Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Külmale maale - Eduard Vilde romaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jaanil, varas, kaarli, jaanile, juku, saun, küsis, annil, rubla, kraam, häbi, tundis, kõrtsi, kraami, sõi, saani, mann, mikk, ootas, öelnud, vaatas, mihkli, teadnud, varastatud, siberis, palus, julgenud, kopikat, õlu, poisi, poega, pannud, orel, seisis, arvas, juttu, hange, möödus, nalja, viina, uskuda, väljaotsa, jutlus, liisu, kirikuõpetaja"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda,
aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. "Külmale maale" E.Vilde Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel
tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha taltub ruttu , kuna lapsed seda nljast teinud .
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal
Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale" Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu,
Külmale maale Tegelased: Kai, Mikk, Jaani ema, Liisu, Hans, Joosep, Juula, Mart, koolmeister Toots, Tõnu-Jüri, Mari jne Jaan raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Anni oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma
koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3. Missugune on Anni otsus Jaani suhtes? Lubas ennast Jaanile tulevaseks kaasaks ja tahtis oma sõna pidada. 4. Miks tuli kooliõpetaja Jaani perele külla? Mihkel ja Mari Vapper varastasid teiste laste toitu. 5. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" C Kuidas pääses Väljaotsa Jaan kauplusse sissemurdmise süüdistusest? Jaani päästis Anni vale tunnistus, et Jaan oli öösel tema juures. Kes on
Kuigi Anni teadis, et Väljaotsa perel on raskusi, ei uskunud ta seda, et Jaan varastab. Ta uskus teda tingimusteta ja seetõttu tunnistas ka kohtus Jaani kasuks, öeldes, et Jaan oli varguse ööl koos temaga olnud. Selle peale ütles Andres Annist lahti, kuid Annit see ei kõigutanud ta armastas Jaani ja usaldas teda täielikult ning muud polnudki vaja. Jaan oleks võib-olla suutnud jääda ausaks, kui ta ei oleks hakanud suhtlema Juku ja Kaarliga. Ta tahtis suhtlemise nendega ära lõpetada, kuid kui ta korra sai tunda, kuidas raha käte vahel on, siis oli tal raske sellest eemale hoida, sest ta teadis, et tal on võimalus raha teenida ja perele süüa osta. Allakäik sai alguse tühisest asjade varjamisest, kuid seal alates oli Jaanil juba raske täiesti ausaks jääda. Raamatus tuleb välja piir õige ja vale vahel nii Kai kui ka
Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida.
Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja palju muud head , kuid Jaan on mees kelle ainsaks rikkuseks on tema au ja uhkus , ning ta keeldub kõige selle vastuvõtmisest. Jaan tunneb häbi , kuna on noor ja tugev mees aga ei suuda oma pere üleval pidada ja seda ära toita. Jaanil on ülel pidada Vanaema , vend ja kaks õde. Jaanil on häbi kui kuuleb et õed ja vennad on koolist toidukraami varastanud. Arvamus, et kõik vaesed on alati vargad, oli Virgu Andrese veendumuseks
Nad ju lubasid võtta! Algul Jaan ei lubanud mul midagi sealt võtta, kuid lõpuks siiski andis oma loa. Kõhud said hästi täis ning laste silmis oli kohe rohkem rõõmu." Varsti peale varastatud asjade ära viimist jäid Kai, Mann, Mikk ja ka sel ajal elanud Liisu haigeks. Paraku Liisu ei elanud haigust üle ning suri. Kai rääkis, et Jaan müüs kõik võimaliku maha, et osta süüa ja ravimeid. ,,Ühel päeval ma tundsin oma hinge vaakuvat ning palusin Jaanil kutsuda püha isa, et ta mu hinge tuleks pühitsema. Jaan tegi nii, kuidas palutud, kuid tal polnud piisavalt raha maksta. Kas kujutate ette, isegi püha isa tuleb vaeste viimaste kopikate kallale!" Kai, Mann ja Mikk said küll terveks, kuid raha oli otsas ning aina lähenes see kuupäev, kui Kai pidi oma perega välja kolima. Järgnevad otsused said saatuslikuks Jaani ning ka ta pere jaoks. ,,Meil oli rahaga väga kehv seis. Ühel õhtul lahkus Jaan kodust ega öelnud mida tegema läks.
