Sokrates Arvustus Lavastus rääkis Sokratesest, kellest sai antiikaja demokraatliku Kreeka ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“
(4) Hals oskas tabada momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selgesti loetavad. Olustikumaal Üks suurimaid olustikumaalide maalijaid avastati uuesti alles 19. sajandil, kelleks oli Jan Vermer van Delft. Enamasti kujutab ta interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. (5) Tegevus nendel piltidel on vähe tähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Ta kasutas enamasti kargeid külmi toone. Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Maastik oli hollandi kunstnike maalidel ühetooniline. (6) Hollandi meremaal tekkis tänu sellele kuna meri on hollandlastele väga südamelähedane ja tänu merele on nad rikkad. (7) Rembrandt Rembrandt on kõigi aegade suurim hollandi maalikunstnik. Ta maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel
(Rooma reljeef oli realistlike ja dokumentaalselt täpne, kujuneb ajalooline, allegooriline ja dekoratiivne reljeef; riigi elu, sõjalised võidud; Trajanuse sammas, sisaldab ka urni; Rahu altar, Rooma asutamine) ning monumentaalplastika (jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar). Maalikunst. Valdavalt oli seinamaale (suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus) ning põrandamosaiike. Kogu info selle kohta saadakse Pompeij ja teiste vulkaanituha alla mattunud linnade väljakaevamistel. Ainest saadi mütoloogiast, kirjandusest, olustikust, loodusest. Maalikunsti stiilid on inkrustatsioon (imiteeritakse värvilist marmorit, mosaiikpõrand), arhitektuuristiil (püütakse kujutada arhitektuurilisi kujundeid ning luua pettekujutlusi; sambad, valeuksed ning aknad, kasutatakse varjude abi ja perspektiivi), mosaiik
Poeedi kuulsust, realismi tasanditel tõestab luule kogumik «Kauge ring», 1935, parimad teosed 30-ndatest aastatest. Romaan «Kirves ja kuu», 1935, on kujutatud peene irooniaga kunstniku- idealisti poolt. Romaanis «Turg», 1937. valjendub rohkes osas juba tanapaevast kultuuri. 1940. a. Raud enda luutestustes tervitas rahva võimu ja tänapaeva kuju. 1941. a. ta kirjutas näitemangu «Mook väravas». Sõja ajal kasvas poeedi meisterlikus, «Sõjasõna», 1943, «Uued sillad», 1945. Ballaadide kogumikud, «Kaks astjat», 1946, «Joud ja valgus», 1948 «Kõik teed», 1953, jt, tostsid poeedi eesti tänapaeva poeetidete esimestesse ridadesse. Kõige kuulsam luuletuste kogumik on «Laulud ei lõppe», 1961, «Kuldne sügis», 1966. 1969. aastal esineb poeet proosa ja draama venekeelde tõlkijana. Novellide kogumik «Silmast silma», komöödia «Suveöö ilmsi», 1962. Tõlkis udud I.
