema viidatud, vastasel juhul tegu plagiaadiga. Tuleb selgitada erinevate autorite mõisteid erinevates käsitlustes. Mõisted peavad olema süstematiseeritud. ... majanduslanguse tingimustes 1997 vs 2009. Töö lõpus peavad olema oma seisukohad. MK KT juhendi alusel vormistada. MK ainetöö juhendit kasutada (kõige viimast versiooni).
lennu bakalaureusetöö, Eesti Riiklik Nukuteater) 2003 Martellus George Bernard Shaw näidendis "Tagasi Metuusala juurde" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) 2004 Sascha Kristo Šagori "Puutumatas" (Vanalinnastuudio) Filmides 2002 Mugur "Nimedes marmortahvlil" 2005 Nitram "Röövlirahnu Martinis" 2005 Uru "Malevas" 2006 Märt "Tulnukas" Lavastused 2007 Rudyard Kiplingi / Kulno Süvalepa "Kass, kes kõndis omapead" (Sadamateater) 2010 Ole Lund Kirkegaardi "Ninasarvik Otto" Muud Ülesastumised 2008 Eesti otsib superstaari II hooaja üks saatejuhtidest politseinik Kaspar Tuvi "Kättemaksukontoris" 2010 "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010 turvamees "Riigimeheestes" (ETV) 2011 "Eesti Laul 2011" üks saatejuhtidest (ETV) 2009–2011 "Tujurikkuja" (ETV) Preemiad
Selles kajastus ühiskonnaelus toimunud muutus: linnriigi asendumine ulatusliku ala hõlmava riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja ühiskonnas toimuva ratsionaalne mõtestamine. Siiski kasutati ka mütoloogilist suzeed, näiteks Pergamoni altar. Pelgulinna Gümnaasium HELLENISM Referaat Õpilne: Jessy Kirsipuu Juhendaja: Kulno Kala Tallinn 2009 Kasutatud materjal Johannes Irmscher. Antiigileksikon 1. Tallinn ,,Valgus" 1983 Johannes Irmscher. Antiigileksikon 2. Tallinn ,,Valgus" 1983 http://wiki.zzz.ee/index.php/Hellenism http://www.slideshare.net/madlimaria/hellenism-presentation http://en.wikipedia.org/wiki/Hellenistic_civilization
Vahetanud õpingud TPI-s 1947. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi vastu, oli ta teinud otsutava valiku näitekunsti kasuks, kuid juba 1948 vahetas ta Tallinna teatrikooli Moskva "kaitsvate müüride" vastu, sest paradoksaalselt oli tema ja mitmete temasuguste eelnevast elukäigust tulenev risk tollal väiksem impeeriumi südames kui Eesti NSV-s. Moskva GITIS-e legendaarse Eesti stuudio lõpetajana saabus näitleja Kaljo Kiisk 1953.aastal Tallinna Draamateatrisse. Ta jõudis siin koos Kulno Süvalepaga lavastada Lutsu "Kevade" (1954), mängides ise ka Tootsi. Nupukat, erksa mõtlemise ja rahutu vaimuga Tootsi. Ometi sai too lavastus kuulsaks eelkõige Orgulase Abeli hullava "Kevadena", millel kõikidest samanimelistest lavatükkidest oli pikim eluiga. Kuid alates 1955. aastast oli Kiisk teatrist läinud ja alustanud uut elu filmimaailmas. Näitlejana oli Kiisk inimnatuuri alati tajunud, ta oli tähelepanelik, oskas vaadelda, tajus meeleolusid ja atmosfääri
Nad lugesid koos ajalehte nagu ikka igal hommikul. Ainus asi, mis neid vanakesi muretsema pani, oli Eestile lähenev linnugripp, sest nende aia peal oli kombeks ringi joosta pardiperel, keda vanainimesed toitsid. Seega hakkasid Paula ja Kalju muretsema, et kas on ikka ohutu neid edasi toita. Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula ja Kalju silmitsesid üksteist murelikult ja pöördusid siis poja poole, et kas siis tõesti muud varianti pole. Poeg raputas nõutult pead, riisus saiaga taldriku puhtaks, andis emale laubale musi ja ütles: "Peaks nüüd tööle minema." Nende sõnadega ta
