kogunesid erinevate maade kunstnikud. Esteetikaprintsiipide kiire vaheldumisega kaasnes uute kunstivoolude tekkimine. Uued stiilid esinesid järjestikku ja kõrvuti. Tekkis loosung : Kunst kunsti pärast, mis oli protestiks akadeemilise kunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei ole positsioone- ega äriasi, samuti ei suuda ta kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Kunstis süvenes subjektivism. Järjest vähem hakati tähelepanu pöörama objekti tõetruule kujutamisele ja üha rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Hakati tähelepanu pöörama tunnetele ja elamustele ning ideede kujutamisele. Varem anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid,
Saksamaal üldiselt ei olnud nii palju majanduslikku ja kunstilist jõudu, et ehitada Prantsusmaa uhkeid ehitisi. Itaalia kirikud fassaaditorne näeb harva, vertikaalsust ei rõhutatud, nelitise kohal võis olla ka kuppel, kirikud kaeti värvilise marmoriga. Fresko märjale krohvile värvitud maal. Gooti suurim tellija olid kirikud. Gooti kunstis peeti inimese kujutamisel kõige olulisemaks realismi ja inimkeha ning inimese proportsioone, samuti pandi rõhku ka tunde- ja hingeelu kujutamisele ning usulise härduse kujutamisele.. Gooti kujurite lemmikteema oli kristuse kannatuslood. Vitraaz kõige silmapaistvam klaasimaal. Pieta surnud kristus on oma ema süles. Krutsifiks kristuse ristilöömine. Giotto di Bondone fresko, tööd säilinud sajandeid Firenze kirikutes, tema projekti järgi tehti kirik. Hakkas signeerima töid. Keskaegsed kirikud Tallinna vanalinnas püha vaimu kirik, oleviste kirik, niguliste kirik. Tartu Jaani kirikus on erilist see, et seal on
Tõusev päike" järgi. (Impressioon mulje) Põhjus: Lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Eeskujud: W. Turner, F. Goya, E. Manet Impressionism esines maalikunstis, vähesel määral ka skulptuuris. Hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Impressionismi eelkäija Eduard Manet · "Eine murul" · "Olympia" TUNNUSED MAALIKUNSTIS: Maalimine vabas õhus Hetkelise mulje kujutamine Rõhuasetus õhu ja valguse kujutamisele Seeriad (erineva päeva ja aastaaegadel) Heledad värvid Loobuti mustast värvist ja teravatest piirjoontest Värvilised varjud vähenes ruumilisus Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõmbed Vältisid õhukesi värvikihte Ei lasknud värvikihtidel kuivada (katsid märja
1.Töömõõtmed: 108,5 x 175 cm 2.Maali asukoht: Old Masters Picture Gallery (Dresdeni maaligaleriis) , Saksamaal 3.Tehnika: Õlivärvitehnikas 4.Värvid: tumedad toonid, Venus on kujutatud heledamalt ja ta uinub punasete ja hallikate linade peal. 5.Kompositsioon: Tagaplaanis on kujutatud inimtühi linn , mis tõstab esile omakorda ,,Uinuva Venuse" müstilist atmosfääri. Linad on maalitud hõbedase varjundiga, pigem külmades toonides, mis on vastuoluline tavalisele pesu kujutamisele. Inimkeha orgaanilisusele, naturaalsusele ning maalähedusele viitab maapinna reljeefi ning naisekeha kurvide miimika ja vastavus. 6.Pildi Fookus: Fookuseks on Venuse käed 7.Teose sisu: Pildil on alasti naisterahvas, kelle profiil paistab jäljendavat mäestikku tagaplaanil. Suurt rõhku tagatausta detailidele ning varjudele. Valik alasti naise kasuks märkis nii revolutsiooni kunstis kui ka stardipauku modernsele kunstile.
Sündinud 12.04.1885 ning suri 25.10.1941 Robert Delaunay oli Prantsuse kunstnik; ta viljeles kubismi; Sonia Delaunay; Robert Delaunay läks oma töödes värvide kasutamisega väga kaugele. Seda suunda hakati kutsuma orfismiks. "Loodus tekitab maalimise teaduse." Kubism Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso töödes. Sõna kubism vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Eestis viljeleti kubismi 1920. aastate lõpuni. "Eiffeli torn" "Pariisi tänavad" "Lahtised aknad" "Rütmid" Kasutatud kirjandus http://images.google.ee/images?ndsp=18&um =&q=robert+delaunay&start=36&sa=N http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Delaun ay Aitäh vaatamast!