karniisiga • Foorum teede ristumiskohas väljakujunenud väljakud, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma skulptuur ja maalikunst: •Portreeskulptuur lähtus esibanemate austamisest •Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. •Pompeji väljakaevatud arheoloogiline linn, seinamaalidele oli iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus, valmisid mitme asjandi jooksul, kujutatud Dioysose kultusega seotud rituaale, Tahvelmaalikunst maalitus portreed
pingelise hingeelu, portreeritavad vabas juhuslikus poosis, iseloomustamisel kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendeid. 17. sajandi Hollandis tekkisid: siiralt meeleline olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal eriti meremaal. Franz Hals kõigi aegade suurim portreemeister Jan Vermeer van Dreft kujutab enamasti interjööre, tavaliselt vaid ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus maalidel vähetähtis, võlu peitub meisterlikus teostuses. REMBRANDT HERMENSZ van RIJN Euroopa üks tuntuimaid maalikunstnikke, Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja, loonud u 600 maali ning joonistusi ja kavandeid, maale iseloomustab ühtne kompositsioon ja rikas värvivalik, teoseid: "DANAE", "AUTOPORTREE SASKIAGA", "ÖINE VAHTKOND", "KADUNUD POJA TAGASITULEK" Esimene varabaroki arhitekt Prantsusmaal oli Francois Mansart teda iseloomustavad
hilisgootikast, sellele, mis oli väiksemas ulatuses ja algelisel kujul teostatud miniatuurmaalis 1400 a. paiku annavad madalmaade maalikoolkonna rajajad vennad van Eyckid täiusliku ja suurejoonelise väljenduse. · Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV saj. Madalmaade meistrid. · Seda võimaldas õlimaalide rakendamine. Nad ei ole õlimaalitehnika leiutajad, vaid nende teene on selle tehnika täiustamises ja hoolikas ning meisterlikus käsitlemises Vendade ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn. Genti altar. Sellele on omane üldse kogu XV saj. maalikunsti värvide kõla ja värskus. · Avaral maastikul "Talle kummardamise" pildil puudub perpektiiviline ühtsus. Ka õhuperspektiiv on puudulik-tagaplaanil olevad seemed on niisama selgelt ja teravalt kujutatud kui seemed esiplaanil. Ometi ei märka sellist ühtsuse puudumist kuigi teravalt. Detail Genti altaril
Kuigi minu lemmik on Ott ei tulnud tal see päev väga hästi laulmine ja esinemine välja. Ainukesed, kes suutsid rahvameeleolu energiliseks teha olid Getter, Koit, Artjom ja Ott. Muidu oli rahvas üsnagi rahulik kaasa hakati elama alles viimaste lugude ajal. Eriti, mis mulle nende esitajate juures meeldis oli nende korrektsus ja puhtus. Eriline hääl oli aga Liis Lemsalul, mida läbi teleri vaadates ei kuule, vaid kuuleb ainult lives. Mulle meeldis veel Leena Kuurmaa näitleja- meisterlikus, mis meeldis ka minu isale kellega ma seal kontserdil olin. Eelmainitlut meeldis mulle kõige rohkem Getteri ja Koidu duos lauldud laul ,,valged ööd". See laul tekitas mulle kaasalaulmise himu ja tekitas üleva meeleolu, siis oli see laul veel mu lemmiklaul. See laul on tehtud Sven Lõhmuse poolt keda hüütakse ,,hiti meistriks" ja minu arust on ta ka ,,hiti meister",sest ta teeb tõesti häid laule. Ülejäänud olid laulud nagu laulud
Kuigi minu lemmik on Ott ei tulnud tal see päev väga hästi laulmine ja esinemine välja. Ainukesed, kes suutsid rahvameeleolu energiliseks teha olid Getter, Koit, Artjom ja Ott. Muidu oli rahvas üsnagi rahulik kaasa hakati elama alles viimaste lugude ajal. Eriti, mis mulle nende esitajate juures meeldis oli nende korrektsus ja puhtus. Eriline hääl oli aga Liis Lemsalul, mida läbi teleri vaadates ei kuule, vaid kuuleb ainult lives. Mulle meeldis veel Leena Kuurmaa näitleja- meisterlikus, mis meeldis ka minu isale kellega ma seal kontserdil olin. Eelmainitlut meeldis mulle kõige rohkem Getteri ja Koidu duos lauldud laul „valged ööd“. See laul tekitas mulle kaasalaulmise himu ja tekitas üleva meeleolu, siis oli see laul veel mu lemmiklaul. See laul on tehtud Sven Lõhmuse poolt keda hüütakse „hiti meistriks“ ja minu arust on ta ka „hiti meister“,sest ta teeb tõesti häid laule. Ülejäänud olid laulud nagu laulud
suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunstis oli tugeva isiku kujutamine võõras, esiplaanil olid inimeste võrdsus ja õigluse ideed mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Iseloomulik on veel peen ja realistlik käsituslaad, maali tehniline meisterlikus ning värvide sulavus ja intensiivsus. Kokkuvõtvalt on madalaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse ja meisterliku maalitehnikaga, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused olid maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäid tahaplaanile. HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Nemad on madalmaade maalikoolkonna loojad. Nende ühine töö on suur altar Sint- Baafsi katedraalis Gentis (1420-1432). Genti altarit iseloomustab suur ühe paari
Paar aastat hiljem saabus Tallinna Bernt Notke töökojast Pühavaimu altar, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos- 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud fragmentil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser jt.) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslikud riided kui ka lüüriliselt mõjuv maastik, mis paistab figuuride tagant. Keskaegne kunst aitab hästi mõista Eesti ajalugu. Suurem osa Eesti keskaegsest kunstipärandist on koondunud kirikutesse, kuid erinevalt tänasest ei hinnanud tollased inimesed maalinguid ja skulptuure nende esteetilise väärtuse pärast. Valikute aluseks olid eelkõige kultuslikud ja liturgilised vajadused, ent tihtipeale
VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne. Jan Vermeer kujutab interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta endastmõistetava, sugestiivse ruumikujutse. Natüürmort – esindajad: WILLEM KALF, WILLEM CLAESZ HEDA Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte, teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER
tähendas see ka selle iseäraliku süsteemse stabiilsuse lõppu, mille külm sõda oli kaasa toonud nii Euroopale kui ka maailmale laiemalt. Euroopa lävepakule ilmus terve hulk väiksemaid ohte. Peagi selgus, et sõjaväest loobumise ja rahudividendidel olesklemise asemel tuleb meil oma sõjaväed ümber kujundada ning valmistada ette meie julgeoleku "uute" ohtude käsitlemiseks. Robert Cooper on märkinud oma meisterlikus uurimuses tänapäeva maailma olukorra kohta, et "kokkupuudetes vanamoelisemat liiki riikidega väljaspool postmodernse piire peavad eurooplased tagasi pöörduma varasema ajastu karmimate meetodite juurde jõud, ennetav rünnak, pettus, mida iganes läheb vaja nende jaoks, kes ikka veel elavad üheksateistkümnenda sajandi maailmas, kus iga riik peab ise toime tulema. 12 11 http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/10/viljar_veebel.htm 12 http://www.diplomaatia
stiili, kuid kõnemehe kõige väärtuslikumaks omaduseks on Cicero arvates ,,kõrge" stiili valdamine. Teine stiilile esitatav nõu on ,,küllus", mis seisneb igakülgses ammendavas mõttearenduses, väljendusvahendite rikkuses ja mitmekesisuses. Olulise tähtsuse omistab Cicero lõpuks kõnerütmile. Oma kõnedes rakendas Cicero äsja käsitletud stiilireegleid. Kõne ,,küllus" avaldus tal perioodide (reast pea- ja kõrvallauseist koosnevate lausetervikute) meisterlikus sissepõimimises. Samuti pidas ta silmas mitmesuguste stiilide kasutamise nõuet: ta muudab tooni ühe kõne kestel, paatos vaheldub naljaga, kirglikkus lihtsuse ja rahulikkusega. Tuleb aga märkida, et Cicero kõned sel kujul, nagu nad on säilinud, pole tegelikult peetud kõnede täpsed üleskirjutised, sest kõnesid kirjandusteostena välja andes töötas autor need suuremal või vähemal määral ümber, mõnda kõnet (näiteks Verrese protsessis) pole aga tegelikult kunagi peetudki.