Nad lugesid koos ajalehte nagu ikka igal hommikul. Ainus asi, mis neid vanakesi muretsema pani, oli Eestile lähenev linnugripp, sest nende aia peal oli kombeks ringi joosta pardiperel, keda vanainimesed toitsid. Seega hakkasid Paula ja Kalju muretsema, et kas on ikka ohutu neid edasi toita. Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula ja Kalju silmitsesid üksteist murelikult ja pöördusid siis poja poole, et kas siis tõesti muud varianti pole. Poeg raputas nõutult pead, riisus saiaga taldriku puhtaks, andis emale laubale musi ja ütles: "Peaks nüüd tööle minema." Nende sõnadega ta
"Ülemlaul" (2001, tekst piiblist) meeskoorile. Teosed 1968 Klaverisüit op. 1 1969 Klaverisonaat nr. 1 op. 1 nr. 2 1970 Allegro op. 2 nr. 1 viiulile, tsellole ja klaverile Lastetrio op. 2 nr. 2 1971 Viiulikontsert op. 3, viiulile ja kammerorkestrile 4 pala klaverile op. 4 Serenaad puhkpillikvintetile op. 5 1972 Divertisment kammerorkestrile op. 7 1973 Klaverisonaat nr. 2 op. 8 Flöödikontsert op.10 1974 Imelugu, koomiline ooper, op.6 (Kulno Süvalepa libreto Boccaccio "Dekameroni ainetel) 1975 Leelolaulud vokaalkvintetile ja instrumentaalansamblile (tekst Leelo Tungal) Armastan seda maad, meeskoorilaul (tekst Leelo Tungal) Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) Ooperimäng 1976 Küll on tore keksida op. 20 nr. 1, laste klaveripala Viiulikontsert Lihtne sümfoonia Klaverikontsert nr. 1 Klaverisonaat nr. 3 op. 15 Keelpillikvartett Aga tuhkatriinu on väga ilus op. 20a nr
inimesi oli seal väikesel alal, kella kümneks oli plats rahvast täis ning ,,PIDU" käis täie hooga.Esinejate jaoks oli üles seatud suur välilava, kus bändide pauside ajal keerutas plaati DJ Rivo Tettermann.Kell 20.30 tuli lavale Svjata Vatra. Svjata Vatra on Eesti-Ukraina kollektiiv, kes oma stiili nimetavad tulefolgiks. Svjata Vatra solistiks on Ruslan Trochynskyi,kes lisaks laulmisele mängib ka trombooni.Lisaks kuuluvad bändi veel: Kulno Malva akordionil, Juhan Suits torupillil ja vilel, Kalle Kindel jembeel, Dmitri Dmitrenko löökpillidel.Nelja eesti ja ühe ukraina muusiku koostööst õhkub tulist meesenergiat ja rõõmsameelsust.Svjata Vatra lavale astudes ning nähes nende torupilli,trombooni ja tamburiini nähes tekkis mul kõhklus, kas nad on ikka sobivad esinema sellisele noorte üritusele, aga kui hakati mängima, siis kõik kõhklused purunesid ja rahvas tõmmati väga kiiresti oma rütmilise muusikaga tantsima ja
säilimisest, ettevõttesse paigutatud omakapitali suurendamisest, teiselt poolt aga omanikutulust, dividendide saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele. Tallinn: Olion, 1994, lk. 237 6 Kidron, A. Ärijuhtimise psühholoogia. Teine trükk. Mondo, 2001, lk. 6 7 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 10 8 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 78 9 Laas, A. Ettevõtlus on elamise viis. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus, 2001, lk. 18 Suurettevõtet juhib tavaliselt juht-palgatöötaja, kes kuulub keskse isikuna ettevõtte juhtkonda. Juhtkonna suurus ja koosseis olenevad ettevõtte organisatsioonilis-õiguslikust vormist, mis jaotub maailmapraktika kohaselt kahte suurde gruppi:10 · inimeste ühendused; · kapitaliühendused. 1.1.4.1. Inimeste ühendused