Krötzsch, 1917 ). Teised uurijad viivad sellesse skeemi mõningaid täpsustusi ja täiendusi. Nad osutavad, et juhuslike kritselduste ja teadliku joonistamise vahel on ka vaheetapp, kus laps joonistab, tundes rõõmu kritselduste tegemisest, hiljem assotsieerib need kritseldused mõne esemega ja teeb sinna ka teadlikke täiendusi ( nt. jalad ). Kirjanduses on toodud näiteid kavatsuste püsimatusest lastel, kes on üleminekul sihiteadlikule kujutamisele. Laps on otsustanud joonistada kassi. Ta kannab paberile mõned jooned, mis kutsusid esile assotsiatsiooni torniga ja joonistabki torni edasi. Hiljem lisab sinna mõned kolmnurgad ( aknad ) ja kuulutab et see on tore maja jne. Sellised kavatsuste muutumised ei ole mitte erandid vaid pigem reeglid. Kui analüüsida erinevate autorite interpretatsioone joonistamisfunktsiooni arengul, siis võib täheldada mõningast etapilisust, millest võiks välja tuua kuus arenguetappi 1
tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine. Siiski on ka tema maalidesse ilmunud meeleline maailm. ("Noli me tangere", tõlkes " Ära puuduta mind") Alles peale 1440. Aastat huvitusid ka paljud teised kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Oma lahingupiltides pühendas erilist tähelepanu ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele. (6) ("San Romano lahing". Üks kolmest lahingumaalist, mis olid esimesi lahingumaale Euroopas.) DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) D. Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. (6) ("Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga") PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Oli vaimustatud matemaatilistest reeglitest. Tema tasakaalukate kompositsioonide figuurid mõjuvad pidulikult vaikivate ja suursugustena
10. Balzaci ,,Inimlik komöödia" kujutab jõgiromaani, kus kujutatakse Prantsuse ühiskonna restauratsiooni (1815-1830) ja juulimonarhia (1830-1848) perioodi tagasivaadet. Kujutatakse erinevate ühiskonnakihtide elu ja püütakse käsitleda võimalikult paljusid ühiskonnanähtusi. Jaguneb 3-ks: Analüütilised-, filosoofilised- ja kommete etüüdid. Viimane kõige mahukam. 11. Psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub tegelase hingelise, vaimse ja emotsionaalse elu kujutamisele. Vähem tähelepanu süzeelisele tegevusele ja välismaailma sündmustele. ,,Kuritöö ja karistus" keskendub Raskolnikovi mõttemaailma kujutamisele. 12. Naturalism on kirjandusvool, mis tekkis 1860.-1870.a. Pranstusmaal ja kasvas välja realismist. Taotleb tõepära ja toetub faktidele. Pikad ja täpsed kirjeldused, asjade rahulik/asjalik kulg, põhjus-tagajärg seos. Ühiskonnaelu probleemid. Põhjused aga füsioloogilise- ja bioloogilised. VÄGA HALASTAMATUD KIRJELDUSED! 13
Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Eleegia- nutulaul|Sonett- luule kinnisvorm. Sonetil on 14 värsirida Ballaad- mitmestroofiline luuleteos
Jan Vermer van Delft Angelina Petrova & Gert Vahemäe GII ja GIII Tallinna Heleni Kool 2014 Jan Vermer van Delfet ehk Johannes Vermeer • Sündis 31. oktoobril 1632 Delftis, Hollandis • Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana • Ta oli Hollandi maalikunstik • Ta töötas kogu elu Delfti linnas • Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus • Suri 15. detsembril 1675 Maalid • Temalt on säilinud 35 pilti ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki. • Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Royal Picture Gallery Mauritshuis, Haag, Holland "Piima kallav teenijatüdruk" Riigimuuseum, Amsterdam "Klaas veini" Gemäld-galerie, Berliin, Saksamaa Loomingu üldine iseloomustus • Arvatakse, et ta õppi...
