Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita!
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati võ
Mõnda Erich Maria Remarque teosest ,,Läänerindel muutuseta" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat üpriski meeldis, sest ta avardas mu silmaringi. Läbi selle raamatu sain ülevaate sellest, kuidas asjad reaalses sõjas käisid. Samuti olid raamatus sündmustik ja olukorrad vägagi detailselt kirjeldatud kuid kippusid venima liiga pikaks. Samuti pani mõtlema see, et suurem osa sõdijatest, eriti noored mehed, pole saanud võimalust muule elule, neil pole olnud võimal
ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi olnud. Eile alles panin 100 vatise pirni sisse. Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb jälle põrandale. Laura hakkab saapaid võtma.) OSVALD: Oota
stseen sinuga kaasas oli? LAURA: Jah. (Osvald variseb kokku, jääb lamama. OSVALD: Ma ei oskaks temaga midagi Hingab kiiresti.) peale hakata. LAURA (vaikselt): Appi! LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama. ROLAND (kargab tuppa): Nii! Inimesed tulid ja palusid abi. OSVALD (tõuseb rahulikult püsti): OSVALD: Ja said abi. Milleks sulle see Kukkusin! noormees nii palju muret teeb. Karusid siin ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu ei ole, paks mantel seljas... midagi. Roland väljub.) LAURA: Ma armastan teda ja tema armastab OSVALD (Laurale): Istu. Võta saapad ära. mind! (Osvald paneb saapad kuivama, võtab OSVALD: Juba räägimegi armastusest.
millest. Sa tead, et sa võid teda alati usaldada. Te lähete tülli, kuid leppite ka kiiresti. Aga ükshetk. Ta ütleb, et kõik on läbi. Sa ei saa talle enam ilma põhjuseta helistada, sa ei saa temaga enam rääkida, teda enam usaldada, teda lihtsalt kallistada. Sa näed teda, käid temaga väljas, kuid sa ei räägi temaga mitteühtegi sõna. Sulle teeb haiget tema vaatamine. Sulle teeb haiget tema pilgud. Sulle teeb haiget tema rääkimine ja naermine. Kõik tema juures teeb sulle haiget. Sa vahest mõtled, et oleks parem, kui teil poleks kunagi midagi olnud, ehk te oleksite head sõbrad? Kuid, samas sa mõtled, et sul on nüüd need mälestused. Sa meenutad neid tihti Sa näed teda oma unenägudes. Vahest sa loodad, et ta palub su käest andeks ja et ta tahaks sind tagasi ja igatseb sind samapalju nagu sina teda. Ja ta isegi ei oska ette kujutada, mida sa tunned hetkel. Sa ei tea, tema ei tunne seda
.. ALEKSANDRA: Mina võin öelda, papa! (Kargab püsti, tikksirgelt seistes:) How do you do, Baron Renne! I say!, charming weather, you do not think! (Istub sama ootamatult ja Tatjana astub omakorda üles.) TATJANA: "The quality of mercy is not strained, It dropping like the gentle dew from heaven!" 1 (Tatjana istub. Aleksander jätkab rahulikult.) ALEKSANDER: Mina ise õppisin Itaalias. Ma sain oma filosoofiadoktorikraadi Padua ülikoolis. MISS C: Jolly good effort, Tatjana. RENNE: Kas tõesti? Filosoofia? VARVARA: Mida ta ütles? ALEKSANDER: Minu dissertatsiooni teema oli ussid. TATJANA: See on Shakespeare, ema. RENNE: Filosoof nimega Ussid?
