Saksa Demokraatlik Vabariik 2009 Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini eraldi okupatsioonitsoonideks( ida-Saksamaa NSV Liidule, edela-Saksamaa USA-le, lääne-Saksamaa Prantsusmaale ja loode-Saksamaa Suurbritanniale), mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraa...
Laos Laose demokraatlik vabariik Lao keeles: Sathalanalat Paxathipatai Paxaxon Lao Üldandme: Pindala: 236 800km2 Rahvaarv: 6 769 700 inimest (2013) Pealinn: Vientiane Riigikeel: lao keel Rahaühik: kip Aeg: Eesti +5h Sissejuhatus: Valisin Laose referaadi teemaks kuna teadsin, et reisisaates "Kaks kanget Kagu-Aasias" on sellest riigist tervelt kaks osa. Lisaks tundus huvitav selle nimi ning sealsed kultuurid. Samuti olin näinud laose vappi, mis tundus äärmiselt huvitav. Paiknemine: Laos paikneb Kagu- Aasias Indo- Hiina poolsaarel ning on seal ainus merepiirita riik. Laost piiravad põhjast Hiina, läänest Myanmar, lõunast Tai ja Kambodza ning idast Vietnam. Loodus: laose pind on väga mägine, mäestikega on kaetud umbes 80%, mäed on omakorda suures osas kaetud metsaga. Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 2817 meetrit. Mäeahelike vahel on kit...
Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik Üldandmed Pindala: 65 610 km² Ametlikud keeled: singali ja tamili Rahvaarv: 20 277 597 (2012) Rahvastiku tihedus: 316 in/km² Pealinn: Sri Jayawardenapura Kotte Rahaühik: Ruupia (LKR) Sri Jayawardenapura Kotte Rahvaarv: 107 508 (2012) Pindala: 17 km² Geograafiline asend Saareriik India ookeanis India lõunatipust jääb riik itta Loodusvarad Saarel leidub märkimisväärsetes kogudes järgmisi mineraale: Ilmenite, Päevakivi, Grafiit, Ränidioksiid, Kaoliniit, Vilgud ja Toorium Manneri lahes nafta Kliima ja pinnamood Peamiselt sile ja üksikute kõrgemate kaljudega ranniku joon Mäed peamiselt riigi lõuna-kesk osas Kõrgeim koht Pidurutalagala, 2524 m Kliima peamiselt troopiline ja soe Keskmine aastane temperatuur 28 kuni 31 kraadi Loodus Tänan kuulamast Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka#cite_note-popsl-3 http://et.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka http://en.wikipedia.org/wiki/...
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajää...
1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teist...
Berliini kriis 1961 Sergei Pollok 12a Berliini kriis oli üks kõige intensiivsema hetki külma sõja Kesk- Euroopas. Peetakse alguseks oma ultimaatumi Hruštšov kohta 27. novemberil 1958 (mida nimetatakse ka "Berlin ultimaatum"), kriisi lõpp peetakse - 1962-63, intensiivus toimus just juunist kuni novembrini 1961. Saksa probleem Hruštšov hoiatas, et rikke korral ta poole aasta jooksul allkirjastab rahulepingu SDV- ga(Saksamaa demokraatlik vabariik) ja annab talle võimu Ida- Berliinis. Hiljem Moskva otsustas ...
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib ...
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Rii...
Kanada Ottawa Angola Vabariik Luanda Ameerika Ühendriigid Wahinton Kongo Demokraatlik Vabariik Kinshasa Mehhiko Ühendriigid Mexico Kongo Vabariik Brazzaville Nicaragua Vabariik Managua Türgi Vabariik Ankara Costa Rica Vabariik San Jose Iraani Islamivabariik Teheran Panama Vabariik Panama Iraagi Vabariik Bagdad Kuuba Vabariik Havanna Süüria Araabia Vabariik Damaskus Haiti Vabariik Port-au-Prince Iisraeli Riik Jeerusalemm Jamaica Kingston Saudi Araabia Kuningriik Ar-Ryad Venezuela Bolivari Vabariik Caracas Omaani...