Väljaotsa Jaan- kas kurjategija? ''Külmale maale'' on Eduard Vilde üks tuntumaid teoseid, mis räägib elu hammasrataste vahele jäänud mehest nimega Jaan Väljaots. Jaan on algusest peale olnud aus ja hea südamega mees, kelle ülesandeks on jäänud toit ära kogu oma pere. Kahjuks aga hakkab tema elu veel rohkem alla käima kui ta armub Annisse mistõttu leiangi, et kõik see suuremat sorti allakäik sai alguse sellest, et Jaan armus Annisse. Mina leian, et Väljaotsa Jaan oli kindlasti kurjategija. Jaan varastas enamasti selle nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada. Kõik see kriminaalne elu ja alla
Eduard Vilde raamat ,,Külmale maale" oli kohati päris huvitav raamat. Kõik need pettused ja draamad, mis sel ajal olid, muudsidki selle teose lugejatele köitvaks. Inimestel pole alati olnud valikuid, mida teha, mida mitte. Kuid olude sunnil tuleb tegutseda nii nagu endale kui ka perele perele kasulikum on. See ei pruugi küll õige tunduda, kuid iga üks tahab elada ja seda peaks ta saama teha täisväärtuslikult. Inimene on olude ohver. Seda näitas ka raamat ,,Külmale maale", kus Jaanil polnud lihtlalt muud võimalust, kui minna halvale teele. Au ei maksa enam midagi, kui ennastki siin maailmas enam ei ole.
Väljaotsa Jaan kurjategija või ohver? Jaan oli kindlasti ohver. Ta jäi elu hammasrataste vahele ja püüdis sealt ausalt välja tulla, aga see ei õnnestunud ja kuna ema ja õed-vennad olid näljas ei leidnud ta muud valikut, kui pöörduda kuritegelikule teele. Jaan oli kõige rohkem teiste arvamuse ohver. Ta oli teiste arvamustest väga kergesti mõjutatav. Ta ei tahtnud võta Annilt midagi vastu kui tüdruk seda pakkus, sest tal oli häbi, et ta on nii vaene, et ei suuda oma enese perekonda ära toita. Ta kartis, et inimesed saavad teada ja arvavad temast halvasti, aga ma arvan, et ta kartis ka, et Anni arvab temast halvasti, kui ta pakutu vastu võtab. Talle mõjus rängalt inimeste arvamus, sest ei usutud et ta on aus mees ja ei peta ega varasta. Ta oli alati aus mees olnud ja võib-olla inimeste arvamused lükkasid samuti teda varguse poole. Milleks siis aus olla kui keegi seda niikuinii ei usu. Vaesus polnud Jaani süü. Tal oli pä
Pärast paranemist aga polnud enam tööd saada. Jaan polnud selles süüdi, et töökohti ei ole ja see teeb temast ohvri. Praeguse majandussurutise ajal on olukord sama inimesed tahaksid tööd teha, kuid nendest tihtipeale mitte sõltuvatel asjaoludel nad seda teha ei saa. Ausus on inimese tähtsamaid iseloomuomadusi. Rasketes olukordades on ausus eriti oluline. Jaan oli alguses iga hinna eest aus, kuid keegi ei uskunud teda. Peale Anni arvasid kõik, et Jaan on valetaja ja varas. Sellises situatsioonis hakkas Jaan isegi uskuma, et neil on õigus ja ta jättis oma aususe kõrvale. Ta langes teiste arvamuste ohvriks. Tihtipeale on lootusetuna tunduvatest olukordadest siiski väljapääs. Osad inimesed aga on liiga uhked, et oma nõrkust olukorraga toimetulemises tunnistada. Selle asemel, et oma uhkust alla suruda ja abi vastu võtta, minnakse halvemat teed pidi. Väljaotsa Jaan oli uhke mees ning ta ei tunnistanud, et ei saa olukorraga hakkama
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja
Lektüürileht Eduard Vilde ,,Külmale maale" 257 lk. 1. Ennustamine Millest võiks rääkida? Millest rääkis? Arvasin, et raamat räägib mingist Tegelikult rääkis raamat perset, kus perest, kes küüditatakse Siberisse ja pereisa oli surnud ja vanim perepoeg nende sealsetest katsumustest. Jaan pidi hoolitsema oma ema, kahe väikese õe ja venna eest. Kui aga perepoeg haigeks jääb ja töö kaotab tuleb majja nälg ja seni aus Jaan otsustab oma majas varjata varastatud kraami, et nii vähemalt leib laual hoida. Kuid Jaan jäi vahele, ta võeti
Raamatu alguses kui jaani ema Anni suri oli Jaan väga nõrk ning ta nuttis ega teadnud, mida oma eluga nüüd peale hakata kui tal pole enam ühtegi vanemat. Oma julguse sai ta kojanaiselt ja kojamehelt, kuid kõige rohkem eeskuju ja julgust sai ta üliõpilaselt, kes meeldis talle väga. Talle meeldis üliõpilane, sest tal oli temaga hea vestelda ja ta ei käitunud temaga nii nagu tegid seda teised täiskasvanud. Üliõpilane andis Jaanile palju nõu, kuidas ta oma eluga hakkama saaks ning Jaan võttis ka teda kuulda. Julge oli ta sellepoolest, et kui ta laste varjupaika viidi, siis ta hakkas ka teistele seal vastu, kes ei käitunud seal hästi. Korra sattus Jaan seal ka kaklusesse. Ta oli veel ka töökas ning abivalmis. Seda järeldan ma sellest, et alati kui kojanaine või kojamees palusid ta midagi teha, tegi Jaan selle otsemaid ära. Jaan elas kord
Teraspoiss Teraspoiss algas sellega, et Jaani ema suri. Isa oli tal juba varem surma saanud. Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan
peatada. 2 Kõneleja vahtis seejuures Jäi meelde, sest võis ikka 74. meeleavalduslikult selle nurga hiljem piinlik olla kui teada poole, kus Väljaotsa Jaan saad et oled joomasena kirikus tukkus ja üldkuuldavalt palvetunnil käinud. norskas. 3 Teie lapsed tabati mõlemad Jäi meelde, kuna mind imestas, 33. varguse pealt, see kihutas et nii noorelt juba varastatakse Jaanil kuuma vere põske, ema nagu Mikk ja Mann tegid. silmist purskusid pisarad. 3. 4 sõna, mis raamatut iseloomustavad. Tõsine, mõtlema panev, põnevad tegelased, ajalugu tutvustav. 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Kuidas Jaan ja Anni Siberis hakkama said? 2) Kas Jaan ja Anni jäid õnnelikult kokku? 3) Kas nad kunagi üldse enam Eestisse tulid või jäid sinna? 5
E.Vilde „Külmale maale“ Miks valida just selline raamat kui valikus oli ka veidi lõbusama varjundiga raamatud? Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees kes elas saunas, pidi toitma oma õdesid-vendi ja haiget ema sedasi, et tal ei olnud mitte pennigi raha ja peavari taheti ka ära võtta kuid siiski suutis ta säilitada oma väärikuse ning eneseuhukuse, ta ei võtnud kunag
kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine pdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jnud ja lapse leval pidamine nuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest lipilase hrra Prnaga rkida, sest too oskas alati mistlikku nu anda, aga lipilane oli linud maale mingite uuringute asjus. lipilane oli talle alati elnud, et nd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning pdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause krvus ning ta mtles poepidaja snade le. Jrgmisel korral rkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nd Jaanile aitas, ta lks linna ja kis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja sa. Poiss jooksis linna poole ja kis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jtnud ja ikka neile peale kis, lksid
klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann.