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda m
hetkel olla isegi originaalne, aga sügav ja püsiv originaalsus on siiski seotud verbaalsusega. Minu kogemus ütleb, et kes tajub hästi sõna, see on nüansirikas ja on originaalsem ka muudes asjades. Minu arust teeb just varjundite tabamine õnnelikuks. Verbaalse nüansirikkuse vähenemisele viitab minu meelest emotikonide üha laialdasem kasutamine. Sõnumi koostaja tunneb, et ta ei suuda oma mõtteid ja tundeid selgelt edastada ning panebki juurde naerunäo, sest ühtlasi pole ta kindel, et ilma selleta saaks sõnumi saaja aru, et tegemist oli naljaga. Mu meelest on ka see ebakindlus. Ja eriti huumor sõltub ju nüanssidest. Huumori tabamine näitab keele valdamist ja see on esimene asi, mis kaob, kui inimene ei suuda end väljendada. Huumor on keele kõrgem aste. Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.
Tallinna 21. Kool SINUHE Kaspar Erik Lind 10C 2013 I Raamat: Kõrkjalootsik `'Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.'' - Hea võrdlus vaeste ja rikaste vahel, näitab hästi jõukusetaseme vahet. ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' Liigselt ihadele järeleandmine võib lõppude lõpuks palju halba maksma minna. `'Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses.'' Nooruse elujaks tuleks ratsionaalselt ning arukalt ära kasutada, sest vanemas eas ei pruugi enam seda energiat jaguda. II Raamat: Elu hoone `'Vahest soovin, et sõpra
Arst tegi minu aju-uuringud. Ja mul kontrolliti mõtlemisvõimet ja ka silmanägemist. Veel ka südant. Ma kartsin, et arst saab aru, et ma olen sõnamõrvar! Õnneks seda ei juhtunud. "Ma soovitan teil võtta neid rohtusid kaks korda päevas," ütles arst ulatades mulle kolm lehte rohtu. Üht rohtu oli kaks lehte, aga teist rohtu üks leht. Kui ma koju jõudsin, siis ma olin surmväsinud. Ma heitsin voodisse magama. 7 kuud hiljem Seitse kuud oli päris rahulikult möödunud. Ma otsisin tööd, aga keegi ei tahtnud mind tööle võtta. Lõpuks ma tüdinesin ja oligi parem. Kuna ma olin ju palju inimesi oma sõnadega tapnud, siis ma olen tööl rohkem kahjuks kui kasuks. Seal külas, kus ma praegu peatun, on ka oma tavad, kuid on tulemas mõni üritus, siis seda kuulutatakse ruuporitega. Nii siis sedasi ka seekord. "Täna õhtul ja ka homme lõunani kestab "Veenus vee-party!" Niisiis tulge kõik täna kella kaheksaks "Veenuse ööklubisse
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Armastus ei saa olla perfektne , sest keegi meist ei ole perfektne ! Väikesed käed kirjutavad liivale ja seal kirjas seisab "Ma Armastan sind"Ja sinna tuleb suurelt 1 süda mis kuulub igavesti sulle mis siis et oled mu mu unustanud. Igal õhtul mõtlen ma sulle , igal õhtul valan ma pisaraid ... Järgmine päev küsin ma endalt : " Miks ? " ja ise vastan : " Sest armastan Sind ja ei suuuda leppida mõttega , et olen Sinust ilma ! " Persse see armastus , lähme parem vanaemale külla . See on armastus kui vanusevahe ei mängi rollli. KURBUS ! I love walking in the rain because nobody knows i'm crying. Sometimes I wanna go to sleep and never wake up. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad. Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Nuta, kui on valus, ära häbene seda, las pisarad viivad kurbuse minema. Tihti üritan peita oma pisaraid naeratuse taha,
