4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja ● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses). 5. Kuidas toimub info edastamine silmast nägemiskeskusesse? ➔ Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb vastaspoolse aju poolkera kuklasagarasse --- > RUUMILINE NÄGEMINE! ● Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kepikesi ja kolvikesi, neis kulgevad keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. ● Tekkib erutus. ● Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi paajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. ● Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa - suuraju poolkerade kuklasagaras.
· väljub silmakoopast · ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub. Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kuidas nad asetsevad silmapõhjas? Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades
bakteritsiidseid aineid · Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I · Nägemismeele sensorid on valgustundlikud (fotosensorid) · Valguse toimel tekivad sensorirakkudes sensoripotentsiaalid · Sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid · Aktsioonipotentsiaalid juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse · Seal tekibki nägemisaisting ja -taju SILMA OPTILINE SÜSTEEM II · Silma tulev valgus murdub sarvkesta välispiiril · Valgus läbib eeskambri vesivedeliku, tungib läbi pupilli, läbistab läätse (lens) ning pääseb võrkkestale Võrkkes · Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale t Tsentraalloh k Kollatähn
2) Nägemisanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Nägemiselundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutus. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaali, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad
KUIDAS TOIMUB INFO EDASTAMIE SILMAST NÄGEMISKESKUSESSE? Ruumiline nägemine? Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi, valgustundlikud ained lagunevad, tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi (II NERVUS OPTICUS) peaajju ja võetakse vastu suuraju koore kuklasagaras ja tekivad nägemisaistingud. Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb risti, vastaspoole aju poolkera kuklasagarasse, nii tekib ruumiline nägemine ( sest me näeme erinevat infot, see annab võimaluse näha asja “taha”. Kel puudub nägemine ühest silmast, need ei näe ruumilisena ega taju sügavust, neil puudub kauguse tunnetus - ei suuda eset haarata.) 4 KÕRV (kuulmis- ja tasakaaluelund) AURIS Jaguneb: I VÄLISKÕRV
Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 158. Ajuvatsakesed (külgvatsakesed, III ja IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus: Suuraju poolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned - külgvatsakesed. Külgvatsakestel eristatakse kiirusagaras paiknevat keskosa, millest lähtuvad teistesse sagaratesse ulatuvad umbselt lõppevad jätked: eessarv otsmikusagarasse, tagasarv kuklasagarasse ja alasarv oimusagarasse. Vatsakeste vahemulgu kaudu on külgvatsakesed ühendatud vaheajus talamuste vahel asuva kolmanda ajuvatsakesega. 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded: Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. a) Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste. Ta liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning
Broca keskuses formeerub vastuse neutraalne mudel närvirakkudes just kui siis kujuneb juba vastus. Mudel edastatakse kõrval olevasse sekundaarsesse motoosesse alasse. Närviimpulsid lähevad keele alusele närvile, suulae lihastele ja ka häälepaeltele. Need on juba täidesaatvad närviimpulsid, nende abil tekitatakse heli ja õeldakse vastavad sõnad välja. 2. kõne formeerub vastusena kirja sõnana. Silma võrkkest võtab ... mõõda ... liigub erutus kuklasagarasse nägemiskeskusesse. Kolme piirkonna ühise talitlusena ... Sellest nägemiskeskusest läheb erutus edasi nurkkääru. Sellest kaarkibu abil läheb Broca keskusesse kus formeerub vastuse neutraalne mudel. Broca keskuses informatsioon edastatakse vokaliseerimise piirkonda, sealt lähevad närviimpulsid keelealuse närvi tuumadele piklikusajus, 7.peaaju närvituumadele, neelamisnärvile ja siis neelamislihastele ja nendele lihastele ... Formeerub vastus kõnena
1. Pars thalamolenticularis (B15) – läätstuuma ja talamuse vahel 2. Pars sublenticularis (B16) – läätstuumaalune osa 3. Pars retrolenticularis (B17) – läätstuumatagune osa KOMISSUURID CORPUS CALLOSUM (ABC1) - mõhnkeha - splenium (A2) - truncus (A3) - genu (A4) - rostrum (A5) – nokk - kiud lähevad kui radiatio corporis callosi (B6) üle poolkerade valgeaineks, pöördudes ees ja taga tangitaoliselt otsmiku ja kuklasagarasse – forceps frontalis (B7) või forceps occipitalis (B8) - ülapinda katab õhuke hallainekiht – indusium griseum (C9) sellel kulgevad pikijutid – striae longitudinales mediales (AB10) et laterales (AB11) LAMINA TERMINALIS (AC12) - lõppleste - mõhnkeha rostrum’i jätkuks allapoole, ulatub chiasma opticum’ini COMISSURA ANTERIOR (AE13) - eesnide - ristikiukimp rostrum’i ja lamina terminalis’e piiril - eesosa: nõrgalt arenenud
ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks." TÕENE 159."Kolvikesed on kohastunud valgusärrituse ja värvuste vastuvõtmiseks. Kepikesed talitlevad hämara valguse korral. Kepikestes ja kolvikestes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju." TÕENE 160.Milline alltoodud väidetest on väär? Maitsepung ulatub keele pinnale. 161.Milline alltoodud väidetest on tõene? Silmalääts murrab pupilli kaudu silma tunginud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. 162.Kuidas nimetatakse keele eesosal paiknevad näsasid, mille maitsepungad reageerivad magusale, soolasele ja hapule? Seennäsad 163
kujutis võrkkesta ees-lühinägevus e müoopia.(hajutavad-klaasis) Liialt väikese silmaläbimõõdu või optiliste süsteemi valgusmurdvate omaduste langemise korral ei fokusseru kiired võrkkestale-kaugelenägevus,valgukiiri koondavad läätsed. Nägemiskeskus ajus-ajukoore kuklasagaras.Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaali,mis juhitakse mööda nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse. Nägemisnärvi,mille moodustavad ganglionirakkude jätked,nägemisnärvikiud ristuvad nägemisristmikus. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleeludiks on kõrv,millel eristatakse välis,-kesk- ja sisekõrva.Sisekõrvas asuvad sensorirakud
pikk,siis tekib kujutis võrkkesta ees-lühinägevus e müoopia.(hajutavad- klaasis) Liialt väikese silmaläbimõõdu või optiliste süsteemi valgusmurdvate omaduste langemise korral ei fokusseru kiired võrkkestale- kaugelenägevus,valgukiiri koondavad läätsed. Nägemiskeskus ajus-ajukoore kuklasagaras.Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaali,mis juhitakse mööda nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse. Nägemisnärvi,mille moodustavad ganglionirakkude jätked,nägemisnärvikiud ristuvad nägemisristmikus. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleeludiks on kõrv,millel eristatakse välis,-kesk- ja sisekõrva.Sisekõrvas asuvad sensorirakud
★ SEGANÄRVID V, VII, IX, X 15 Jrk nr NIMETUS INNERVEERIMISPIIRKOND I HAISTMISNÄRV haistmisretseptorid, haistmissibul N. OLFACOTRIUS - haistmine II NÄGEMISNÄRV silma võrkkestale N. OPTICUS - algab silmamuna tagant, suubub kuklasagarasse, kus on nägemiskeskus - nägemine III SILMALIIGUTAJANÄRV silmaliigutajad lihased, ülalautõstur N. OCULOMOTORIUS - vegetatiivsed kiud pupilliahendajale - reguleerivad nägemisteravust IV PLOKINÄRV silmamuna liikumine N. TROCHLEARIS
Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kuysuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm. Silma optiline süsteem - sarvkest - ees- ja tagakamber täidetud vesivedelikuga - silmaava e pupill selle kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka - lääts - klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest +valgustmurdav keskkond redutseeritud silm
Kasutame mõlemat asukoha määramiseks. Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine). Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane, sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja järelefekte. Teooria ei seleta mis juhtub pärast kolvikeste aktivatsiooni
Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus? 1) Külgvatsakesed suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned 2) Eessarv otsmikusagarasse ulatuvad jätked 3) Tagasarv kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv oimusagarasse ulatuvad jätked 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. 1) ÕRNKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas tema närvikiud
Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus? 1) Külgvatsakesed – suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned 2) Eessarv – otsmikusagarasse ulatuvad jätked 3) Tagasarv – kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv – oimusagarasse ulatuvad jätked 75 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades.
Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 74 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus? 1) Külgvatsakesed suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned 2) Eessarv otsmikusagarasse ulatuvad jätked 3) Tagasarv kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv oimusagarasse ulatuvad jätked 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. 1) ÕRNKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas tema närvikiud
Ajupoolkerad suhtlevad omavahel, saadavad infot. Eptilepilised hood- kolle ei kandu üle, kui lõigata mingi vahe sisse sinna. Tuumorite kõrvaldamisega seoses saab ka. Poolkerad on funktsionaalselt spetsiliseeritud. On tugev infovahetus, tekstid ja kõne on aga üks osa ainult kultuursest inimesest. Kuklasagar! Keskpunkt on see kui paneme sõrme keskele, siis seal on koljuluu väljaulatuv osa. Võrkkestal tekkiv närviimpulss jõuab koore alla, suundub kuklasagarasse. Kuklasagarast ettepoole on all oimusagar ehk temporaalsagar- kindlate katergooriate objektide esindused on seal, närvirakud töötlevad valikuliselt nägusid- nägude spetsiifiline töötluskeskus. Allpool aktiivne piirkond siis, mis näeb mingit kindlat kohta.. Kuulmisinfo töötlemine. Keeruline info kodeeritaksegi sinna. Oluline et teadvustatud pilt maailmast tekiks. Ka rolle emotsionaalsest tajust oimusagaras. Frontaal- ehk otsmikusagar on kõige rohkem arenenud
Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nimetatud valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Silmamuna ehitus
NÄGEMISMEEL Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid - kepikesed ja kolvikesed - asuvadvõrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensori potentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsiooni potentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teidpidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Inimene tajub valgusena 400...750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: · Sarvkest · Eeskamber · Lääts · Klaaskeha Lisaks nimetatud valgustmurduvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava ehk pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest
Visuaalne taju omab sarnasust kaamera tööga. Nagu kaamera lääts, nii ka silmalääts fokusseerib ümberpööratud kujutise võrkkestale. See sarnasus ei anna aga vastust kuidas terve süsteem tegelikkuses toimib. Mis loob kolmemõõtmelise maailma kujutise - see on erinev kahemõõtmelisest pildist, mis projetseerub võrkestale. Valguse toimel sensorrakkudes tekkinud sensoripotensiaal kutsub nägemisnärvis esile aksonipotensiaalid, mis juhitakse aju kuklasagarasse nägemismeele tsentraalseid teid pidi, kus tekib nägemisaisting ja-taju teadvuse tasemel. 42. Kuklasagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Mitmesugused nägemisega seotud häired: visuaalne agnoosia; ·prosopagnoosia - võimetus ära tunda nägusid; ·aleksia - võimetus lugeda; ·hallutsinatsioonid - tavaliselt geomeetrilise, värvilised, ·derealisatsioonihäired? ·palinopsia - visuaalse tajuelamuse püsimine teadvuses ka pärast objekti kadumist;
silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates (D). Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvid esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Kui neid käsitletakse ühe liitoptilise süsteemina, siis nimetatakse sellist silma redutseeritud silmaks ja selle valgustmurdev jõud on 59D. Läätse optilise tugevuse reguleerimine – akommodatsioon – toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. Need olenevad ripskeha, pärissoonkest ja kõvakesta
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 22 lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal pool). Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub. Ajalis- ruumilised mõjud nägemises: Adaptatsioon ja kontrast Adaptatsioon Valgusadaptatsioon võimaldab meil selgelt näha valguse suure intensiivsuse puhul ja jätab meid raskustesse heledasti valgustatud ruumist nõrgalt valgustatud ruumi mineku esimestel hetkedel
Ajupoolkerad suhtlevad omavahel, saadavad infot. Eptilepilised hood- kolle ei kandu üle, kui lõigata mingi vahe sisse sinna. Tuumorite kõrvaldamisega seoses saab ka. Poolkerad on funktsionaalselt spetsiliseeritud. On tugev infovahetus, tekstid ja kõne on aga üks osa ainult kultuursest inimesest. Kuklasagar! Keskpunkt on see kui paneme sõrme keskele, siis seal on koljuluu väljaulatuv osa. Võrkkestal tekkiv närviimpulss jõuab koore alla, suundub kuklasagarasse. Kuklasagarast ettepoole on all oimusagar ehk temporaalsagar- kindlate katergooriate objektide esindused on seal, närvirakud töötlevad valikuliselt nägusid- nägude spetsiifiline töötluskeskus. Allpool aktiivne piirkond siis, mis näeb mingit kindlat kohta.. Kuulmisinfo töötlemine. Keeruline info kodeeritaksegi sinna. Oluline et teadvustatud pilt maailmast tekiks. Ka rolle emotsionaalsest tajust oimusagaras. Frontaal- ehk otsmikusagar on kõige rohkem arenenud
Rourke jaotab ulatusliku neuropsühholoogilise uuringu põhjal nõrga arvutamisoskusega lapsed kolme põhitüüpi. 1. Lapsed, kes on ühtlaselt nõrgad nii lugemises, kirjutamises kui ka matemaatikas neuroloogilised hälbed koondunud põhiliselt vasema ajupoolkera oimusagarasse, 2. Lapsed, kes on nõrgad matemaatikas, kuid lugemises ja kirjutamises on veelgi nõrgemad neuroloogilised hälbed koondunud oimu-, kiiru ja kuklasagarasse; 1. ja 2. rühma lastele on iseloomulik kalduvus püüda vältida ülesandeid, milles nad on ebakindlad. Neile tüüpilised vead on näiteks korrutustabeli ja algoritmi sooritamisega seonduvad mäluvead. 3. Lapsed, kelle tase lugemisel ja kirjutamisel on normaalne, kuid selgelt nõrk aritmeetikas nende matemaatilised raskused ei ole seotud keelelistega - auditiivne tähelepanu hästi arenenud, suuri puudusi on aga visuaalses tähelepanus ja visuaal-spatsiaalsetes võimetes
annaabi.ee 
