Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas registreeruda esmaabikursusele?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
server, autoriseerimine, päring, kasutajaliides, tagastusõpetaja ei pea õhtu otsa töid parandama. Samas on mingis mõttes selline testimine ikka piiratud. Õppija peab tulema kindlaks kuupäevaks ja kellaajaks kooli, võibolla juhtub midagi ja IVA keskkond kaob arvutiekraanilt. Nii et ideaalne see pole, aga ma arvan et see on mingil määral mugavam kui paberil testida. Miinusena võib välja tuua selle, et kui päeval oled tööga hõivatud, õppimine siis toimub hilistel õhtutundidel. Aga kuna õpitakse enamasti õhtusel ajal, selle tõttu server võib olla ülekoormatud ja väga aeglaselt töötada. Siis õppimine IVA-s nõuab kannatlikust. Miinusena on arusaamatu struktuur, nt ma ei saa aru, miks ma peaksin oma hindeid veebilaua alt otsima minema. Veebilaud kuidagi ei viita sellele, et ma sealt hinnangu oma töödele leiaks. Lisaks on Päeviku all Portfoolio. Mul tekib küsimus, milleks sinna sõna Päevik, aga mitte Portfoolio. Veel üks miinus seotud sellega, et ei ole võimalik ära kustutada oma kasutaja alt
Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb
............................................................... 19 2.5 Veebileht „Trennid“...........................................................................19 2.5.1 Kalender..................................................................................... 20 2.5.2 Kalendri failide näiteid................................................................20 2.5.3 Keskkonnasõbralik printimine.....................................................21 2.5.4 Kasutaja autoriseerimine............................................................21 2.5.5 Kalendri vaated Vt Lisa 3............................................................22 2.5.6 Sündmuse lisamine....................................................................23 3 2.5.7 Kalendri otsingud.......................................................................23 2.5
- eero.mshome.net --> tavaline acknowledgement - eero.mshome.net --> kutse lõpetamisele FIN (eriline acknowledgement pakett) - 212.107.32.204 --> lõpetamise kinnitus -> acknowledgement Sisselogimine HTML fail ja pildid jõudsid õnnelikult kohale. Peale lehel asuvasse vormi kasutajatunnuse ning parooli sisestamist ning vormi saatmist (submit) ja eeltooduga sarnaseid TCP sünkronisatsioonipakette, läks teele päring paketina: No Time Source Destinatio Prot Info Pikkus n ocol (B) POST /? HTTP/1.0 Accept: image/gif, image/x-xbitmap,
päringu järgi otsida üles objekti ja vastab selle objekti saatmisega kliendile. HTTP kasutab TCP protokolli, sest on vaja garanteerida kõikide andmete kohaletulek. Kui kasutatakse TCP protokolli, siis TCP protokoll loob ühenduse serveri TCP protokolli osaga. Serveripoolne TCP protokolli osa võtab selle ühenduse vastu ja aktsepteerib seda, kui tal on vabu ressursse ja siis saadetakse edaspidi päringud serverisse. Server ei pea midagi meeles ehk HTTP on olekut mitte säilitav protokoll. Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP päringu objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP vastuse objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP protokoll võib olla kahte tüüpi: 1) iga objekti kohta luuakse TCP ühendus 2) ühe ühenduse kaudu saadetakse mitu objekti korraga
Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. 8 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil, mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
............................................ 30 Andmetüübid................................................................................................................................ 30 Property klass......................................................................................................................... 30 Property tüübid........................................................................................................................ 31 Andmete päring baasist............................................................................................................... 32 Päringuliides............................................................................................................................ 33 GQL......................................................................................................................................... 33 Indeksid...................................................................
real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t, veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET - küsib infot; POST - klient saadab veebiserverile infot HEAD - päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama ,,authorization:"-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. 6 HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis
3 Arvutivõrgud Soome (Finland), de - Saksamaa (Deutschland). CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed. gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas).