kokkuvõttes hädavajalik. (Lk. 199) · ,, Ma saan endale juhtkoera! Ja ma võin temaga igale poole minna- kas või Metropolitani ooperimajja!" · 1995. aasta juunis leian ennast koos Corkyga Juhtsilmades tagasi, sedapuhku juba ametis. Mind on pandud õppurite kuraatoriks. Minu töö seisneb pimedatega lävimises üle kogu maailma ning vastuvõtuprogrammi ja tervishoiu korraldamises. 7. Raamatu kirjutamise eesmärgiks on kindlasti edastada sõnum inimestele, et vaegnägemisega inimesel on äärmiselt keeruline elu ning ühiskond ei tohiks diskrimineerida, vaid peaks toetama puudega inimesi. 8. Raamat andis hea ülevaate, kuidas saab vaegnägijaid tänapäeval aidata ning mida võib teha/ mitte teha, et nad tunneksid ennast mugavamalt. Nimelt tuleks käituda nag tavainimesega. Samuti tegin järelduse, et mida ennem õpilane/ laps/ inimene endale tunnistab
HEESKA Kes sul käskis metsa minna? HIRMUS ANTS Mida? HEESKA Ei midagi. HIRMUS ANTS Tead, Johannes… Ah, kurat… HEESKA No mis? HIRMUS ANTS Ei midagi. HEESKA Mida sa kurat mölised mu venna pärast? Ega ta ise punaväkke ei läinud. Ise tõmbasid saksa sõjaväest minema ja arvad, et nad sulle halastavad. HIRMUS ANTS Ma tulin ära, jah. Kurat, ega ma Saksamaa eest sõdinud! HEESKA Kelle eest siis? HIRMUS ANTS Sinu, minu, meie eest! Mida sa tahad? HEESKA Ma tahan rahulikult magada ja hommikul ärgata ja õunapuu alla kusele minna ja ma tahan su õe endale naiseks võtta ja ma tahan lapsi ja ma tahan et mu isa ja ema saaks rahulikult pärna all surra ja ma tahan et sa metsast välja tuleks ja ma tahan saunas suga viina võtta ja ma tahan grammofoni ja ma tahan, kurat, mesilase käest nõelata saada, kui ma tikreid nopin, ja ma tahan… HIRMUS ANTS Aga sa ei saa ju. HEESKA Jah, ei saa jah, sest sa oled metsas, keerad kogu meie elu perse. HIRMUS ANTS Ei, mina ei keera
Igas südames helises laul, ja kui süda oli noor, siis tungis hein huultele. Igas näos oli rõõmu jaigas sammus kergust. Akaatsiad õitsesid ja õite lõhn täitis õhku. Cardiffi küngas, künkatagune kõrgustik, haljendas tai- 16 mestikust ja oli küllalt kaugel, et paista igatsetud maana, unelev, rahuküllane, meelitav. Tom ilmus kõnniteele lubjaämbri ja pikavarrelise pintsliga. Ta silmitses planku, ja rõõm kadus loodusest ning sügav kurbus asus tema hinge. Kolmkümmend jardi üheksa jala kõrgust planku! Elu tundus Tomile tühjana ja olemasolu lausa koormana. Ohates kastis ta pintsli värvi sisse ja tõmbas sellega ülemist lauda mööda; kordas seda operatsiooni; tõmbas veel korra; võrdles tühist 'lubjatud riba kaugeleulatuva lupjamata plangupinnaga ja istus löödult tünni otsa. Väravast tuli Jim, plekkämber käes, kareldes ja «Buffalo neiusid» lauldes. Linnakaevult vee toomine oli
Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õh
D: Jah, palju lihtsam on jätta probleem järeltulijatele, kui ise võidelda selle lahenda- mise eest. A: Kuid teie... praegused, kristall-lapsed, räägin siin indigolastest... Muuseas, kas sa oled üks neist? D: Ei, mul on teistsugune hing. A: Olen kuulnud, et nad on erilised... D: Jah, kuid mitte kõik. Mitte kõik, kes kuuluvad indigovärvi, ei tulnud, et päästa planeeti. Mõned neist olid spetsiaalselt saadetud, et tasakaalu rikkuda, ainult nüüd, käesolevas momendis. Aghton palub sulle edastada, et mitte iga hüperaktiivne ja halvasti kasvatatud laps pole ära teeninud leebust. Tervemõistuslikkus ei oma mingit suhet välja värvusele. Nende vanemad kasutavad ettenähtud arusaamu ja püüavad õigustada valestitegemisi kasvatuses sellega, mida nad kuskilt lugenud on. Nii, nagu autism, väga harvadel juhtudel, on tegu võimetusega kohaneda reaalse maailmaga. A: Hästi. Aga lapsed autismi ja erinevate kõrvalkalletega? Räägitakse, et nad ei vasta meie planeedi vibratsioonile.