Tulemuseks sain 3 kirjet mille autoriks oli nimi Kadri. Kadri Kõiv artikleid oli neist 2, mõlemad artiklid on ilmunud ajakirjas Personali Praktik. leidke ajakirjas Akadeemia avaldatud artikleid märksõnaga ,,personalijuhtimine", lisage artiklite kirjed; Liitotsing, sisestasin pealkirja ,,Akadeemia" ja märksõna ,,personalijuhtimine" Tulemuseks sain 2 kirjet 1 Türk, Kulno, 1954- Töösoorituse juhtimine kui juhtimisinstrument - kas ka akadeemilisele töötajale? / Kul Akadeemia, ISSN 0235-7771. (2015) ak. 27, nr. 12, lk. 2229-2255 2 PARE Akadeemia alustab: personalijuhtide arendamisega jätkatakse, juhid haaratakse Director, ISSN 1736-5449. (2011) nr. 12, lk. 52 Novembris 2011 uksed avanud PARE Akadeemia keskendub keskastmejuhtide ning väikese ja kes
Näitekirjandus sel perioodil: · Pöördumine poliitika ja ühiskondlike teemade juurest üldinimlike teemade juurde (armastus, inimsuhted, eetilised probleemid, pereväärtused jne). · Olmerealism (võrdle nt sotsialistliku realismiga) · Suhteline lihtsakoelisus, argiprobleemid · Palju suurem vabaduse aste nii sisus kui vormis · Koostöö lavastajate ja autorite vahel Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Mai Talvest, Uno Laht, Raimond Kaugver, Liidia Kompus, Kulno Süvalep. Juhan Smuul (1922-1971) Pärit Muhust, andekas iseõppija, alustas ajakirjanduses. Luuletaja. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees, 1965 ENSV rahvakirjanik, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961. ,,Atlandi ookean" 1956 ,,Lea" 1959 ,,Kihnu Jõnn" 1964 ,,Polkovniku lesk" 1965 ,,Pingviinide elu" 1968 Mere temaatika on tema loomingus tähelepanuväärne. Egon Rannet (1911-1983)
2. Goleman D.,Boyatzis R., McGee A, Loomulik juhtimine, OÜ Väike Vanker, 2003 3. Habakuk, Madis, Eesmärk otsus juhtimine, Tallinn ,,Valgus", 1976 4. Heller, Robert, Meeskonna juhtimine, Koolibri, 2000 5. Leimann J., Skärvad P-H., Teder J., Strateegiline juhtimine, Külim 2003 6. Pearson, Gordon J., Strategic Thinking, Prentice Hall International (UK) Ltd, 1990 7. Remmelg, Teeli, Juhi Idee Laegas, Äripäeva Kirjastuse AS, 2006 8. Türk, Kulno, Personali juhtimine ja eestvedamine, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999 9. Üksvärav, Raoul, Organisatsioon ja juhtimine, Tallinn TTÜ, 2003
Uurimisülesanded: · tutvuda Maslow' motivatsiooniteooriaga; · tutvuda Herzbergi kahe faktori teooriaga; · tutvuda McClellandi õpitud vajaduste teooriaga; · selgitada, milline on personaliuuringute tähtsus ja milliseid meetodeid kasutatakse; · uurida, milline seos on teooriatel tänapäeva personaliuuringutega. Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid ja raamatuid. Peamisteks allikateks on Kulno Türgi raamat ,,Inimressursi juhtimine" ja Anu Virovere, Turh Alasi ning Jaana Liigandi teos ,,Organisatsioonikäitumine". Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu töörahulolu ja motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1