Need on belltristlikud eelkõige sellepärast, et peakangelaste elulugu on antud elava arengu dünaamikas, küpsuse ja kasvu protsessis. Teine omapära esineb sündmustiku dramatiseerimises. Kirjeldades ükskõik millist episoodi, annab Repin sellele kirgliku emotsionaalsuse, lavalisuse. Ent ta ei näinud vaeva sellega, see kukkus välja iseenesest. Muidugi, Repin memuaaride kirjutajanu poleks iialgi saavutanud seda elavat ilukirjanduslikku vormi, kui ta poleks olnud tugev dialoogi meisterlikus valdamises. Tema teoses on terase ja tähelepaneliku pilgu kõrval tunda ka teravat kõrva. See on balletristi kõrv. Erksalt haaras see inimkõne mitmekesisemaid intonatsioone. Kõik, keda Repin oma raamatus kujutab, kas Volga kalureid, Tsugujevi elanikke, Kunstide Akadeemia üliõpilasi või siis Turgenevit, Stassovit, Garsinit, Kramskoid, Semiradskit ja Lev Tolstoid, kõik kõnelevad tema teose lehekülgedel
veenvat kujutist ümbritsevast maailmast, peavad saama kätte ruumi ja valguse käsitlemise meisterlikuse. · Ajalooline stiil iga ajaloo periood kujutab oma kuulsate kunstnike töödes äratuntava stiili. · Isiklik vaatenurk maalide mõistmisel on palju lähenemisvõimalusi. Igaühel on õigus tõlgendada maali nii nagu ta seda näeb ja uskuda, mida ta arvab nägevat. Mis teeb maalist meistriteose: · Meisterlikus kunstnik peab valdama oma erialal nõutavaid tehnilisi oskusi meisterlikult, kuid tal peab ka olema oskusi ja kujutlusvõimet, mis sunniks neid oskusi ja kehtivaid piire laiendama. · Uuenduslikus alates renesanssist on lääne ühiskond taodelnud ja hinnanud uuenduslikust. Olla esimene mistahes alal tähendab olla ajalooline võtmeisik. · Kunstiteoste tellijad enne 19.sajandit tellisid enamiku kunstiteostesst metseenid
Senge 1990ndad) Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis. Mis nõuab pidevalt uute oskuste, hoiakute ja käitumisviiside omandamist. Mis omakorda toob kaasa elukestva õppe. 8 Senge õppiva organisatsiooni mudel põhineb viiel distsipliinil: Süsteemne mõtlemine – õppiva organisatsiooni nurgakiviks on kõigil liikmete uus maailmanägemine Isiklik meisterlikus – saavutab inimene siis, kui ta ei süüdista keskkonda oma probleemides vaid võtab vastutuse enda peale Mõttemudelid – mõttemudelite muutmine eeldab avatust. Varjatud mõtetest ja hoiakutest rääkimine, nende arutamine teistega muudab isikut nendest teadlikuks ja võimaldab end muuta Ühise visiooni loomine – kindlustab lojaalsuse ühele tööandjale pikemaks ajaks
Tõeline suurkuju oli Cicero, kes lisaks kõnekunstile mõjutas tugevalt ka ladina keelt ja roomlaste poliitika ning moraalialaseid seisukohti. Ta pärines jõukast perest ja Rooma arisokraatia suhtus temasse esialgu põlgavalt. Poliitilise edu võlgnes Cicero suurepärastele kohtukõnedele, mis paljastas mõne riigimehe ülekohtust ja seadusevastast käitumist. Ta tapeti peale Caesari tapmist 43.aastal poliitiliste arveteõiendamise käigus. Cicero oli ületamatu oma meisterlikus keelekasutuses ja stiilitunnetuses. Ta eristas kolme kõnestiili: nn madalat stiili seisukohtade loogiliseks põhjenduseks, keskmist stiili kuulajatele naudingu pakkumiseks ja ülevat stiili kuulajaskonna emotsionaalseks innustamiseks. Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr) Rooma teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Suur osa näitemängudest olid komöödiad. Süzeed kajastasid igapäevaelus
02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186. Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2002/ 2003 õppeaastaks, Haridusministri määrus, RTL 2002,28,385. F. D. E. Schleiermacher,W. Dilthey, M. Heidegger, H - G Gadamer, Filosoofilise hermaneutika klassikat, Ilmamaa 1997. L. Türnpuu, Metoodika ja õpetaja pedagoogiline meisterlikus, TPÜ, THK, Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi Siinkohal püütakse avada argipruugis vähem kasutatavate sõnade sisu. Loodetavasti hõlbustab siintoodu, teksti jälgimist. ( ), ( ), ( ), Analüüs osadeks lahutamine, eritelu Antagonism lepitamatu vastuolu