on tahtmist mööda kord lossipreili, kord teenijapiiga; Peeter (,,Metsas") elab metsas ürgseid loomalikke-loomulikke vaiste järgides täisverelist elu, linnas aga piseneb haledaks haritlasek; tugitoolis kamina ees istuv igamees Artur tunneb end heroilise tulekandjana (,,Tulede vahel"). Mõnikord jutustatakse lugu surnu/vaimu teispoolsest vaatepunktist. Armuühenduses on üleloomulikku erootikat (,,Kuradi armuke"), või on see hoopis hingede ülemeeleline kohtumine (,,Pööriöö külaskäik"), hingelisest kontaktist võib aga lapski sündida (,,Mustamäe armastus"). Liigutakse takistamatult läbi aja ja ruumi. Omalaadne tour de force on novell ,,Mööda meesliini", mille nappidele lehekülgedele on kokku surutud eesti küla ajalugu, mida Valton näeb allakäigu ja mandumisena. Kogudesse ,,Õukondlik mäng" (1972) ja ,,Vanad arved" (1981) koondatud pseudoajaloolised novellid modelleerivad mineviku najal oleviku ja/või universaalseid
Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus 2)neid ihaobjekte tuleb targalt omada see, kel puudub teadmine raha kohta, ei suuda Tänu rahale õnnelikud olla. Sama on ka muude ihaobjektidega 2. Milles õnn peitub? Platon, Aristoteles: Peavad olema kõik need komponendid, kuid nende asjade vahel peab olema teatav mikrokosmiline tasakaal. Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge osadele (himustav, tahtev ja intellektuaalne ) suunatud naudingu allikad oleksid tasakaalus ega segaks üksteist.
Ja kõigepealt alustas nutmist Veroonika. Peagi ühines temaga ka ema. Meie vennaga üritasime olla tugevad ja mitte nutta kuid murdusime. Tegu võis olla muusikas või juba nii ema kui õe nutmise või siis hoopis vaimuslimas olevast isast kes tundus sellel õhtul väga lähedal. (Ta vaatab hetkeks oma õe, venna ja ema poole) Nimadi me seal siis kõik neljakesi koos nutsime. Me hoidsime kõik kõigist kinni aga ema hoidis meid kõiki koos oma suures haardes mis oli nii lohutava ja lasi rahulikult ennast välja elada. ..Kui me olime ennast välja elanud hakkasime me hoopis naerma ja seejärel me naersime. Me naersime umbes samakaua kui nutsime. Kui kõik oli möödas ja me olime maha rahunenud vaatasime me veel ühe filmi mis oli meie teunnetepuhangu ajal alanud. Aga seekord tuimalt. Melil puududsid igasugused tahtmised naerda, nutta, ehmuda või mingit muud mitte nimetatud emotsiooni tunda. Kui olime teise filmi vaatamise lõpetanud läksime kõik magama. Ma ei mäleta isegi kas me
Väärtustama väärtust andma? Me kõik väärtustame midagi kes raha, kes inimsuhteid, kes vabadust. Mitte keegi poleks õnnelik ilma rahata, kuid raha pole ju kõige olulisem, piisab ainult sellest, et meil oleks katus pea kohal ning sõbrad meie ümber. Või siiski raha eest saab ju osta endale maja või korteri ning ehk ka seltsilisi? Kas raha on kõige alus või on ka maistel väärtustel siia ilma asja? Rahaga võib nii elada kui seda kasutada ka tapamasinana, seega on rahal väga suur mõjuvõim inimeste üle. Vaene inimene soovib endale mõned kopikad, et osta süüa ning sooja saada, rikas aga ei tunnegi nii väikseid numbreid ning ihkab aina suuremaid summasid. Jõukas leer ei kujutaks ettegi elu ilma suurimate mugavustega, millest viletsal järjel olevad inimesed ainult unistada võivad. Rahatud aafriklased surevad tänapäevalgi nälga ning vaesusesse, nad lihtsalt ei oska oma eluga toime tulla. Ma tean, mis tunne on rah