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimet...
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Azerbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bahrein ametlik nimetus: Bahreini Kuningiik pealinn: Al-Manmah Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: ...
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Minose ja Mükeene kultuuride võrdlus. TV 66; 68-69, § 13 Minose kultuur Mükeene kultur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime kõige võimsama ja tähtsama järgi. lossi järgi. Tundmatu rahvas oli kultuuri kandjaks. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mis on siiani Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B, mis on kasutuses. tänaseks desifreeritud. Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid. lossid. Suurim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata. Lossid olid kindlustatud. Lossid...
Afganistaani sõda (79-89)-NSVL vägede väljaviimine, kodusõja jätkumine Berliini blokaad (48-49)-Lääne-Berliini maismaa- juurdepääsuteede tõkestamine Berliini kriis (55-61)-Inimeste lahkumine Ida-Berliinist Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel Kuuba Kriis (62)-USA ja NSVL konflikt Kariibi mere piirkonnas Marshalli plaan (48-52)-Majanduslik abiprogramm kommunismi ennetamiseks Külm sõda (47)-"Ärgem petkem end-me oleme praegu külmas sõjas" NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)(49) Pariisi kokkulepped (54)-Okupatsiooni reziimi kaotamin...
Demokraatlik maailm Euroopa riigid ja USA pärast Teist maailmasõda Demokraatia laienemine • Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. • Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. • Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. • Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). • Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis. USA • Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus. • Välispoliitikas asusid Ühendriigid iso...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Millised jooned on omased tööstusühiskonnale?tööstuslik tootmine, ratsionaalsus, tööaeg suurem kui puhkeaeg. 2.Millist heaolumudelit iseloomustavad järgmised tunnused: Heaolu eest vastutab igaüks ise- Liberatism Keskne heaolu eest vastutaja on riik-Sotsiaalne demokraatlik heaolu Riik pakub toetust ainult vaestele pensionieas inimestele-Liberatism Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos- Konservatism Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel- Konservatism Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile- Sotsiaalne demokraatlik heaolu 3.Märkige, millised seisukohad kuuluvad liberaalile (L), konservatiivile (K), sotsiaaldemokraadile (S), uusvasakpoolse poliitika esindajale (U): Rahva heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga-Uusvasakpoolse poliitika esindajale Rikkad peavad maksma kõrgemaid makse- Sotsia...
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindla...
KORDAMINE Sõjajärgne maailm 1. Mida nimetatakse külmaks sõjaks? Millal ja millise sündmusega see algas? Berliini blokaadi alustati 1948.a juunis, see lõppes 324 päeva pärast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 2. Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades? USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva keelas abi vastu võtta, aga ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia. 3. Mis oli Trumani doktriini peamine eesmärk? See doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti s...
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
1. Ühiskond MEIE; ühesuguse elulaadiga inimesed, kes elavad ühes piirkonnas. 2. Ühiskonna sektorid: 1. Avalik sektor 2. Erasektor 3. Mittetulundussektor Ühiskonna valdkonnad: majandus, tervishoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Nüüdisühiskond: Tööstuslik kaubatootmine; Rahva osalemine ühiskonna valitsemises; Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; Kapitalism ja demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/ demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiin...
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline ...
Parlamentaarne monarhia- valitsemisviis, mille puhul rahvas valib parlamendi. Parlamendi kõrval valitseb ka monarh. Parlamentaarne vabariik- rahvas valib parlamendi, riigipeaks president. Mõlemal puhul riigi põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid. 1.Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)paljud riigid peale I sõda läksid üle demokraatlikule teele. 2)saksamaad võitnud riigid säilitasid demokraatia. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist. I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservati...