02.. 02. Põhikooli ja Gümnaasiumiseadus, (terviktekst: 01.06.o2), RTI 2002,79,1186. Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2002/ 2003 õppeaastaks, Haridusministri määrus, RTL 2002,28,385. F. D. E. Schleiermacher,W. Dilthey, M. Heidegger, H - G Gadamer, Filosoofilise hermaneutika klassikat, Ilmamaa 1997. L. Türnpuu, Metoodika ja õpetaja pedagoogiline meisterlikus, TPÜ, THK, Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi Siinkohal püütakse avada argipruugis vähem kasutatavate sõnade sisu. Loodetavasti hõlbustab siintoodu, teksti jälgimist. ( ), ( ), ( ), Analüüs osadeks lahutamine, eritelu Antagonism lepitamatu vastuolu
väljavalimist. Müstilise stseeni osalised on paigutatud vabalt ja peaaegu olustikulise loomulikkusega. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos, õigemini 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud fragmendil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser jt.) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslikud riided kui ka lüüriliselt mõjuv maastik, mis paistab figuuride tagant. 15.sajandi lõpul seostub Tallinn juba otseselt Madalmaade uuendusliku kunstiga. Seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed, keda kui donaatoreid on kujutatud ka altaril. Selle piduliku teose autor on anonüümne, kuid kuulus nn. Lucia legendi meister, kelle teoseid
nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapsega ja oma ema Annaga. Maalidel on jutustatud Püha Nikolause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Maalid on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. Notke poolt maalitud on Pühavaimu kiriku altar, temalt on Tallinnas säilinus veel teisigi suurteoseid 7,5 m pikk lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõigi surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslik rõivastus kui ka lüüriliselt mõjuv maastik nende taga. 15. saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga . seda esindab Brugges u 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed. 16. saj alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal
igipõliseid eetilis ja esteetilisi väärtusi. Kirjutab vene keeles. Fariza Ongarsõnova on seisnud naise õiguste eest ühiskonnas, kirjutanud avameelselt erootilis armulaule. Luuletajana tundub naisluuletaja kohta nii mõnigi kord liiga jõuline. Ta oskab süveneda oma sünnimaa omapärasse, inimese ja looduse vahekorda rohtlates, kõrbetes ja Kaspia ääremaadel. Proosa. 1920. aastatel arenes ka proosa, ent see jäi luule varju. Arenes jutustus. Kirjanike meisterlikus kasvab. Silmapistvamad on Boriss Mailini (1894-1939) jutustused (eriti ,,Sugi mälestussammas"32, 1926), milles kujutatakse kasahhi auuli elu 1920. aastatel, pööratakse tähelepanu uuele, paljastatakse vaenlasi. 1930. aastatel ilmub enam sotsialistlikku realismi esindavaid teoseid, 1930. aastate teisel poolel arenevad eriti jutustus ja romaan. Üldine tendents oli 25 Tähendab jurta karkassi. 26 Sündinud 1900. 27 Sündinud 1908. 28 Milles kujutatakse 1920
looming, kes vormib kujutut mateeriat, algselt matemaatiliselt määratletud kehadeks ("Timaioses" 5 korrapärast hulktahukat, millele alluvad ja vastavad 4 elementi: maa kuup, ikosaeeder vesi, püramiid tuli, oktaeeder - õhk. Maailm tervikuna on pentagoondodekaeeder e. 5-nurksete tahkudega 12-tahukas). Ilma demiurgita oleks mateeria lihtsalt olematus. Teosed (säilinud 36 kindlalt talle omistatavat) on meisterlikus dialoogivormis,sageli osaleb dialoogis Sokrates, kellele enamasti jäetakse viimane, kaalukaim sõna. Varasemates töödes ("Apoloogia", "Charmides", "Kriton") ilmneb tugev Sokratese mõju, ideeõpetuse 36 eelkäijaid sofiste kritiseeritakse teostes "Protagoras" ja "Gorgias". Tunnetusteoreetilisi seisukohti käsitleb "Kratylos". Ideeõpetuse põhialused sõnastatakse dialoogis "Menon".
annaabi.ee 