Kunagi ei tule aega, mil me enam ei mõtesta end õpetajana (või õpilasena). Ma loodan, et see See teadlik käitumine seisneb lühikeses pausis, mille õpetaja teeb oma kõnes püüdmaks õpilase raamat võimaldab teil oma kutsumust isiklikult mõtestada ning toetab ja innustab teid teie tähelepanu või andmaks õpilasele aega õpetaja poolt äsja öeldu töötlemiseks. Vanematele õpetajateel. lastele võib see ka edastada üleskutse „maha rahuneda“. Näiteks kui te mänguväljakul mitme meetri kauguselt õpilasele viipate või ta enda juurde kut- sute, peate esmalt saavutama silmsideme. See on ilmselt lihtsam, kui me teame õpilase nime. Teooriad, hoiakud ja see raamat Kui me seda ei tea, kõrgendame tema poole vaadates tõenäoliselt häält, ilma et karjuksime, Käitumisjuhtimise ja koolidistsipliini asjus eksisteerib hulk juurdunud teoreetilisi hoiakuid.
ühiskondlik, mõjub selle hingesuguluse energia igaühele, kes on sama üllas kui need mehed ja naised, ükskõik kus ma ka ei viibiks. Ma pean tunnistama, et selles küsimuses on mu loomus äärmiselt hell. Mul on peaaegu ohtlik muljuda kobaraist hellade tunnete, selle "kuritarvitet veini magusat mürki"1. Uus inimene on minu silmis suur sündmus, ta röövib mu une. Sageli olen maalinud endale ette toredaid kujutluspilte inimestest, sisustades nii võluvaid tunde; ent rõõm lõpeb ühes päevaga, see ei kanna vilja. Sellest ei sünni mõtteid; mu tegusid see vaevalt muudab. Sõbra saavutuste üle pean ma tundma sama suurt uhkust kui enda omade üle ja osadust tema voorustes. Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad
Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme pühakirja järgi Juma
Õpilasfirmade laadal käimine on kindlasti see kõige meeldejäävamatest ettevõtmisest. Seal sai ennast proovile panna. Suhtlemist, kauplemist tuli laadal olles väga paljugi ette. Seegi on tähtis asi, et sa pead oma toote kohta palju teadma. Sest kui klient küsib toote kohta, müüja ei tea, võib jääda kliendil halb mulje - ettevõtja pole oma tegemistele piisavalt pühendunud. See pühendumine oma töösse lisab tulemusele kõvasti sära. Ettevõtluse juures on tähtis ka kindlasti see, et ei tohi oma pead norgu lasta mingisuguse probleemi või ebaõnnestumise ees. Laadal käieski esines natukene seda ebaõnnestumist. Aga, eks algajatel ikka juhtub. Tooteid ei ostetud nii palju kui lootsime. Mõned inimesed ei pööranud peadki meie poole, et tooteid lähemalt uurida. Kuid leidus ka imetoredaid inimesi, kes astusid julgelt ligi, pärisid toote kohta ning ka kiitsid. Mida oli lausa südant soojendav kuulda
Kalevipoeg ja James Bond kohtuvad Põrguväravas (Kalevipoeg püüab taaskord rusikat põrguvärava küljest lahti saada. Raputab ja raputab, kuid ikka ei aita. Ainult maa paneb aina rohkem värisema ja lained vahutama, niiet Indoneesias rahvaarv väheneb. Korraga kukub taevast alla James Bond, kes ekslikult arvab, et ta on sündinud detonaatorid põskedes.) James Bond: Piuhhh, piuhhhh! Käivitada vasempoolsed detonaatorid! Kalevipoeg: Ai ma sulle alles äian! Kas sina mingesugune sorts, mul tulnud viimseid rahupäivi rikkuma! James Bond: Mehed, tulge sisse! Ma leidsin dr. X'i salakavala saadiku, ta on varustatud erakordse muskli ja loodame, et mõneti ka andogüünsusega. Kuhu te jääte! Asi on pakiline! Olukord on lausa kriitiline, võiks öelda, et mu sarmist pole siinkohal mingit kasu! Kalevipoeg: (mühisedes, omaette pomisedes, vahetevahel häält tõstes) Mis see siin toimub? Mis nõidusi sa siin korda saadad! Lõpeta! Lõpeta! Mina sulle vaenlase väe veel selga saadan... Su
