asetseva lehe vahel on tihti Fibonacci arv lehti. Sama on täheldatud ka käbi kihtide puhul.Fibonacci jada on tihedalt seotud kuldlõikega.Kõrvuti asuvatel arvudel on kindlad vastastikused suhted.Fibonacci jadast suvaliselt valitud arvule eelnev arv on alati ca 0,618 korda väiksem ning valitud arvule järgnev arv on alati 1,618 korda suurem.Kõige lihtsam seos väljendub selles, et kui jagada kahte järjestikulist arvu, siis saadakse järjest lähenev arv kuldlõike suhtega. Fibonacci arvud on tihedalt seotud kuldlõikega: kui valida piisavalt suur Fibonacci arv, siis on sellele eelnev Fibonacci arv sellest alati ligikaudu kuldlõike suhtarvu pöördväärtus 1- 0,618 korda väiksem ning järgnev arv on sellest 1,618 korda suurem. See valem saadakse eeltoodud rekurrentse seose Fn = Fn-1 + Fn-2 lahendamisel algtingimustel F0 = 0, F1 = 1. Kuldlõige on- Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu
lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (a + b): a = a : b See põhineb lõigu kaheks osaks jaotamise põhimõttel: terviku suhe pikemasse osasse on sama kui pikema osa suhe lühemasse osasse. Saadud suhtarvu tähistatakse matemaatikas fii ja arvuliselt on see irratsionaalarv väärtusega 1,618033988... ehk ümardatult 1,62.Kui proovida arvutada lõigu pikkusega 10 cm, siis jaotades selle lõigu kuldlõike alusel kaheks, saame pikema osa pikkuseks 10 cm / 1,62 = ligikaudu 6,17 cm ning lühema osa pikkuseks pikem osa, st 6,17 cm / 1,62 = ligikaudu 3,81 cm. Kontrollime tulemust, liites lõikude arvutatud pikkused: 6,17 + 3,81 = 9,98, seega ümardatult 1.62 Kuldlõiget võib leida nii fotograafias kui ka meis ja meie ümber igapäeva elus. ARHITEKTUURIS KUNSTIS FOTOGRAAFIAS Tänapäeva foto suurus on tuletatud kuldlõikest. Fotograafia seisukohast lähtuvalt tähendab
nimetama ka tema nime järgi ( Fibonacci jada ) . Fibonacci numbrid on tihedalt seotud Kuldlõikega . Kõrvuti asuvatel Fibonacci arvudel on kindlad vastastikused suhted. Fibonacci arvude reas suvaliselt valitud arvule eelnev arv on alati ca 0.618 korda väiksem ning arvule järgnev arv on 1.618 korda suurem. Kõige lihtsamini arusaadav seos väljendub selles, et kui jagada kahte järjestikust fibonacci numbrit, siis saadakse järjest lähenev number kuldlõike suhtega . Mis on Kuldlõige ? Kuldlõige on irratsionaalne matemaatiline konstant. Kui väga umbropsu öelda ja mitte välja arvutada lõpmatut numbrijada, siis on selleks konstandiks 1.61803398874989. See aga ei ütle vist palju? Asi on selles, et mitmed kunstnikud, (Leonardo da Vinci), filosoofid (Heinrich Agrippa), arhitektid (Le Corbusier) ja matemaatikud (Pythagoras) läbi aegade on leidnud, et just seesinane
.. simesed fibonacci arvud on 0, 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13, 21, 34, 55, 89, 144, 233, 377, 610, 987, 1597, 2584, 4181, 6765, 10946, 17711, 28657, 46368, 75025, 121393, ... Fibonacci side kuldlõikega Fibonacci arvud on tihedalt seotud kuldlõikega. Kõrvuti asuvatel Fibonacci arvudel on kindlad vastastikused suhted. Fibonacci arvude reas on suvaliselt valitud arvule eelnev arv on alati ca 0,618 korda et kui jagada kahte järjestikust fibonacci numbrit, siis saadakse järjest lähenev number kuldlõike suhtega. Kuldne lõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et surem osa oleks lõigu selle väiksema osa keskmine võrdeline . Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga fii, mis on irratsionaalarv järgmise ligikaudse väärtusega: 1,618033987 Vähemalt alates renessansi ajastu alates on paljud kunstnikud ja arhitektid kasutanud kuldset lõiget oma töödes, eriti kuldset nelinurka, kus külgede omavaheline suhe on kuldne lõige.