Saksa Liit Vabariik 1. Saksamaa lõhenemine Põhjused : · Saksamaa jagamine 4 riigi vahel · Okupeeritavate riikide erinev poliitika (lääne ja ida vahel) · Berliini Blokaad · Tekkis 2 riiki 1949. aastal : Lääne tsoonis Saksa Liit Vabariik , ida tsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik. · Saksamaa lõhenemine oli üks peamine probleem, kogu külma sõja ajal 2. Saksamaa Liit Vabariigi valitsemine · Parlamentaarne vabariik. Kantsler on valitsuse juht, tal on täidesaatev võim · Seadusandlik võim kuulub parlamendile, mis koosneb kahes kojast (riigi nõukogu ja Riigipäev) · I kantsleriks Konard Adenauer 3. Majandus · Sotsiaalne turumajandus ettevõtlus vaba konkurents · Taastati elamispind, muutus kiiresti heaolu ühiskonda · Töötu abirahad, puuetega inimeste toetused, võimetud said abi 4. Välispoliitika · Jagunes kolmeks perioodiks : 1) 50 60. aastad : Hallesteini doktriin,...
Eesti Vabariik Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Eesti pealinn on Tallinn. Eestis elab üle 1,3 miljoni inimese. Presidendiks on Toomas - Hendrik Ilves. Peaminister on Andrus Ansip. Eesti on iseseisev 24. veebruarist 1920, taas iseseisvumispäev on 20. august 1991. Eesti rahaühik on euro. Meie ametlik keel on eesti keel. Eesti riigihümniks on F. Paciuse kirjutatud Mu isamaa mu õnn ja rõõm. Eesti vabariik on demokraatlik ja seega on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Meid esidab president, kes valitakse iga 5 aasta jooksul. President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts. Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Sinine tähendab taevast, must tähendab mulda ja valge inimeste püüdlemist õnne ja valguse poole. Eesti vapil on kaks kuju; suur ja väike. Suurt riigiv...
Rwanda Vabariik Repubulika y'u Rwanda Rwanda Vabariik Pealinn: Kigali Riigikeeled: ruanda, prantsuse ja inglise Pindala: 26 338 km² Rahvaarv: 9 300 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 355 Rwanda Lipp in/km² Rahaühik: Rwanda Frank (RWF) Ajavöönd: GMT+2 President: Paul Kagame Rwanda vapp Asukoht Riik aafrika keskosas Naaberriigid: Kongo Demokraatlik Vabariik, Tansaania, Uganda ja Burundi Kõige tihedamini asustatud riik Aafrikas Kliima Keskmine temperatuur: 24.6 - 27.6ºc Kaks vihmaperioodi Veebruarist Aprillini ja Novembrist Jaanuarini Majandus 90% inimestes tegeleb põllumajandusega Peamine tuluallikas on kohvi ning tee kasvatamine SKP $2,836 (2007a) Vanuseline koosseis Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Rwanda https://www.cia.gov/library/publications/th e-world-factbook/geos/rw.html http://www.exxun.com/Rwanda/...
Lõuna-Aasia Üldised andmed • Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust • Suurimad riigid: India, Pakistan, Afganistan,Iraan, • Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa • Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib • Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka Maailma Turismiorganisatsiooni • Seal leidub rohkelt maavarasid, eriti maagaasi ja naftat • Suur hulk tööjõulisi inimesi Maastik • Maastik on vaheldumisi kidur, lopsakas ja paljas. • Põhjas on ...
Ameerika Ühendriigid · Aprill 1945 suri FDR > H. Truman > Tuleb vastu seista kommunismi levikule > USAst peab saama Euroopa liider > loobuti neutraliteedi ja isolatsiooni poliitikast · USA muutus mõjuvõimsaks riigiks > Kogu maailm hakkab sõltuma USAst · 60.-70. Aastail mitmed reformid elujärje parandamiseks · Poliitiline süsteem: o President (4a) o Kongress (Esindajate Kogu ja Senat ehk Ülemkogu = osariikide esindus) o Erakonnad (IP ja DP) · USAs kardeti kom levikut, v.poolseid vaateid = makartism > v.poolsete ja vabamõtlejate tagakiusamine · 60.aastatel neegerrahutused > võeti vastu seadused, mis võrdsustasid neegrid valgetega · 50.aastateni oli Vietnam Prantsusmaa asumaa > 50.algul löödi prantslased välja > 1954 Vietnam jagati > põhjas Vietnami Demokraatlik Vabariik, lõunas Vietnami Vabariik · 50.lõpus alustas Põhi sõjategevust Lõuna vastu · VDVd toetasid Hiina ja NL · VVd toetas USA · Sõda ke...