,,Hortense imetamas Pauli" Impressionistlik periood ,,Mõrvamine" Tume ajajärk Impressionism Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Kubism See vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena Aitäh kuulamast! :)
Impressionism 1874. aastal eksponeeritud Claude Monet'i töö ,,Impressioon. Tõusev päike" ajendas kriitikud pilkavalt nimetama selliseid teoseid 'impressionismiks`.(1) Impressionistid tõid maalikunsti kaasaegse suurlinna kujutamise, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja suitsevad vedurid.(2) Keskenduti valguse ja õhu kujutamisele, motiivi valik oli teisejärguline. Kõike kujutati valguse ja õhu kaudu. See baseerus nägemisel, nii võis saada ühest objektist erinevaid pilte.(3) Valgusele ja õhule pöörati nii palju tähelepanu kuna kõike kujutati nende kaudu, valgus muutis ise pildi süzeeks.(4) Värve kanti lõuendile väikeste ja visandlike, eredavärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ka varjud värviliselt, mitte ei rõhutanud kontraste, nagu realistid. Seega vähenes piltide ruumilisus. (5)
ning puudrikihi all. PARGIKUJUNDUS muutus vastupidiselt barokile vabaks nö inglise pargitüübiks. MAAL Õrnad toonid Võbelev valgus Salapärane meeleolu Galantsete pidude teema, jõudeelu, lamburiteema Lainetav kompositsioon ANTOINE WATTEAU 1684-1721 Puhas rokokootunde ja kerguse väljendus. Sündis Põhja Prantsusmaal, asus 1702 aastal Pariisi. Varasemad maalid väikeseformaadilised olustikupildid. Watteau pühendub teatrimiljöö ja kõrgema seltskonnaelu kujutamisele. Kompositsioon rafineeritud ja elegantne, kerge, graatsiline, mahe. Tulvil salajast igatsust armastuse järele. ,,Ärasõit Kythera saarele" ,,Gilles" HONORE FRAGONARD (1732-1806) Peateemaks naised ja armuelu. Ta on kergemeelne ja pikantne, vaimukas. ,,Kiik" ,,Salajane suudlus" THOMAS GEINSBOROUGH (1727-1788) Portreemaalija. Jahedavõitu koloriit.
ROOMA KIRJANDUS Roomlasi huvitas raha. Nad ei surunud uske ega kultuure peale, vaid lasid neil teha, mida nad tahtsid, kuid käskisid makse maksta, mis kärpis nende omasid võimalusi, millega tegeleda. Keskenduti proosa tekstidele. Plutarchos ,,Paralleelsed elulood", võrdles kreeka ja rooma suurkujude elu. Roomlaste eeskuju oli Cicero. Esitas suurkujude elude sarnaseid osi. Keskendus pigem meheeale, kui tegusid korda saadeti. Kujunes välja romaan pikem jutustav teos. Pakkusid kergemat laadi ajaviidet, põnevust. Põhitähelepanu oli seikluslikkusel ja fantastikal. Longos ,,Daphnis ja Chloe", räägib ühest noormehest, neiust mõlemad leidlapsed, ühe leidis kitse- teise lambakarjus, loomad olid neid alguses ise imetanud, poisslapsel oli juures mõõk, et näidata suursugusust, kasvavad üle karjase peres, jumalad on otsustanud, et need karjaselapsed peavad kohtuma, sest nende armastus on püha, selgub, ...
esitab Orgoni peale poliitilise kaebuse ja saab nii ta vara endale. Kuid pahe saab karistuse, Tartuffe vangistatakse ja Orgon saab vara tagasi. Tartuffe kuju eeldab silmakirjalikkuse võrku langejat. Niisugune on majaisand Orgon, vanamoeliste vaadetega ja usuhulluse kütkes, kes kardab uuendusi kui tuld. Seda kasutab ära Tartuffe. Positiivsetest kangelastest ilmekaim teenijatüdruk Dorine. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid.
Läks veidi aega kuni Rodin leidis oma lemmiku- skulptuuri. Rodin oli vaadetelt impressionistlik, ta loobus klassikalistest siledatest vormidest, kujude pinnatöötlusoli varjundirohke ja krobeline, mis lõid liikumise mulje. Liikuvus ongi uudne ja eriline ning tollel ajal eriti jahmatav. Sisult sümbolistlik, teostel tähendusrikkad pealkirjad ja Rodin sveneb eriti inimeste hingeellu ning näitab selle dramaatilist külge. Ta keskendus inimeste kujutamisele kasutades selleks pronksi ja marmorit. Pronks võimaldas ilmekat, krobelist, dünaamilist pinnakasutust, marmor aga pehmust ja maalilisust. Pronks sai edasi anda just ängi, haavu ja piinasid, marmor kujutas rohkem noorust ja igavest armastust-kaks vastandlikku materjali aga mõlemad leidsid oma koha Rodini loomingus. Üks parimaid teoseid minu arust oli ,,Põrgu väravad" mis on uks. See pronksist bareljeef
