tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollaazitehnikat. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-
Tema maalid: · ,,Marcella" (1910) · "Autoportree modelliga" (1910) · "Berliini tänavastseen" (1913/1914) · "Autoportree sõdurina" (1915) "Marcella" 3.Kubism Kubistid tõid maalikunsti kollaazi.Kubism on üks omapärasemaid kunstivoole, mille mõjud kestsid kohakuti 1960-ndateni. Eestis 1920-ndatel aastatel. Kubismi eeskujuks oli Euroopasse toodud neegri skulptuurid ja Paul Cezanne tööd. Kubism taandab kõik esemed lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks. Selle järgi sai ka nime ''kuubi kunst'' ehk kubism. Maailm, mille kubistid lõid oma maalidel on rahutult nurklik ja tahuline. Selle stiili loojaks P. Picasso. ja G. Braaque. Nende põhimõteteks oli, et kunstnik ei pea maalima olemasolevat tegelikkust vaid looma uue tegelikkuse, mis allub kunsti reeglitele. Kubistid püüdsid jäädvustada ühel maalil üht ja sama eset erinevatest külgedest
Kõik kommentaarid