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eest...
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond. Demokraatlik Vabariik ülikoolini. Sisepoliitka olulisemad Tartu rahu 2.veb 1920. Narva jõe tagused alad 1920-1934 ...
Nõo Reaalgümnaasium Ida-Saksamaa pärast II maailmasõda Referaat Koostas: Mirjam Tamp Klass: 12B Juhendaja: Ege Lepa NÕO, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Sisepoliitika.................................................................................................4 Välispoliitika...........................................................
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI ...
Vietnami sõda Koostas: 9.a klassi opilane keila koolist. Aeg Vietnami sõda (1955-1975) Vietnami Sotsialistlik Vabariik Algas 1965. aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik Toetasid: Hiina Vabariik, Kanada, Lääne-Saksamaa, Ühendkuningriik, Iraan, Hispaania ja Malaisia Põhja-Vietnam : Viet Cong, Punased khmeerid, Pathet Lao, Hiina RV ja Põhja- Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www.youtube.com/watch?v=aoXySB-WlZE ...
Kesk-Aafrika Vabariik Ketriin Antson Üldine Riigi pindala on 622 984 km2 Rahvaarv umbes 4 miljonit President Catherine Samba-Panza Iseseisvus 13. august 1960 Rahaühikuks on Kesk-Aafrika frank Riigikeel on prantsuse keel ja sango keel 39% elanikkonnast elab linnades Hümn : https://www.youtube.com/watch?v=di- yhgzdwWo Üldine Merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Tšaad, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik vabariik, Kongo Vabariik ning Kamerun. Jaguneb pealinnaks ja 16-ks jaoskonnaks. Pealinn Bangui. Suuremad linnad: Bimbo, Mbaïki ja Berbérati Suuremad rahvusrühmad on gbajad, bandad ja mandžad. Loodus Troopilised kuivad metsad, savann, galeriimetsad, hüäänkoerad, lõvid, gepardid, lamantiinid, mitmesugused konnad, punapea- lembepapagoid jne Bamingui-Bangoran rahvuspark Eksport Teemandid Puit Puuvill Kohv Tubakas...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahe...
Läänemere keskkonnakaitse konventsioon Helsingi konventsioon Sõlmiti 1992. aastal Helsingis. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. Leping on sõlmitud Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome Taani ja Venemaa vahel. Põhieesmärgid on vähedada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust. Ajalugu Eelkäija oli samanimeline dokument mis jõustus 1980. aastal. Esialgsed allakirjutajad olin Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1980. aasta dokument hõlmas kõiki saasteliike. Eesmärk Peamine eesmärk on parandada looduskeskkonna kaitset. Reguleerib kahjulike ainete kasutamist. Iga riik peab oma tekitatud reostuse korral selle ise likvideerima. Laevad ja linnad ei tohi oma reovett lasta merre.
Vietnami Sõda (1959-1973) Viimsi Keskkool Markkus Pekkenen 9.a Eellugu Vietnaami alad kuulusid Prantsusmaa kolooniate hulka. Prantsuse kolooniad langesid jaapanlaste kätte. Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks USA sekkumiseks oli Tonkingi lahe intsident Pomme rohkem kui 2. maailmasõjas Ameerika ei suutnud edu saavutada Ameerika hakkas taanduma Lõuna-Vietnam kapituleerus Lõpp Lõuna-Vietnam läks kommunistide võimu alla 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Suri 47 000 - 56...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai läbi ultimaatumi Mussolini. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seaduseid, mis andsid peaministrile kuningaga samaväärsed õigused. Benito sõjakas poliitika viiski välja fasistliku diktatuuri kujunemiseni Itaalias. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast b...