on väga oluline osa kõigele, nii inimestele kui ka kogu universumile. Vesi on 72% maakerast ning see on temale, kui haigust põdevale tüdrukule väga oluline. Sofia teab, et see on ohtlik, kuid ta soovib näha seda igal kujul. On vaikne õhtupoolik, kuid Sofia tunneb, et midagi on valesti. Uudistes lubatakse meeletult suurt äikesetormi ning on oodata ka tornaadot või tsunaamit. Sofia kodu asub täpselt mäe nõlval ning see muudab teda rahulikuks. Sofia mõtleb, et helistab Steve , et teda külla kutsuda, sest siis oleks ikkagi lõbusam ning poleks nii hirmus. Ta helistab Steve’le : “ Tere! Kas sa minu juurde tahaksid tulla, mu emal on pikk tööpäev ning Carlal on vaba päev? Oleks tore, kui vaataks koos mõnda filmi ja naudiks õhtupoolikut.” Steve: “ Teeme nii, ma ostan kaasa midagi head ning siis saudime seda tormist õhtupoolikut… Ma pole kuigi populaarne, seega mul poleks kodus mittemidagi peale hakata.” Sofia: “ Ära midagi kaasa osta, mul on kodus
Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1) Lauatelefon Mari: Sest igaüks ju ei saanud lauatelefoni. Isegi see aeg oli, meil oli igavene jama ju. (Intervjuu 2) Mati: Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. (Intervjuu 1) Nutitelefon Jüri: Meie kasutame Wind
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
anda. Kui selgub, et kumbki eksis, pole see kaugeltki veel lahendus. Sellest algab sündmuste keeris, millesse kistakse mõlemad osapooled, kus kumbki pool õigustab ennast või teeb teist maha. Sellisel juhul kehtib vanasõna, et targem annab järele, mis on ka minu vaidluse motoks saanud. Inimesed, kes on kadedad, ei suuda jagada midagi teistega, vähemalt see jagamine ei tule südamest ega tekita neile rõõmu. Nende elu on kurb, sest ammusest ajast on teada, et jagatud rõõm on kahekordne rõõm. Seega valdab kadedate inimeste südames tühjus ja nad ei suuda seda täita. Ka piiblis on öeldud, kes annab, sellel antakse, kuid alati tuleb anda südame järgi. Kui inimene on kade, ei ole see lõplik. Kaugel sellest. Inimene, eriti kui ta on noor, suudab ennast muuta. See muutus ei pruugi olla küll alati paremuse poole, kuid siiski on võimalik sellest õppida, kui seda vaid tahta. Ka mina olen selles patus süüdlane. Pole ma sugugi alati heameelega jaganud komme, toitu ja rõõmu
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
ISIKSUS Ma olen selline rahulik tüüp, kes ei ärritu kergelt ega püüagi olla ,,karm vend" mida paljud on. Ma ei ole eriti jutukas, vähemalt võõras seltskonnas, kuid ma üritan kuulata väga hoolikalt, et kui keegi küsib midagi siis oskan oma aravamust avaldada. Kuid omade seas olen täitsa ,,normaale" samas üritan olla viisakas, kuigi see on mul nagu sisse kodeeritud, et peab olema viisakas. Ma olen elanud siiamaani oma elu suhteliselt rahulikult ilma suuremate kolimisteta. Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma ,,lapsepõlve". Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