Olgugi et ajad ja olud võivad muutuda, aga inimese loomus nii kiiresti seda ei tee. Juba sajand tagasi leidis Vilde, kui mõistmatud oleme tegelikult ligimeste suhtes ning- mis veelgi hullem- me ei üritagi teistest aru saada. Taolise kohtlemise osaliseks sai Jaan Vapper, vast Eduard Vilde ühe kuulsaima romaani ,,Külmale maale" peategelane. Teos näitab, kuidas üdini aus ja püüdlik noormees tembeldatakse vargaks ainuüksi sellepärast, et ta on vaene. Kuna Jaanil puudus nii raha kui ka töökoht, siis ühiskond nägi ja kohtles teda kui kurjategijat, kuigi noormees polnud neile selleks põhjust andnud ega elu sees võõrast vara puutunud. Ega sellises olukorras muud üle jäägi: kui sind juba kord varastamises kindlameelselt süüdistatakse, siis kuriteo tunnistamisel pääsed vähemalt valetaja staatusest. Antud probleemi puhul on Jaani hukkamõistmise taga kõigest üks inimene- Virgu Andres. Tal
Kuid oma näitlejaoskusi sai Jaan näidata juba üheksa aastaselt, kui toimus tema esimene käik Vilsandile. ,,See oli teatraalne käik" iseloomustab näitleja seda ise. Jaan läks Vilsandile koos oma tädi, onu ja onupojaga. Kuna sel ajal oli saarel Vene piirivalve, pidi Tätte saarele pääsemiseks mängima oma täditütart Kadrianni. Talle pandi seelik selga ning seoti rätik pähe. Nii tegi Jaan oma esimese näitlejameisterlikkuse eksami, mis tal hästi õnnestus. Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand, läks Tätte koju lausa joostes, juba tee peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea kas õpetajad neid üldse algusest lõpuni lugeda jõudsidki. Kui kuulutati välja üleriigiline kirjandite konkurss tuletõrje teemal, osales seal muidugi ka Jaan
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Kokkuvõte Tegelased: Rehepapp Heatahtlik mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka Rehe-Sanderiks Hans Heatahtlik kubjas, kes oli armunud mõisapreilisse Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu.
Ta jõi ennast täis ja ilmus mingisse baari ning ta oligi juba teel põrgusse ,kuid siis ta seda veel ei teadnud . Ta kohtus seal Pillega ,kes kutsus teda endaga Venemaale. Jaan oli silmapilkselt nõus ja nädala pärast sõitsidki nad juba Peterburgi poole. Pille ja Jaan said omavahel ülimalt hästi läbi, vähemalt poisile tundus see nii. Peale voodis müramist ütles Pille ,et peale sellist asja peaks ühe pritsi tegema. Jaan oli nõus ja see oli ta elu kõige halvim valik siiamaani. See kraam viis ta täiega pilve ning ta nägi vägevaid asju selles olles. Kuid Pille ei süstinud toda ainet enda veeni. Kõik Venemaal oldud päevad kulgesid ühtemoodi , päeval kolasid nad mööda vaatamisväärsusi ning õhtul istutas Jaan end jällegi süstlaotsa. Venemaalt naastes küsis Jaan Pillelt ,et kas tal on antud kraami veel, kuid naisel ei olnud . Pille soovitas poisil Dani külastada , seal pidavat narkotsi leiduma. Nooruk ostis diileri käest kaks