seltskonnas nõrgana. On hetki, mil Clarissa kahtleb oma abielu õigsuses Peter Walsh'iga, aga samas allutades end oma tunnele- abielludes Richardiga, oleks ta riskinud oma positsiooniga kõrgseltskonnas. Need ja paljud teised probleemid viivad Clarissa oma tunnete piirile- enesetapu lähedale. Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost läbiv peaprobleemistik-, ühesugune: Clarissa otsib mõtet elule kõrgseltskonna ja glamuuri keskel, Septimus oma sõbra kaotamise järgselt. Modernistlikud näited: Psühholoogiline aeg (aeg nagu seda kogetakse sisemiselt)- Woolfi romaanis oli kujutatud ajaliselt väga lühikest perioodi, aga kirjeldati üksikasjalikult peategelaste tundemaailma
PABLO PICASSO -elas 91-aastaseks KUBISM on 20. Sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis, 1907. Aastal Picasso ja Braque töödes. Kubism vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubism jaguneb · Analüütiline motiivide lahutamine geomeetriliseks kujunditeks ja nende uue pildi üles ehitamine · Sünteetiline kunstnik paneb kõige pealt paika värvid ja siis mõtleb motiivi. Kubismi värvid on tagasihoidlikud ja tuhmid. Picasso isa oli kunstiteadlane, kes töötas kohalikus muuseumis kuraatorina ja paljudes koolides kunstiõpetajana. Sealt sai Picasso on kunstialased teadmised ning õlimaalide tegemise oskuse
India kunst Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse
Suprematism ülim , kõrgeim kunst Sürrealism Tähendab üleloomulikku realismi. Unenäolised seosed ja väljamõeldud olukorrad. Tunneme ära kujutatava reaalsuse aga kujutatava objektide seos on ebaloomulik. Salvador Dali Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Joan Miro Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Yves Tanguy Yves Tanguy. Kubism - vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (kuubilised veidrused). Sai alguse Pariisis 1907aastal. Algset kubismi perioodi, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Pablo Ruiz Picasso
kaugena ja kauge lähedasena. Kreetal harjus El Greco bütsantsi laadis maalitud ikoonimaalidega. Veneetslastelt õppis ta kloriidi kasutamist. Eeskuju võttis El Greco ka tol ajal valitsevast maneristlikust vormikäsitlusest. Nii lõi ta oma stiili, millel on väga palju El Greco pidas kõige olulisemaks värve ning ta kuulutas et värvid on vormist ülimad. Suurt tähelepanu pööras ta oma maalides pilvede kujutamisele. Click icon to add picture Arhitektuur ja skulptuur El Grecot peetakse maalikunstnikuks, kes ühendas arhitektuuri oma maalikunstiga. Tavaliselt kujundas ta terve altari ise, töötades nii arhitekti, skulptori kui ka maalikunstnikuna. Tema tähtsaim arhitektuuriline saavutus oli Santo Domingo el Antiguo kirik ja mungaklooster, mille tarbeks valmisid nii skulptuurid kui maalid. El Greco ei saavutanud eluajal erilist tunnustust
Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Sünninimi : Pablo Ruiz Picasso Sünnikuupäev : 25. oktoober 1881 Surma kuupäev : 8.aprill 1973 Rahvus : hispaanlane Kunstivool : kubism Tegevusvaldkonnad : maalikunst, lavakujundused ja illustraator MIS ON KUBISM? 20. sajandi kunstivool Algselt kajastus P.Picasso ja G.Braque töödes Kubism vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele Jaguneb: 1. Analüütiline 2. Sünteetiline Värvid : tagasihoidlikud, tuhmid. BIOGRAAFIA Isa oli kunstiteadlane Õlimaalide tegemise oskus Tugevad kunstialased teadmised Õppis Madridi kunstikoolis, kuid ei lõpetanud Esimesed kunstikatsetused olid Barcelonas 23. eluaastal asus elama Prantsusmaale Oli patsifist ja kommunist 1962.a sai lojaalse kommunismipooldajana Lenini rahupreemia. GUERNICA Kajastab sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. ERAELU 1
aastal Matisse'iga, ta näeb Cézanne'i töid ning Aafrika ja Okeaania plastikaid. Valmib "Avignoni neiud", "Picasso ja Braque'i rajatud kubismi avalöök. Ülemineku "analüütiliselt" kubismilt "sünteetilisele"teeb kaasa ka Picasso. Jean Cocteau vahendusel hakkab ta töötama teatri jaoks, teeb lavakujundusi, eriti Sergei Djagilevi Vene Balleti jaoks. 1918. aasta paiku ei loobu Picasso küll päriselt kubismist, kuid hakkab jälle rohkem tähelepanu pöörama objekti kujutamisele, ajades segadusse nii publiku kui ka kriitikud. "Klassitsistlik" periood kestab 1924. aastani, nime annavad sellele ajale monumentaalselt osalt antiigiga seostatud figuurid ja figuurigrupid. 1924. aastal Picasso dekoratsioonidega etendunud ballet "Mercure" annab André Bretoni ümber koondunud sürrealistidele põhjust ülistada Picassot kui üht omade seast. 1925. aastal võtab ta Giorgio de Chiroco, Max Ernsti ja teiste kõrval osa sürrealistide ühenduse esimesest näitusest