andmeid edastada (internetitelefon, multimeedia, mängud). Elastsed rakendused (e-mail, failiedastus, veebidokumendid, instant messages) kasutavad võimalikku olemasolevat ribalaiust, ükskõik kui väike see ka poleks. * Aeg – osad rakendused nõuavad väikest ajaviidet (~100 millisekundit), et toimida efektiivselt (internetitelefon, multimeedia, mängud, osalt ka instant messaging). 16. HTTP Hypertext transfer protocol. Klient ja server saavad rääkida üksteisega HTTP sõnumeid edastades. HTTP defineerib sõnumite struktuuri ja selle, kuidas neid vahetatakse, sisuliselt siis selle, kuidas veebiklient vastab veebilehekülgedele, mis internetist tulevad ning kuvab neid, ja kuidas veebiserver neid lehekülgi klientidele edastab. Nii HTTP 1.0 kui ka HTTP 1.1 kasutavad transportimiseks TCP-d alusprotokollina. Kõigepealt HTTP klient loob TCP ühenduse serveriga (loob socketi), port 80
VapiImg KohaID (PK) Rida UudiseImg KohtadeArv Koht StaatusID(FK) 2.2.2.9.5 Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri) Päring nimekirjade kohta Päring aktiivsete filmide kohta Päring uudiste kohta Päring kõikide vapide kohta 2.2.3 Klienditeenindaja pädevusala spetsifikatsioon 2.2.3.1 Pädevusala eesmärgid Pakkuda kliendile head ja kiiret teenindust 2.2.3.2 Pädevusala vastutused Klienditeenindaja pädevusala vastutuseks on hallata, jälgida ja/või kontrollida: Piletite andmeid Kasutajakontode andmeid
pruugi olla andmeid hävitada, kuid näpuviga käsurea parameetrite sisestamisel võib kustutada aastatepikkuse töö viljad. Stiihilised ohud on ka kasutajast sõltumatud võr- gukatkestused, mis tänapäeva andmesidest sõltuvas maailmas üha häirivamaks saavad ja mõnel juhul ka reaalset kahju põhjustavad - võime seista küsimuse ees, kust peaks alustama? Kas ehk osta võimas tulemüür, et end Internetist tulevate rünnete eest kaitsta, või hoopis uuem server koos korraliku varundus- süsteemiga, et andmed jätkuvalt säiliksid? Või hoopis korraldada töötajatele koolitusseminar, et neid turbe alal harida? Poliitika ja põhimõtted Kõik ülalnimetatud sammud on mõistlikud, kuid praktikas peaks neile eelnema aluspõhimõtete paika panemine, mida tuntakse ka organisatsiooni turvapoliitika nime all. Turvapoliitika on infovaradega tegeleva asutuse töös üks keskseid dokumente, millest lähtub edaspidine tegevus.
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus ...........................................................
· Programmis tohib teha muudatusi · Programmist võib luua sellest arhiivikoopiaid · Programmi võib dekompileerida · Programmi võib kasutada uue programmi loomiseks 6 SERVERID Server on arvuti mis pakub teenuseid, sellise kokkuvõtte võib teha kõige lihtsamas kontekstis. Keerulisus aga tuleb sisse kui inimesed ajavad segi füüsilise kasti ja tegeliku teenuse. Iga arvuti või seade arvutivõrgus võib olla server kindlale teenusele. Server ei vaja isegi mitte tavamõistes arvutit et anda teenust. Näiteks prindiserver ei pruugi olla midagi enamat kui seade mille üks ots on ühendatud printeriga ja teine arvutivõrguga. Seadmel on väike elektrooniline aju, mille ainukeseks funktsiooniks on suhtlemine tööjaama arvutiga mis soovib printida ja printeri enaga millele vastav ülesanne edastatakse. SBS on lahenduste kogum ühes füüsilises arvutis, mille eesmärgiks on koondada ärikriitilised
? 1 USE php_edasijounud; 2 SHOW TABLES; Tulemus ? 1 2 mysql> use php_edasijounud; Database changed 3 mysql> show tables; 4 +---------------------------+ 5 | Tables_in_php_edasijounud | 6 +---------------------------+ | kliendid | 7 | veebilehe_kasutajad | 8 +---------------------------+ 9 2 rows in set (0.04 sec) 10 Konsoolist väljumiseks kirjuta EXIT; Andmebaasi graafiline kasutajaliides Nendele, kel meeldib rohkem kõike visuaalselt näha, on mõeldud graafilised kasutajaliidesed: phpMyAdmin Navicat Webyog jt. (http://www.webdesigneronline.co.uk/10-great-alternatives-to- phpmyadmin) Kuna WAMP serveriga tuleb phpMyAdmin kenasti kaasa, siis seda me kasutamegi. Programmi käivitamiseks lisa aadress http://localhost/phpmyadmin. Kuna parooli endiselt ei eksisteeri, siis seda ka ei küsita.
