aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. "Külmale maale" E.Vilde Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda,
Õhk" (1903). · Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). · ,,Tuulte pöörises"- avati 13. august 1906 Vanemuise teatrihoone sellega, sealt sai alguse eesti kutseline teater. 10 "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab
Näidendid: · ,,Esimine viinapõletaja'' · ,,Pimeduse võim'' · ,,Hariduse vili'' · ,,Elav laip'' · ,,Ja pimeduses paistab valgus'' · ,,Temast see kõik tuleb'' Teoseid: · ,,Mõisniku hommik'' · ,,Sõda ja rahu'' · ,,Anna Karenina'' · ,,Ülestõusmine'' 21)A.Tsehhovi elu ja looming. (1860-1904) Elulugu- Sündis Taganrogis 1860. Tsehhovite perekond pääses orjusest tänu sellele, et vanaisa oli suure vaevaga suutnud koguda 3500 rubla ning ostis enda perekonna priiks, kuna sel ajal sai nii teha. Anton Tsehhov ise on väitnud, et tal pole lapsepõlve olnud. Seda ütles ta sellepärast kuna tema isa oli väga karv ning kodus valitses range kord. Lapsed pidid päevade kaupa poes istuma ning kauplema samuti pidid nad varastest hommikutundidest hiliste öötundideni kirikus laulma. Sõnakuulmatuse korral said lapsed peksa. 16-aastane Anton jäi üksi Taganrogi gümnaasiumi lõpetama kuna isa oli võlgades ning
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Tähtis koht on romaanis antud kaunile Marenile, muusale, kelle jooni võib näha kordumas autori hilisemate raamatute naistegelastes. Ja üle kõige laotub mingit endisaegade salonglikku hõngu. Raamatu on kirjanduslikult toimetanud ja asjakohase eessõnaga varustanud Teet Kallas. 3 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (VanaSõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 181518 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas LääneHarjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
seltside tarbeks, mida stimuleeris ka tihe koostöö teatri direktori ja näitejuhi K.Menninguga. 1903 "Rätsep Õhk" 1915 "Kosjasõit" 1923 "Neetud talu" 1918 "Enne kukke ja koitu" tragikomöödia. Lavastus Vanemuises. ("Laseb käele suud anda" Jaan Tooming)sai 1960ndate teatriuuenduse alguseks. 1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla. * Porfiri Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on tapja, näeb palju vaeva et seda tõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistab. Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Ükski teener, ükski reisija ei oleks selle paberi omandamisega midagi võitnud. «Te ütlete, et kahtlustate seda häbematut aadlikku,» jätkas d'Artagnan. «Olen selles täiesti kindel,» vastas peremees, «kui ma talle ütlesin, et isand on härra de Treville'i kaitsealune, et teil on isegi kiri kaasas selle suursuguse aadliku jaoks, näis ta väga rahutuks muutuvat ja küsis, kus on kiri; pärast seda läks ta kohe kööki, kus teadis olevat teie vammuse.» «Siis on varas leitud,» ütles d'Artagnan. «Ma kaeban härra de Treville'ile ja härra de Treville esitab kaebuse kuningale.» Siis tõmbas ta majesteetlikult taskust kaks eküüd, andis need peremehele, kes teda kübarat käes hoides ukseni saatis, ronis oma kollase hobuse selga ja jõudis ilma uute vahejuhtumiteta Pariisi Saint-Antoine'i väravani. Seal müüs peremees oma kronu kolme eküü eest maha, mis oli küllaltki hea hind, sest d'Artagnan oli teda viimasel etapil tublisti kurnanud
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha taltub ruttu , kuna lapsed seda nljast teinud .
Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale" Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu,
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlk
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
Valitses veendumus, et kirjanduse peab viima kooli, selleks tõlgiti kooliõpilastele teoseid. Lisaks pidi raamatu välimus paranema: kujundus, illustratsioonid. Loodi ka raamatukogude võrk, aga pärast sõda hävitati palju raamatuid. Lisaks Prantsuse kirjandusele tõlgiti Skandinaavia kirjandust. Aavik propageeris keeleuuendusi, mida rakendas näiteks Poe'd tõlkides. Uued autorid Noor-Eesti alt olid Under, Semper ja Visnapuu. Liikmemaks oli 25 rubla, selle eest toetati kirjastust, korraldati näitusi ja loenguid. Leiti, et kirjandus peab vabanema külaainestikust, peab leidma uusi teemasid, näiteks linna. Oldi rahvusuhked, kuid kirjandus pidi olema vaba poliitilistest sundustest. Looming pidi olema isikupärane. Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
" Aga see ei huvitanud vanahärrat nähtavasti põrmugi. Ta küsis: ,,Isal on talu?" ,,Jah," vastas Indrek. ,,Suur talu?" päris vanahärra. ,,Suur küll, aga halb, ei tee midagi sisse," seletas Indrek, sest tal tulid voorimehe sõnad meelde: ,,Hoia rahakotti" ja ühes nende sõnadega alles taipas ta õieti, et tema ees seisab ju härra Maurus ise. ,,Jajah, nojah, muidugi, ei tee midagi sisse," oli direktor nagu nõus. ,,Kui palju isa raha kaasa andis?" küsis ta. ,,Kakskümmend rubla, rohkem ei saand." ,,See on vähe, sest teie olete juba peaaegu täis mees." ,,Ristiisa andis ka ja mul omal oli ka natuke," seletas Indrek. ,,Kuipalju?" ,,Viiskümmend." ,,Teil omal viiskümmend, isalt kakskümmend ja kuipalju ristiisalt?" ,,Ei mitte, kõigega ikka kokku viiskümmend," õiendas Indrek. Sõnalausumata sirutas direktor käe ja Indrek ei osanud midagi muud teha, kui otsis taskust rahakoti välja -- väikese ,,vaskraudadega". Direktor luges saadud raha üle ja ütles:
meeleolus oma sõitu koolivaheaja algul Rakvere kaudu vanematekoju Muuka. Siis tekib kirjanikul pikem loomingupaus ja Karjakülas vanematekodus saab alguse tema niinimetatud esimene loominguperiood. Esimese ulatuslikuma tööna kirjutas Vilde 1882. aastal Karjaküla härrastemajas põnevusjutu ,,Kurjal teel", varsti pärast seda kirjutas ta oma teise teose ,,Musta mantliga mees". Esimene teos võeti kirjastaja A. E. Brandt`i poolt hästi vastu ja honorariks saadud 15 rubla kannustasid teda uue teose kirjutamiseks. Samal ajal, kui Vilde oma kaks esimest proosateost kirja pani, mõlkus tal meeles ka näitlejakarjäär. Nii tal õnnestubki 1887. ja 1888. aastal edukalt ,,Vanemuise" teatrilaval esineda ent pseudonüüm Richard Leidenauna. Vilde tundis rõõmu selle üle, et etendused publikut liigutasid ja kaasa kiskusid. Kuid deklameerides järjekordsetel katsetel Wilhelm Telli monoloogi, luges Vilde näitejuhi näolt välja ,,saatanliku muigamise" ja
1860), koostas laulutekstide valiku ,,Eesti laulik" (1860), tõlkis saksa luulet ja mugandas neid eesti oludega (,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"). Tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu, avaldas neid ,,Sannumetoja" (I-VII, 1848-1860) väljaandes, kogumikus ,,Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahwale" (1854). algselt taunis teatrit, kuid kui nägi selle mõju rahvale, toetas ,,Vanemuise" tegemisi ja kirjutas ka ise näidendid - ,,Pärmi Jaagu unenägu" (1873), ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" (1873), ,,Tuhalabia valitsus" (1875). 1857. aastal alustas Pärnus ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" toimetamisega, millega pani ühtlasi aluse eestikeelsele ajakirjandusele. Leht saavutas ülemaalise populaarsuse, Tartusse kolimise järel, 1864
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi