kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. · Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. · Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. · Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva. · Kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. · Horvaatial ja Bosnia ja Hertzegovinal iseseisvumisega nii lihtsalt ei läinud. · Tänu Sloveenia kergele iseseisvumisele hakkas Serbia seda raevukamalt takistama teiste Jugoslaavia osade iseseisvuspüüdlusi. · Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist vastastiku etnilises puhastuses ning
säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. Sloveenia Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva. Kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. Horvaatia ja Bosnia ja Hertzegovina Horvaatial ja Bosnia ja Hertzegovinal iseseisvumisega nii lihtsalt ei läinud. Tänu Sloveenia kergele iseseisvumisele hakkas Serbia seda raevukamalt takistama teiste Jugoslaavia osade iseseisvuspüüdlusi. Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist vastastiku etnilises
1989 aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kui Serbias tuli võimule endine kommunistlik liider Milosevic. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnistasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis aga Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. 1991 aastal iseseisvus esimesena Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, kuid kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. Selle tulemusel hakkas Serbia tõrjuma Horvaati ning Bosnia ja Hertsogoviina iseseisvuskatseid. Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist etnilises puhastuses ning massimõrvades. Euroopa rahuvalvejõud ei suutnud neid jubedusi takistada ning alles NATO
6 promilli (Sloveenias 8,97 promilli) on selgesti näha suurt vahet. Sloveeniat võib pidada suure suremusega riigiks, sest ta on teiste riikide seas 55 kohal. Sloveenia oodatav keskmine eluiga: kokku: 76.92 aastat mehed: 73.25 aastat naised: 80.84 aastat Euroopa riikides on oodatav keskm eluiga ~75-80 aastat, Austrias 79.5a, Itaalias 80.2a, maailmas 66.57a. Sloveeenia näitajad on maailma keskmisest (66.57a) tublisti kõrgemad, kuid võrreldeds näiteks Itaaliaga on Sloveenial veel arenguruumi. 2020. aasta rahvastikupüramiidist on näha, et ülekaalus on 15-64 aastaste rühm, aga eakaid inimeni on ühiskonnas rohkem. 2009.aasta ja 2020.aasta rahvastikupüramiide võrreldes on näha, et 2020.aastal on tunduvalt suurenenud eakate osakaal ning laste osakaal stabiliseerunud võrdseeks 0-25 elueal. 0-14 aastased: 13.5% (mahi 139,880/naisi 131,826) 15-64 aastased: 69.9% (mehi 707,219/naisi 695,470) üle 65 aastased: 16.5% (mehi 129,662/naisi 201,635)
· Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24. Veebruar 1991 algas maavägede pealetung, mile käigus lükati iraak oma piiridesse tagasi. Algas husseini vastane meeleavaldus, kuid 28 veebruar sõlmiti juba vaherahu Balkani tragöödia · 1989 alagasid jugoslaavia lagunemine · 1991 iseseisvus sloveenia, serbia kuulutas talle sõja, kuid kuna neil polnud ühiseid riigipiire läks sloveenial hästi. Sama hästi ei läinud aga horvaatial ning bosnial ja hertsogovinal. Algas verine võitlus, millesse nato sekkus 1995 · 1998 kuulutas serbia sõja kossovole, kasutades etnilise puhastuse meetodit. · 1999 kevadel alustasid nato väed serbia pommitamist, suvel jõudsid sinna ka üro sinikiivrid · 2000 konflikt lõpetati Kes ja ida euroopa riikide areng · 1993 tsehhi ja slovaki eraldumine · 1999 natoga ühinesid poola, ungari ja tsehhi
naise kohta. Maailma keskmine laste arv naise kohta on maailmas 2,8 ning Euroopas 1,4. Seega on Sloveenias see alla maailma keskmise, kuid kõrgem kui Euroopas. 7. Sloveenia oodatav keskmine eluiga: kokku: 76.92 aastat mehed: 73.25 aastat naised: 80.84 aastat Euroopa riikides on oodatav keskm eluiga ~75-80 aastat, Austrias 79.5a, Itaalias 80.2a, maailmas 66.57a. Sloveeenia näitajad on maailma keskmisest (66.57a) tublisti kõrgemad, kuid võrreldeds näiteks Itaaliaga on Sloveenial veel arenguruumi. 8. Sloveenias ei ole tõsiseid probleeme AIDSi levikuga kuna nakatanute osatähtsus jääb 0 ja 1 protsendi vahele. 9.a) 2000. aasta rahvastikupüramiidist on näha, et riigis on ülekaalus 15-64 aastaseid inimesi. Alates 75 eluaastast hakkab eakate inimeste osakaal vähenema. 2020. aasta rahvastikupüramiidist on näga, et ülekaalus on samuti 15-64 aastaste rühm, aga eakaid inimeni on ühiskonnas rohkem. Muidu on 2000. aasta ja 2020. aasta
78% 25-54 aastased 45.17% 55-64 aastased 13.56% 65 aastased ja üle 14.35% Tegemist on vananeva rahvastikuga riigiga, sest 25-54 aastaste osakaal on tunduvalt suurem kui noorema põlve osakaal, noori tuleb vähem peale. Rahvastiku paiknemine ja asustus Paiknemine ja tihedus Slovakkia rahvastiku tihedus on 111 in/km², sarnane rahvastiku keskmine tihedus on veel Sloveenial (106 in/km²), Albaanial (111 in/km²), Prantsusmaal (114 in/km²). Rahvastiku paiknemine on üpris ühelaadne, suur osa riigist on sarnase asustustihedusega, pikiti läbi riigi on tihedama asustusega kohti ning ka väiksema asustatusega (vt lisa 6.). Linnastumine Linnas elab 53.6 % kogu populatsioonist. Linnastumise määr on 0.31 %. Linnastumise tase on keskmine, kuid kasvab veel. Suurima rahvaarvuga linnad selles riigis on: Bratislava (419 678), Kosice (239 464), Presov
= Ne. Usundid ja sümbolid Roomakatoliku usund on Sloveenias levinuim ( üle 83 protsendi), sellele järgnevad kristlikud ortotoksid 2 protsenti ja mõned teised. Sloveenia garanteerib igale kodanikule usuvabaduse. Tihedamalt asutatud rahvagruppide poolt on püstitatud ka omi pühakodasid. Sloveenia tähtsaimad riikliku sümbolid on lipp, vapp, rahvushümn ja riigi raha. http://kadikartulid34.pbworks.com/f/sloveniaflag[1].gif Sloveenial on tegelikkuses kaks lippu : Sloveenia lipp ja sloveenide lipp . Sloveenide lipp on trikoloor, järjekorras valge , sinine , punane . Sloveenia lipp on sama aga lisatud on vapp . Sloveenia lippu ima vapita kasutati esmakordselt ilma vapita 1848.ndal aastal. Praegune lipp võeti kasutusele 26. Juunil 1991. Sloveenia rahvushümn kõneleb demokraatiast ja rahupüüdlusest: Suur jumal , sa juhi me samme, kui töötame õnne eest .
oleva näitaja vahe on 1,1. Võrreldes Euroopa keskmisega on sündimuse üldkordaja sama (11), kuid lapsi naise kohta näitaja on 0,2 võrra väiksem. Kui võrrelda neid samu näitajaid Lõuna- Euroopaga, kus Hispaania asub, siis sündimus on ühe võrra suurem ning lapsi naise kohta sama palju. Seal on sündimuse üldkordaja sama veel Albaanias, Itaalias, Serbias ning Maltas.Lõuna-Euroopas on sündimuse üldkordaja sama Albaanial ja Sloveenial. (WPDS, 2011) Suremus Alates aastast 1991 kuni 2005 aastani on suremuse üldkordaja olnud 9, aastatel 2006 ja 2008 oli see ühe võrra väiksem ning vahepealsel aastal jälle 9. Käesoleva aastani on see samuti 9 olnud. Edaspidiseks ennustatakse samuti suremuse üldkordajaks 9. Ning seda aastani 2023, edasi arvatakse see olevat juba 1 võrra suurem. Nende andmete põhjal võib öelda, et suremus on olnud suhteliselt stabiilne ja pole kõikunud palju viimaste aastate jooksul. Alates
Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Omapärane on see, et ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia, on rohkem hääli – 29, väiksematel riikidel vähem. Eesti ministril on näiteks vaid neli häält. Sama palju on Luksemburgil, Küprosel, Sloveenial ja Lätil. Kokku on Ministrite Nõukogus 321 häält. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt. Sellisel juhul on tegemist nn kvalifitseeritud häälteenamusega. Juhul kui kaalul on mõne riigi elulised huvid, peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Kuna üheski dokumendis pole määratletud, mida võib pidada eluliseks huviks, saab iga riik
Igale EL-i riigile antud häälte arv sõltub riigi suurusest. 2) roll Ministrite Nõukogu on vastutav valitsustevahelise koostöö eest tulenevalt Maastrichti lepingu II ja III samba ülesannetest. Neis valdkondades, st välis- ja julgeolekupoliitikas ning justiits- ja siseriiklikes küsimustes tehakse reeglina otsused ühehäälselt. Vastavalt Nizza lepingu protokollile on Eestil hääli Ministrite Nõukogus 4, mis on sama suur kui Küprosel, Sloveenial, Lätil ja Luksemburgil. Samas on 4 suurriiki (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia) kõik esindatud 29 häälega. Vähim hääli- 3 on Maltal. Kokku on 27 liikmesriigil Ministrite Nõukogus hääli 345. Kuigi EL-i seadusaktid kutsuvad üles otsuseid valdavalt tegema kvalifitseeritud enamushääletusega, st kahe kolmandiku osalevate riikide häältega (mis teeb 258 poolthäält), püüavad osalejad enamasti saavutada ikka
annaabi.ee 