real audio). 13. HTTP + Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET küsib infot; POST klient saadab veebiserverile infot HEAD päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama ,,authorization:"-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis on serveri
Autentimine tehakse kindlaks isik, kes nõuab juurdepääsu Juurdepääsukontrollid: - Biomeetrilised kontrollid sõrmejälje lugeja, võrkkesta skaneerijad, näotuvastus (kõige turvalisem) - Lihtne identifitseeriv kaart (pilt + allkiri) - Nutikas identifitseeriv kaart (kiip, mis sisaldab asjakohast informatsiooni isiku kohta) - Häältuvastus, allkirja tuvastus - Salasõna (kõige vähem turvaline) 24. Mis on autoriseerimine? Autoriseerimine tehakse kindlaks, millised on isiku privileegi 25. Milleks kasutatakse tulemüüri? Tulemüür keelab kindlat tüüpi info liikumise usaldatud ja usalduseta võrkude vahel · Kõik teated, mis väljuvad või sisenevad organisatsiooni sisevõrku, läbivad tulemüüri · Kõik teated kontrollitakse ja nõuetele mittevastavad teated blokeeritakse (näiteks autoriseerimata internetikasutajate sisenemine sisevõrku) 26. Milleks kasutatakse viirusetõrjet?
Vajadus muuta klienditeenindaja andmeid Klienditeenindaja andmete muutmine Klienditeenindaja lahkub töölt Klienditeenindajaks oleku lõpetamine Saabuvad uued videod Videode nimekirja muudetakse Video muutus kasutuskõlbmatuks Videode nimekirja muudetakse Klient soovib laenutada video Kliendi andmete registreerimine Juhataja soovib nimekirja uutest videost Päring Juhataja soovib nimekirja mahakantud Päring videodest Klient soovib saada püsikliendiks Püsikliendi andmete registreerimine Vajadus muuta kliendi andmeid Püsikliendiandmete muutmine Klient soovib püsikliendiks olemise lõpetada Püsikliendiks olemise lõpetamine Klient soovib video tagastada Videode nimekirja muutmine Video tagastamise tähtaeg läheneb Meeldetuletuse saatmine
selle informatsiooni, mis on vajalik adekvaatse ülevaate saamiseks ning otsuste vastuvõtmise hõlbustamiseks. Jälgimissüsteem näitab reaalajas ja ka minevikus kõikvõimalikke sõidukiga seotud tõeseid andmeid, nagu sõiduki asukoht, läbitud teekonna pikkus, kütusekulu, kiirus ja palju muud. Seiresüsteemi kogutud informatsiooni saab vormistada erinevateks raportiteks, näiteks ülevaated tööaja, kiiruseületamise, kütuse tankimispeatuste, lisaseadmete, teekonna kohta jne. Kasutajaliides on veebipõhine, see muudab kasutamise mugavaks ning jälgimise lihtsaks. (Sarapik 2009b) Kahe Eesti eduka GPS lahenduste pakkujate Oskando ja Tracking Centeri teenused SeeMe ja Navirec on analoogsed. SeeMe teenuste kasutamiseks on sõidukile vaja paigaldada Oskando seade, mille sees on SIM kaart. Seade on väike karp, mis määrab GPS satelliitide abil oma asukoha ja edastab kogutud info SeeMe veebipõhisele teenusele, mis kasutajalt mingi lisatarkvara paigaldamist ei nõua
real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET – küsib infot; POST – klient saadab veebiserverile infot HEAD – päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama „authorization:“-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. 5 HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
OS Ülesehitus OPS tähtsamaid osad · Tuum. Kernel · Plaanur. Scheduler · Protsessihaldur. process manager · Failihaldur. Filemanager · Mäluhaldur. Memory manager · Välisseadmete haldur. I/O manager o Draiverid. Drivers OPS osad · Sekundaarse salvestusruumi haldus. Secondary memory management · Võrgu tugi. Network support · Kaitsesüsteem. Security system · Käsuinterpretaator. Shell · Kasutajaliides. User interface · Rakendus programmeerimise liides. Application programming interface · Administreerimine. Administration Operatsioonisüsteemi tuum · Tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis pakub rakendustele kooskõlastatud juurdepääsu arvuti ressurssidele, nendeks on: o Protsessori aeg o Mälu o Välisseadmed o Välisseadmetel andmete sisestamist/välistamist