Madalmaade kunst 15.sajandil Su Mutt v Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma v Puudusid eeskujud antiikkunstist ning itaalialik elurõõm ja elegantne joon v Madalmaade kunst tugines linnaelanike kujutamisele v Eesmärgiks oli avada lihtinimeste hingeelu v Maalitehnikat valdas peensus ja realism v Tarvitati vaid õlivärve, mis lubasid lõputult värvidega mängida ning luua imepeeneid detaile v Looduse kujutamisel ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme v Maalid arenesid vastavalt kunstniku kogemustele, mitte tänu ettekirjutatud reeglistikule Kuulsaimad kunstnikud Madalmaades v J an van Eyck (1390 1441)
EESTI KIRJANDUS 1905-1922 LÜHISPIKKER/KOKKUVÕTE Uus- romantism- 19. Ja 20.saj kirjandusvool, elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks Naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees Impressionism- kirjandusvool, mis paneb rõhku muljetele, välismaailma kujutamisele. Sümbolism- asju kujutatakse sümboolselt, öeldakse üht, aga mõeldakse selle all muud.Ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks on inimese sisemaailma tugevate tunnete kujutamine. Noor- Eesti rühmituse kohta faktid: 1)sai alguse Tartust õpilaste liikumisest. 2)Juhid: G.Suits, F. Tuglas, V. Grünthal- Ridala, J. Aavik, B. Linde. 3)loosung: Olgem eestased, aga saagem ka eurooplasteks. 4)ilmus 5 albumit.
taimel kui ka riietuses. 7. Mina valisin selle teose analüüsiks sellepärast, et peale vaadates oli kohe näha, et selles maalis on peidus midagi enamat, kui esmapilgul paistab ning sellesse tuleks rohkem süveneda, et sellest rohkem aimu saada. Samuti ka sellepärast, et mulle meeldib selle maali detailsus ningh tähelepanu kõitis ka üleval keskel asuv amor. 8. "Kevade" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõhu on kunstnik asetanud justnagu "igavese oleviku" kujutamisele. (http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html) Selle teose puhul temaatika, koloriit ja käekiri moodustavad minu arvates ideaalse terviku. 9. Analüüsi autor: Tiiu Hanson 10. Kasutatud kirjandus: http://www.en.wikipedia.org/wiki/Primavera_(painting) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/tekst.htm#yla http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html Kleis, R., Silvet, J. ,Vääri, E
poeg sõitleb Väinamöist, kes sõidab maa ja taeva vahele. 9. Erinevalt varasematest eepostest, kus kesksel kohal olid sõjad ja taplused, on "Kalevala" peatunnuseid sõjavastane rahumeelne vaim. Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10. Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud kujutamisele. 11. "Kalevala" paistab silma oma ühtlase poeetilise rütmi ja tiheduse poolest. Arvukad parallelismid metafoor kujund laieneb. Mahlakas rahvalik kõnekeel, humoorikad varjundid, alliteratsioon. Olmelisasine realistlik tasand vaheldub lüürilise ja ülevaga. 12. "Kalevala" eestindas August Annis.
Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõhu on kunstnik asetanud justnagu "igavese oleviku" kujutamisele. Tõsimeeli võib hüüda: "Oo, kaunis hetk, oh viibi veel!" Maalil on ka Venuse kaaskond kolm graatsiat, kel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Armastusjumal Cupido oma ema Venuse pea kohal on kontrastiks teiste figuuride sihvakusele. Cupido silmad on kinni seotud, sest armastus on pime. Aga ta sihib hoolega üht graatsiat
Realism kui kirjandusvool Ulve Mägi 2016 Realismile iseloomulikud jooned Realism kui vool tekkis 19. sajandi 30. aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 19. sajandi 90-ndatel. Tunnused: 1) taotleb elu tõepärast kujutamist ¤ hoidub elu idealiseerimisest ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika tõepärasele kujutamisele 2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud seosed (miks miski on nii, nagu on) 3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks
mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 7. Mille poolest on tähelepanuväärne Kafka ja Hemingway looming? Kafka algatas maagilis-realistliku romaanusuuna, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega.Kafta kirjutas jutustusi ja esseid, mis mõnevõrra tähelepanu pälvisid.Lisaks inimese võõrandumise ja kelstumise kujutamisele on Kafta loomingule iseloomuli allegoorilise-sümbolistlik kujutamisviis. KE 31_MODERNISM Hemingway leiutas napi, kui lüürilise proosastiili, mis suutis haarata endasse tema aja rahutuse ja mõjutas suuremat osa hilisematest romaanikirjanikest.Oma isikupära stiili saavutas ta romaanis Ja päike tõuseb. Hemingway proosa stiili eripära on püüd fikseerida erapooletult tegelaste käitumine ja kõne ja väliselt nähtavat-kuuldavat
Tagaplaanil on kujutatud tormine meri, sellel seilav laev ning kajakad Pilt on üsna udune ning hägustatud Paigutus Pildi keskel on murelik naine All paremas nurgas on kujutatud laeva Pildi vasak pool on jäätud mere ja taeva kujutamiseks. Naisest vasakule ja paremale jäävad kajakad Värvid Tegemist on söemaaliga Väga hästi on kasutatud kontrastsust Valdavalt määrdunud toonid Tagaplaanil olev laev on kujutatud tumedana, taevas pigem heledana Kõige suurem rõhk on pandud mere kujutamisele Põhjus Okas joonistas selle pildi "Tuulise rand" raamatu jaoks. Usun, et ta kujutas sellega raamatu üldist meeleolu ning tegelaste tundeid. Arvan, et pildi keskel olev naine ootab kedagi ning tormine meri ja tuuline ilm panevad teda muretsema. Minu arvamus Minu arust on tegemist väga ilusa pildiga Mulle meeldib see, kuidas kunstnik on suutnud kogu pildi lugu rääkima panna Merd on väga oskuslikult kujutatud Pildil on väga palju sümboleid (kajakad, meri, laev jne) Kunstniku tähtsus
inimesest ja loomadest kombineeritud olendeid. Materjaliks on põhiliselt kivi, ümarplastikas ka vask ja pronks. Reljeef: vastab kõige paremini kunsti jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid tseene. Vabaskulptuur: Tähtsamad motiivid on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Maalikunst: seinamaalingud kaljukoobastes (Ajanta kaljutemplid) Miniatuurmaalid - puhtlineaarne käsitlusviis, kirkad värvid, tüüpiliselt muinasjutulikud. Vormi ja valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda. Tarbekunst: metallesemed, kaaluvihad, pisiskulptuurid, keraamika - vähe kaunistusi, otstarbeka vormiga. Hiina Arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. iseloomulik on katusevorm ja mitmekorruselised katused (materjaliks glasuuritud savist katusekivid). Kõige olulisemad ehitised olid müürid (Suur Hiina müür), nendega ümbritseti ka losse. Skulptuur: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Oskus materjali omapära ära kasutada
materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid klaverile tänaseks 3 vihikut, 1985-2001), eeskujudeks Scarlatti, Chopin, Liszt, Debussy;
Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteoses teravad ja valgus suundub tegelaskujudele ülevalt, valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele. Kogu valgus paistab Püha Peetrusele. Teoses on kasutatud tumedaid toone ning heledad toonid on tuhmid ja kulunud. Riiete värvidega ei ole rõhutatud uhkust, pigem lihtsust, mis on omane lihtrahvale. Samas on värvitoonid soojad, kuid mitte puhtad. Suurt tähelepanu on pööratud ka erinevate materjalide loomutruule kujutamisele. ANALÜÜS: Maali zanriks on religioon. Caravaggio on barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Maal on dramaatiline ning sisu on kujutatud üsna tõetruult idealiseerimata. Püha Peetruse pilk annab edasi kurbust ja jõuetust ning tema rahulik pingeasend kujutab justkui loobumist ja alistumist. Peetruse risti kandvate tegelaste poosid on rasked ja väsinud, samuti mingil moel jõuetud. Kuigi sisu on küllaltki vägivaldne, ei tekita see maal õõvastavat või eemaletõukavat tunnet
Retsensioon Külastasin näitust nimega ,,Muutuv maalikunst" Kumus, kus eksponeeriti mitmete kunstnike töid. Tegemist oli kaasaegse kunsti näitusega. Väljapanek oli väga mitmekülgne, kuna igal autoril oli midagi erinevat öelda ning igaüks oli lähenenud oma teose kujutamisele eri nurga alt. Näitusele sisenedes köitis esimesena mu tähelepanu Jaan Toomiku teos ,,Järv". Ta on 49- aastane eesti maali- ja videokunstnik, kes on tunnustatud Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga 1995. aastal ning Konrad Mäe medaliga 2005. aastal. i Tema maal kujutas endast urineerivat meest, kelle ees paiknes suur värviline järv. Veekogu oli kujutatud sellele esmapilgul mitteomaste värvidega kasutatud oli punast, kollast, valget, pruuni ja veidi loomulikumat sinist.