Aga seal oli üks tüdruk kes oli teistest erinev, tema nimi oli Maya. Ühel hommikul kui Ann oli kooli minemas ja tema ema oli köögis ütles, et ta on rase. Annile ei meeldinud, et tema ema on rase. Anni klassikaaslastele ei meeldinud Maya, sest ta oli teistest tüdrukutest väga erinev. Tal oli must tagi, mustad püksid, tema juuksed olid mustad ja ta kandis paeltega saapaid. Oli möödunud üheksa kuud. Ühel hommikul ärkas Ann suure müdistamise peale üles, sest ema hakkas sünnitama. Annil sündis vend. Ühel öösel ärkas Ann ema äreva sosistamise peale üles, ta läks vaatama mis oli juhtunud, tema väikesel vennal Andresel olid krambid. Ema käskis ruttu Annil kiirabi kutsuda. Haiglas selgitasid arstid, et Andresel on kaasasündinud südamerike. Järgmistel päevadel oli ema Andresega intensiivis ja isa oli kaua tööl. Ann tundis ennast väga üksikuna. Andrest pidi opereerima aga Eesti ei saanud seda teha, seda sai teha vaid Soomes. Ann
Korvpalli ja rahvastepalli. Võrkpalli nad aga napilt kaotasid, kuna oli vähe harjutada saanud. Ühel päeval kui Jaan oli jõe ääres Kodjat otsimas siis peatus ta paadisillal ning sulistas jalgadega vees. Siis aga märkas ta et tüdruk oli hädas ning mööduva mootorpaadi lained ükkasid ta ümber. Tüdruk oleks uppunud kui Jaan ei oleks haaranud ritva kalda äärest ja teda välja tõmmanud. Selle tüdruku isa andis Jaanile 50 krooni ja teenistuskoha. Lisaks sai ta aga ka teenetemärgi. Raamat lõppes sellega, et Jaan sai oma ema hauale marmorist hauakivi mida ta oli ammu tahtnud, ning üliõpilane kes oli vahepeal saanud magistriks õnnitles teda selle kõige eest ning lubas Jaanile jääda alatiseks sõbraks ja nõuandjaks.
Võsul käinud, aga kui nad kohal olid, siis tundus küll, et ta oli Võsul esimest korda. Nad läksid Reena kirjelduse järgi kohale, maja oli maha jäetud tõesti. Majja sisenedes oli kõik vana, kuid nad leidsid koha, kus nad magada saaksid ning nag tegid toad ka korda. Mitu päeva olid nad kahekesi, kuni ühel hommikul Rita võttis salaja Anni telefoni ning helistas enda vennale, et ta tuleks poistega neile külla pidu panema. Ann nägi, kui Rita rääkis telefoniga. Kui ta küsis Ritalt, mis värk on, siis Rita rääkis tõtt, et nii tüütu ja igav on kahekesi siin. Päeva peale tulidki kambad kokku. Igasugust kraami oli kaasa toodud. Ann sai paljudega väga hästi läbi. Seal oli ka naaber Villem, kes oli väga korralik ega joonud ega söönud igasugust kraami sisse. Ta sai Anniga hästi läbi. Pidu kestis mitu päeva, kuni Anti, Rita vend läks Tallinna ja küsis Annilt raha, õigemini pinnis välja, pika pinnimise peale sai ta Annilt raha
Andres lubas siis ise lõhkuma minna. Kui jõudsid kraavi äärde oli tamm juba lõhutud. Pearu aga ehitas uue ja jäi teist valvama, aga ühel silmapilgul kui ei jälginud lõhkus karja- Mart uuesti tamme ära. Tahtis Pearu küll keretäit anda, aga ei jõudnud järele. Ehitas uue ja valva jälle, aga Mart jõudis selle jälle ära lõhkuda. Mart alustas kivisõjaga ja ässitas koera kallale. Pearu lubas juba püssigi tuua, aga siis rahunes asi maha. Eit küsis Pearu käest veel saunaski, et mis sinised plekid need on, aga too ei vastanud. XV Pearu lasi Valtu (koer) maha. Andres kaevas naabrimehe kohtusse, aga seal tunnistati mõlemad võrdseks. Matu sai veel tammi lõhkuda ja kaebas kohtu ka tammi ja kraavi. Ei toonud ka see tulu. Andres lasi Sauna- Madisel uue kraavi ehitada. Ei andnud kumbki kergelt alla. XVI Juss ja Mari olid jalad alla saanud. Neile sündis esimene lapski poiss. Juss ehitas lehmalaudagi ja oli ajutiselt abis ka perele
annaabi.ee 