töötajatega. Diplomand uuris läbiviidud küsitluses: millised on töötajate suhted juhtkonnaga; kas töötajad on motiveeritud; kas töötajad on rahul ettevõtte juhtimisega; kas töötajad peavad ettevõtte juhte oma liidriteks; millist liidristiili kasutatakse ettevõttes. Küsitluse tulemusi ning vestlustes kogutud infot on analüüsitud eestvedamise teooria põhjal. Teoreetilises osas toetus diplomand põhiliselt järgmistele autoritele nagu Kulno Türk, Maie Kotkas, Maaja Vadi, James A. Belasco ja Ralph C. Stayer, S. Winston, Peter R. Scholtes ning ajakirja Äripäev Juhtimise eriväljaannete artikleid. 6 1. Eestvedamine ja liidriks olemine 1.1 Liidri mõiste ja eestvedamise olemus Eestvedamist on püütud defineerida mitmeti. Kulno Türk arvab, et eestvedamine ehk leadership on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust
Saavutamaks ettevõtte eesmärke, tuleb ligi meelitada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Personali värbamine ongi protsess, mis koosneb vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamisest. (Alas, 2005: 55) Eesti Posti personalijuht Merike Jaamul pöörab tähelepanu sellele, et värbamise eesmärgiks pole võimalikult paljude kandidaatide kohale meelitamine, vaid õigete oskustega töötaja leidmine (Jaamul 2007: 4). Kulno Türk nimetab kokkuvõtvalt personali värbamist (personnel recruitment) protsessiks, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega töötajaid kandideerima vakantsele töökohale. (Türk 2005: 103) Organisatsioonid on oma olemuselt, eesmärkidelt ja tööjõult erinevad. Sellepärast tulebki igal organisatsioonil välja töötada just temale sobiv värbamisstrateegia ning kohandada see organisatsiooni vajaduste ja muutustega. (Türk 2005: 106)
Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Vastavalt sellele, missugust tähelepanu on ühele või teisele põhiküsimusele pööratud või mida eriti rõhutatud, võib välja tuua organisatsiooni- ja juhtimisteoorias valitsevad põhilised lähenemisviisid ja käsitlussuunad. (Alas, 2008: 23) Kaasaegseid juhtimisteooriad käsitlevad pikemalt Aino Siimon ja Kulno Türk (2003: 47-52). Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Seetõttu on nende valik paratamatult subjektiivne. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljud juhtimisteadlased on kritiseerinud erinevate juhtimisalaste käsitluste ühekülgsust ja üritanud neid omavahel ühendada. Sellest kasvasid
.." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema. ,,karje vabaduse ja uue maailma suunas". II - ,,Tuhkatriinumäng" Vanemuine, lavastas Hermaküla, kunstnik Liina Pihlak Raivo Adlas (Prints), Mae Puusepp (Tuhkatriinu), Herta Elviste (Perenaine), Kulno Süvalep (Peremees) jt. Samuti politiseerus vastuvõtul [valmis tegelikult esimesena aasta võitlust]; 68. aasta kevade sündmused. Siseretsensioone (võimukriitika, maailma ,,sisemine pessimism"). Uuenduslikkus; näidend lavastus: autoritruu. Rõhutatud teatrilisus. Tänapäeva (kaasaja) teaduse sissetoomine. Teatrilava ettenäitamine põhistseenis; tühi lava masinatega jne. ,,maailma sisemine masinavärk" kujundlikult. Retseptsioon vastuoluline. 33 etendust, mitme aasta vältel
5. http://www.eyl.ee/public/files/Eesti%20Euroopa %20korgharidusruumis.pdf 6. Tooman, H. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Doktoritöö. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2003. 7. Eesti Hariduse Infosüsteem www.ehis.ee (04.10.2013) 8. Teearu, A. Krumm, E. „Ettevõtte finantsjuhtimine“ Tln Raamatutrükikoda 2005 9. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli sisedokumentatsioon 10. Kulno Türk ja Tõnu Roolaht uurimistöö „EESTI ÜLIKOOLIDE AKADEEMILISE PERSONALI HINDAMINE JA TÖÖTASUSTAMINE“ http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook20-07.pdf 11. Äripäeva käsiraamatud http://kasiraamat.aripaev.ee 22
Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1952. aastal asutati Tallinnas ENSV Riiklik Nukuteater. 1948– 1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus 28 Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). Nad kõik suunati Draamateatrisse, kuigi seal valitses niigi andekate näitlejate üleküllus. 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna paljuski just noortele lavajõududele tuginenud Lutsu „Kevade” (lav. Kulno Süvalep ja Kaljo Kiisk), mida mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust; Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. 1940. ja 1950. aastatel tuli kutselisele lavale inimesi ka teatrite ajutistest õpperühmadest (Lia Laats, Ants Ander, Ester Pajusoo jt.), samuti iseõppijaid (Herta Elviste, Karl Kalkun, Leonhard Merzin, Hilja Varem, Milvi Koidu jt.). 1950. aastate keskpaiku hakati taas väärtustama erinevat režiikäekirja,
valemi alla). Ta impressionistlik-psühholoogilistes novellides on olulisim sõnademäng; mõned situatsiooniveidrused, mis langevad murrangukärsitust põdeva noorsoo hoogtujude arvele (veidrad luuletamisstseenid loos ,,Üle piiri" jm.), ei arene ilma sõnakoomika täienduseta kuigi kindlapiirdeliseks. Küll aga leiame koos sõnamängu arenemisega ilmekaid humoristlikke seisukordi hilisemas üleminekuteoses ,,Kärbes" (Kulno kõne stseen isamaalikul koosolekul, kirjanik Meriheina austamise äpardumine juubelisünnipäeva hommikul seltskonna-esindajate tulekul; valem: ,,üleva lahenemisest tühiseks", Kant-Lipps). Kuid niihästi ,,Kärbses" kui ka kõigis muis varasemais selle liigi novellides taganeb paiguti vaevu pead tõstev koomiline enamasti hoopis teist laadi (tungleva, lüürilise või unistava) elemendi eest. Alles ,,Tõest ja õigusest" peale võime kogeda tugevat pööret Tammsaare stiilis ja teoste
selle nõude peamine põhjendus tuleneb sellest, et konspektis ja õpikutes olev tuleb aine käigus omandada nagunii, seda kontrollivad kontrolltööd ja eksam. Referaadi roll on suunata tudengeid iseseisvalt otsima teemakohast lisakirjandust (teaduslikud ja populaarteaduslikud raamatud, konverentsikogumikud, ajakirjad raamatukogudes ja andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon ,,Juhtimine", Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumine", Ruth Alas ,,Strateegiline juhtimine". Vajalike teadmiste omandamisele peaks kaasa aitama ja õppimise protsessi lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1
eesmärgistatud tegevus töötajate ettevalmistamiseks organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Simson, Vigla ja Lõhmus (2002) toovad arendamise definitsioonina välja järgmise: Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutmiseks soovitud suunas. See tagab töötajate kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni arengukavale ja vajadustele. Kulno Türk (1999) on personali koolitusele andnud kirjelduse, et see on töötajate plaanipärase ettevalmistamise ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja praktilisi oskusi. Koolitus on vajalik ühelt poolt töötajate võimete arendamiseks ja nende oskuste suurendamiseks ning teiselt poolt järelkasvu kujundamiseks vastutusrikastele töökohtadele organisastsioonis. Dessler defineerib
annaabi.ee 