Võrdlus 1. Mille poolest on realismi voolud sarnased ja mille poolest erinevad? Sarnasused: Neil polegi omavahel väga palju sarnasusi, kuid neil kõigil neljal on sarnane, et nad kõik erinevad endale eelnenud kunstivooludest. Kõik need neli kunstivoolu kujutavad teostel rohkem igapäevaseid sündmusi, ei toetutud allegoorilistele tekstidele ning mütoloogiliste tegelaste kujutamisele. Samuti ei olnud levinud mineviku kujutamine. Realism ning impressionism sarnanesid veel selle poolest, et nad eristusid akadeemilisest kunstist, mis Prantsusmaa salongides populaarne oli. Realism mitte enda maalimisviisilt, aga sellel viisil, mida kujutati maalidel. Impressionism oli veel enam erinev ning lausa vastanduv akadeemilisele kunstile enda maalimisviisi ja teoste teemade seisukohalt. Realism ja sotsialistlik realism kujutavad mõlemad tööstseene ning lihtrahva tegemisi.
1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või subjektiivne; 2) mitte kasutada ühtki sõna, mis kujutamisele kaasa ei aita; 3) kujundada rütmi muusikalise fraasi taktis, mitte metronoomi (ajamõõtja) tiksumise taktis. Vortitsism (inglise k. vorticism, ladina k. sõnast „vortex“, „keeris“) – selle voolu rajas Ezra Pound pärast imažismi, esindajaid veel: Wyndham Lewis (1882 – 1957). Vortitsism püüdis olla imažismist dünaamilisem. Imaginism – esines Venemaal aastatel 1917 – 1925. Kasutas ebatavalisi ja haaravaid kujundeid. Tuntuim
nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest. Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid. Sellepärast ongi pilved, puud ja inimesedki tema piltidel veidi kandilised. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas
KUBISIM 1. Kubism on 20. sajandi kunstivool. Ja Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. 2. Kubism hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. 3. Kaks kuulsamat kubismi esindajad on Pablo Ruiz Picasso ja Juan Gris. Pablo Ruiz Picasso sündis 25. oktoober 1881 Hispaanias ja suri 8. aprill 1973 Prantsusmaal. Tema täisnimi oli Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso.
kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200). Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, va i d nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. Inkade kultuur. Lõuna-Ameerikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. Inkad elasid müüridega kaitsrud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Väga osavad olid inkade ehitajad.
Renoir ei olnud nagu teised käredameelsed impressionistid, tema iseloom oli tagasihoidlik, ning ta ei armastanud kelkida. Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. Renoir keskendus ajatutele teemadele. Kunstnik pühendus peamiselt inimeste kujutamisele. Ta maalis kauneid, lapseliku näoga täidlaseid naisi, kujutas linnarahva lõbustusi, väljasõite loodusesse. Tema suhtumine maailma oli soe, südamlik ja imetlev. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Renoiri stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt minema, ei loobunud Renoir musta kasutamisest
*madaldav tegelikkusekujutus ning terav peatükkide järjekord pole oluline; müüdid, unenäod, ühiskonnakriitika tegelane kahestunud. 7. Realismi esindajad psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub 1) C.Dickens ,,Oliver Twist", 2) W. Thakeray tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile. ,,Edevuse laat",3) G.B.Shaw ,,Pygmalion" (E.Hemingway ---, E.M.Remarque ,,Läänerindel (inglise), muutuseta", H.Hesse ,,Mägede poeg") 1) Stendhal ,,Punane ja must", 2) G.Flaubert eksistentsialistlik romaan; väärtushinnangud, vabadus, ,,Madame Bowary", 3) H.de Balzak ,,Inimlik vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm; Jean-Paul
Eemalt vaadates sulavad täpid optiliselt üksteisega kokku ja moodustavad kujundid. Ekspressionism - esiplaanil inimese traagiline sisemaailm, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. Maalidel kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, kontrastvärve ning tugevaid musti kontuure. Maastikumaal kõige vanem maaliliik (alates antiikajast). Maalitakse reeglina looduses. Maastikumaal ehk peisaaz on maalizanr, mis on keskendunud looduse kujutamisele. Maastikumaali viljeleja on maastikumaalija ehk peisazist. Konstruktivism - pärast I Maailmasõda tekkinud kunstisuund peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris, kus hakati koos kasutama erinevaid geomeetrilisi vorme Kubism 1910. a Prantsusmaal tekkinud kunstivool, kus lahutati reaalsed esemed algvormideks (kuupideks, keradeks, risttahukateks jne). Seejärel pandi deformeeritult (moonutatult) pilt kindla süsteemi kohaselt kokku. Futurism ehk tuleviku kunst - 20
5. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks eeskätt luuletajana tuntuks saanu). Giorgos Seferis, Odysseus Elytis, Nikos Kazantzakis 6. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines ja mis olid selle peamised tunnusjooned ja taotlused? Imazism, vooluna vältas 1912-1917; peamised taotlused olid: esitada kirjeldava asja otsene käsitlus, mitte kasutada ainsatki sõna, mis ei aita kaasa asja kujutamisele, luua muusikaliste rütmide ja fraaside kuju. 7. Nimetage T. S. Elioti kaks luuleteost ja kaks näidendit. Luuletused ,,Ahermaa" ja ,,Tuhkapäev", näidendid ,,Kokteiliõhtu" ja ,,Mõrv katedraalis" 8. Kus toimub enamiku Isaac Bashevis Singeri romaanide tegevus? Ida-Euroopa juudikogukonnas 9. Milliste riikide kirjandusega seostub eelkõige mõiste neorealism? Tooge näiteks kaks autorit. Itaalia (Alberto Moravia, Elsa Morante) 10
Skulptuure kaeti tihtipeale, kas nefriidi või türkiisiga (mosaiiktehnikas). Vana- Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et nad ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Komplekt koosneb kahest raamatust. I raamatu tegevus algab 1944. aasta oktoobris sõjajärgses Eestis, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. II raamatu tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele. Tegelased on tugevad isiksused, tugevate rahvuslike veendumustega, füüsiliselt kui ka vaimselt vastupidavad. Mõnikord on tema teostes uskumatuid põgenemisi ette tulnud. "Ristideta hauad" 1952 ilmus 1. Ajalooline romaan 2. Tegevusaeg: 1944 okt-1946 3. Teema: metsavendade elu ja eesti rahva kannatused sõja järel
on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel. Continuum (1968) on teos klavessiinile, kus Ligeti mängib rütmi- ja meetrumitajuga. Ta taotles staatilisust ning valis klavessiini selle pärast, et selle klahve saab kergesti alla vajutada ja seega väga kiiresti mängida. 1970. aastail hakkas Ligeti keskenduma ka rütmile. Aastal 1977 sai Ligeti valmis oma ainukese ooperiga Le Grand Macabre, mis on lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele ja mille muusikaline materjal on stiilikirju. Pärast ooperi kirjutamist rabeles Ligeti uue stiili otsingutel ning tema muusika 1980. ja 1990. aastail rõhutas jätkuvalt keerulist mehaanilist rütmikat. Otsingute perioodil valmisid Etüüdid klaverile (1. vihik, 1985; 2. vihik, 1988– 1994; 3. vihik 1995–2001), mida läbib polürütmika kasutamine. 1. vihik oli suures osas kirjutatud ettevalmistusena Klaverikontserdiks ja see sisaldab mitmeid sarnaseid motiive ja meloodilisi elemente
Maali kõik üksikasjad on maalitud põhjalikkusega välja, kuigi tagaplaan on heledamates toonides kui esiplaan. (http://kunstiajalugumariliis.weebly.com/renessanss-itaalias-madalmaades-ja- saksamaal.html ) Seinapinnale maalitud ruum on väga ehtne, kuna pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Inimesed on paigutatud ridamisi esiplaanile kus nad tunduvad justkui taustast eraldi seisvatena. Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Masaccio ja Rubensi kõige ühisem joon on anatoomiliselt õigesti inimeste kujutamine, edasi andmine keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Esiplaanil asuv sarkofaag , kirjaga ,,Ma olin see, mis sina oled praegu, sina saad selleks, mis mina olen praegu" (http://slidegur.com/doc/246939/renessanss-maalikunst ), lisab ruumilisuse tunnet veelgi. Peter Paul Rubensi maalil ,, Kristus ristil
arusaamad. See köik möjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond vöi religioon nöuab. Teravalt kajastusid kunstis ka ühiskonna valupunktid. Cubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'I töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cezanne. Mõiste "cubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada loodusesemeid geomeetriliste põhivormide vahendusel, näiteks kera-, koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimne neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on. Eestis asutasid cubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Cubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra.
maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Fotorealism on popkunstist eraldiseisev ¾anr, selle kõregaeg oli aastatel 1965-1975, ning seisnes reaalsuse jäädvustamises täpselt nagu kaamera, tihti veel täpsemaltki. Oma täpsusega soovisidki fotorealistid kritiseerida popkunsti. Popkunst 1960. aastatel tõusis Läänes popkunst jõuliselt esile. Popkunstnikud kes- kendusid igapäevase eluolu ja tarbekaupade detailsele kujutamisele. Popkunsti karakteristikutest rahvaomane (kujundatud massitarbimiseks), põgus, ärakulutatav, odav, masstoodetav, noor, teravmeelne, seksikas, pettev, glamuurne ja ärieduline.
annaabi.ee 