Itaali marinism, Luules hinnati puhtaid lamburiluule riime. Hispaania luule, draama Saksamaa aristokraatlik suund, rahvalik suund Inglismaa - intellektuaalsus Arhitektuur Arhitektuur Arhitektuur Massiivne Proportsionaalsus Lihtsus Monumentaalne Kuldlõike reegel Rangus Küllastunud Kirikud, palazzod Reeglipärasus kaunistused Suurejoonelisus Põhiehitisteks kirikud, Ampiirstiil, George'i lossikompleksid stiil, Aleksandri stiil, Adamstiil.
väljendatakse teisiti üldinimlikud tunded ja elurõõm signeerimine kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris silindervõlv ümarkaar dekoratiivsete vormide rikkus poolsambad ja pilastrid horisontaalsed simsid, petikaknad ja nisid väänlevad taimed horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaal kuulsamaid renessansiajastu arhitekte õiged proportsioonid numbrites väljenduvaid moodulid kuldlõike reegel õppis skulptoriks ja kullassepaks Firenze toomkiriku nelitise kuppel Santo Spirito kirik palazzo rikka inimese loss kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega domineerib horisontaalne joon erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kivid hiljem muutus stiil peenemaks ja kergemaks aknad suuremad detaile rohkem Palazzo Medici Palazzo Strozzi Palazzo Vecchio arhitekt, kunstiteoreetik, luuletaja ja muusik
poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontalsete simsside, petikakende ja nissidega. Seinapindu dekoreeritakse väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Laed- palkidega reljeefsed või kassettlaed. 7. Nimeta 1 kuulsamaid renessansiajastu arhitekte ja tema kavandatud ehitis. Filippo Brunelleschi, kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. 8. Seleta kuldlõike reeglit. Väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem osa suhtub tervikusse. 9. Mis asi oli palazzo? Nimeta 1 kuulsamaid. Levinum ja vanem lossitüüp vararenessansi arhitektuuris, kindlusetaoline. Pidid ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Hakkas domineerima horisontaalne joon
Tekib avalik kontserdielu. Mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu. Välditakse suuri tundeavaldusi, kuid siiski ei vastandata mõistust emotsioonidele. KLASSITSISM KUNSTIS Klassitsism KUNSTIS Ühine kõikides kunstiliikides on: Klassitsism väärtustab antiikmaailma Peened ja järsud jooned. Esikohal vorm, mis domineerib värvi üle Kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (ehk liigsed kaunistused), on kurjast Kuldlõike printsiip Ülesanne: jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse MAALIKUNSTIS... ...Otsest eeskuju antiigist pole. Stseenid küll antiikajast, mida seostati KAASAJAGA maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süeesid Teosed pidid olema ÕPETLIKUD ja EESKUJU ANDVAD ·Külm, klassikaline ilu, kirgedest vaba ·Asketism, lakoonilisus, vähe detaile
MIS ON JADA? Jada on matemaatikas kujutus, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N või selle mõni alamhulk. Määramispiirkonna fikseeritud elemendi kujutist nimetatakse selle jada elemendiks ehk liikmeks. Kui kujutuse määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk või selle mõni lõpmatu alamhulk, siis räägitakse lõpmatust jadast. Lõpliku määramispiirkonna korral räägitakse lõplikust jadast ehk järjendist. Lõplike jadade puhul on võimalik kõnelda jada pikkusest ehk selle jada liikmete arvust. Jada pikkusega n määramispiirkonnaks valitakse sageli hulk {1,2,3,...,n} Tähistused: Lõplikke jadasid pikkusega n tähistatakse loetlemise teel või lühemalt pealiikme kaudu või . Lõpmatuid jadasid võib tähistada samuti loetlemise teel.. , ..või pealiikme kaudu või või lühemalt . FIBONACCI JADA ...
aastatuhandel eKr kujutati piltidena geomeetrilisi kehasid. On väidetud, et Egiptuse megaliidid 5. aastatuhandest eKr ning hiljem praeguse Inglismaa ja Sotimaa alal paiknevad megaliidid 3. aastatuhandest eKr kehastavad oma konstruktsiooni poolest ringjooni, ellipseid ja Pythagorase kolmikuid ning annavad võib-olla tunnistust ka aja mõõtmisest taevakehade liikumise järgi. Vana-Egiptuse ehitustehnoloogia umbes 2600 eKr annab tunnistust täpsest geodeesiast ning lubab oletada kuldlõike tundmist. Vana-Egiptus Tähtsamad säilinud allikad Vana-Egiptuse matemaatika kohta on Rhindi papüürus, Moskva papüürus ja nn nahkrull. Muinasegiptlased kasutasid matemaatikat peamiselt praktiliste ülesannete lahendamiseks: näiteks töötasude arvutamiseks, leivaküpsetamiseks tarvisminevate teraviljahulkade arvutamiseks, pindalade arvutamiseks. Nad tundsid nelja aritmeetika põhitehet, mille nad taandasid liitmisele, harilikke murde ning ühe tundmatuga
RENESSANSS Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde. Kultuur Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud . Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed. Skulptuurid- Donatello, Michelangelo. Kujud olid paigutatud ruumide keskele. Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused:
ORNAMENT motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest) kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses. PINNALINE KOMPOSITSIOON valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt. PROPORTSIOON on terviku ja tema üksikute osade suurussuhted. Proportsioon määrab elementide suuruse ja paiknemise. Heade proportsioonide näiteks on kuldlõike reegel. 3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse RÜTM motiivide või detailide korrapärane või korrapäratu kordus ajas, ruumis, pinnal või protsessis. Üks motiiv võib täita pinda erineva rütmiga. Rütmivahelisi kaugusi nimetatakse intervallideks. STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu STILISATSIOON vormiüldistus, detailidest loobumine
Eeskujuks said kreeklased. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu (nt:Palazzo Rucellai). See on kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessanssi arhitektuuris. Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palazzode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni. Palazzode juures
Endiste väiksete majade asemele kerkisid palazzo'd. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssaritektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. Sant' Andrea kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) tegi Palazzosid. Ta sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Palazzod olid 3 korrusega paleed, neil oli neli tiiba ja nende keskel asus siseõu. See on kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessanssi arhitektuuris. Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid
Iga kompositsiooni element(värv, vorm, pind) omab kaalu ja tasakaalu puhul on kompositsiooni vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed. Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta. http.//allposters.com./ TASAKAALUS KOMPOSITSIOON Proportsioon PROPORTSIOON on terviku ja tema üksikute osade suurussuhted. Proportsioon määrab elementide suuruse ja paiknemise Heade proportsioonide näiteks on kuldlõike reegel. 3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse Kompositsiooniõpetuse terminid ASÜMMEETRIA terviku pildi asetus, kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolised, puudub peegeldus. DEKORATIIVNE kaunistav DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement DETAIL üksikelement, pisiasi DÜNAAMILINE KOMPOSITSIOON- liikumist edsiandev kompositsioon EKSPRESSIOON - väljendus FORMAAT kunstiteose mõõt
konstitutsiooni ainulaadsest stabiilsusest. Õukonna puududes võtsid kunstnikud tellimusi vastu riigilt. Keegi ei uskunud Veneetsia üleolekusse rohkem kui veneetslased ise, nad ehtisid oma maju ja paleesid mitte üksnes isikliku prestiizi, vaid riigi hiilguse pärast. Seal toimus hoogne ehitustegevus. Veneetsias töötas silmapaistev arhitekt Andrea Palladio, kes kõige järjekindlamalt võttis eeskujuks antiikarhitektuuri, sealhulgas kuldlõike proportsioonid. Tema poolt ehitatud palatsosid ja kirikuid kaunistavad dekoratiivsed sambad ning pilastrid, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Palladio looming sai tuntuks nn. Palladio stiilina ehk palladianismina eriti Prantsusmaal ja Inglismaal. 3. HUMANISMI LEVIK RENESSANSIAJASTUL 7 Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ladina k. humanus-inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist.
Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377- 1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul
17.sajandi lõpust Inglismaal, 1725.a. paiku Prantsusmaal ja Saksamaal tekkisid kodanlikud kontserdiorganisatsioonid. Erinevalt vanast, oli uus publik laiapõhjaline ja asjatundlik. Sellise publiku ees saab end maksma panna ainult originaalse eneseväljendusega. Klassitsism väärtustab antiikmaailma, eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid rahu, lihtsus, suursugusus. Esikohal vorm(istus) kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (liigsed kaunistused) on kurjast. Kuldlõike printsiip jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse. Arhitektuuris domineeris lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik-Rooma sammastemplid (Eestis TÜ peahoone). Püstitati ka praktilise funktsioonita ehitisi triumfikaari, ausambaid. Skulptuuris oli enimkasutatud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kaunid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid.
kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446) korrustevahede märkimiseks, antiikseid motiive Skulptuur: sisaldavad friisid, kuldlõike reegli kasutamine Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Skulptuur: värskus, naiivselt rõõmus põhitoon, Donatello (1386-1466) piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete Andrea del Verrocchio (1436-1488) indiviidinena, läheneti psühholoogiliselt: inimene Maalikunst:
Mis on kuldlõige? Tooge näiteid selle kasutusest. Kuldlõige ehk jumalik proportsioon, tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks väiksemaks lõiguks, et saadud lõikudest suurema jagamine väiksemaga annab tulemuseks matemaatilise konstandi nimega ф. Mitmed psühholoogilised uurimused on seda meelt, et selline suhe, kuldne lõige ehk jumalik proportsioon mängib olulist rolli inimese ilutajus. Nimelt kipume kuldlõike järgi paigutatut kaunimaks hindama. Kunstis-davinci mona lisa ja vitruvian man, arhitektuuris, fotograafias. Kuidas toimub ilu tunnetamine platonistide järgi? Kirjeldage seda protsessi! armastad yhte ilusat keha ja sünnitad selles kehas kauneid mõtteid. Seejärel märkad mistahes keha ilu on suguluses teise keha iluga. Kui seda märkad, hakkad armastama kõikide kehade ilu ja kirg yhe ainsa vastu jaheneb. Seejärel hakkad hinge ilu pidama keha
PALAZZOD Muutuvad aadlike ja jõukate linnakodanike paleed Ilmuvad suuremate akendega linnapaleed, mida nimetatakse palazzod Tuletavad põhiplaanilt meelde kastell-linnuseid Omapärane ladu, mida nimetatakse rustikaks, tüüpiline vararenessansi palazzodele Lame katus Otsitakse jumalikke proportsioone, mis peaksid andma ilusad kooskõlad Eriti populaarne on kuldlõige (kuldlõike proportsioonid) Sõltub eri osade omavahelisest suhtest (suhe peab olema 1) Kuldlõike puhul on rütm: Tsentraalperspektiiv - vaataja jaoks valitud keskpunktist ruumiillusioon Ruumiillusiooni võib luua ka külgedelt (ülevalt või alt) F. Brunelleschi arhitekt Medici pere - tellinud palju ehitisi Raisanud raha kunsti peale Palju noormehi saavad skulptori hariduse Alberti Tuntum ehitis asub Mantovas - Sant' Andrea kirik Selle juures on omapärane see, et selle eeskoda on triumfikaart meenutav ja selle kohale on tehtud teine veidi väiksem triumfikaar
Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse 18 seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. [13] Joonis 26. Palazzo Medici. [ibid] Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso(palazzo), needolid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid võikassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
vormiosad optiliselt võrdsed. Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta. Pilt: TASAKAALUS KOMPOSITSIOON Proportsioon PROPORTSIOON on terviku ja tema üksikute osade suurussuhted. Proportsioon määrab elementide suuruse ja paiknemise Heade proportsioonide näiteks on kuldlõike reegel. 3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse Kompositsiooniõpetuse terminid 30 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON ASÜMMEETRIA terviku pildi asetus, kus pildi osad ei ole pildi keskpunktist või keskteljest lähtudes ühetaolised, puudub peegeldus. DEKORATIIVNE kaunistav DOMINANT- tähelepanu tõmbav kompositsioonielement DETAIL üksikelement, pisiasi
suuruse vähendamiseks eemaldatakse jämedaid haru- mate külgokste eemaldamisest suuremate küljest. sid või oksi, nimetatakse võra vähendamiseks. Tegutseda tuleb vastupidi: eemaldada külgharu ja põ- Kõige ilusam on puu siis, kui tema võra on vabalt hiharu harunemiskohast just põhiharu. Siinjuures tu- kasvanud ning saavutanud liigile iseloomuliku kuju leb jälgida eemaldatava ja allesjääva oksa läbimõõtude ja haabituse. Kuldlõike reegli järgi on puu kõrgus ja suhet (allesjääva külgoksa läbimõõt peab olema vä- võra pikkus nauditavas proportsioonis, kui võra moo- hemalt 1/3 eemaldatava põhioksa läbimõõdust). Kui dustab ligikaudu 60% ning oksavaba tüvi 40% puu sellest nõudest kinni ei peeta, näib puu köndistatuna. kõrgusest. Sellise suhte saavutamine sõltub mõistagi Igal juhul tuleb põhioks külgoksa pealt eemaldada
c2, selgub, et Fibonacci jada liikmete väärtuseid on võimalik leida algebralisest valemist: Fn = *Fibonacci arvude kohta teatakse ka seda, et ta on väga lähedaselt seotud nn. kuldse lõikega- see on proportsioon, mis esineb väga sageli looduses ning näiteks arhitektuuris, kuna ta paistab välimuselt inimestele kõige aesteetilisem. *Asetades näiteks rekurssiivselt üksteise sisse ruudud, mille küljepikkus ühtib fibonacci jada arvuga ning ühendades diagonaalsed nurgad kurvidega, saame kuldlõike spiraali. *Fibonacci arve kasutatakse sageli populatsioonide arvukuse uurimiseks ja prognoosimiseks bioloogias. *Veel üks huvitav jada omadus: gcd(Fn,Fm) = Fgcd(n,m) [17]. Lucas` arvud. Lucas' arvud on defineeritud täpselt sama lineaarse rekurrentse võrrandi baasil, mis Fibonacci arvudki. Erinevad on vaid algtingimused. Lucas' arvud avalduvad seega võrrandist: Ln = Ln-1 + Ln-2 , kus algtingimusteks L1= 1 ning L2= 3
Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale
ühega jääb see arv samaks ning ühe kõik astmed on tema endaga võrdsed. Ajalooliselt on mainimist väärt arvuks kindlasti ka , mis näitas, et ratsionaalarvu- dest pole maailma kirjeldamiseks sugugi küllalt [lk 87]. Miks mitte välja tuua ka imaginaararvu , mille abil laiendasime reaalarve komp- leksarvudele [lk 89] või iluideaaliks loetud kuldlõike arvu [lk 135]. Käesolevas peatükis räägime aga pikemalt kahest teisest põnevast ja kuulsast arvust, millest ei saa üle ega ümber ka koolimatemaatikas. Tutvustame tegelasi: ja e. Arv seostub kõigile meile ilmselt ringjoonega. Nii alustamegi arvuga tutvumist väikese mõtisklusega ringjoonest. Kuidas mõelda ringjoonest?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