S aks a Liitvabariik Saksamaa pärast Teise maailmasõja lõppu Saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolsed tsoonid: USA, Suurbritannia, Prantsuse sõjaadministratsioon. Idatsoonis Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Võitjate eesmärgiks natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Taastati ametiühingute ning teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa parlamendivalimised. Kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Majandus Sotsiaalse turmajanduse poliitika. "Heaolu kõigile" Inimeste elatustase tõusis, tööpu...
Berliini kriis ja Berliini müüri ehitamine 1961.a 9.a Berliinikriis194961 Esimene Berliini kriis oli 1949, toimusid rahva väljaastumised ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Põhjusteks oli see, et ei e tase suudetud luua ühtset Kolmas tase Neljas tase demokraatlikku Saksamaad Viies tase NSVL ei lubanud. NL armee surus väljaastumised maha. Berliinikriis194961 Kõige hullem kriisiaasta oli Berliini müüri ehitamise ajal. NL ehitas Berliini müüri. NSVL tahtis allutada LääneBerliini Berliini müür oli piiriks Ida ja LääneSaksamaa vahel. ...
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
Ühiskond, riik ja õigus 1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaa...
Eravaldus-vägivaldus Seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel. Euroopa poliitilised reziimid XX saj. Lühiessee 1 Tartu 2008 1 Foto autori erakogust Põlvamaa- Tartumaa piiril, Kadaja - Lääniste teel, suvi 2008 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel? Eesti noorte kujunemismehhanismid, lühiessee "Eesti Vabariik on demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Hääleõiguslike kodanike kaudu teostab rahvas oma suveräänsust ehk iseseisvust."2 Nii see peakski tõepoolest olema, kuid kuidas paistab tegelikkus. Käesolevas uurimuses püüab autor välja tuua kitsaskohad ja seigad, mis peak...
lemvim- krgem vim; tavaliselt peetakse silmas vrast lemvimu, st olukorda, kus riigi krgeimaks valitsejaks on mne teise maa kuningas, keiser vi diktaator. okupatsioon- maa osaline vi tielik hivamine vrriigi relvajudude poolt. iseseisvus ehk suvernsus- riigi sltumatus teistest riikidest nii sise- kui ka vlispoliitikas. muinaseesti ei olnud riik. enne rtlite saabumist olid eestalsed vimelised suurteks histdeks, seda nitavad suured linnavallid. klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine. eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, ...
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pav...
Euroopa riigid: · Island, Reykjavik · Suurbritannia, London · Iirimaa, Dublin · Portugal, Lissabon · Hispaania, Madrid · Prantsusmaa, Pariis · Belgia, Brüssel · Holland, Amsterdam · Saksamaa, Berliin · Sveits, Bern · Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaage...
Poola Üldandmed Poola Vabariik on parlamentaarne vabariik (poola k. Rzeczpospolita Polska). Pindala 312 683 km². Pealinn Varssavi. Rahvaarv 38 501 000 (2011 a. seisuga). Rahaühik zlott (1 PLN = 0.24 ). Riigikeel poola keel. Asukoht Poola Vabariik on riik KeskEuroopas. Poola naabrid: läänes Saksamaa, lõunas Tsehhi ja Slovakkia, idas Ukraina ja Valgevene, põhjas Venemaa (Kalingrad). Poola asub ka Läänemere ääres. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on R...
Külm sõda Teine Maailmasõda lõppes liitlaste võiduga 1945a. 2 septembril. Võitjas riikideks said Suurbritannia, NSVL ja USA. Peale Teise Maailmasõja lõppu ning Saksmaa ja Jaapni purustamist said NSVL ja USA suhete jahenemine hoogu veelgi juurde. Sellest arenes lõpuks sõda, kuid mitte relvastatud. Seda nimetati külmaks sõjaks ning see oli USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu p...
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