954% 4 (Visual) Basic 9.811% 5 PHP 8.612% 6 Python 4.565% 7 Perl 4.419% TIOBE Programming Community Index. Oktoober 2008 PHP tööprintsiip Kõigepealt moodustab kliendi brauser html päringu ja saadab selle vastavale aadressile (näiteks http://www.site.ee/index.php). Sellel aadressil asuv server võtab vastu html päringu, vaatab, et temalt nõutakse .php laiendiga faili (antud juhul index.php) ja veebiserver käivitab PHP parseri, mis loob sellest .php failist baitkoodi. Seejärel interpreteerib Zend Engine baitkoodi ja tagastab veebiserverile html koodi, mis saadetakse veebiserveri poolt omakorda kliendi brauserile http vastusena. PHP's tehtud Facebook - http://www.facebook.com Tuntud sotsiaalvõrk (rohkem kui 90.000.000 aktiivseid kasutajaid) Flickr – http://www.flickr.com
füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste päringut, ühenduse kestus piiratakse ajalimiidiga. Päringud: stacki 4)TCP-A vastab tühja segmendiga, milles on ainult ACK parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub GET-info küsimine, POST- serverile info saatmine, HEAD- TCP-B SYN-i kohta. Seejärel hakkab TCP-A andmeid alles füüsiline andmeedastus. päring, millele ei nõuta serveri vastust. Kuna server ei mäleta saatma. 8. Kanalikommunikatsioon, pakettkommunikatsioon ja kliendi eelmisi päringuid, tuleb audenditava lehekülje puhul iga 26. TCP timeout määramisel on tähtis, et ei seataks liiga sõnumi kommunikatsioon. päringu algusesse lisada autoriseerimise rida. Kui seda ei tehta, lühikest aega (ebavajalikud korduvsaatmised) ega liiga pikka
Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti. Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest: Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis. Füüsilist arvutit, mis on pandud jooksutama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas
käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs
DHCP serveri võimalust kasutamata tuleb IP-aadressid määrata käsitsi ning igale võrguseadmele eraldi. DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP-aadresse seadmetel, mis seda vajavad (võrguprinter näiteks). DHCP on samaks otstarbeks mõeldud BOOTP ehk Bootstrap protokolli edasiarendus. b. Protokoll, mis defineerib automaatse IP seadete edastamise. IP seadeid DHCP klientprogrammidele jagab DHCP server. Laboris kasutatavates ruuterites on DHCP serveri funktsioon sisse ehitatud. Ruuteri seadistusliidese kaudu saab DHCP serveri tööd häälestada. 6. Mis on NAT (Network Address Translation) ja kuidas see töötab? a. Võrguaadresside tõlkimine (ka võrguaadresside teisendamine, võrguaadresside transleerimine; inglise Network Address Translation, lühendatult NAT[1]) on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika,
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha
väärtus. Required loogikaväärtus, mis näitab, kas välja väärtus on kohustuslik või mitte. Indexed välja sisu kasutamine indeksina, tekitab see lisanimekirja kiiremaks otsinguks selle väla väärtuste järgi. Allow Zero Length lugeda tühi väli nullpikkusega väärtuseks. Ripploendiga väljal määratakse sakiga Lookup omadused: Combo box soovi korral avatav valikuga rippmenüü, Row Source Type määrab tüübi: tabel või päring (tabel/query), sisestatud loetelu (value list) või väljade loetelu (field list) Row source määrab tabeli või pääringu nime, millest saadakse andmed Bound Column näitab veeru, millest võetakse väärtused, 3 Column count määrab veergude arvu loetelus, List rows määrab ridade arvu loetelus List Width annab veerulaiuste üldsumma,
andmed välja, läheb aken kitsamaks, kui saadakse kinnitus, läheb aken jälle suuremaks. Ülekoormuse ohu korral (kiirus väheneb, võrk umbes) lükatakse aknent vägisi väiksemaks, et vähem pakette saadetaks. Final State Machine - TCP olekumasin on viis süsteemi kirjeldamiseks. põhiolek on "established". osapooled on active open (initsialiseerib ühenduse, saadab lipu - tavaliselt klient) ja passive open (kuulab, ootab, vastab - tavaliselt server) UDP protokoll, UDP datagramm ja selle päis. UDP on sarnane TCPga, aga pole nii veakindel (pakette võib kaduma minna), aga samas kiirem. Ühenduseta protokoll. Avastab vigu, kuid ei paranda neid, ei tegele võrgu ülekoormusega, datagramm lühem kui TCP oma, päis sisaldab sihtkoha ja lähtekoha IP aadresse, kontrollsummat ja segmendi pikkust. Küberturvalisuse mõiste. Oma riist- ja tarkvara kaitsmine andmete kahjustamise ja varguse eest.
annaabi.ee 
