Koostaja: Daniel Vain Kuupäev: 3/1/2015 Tulud (aasta kohta/€) Isa palk 15,000 Ema palk 4,500 5x Laste palk 1,500 2x Pensionärid 1,600 Toetused 1,000 Korteri üür 15,000 Kokku 38,600 Pere tulud Isa palk; 19% Ema palk; 6% Kokku; 50% 5x Laste palk; 2% 2x Pensionärid; 2%
Mehed, kes enne 65-eluaastat sureb, on sellised persoonid, kes pole 20-30ne tööaasta jooksul maksnud makse, pole toetanud oma vanemaid ja jätnud isa hooleta enda lapsed. Olen nende väidetega nõus. On ka endal tulnud need teemad vanavanematega arutlusse. Minule meeldis väga saatesse helistanute kommentaarid, kus arvati, et inimesed käivad üle neljakümne aasta tööl, maksavad korralikult makse ja kui tuleb kätte aeg pensionile minna, näitab riik, nagu pensionärid oleks neile koormaks. Arvan, et kuna rahvas valib ise riigikogu, siis võiksid nad seal riigikogus rohkem panustada inimeste heaolule. Tänu valijatele on ju neil see palk mis parasjagu on. Siin kehtib küll vanasõna- ''ükski heategu ei jää karistuseta''. Mina arvan, et pension on tänapäeva Eestis liiga väike. Pensionärid saavad vaevu enda toetusega hakkama. Eriti veel need pensionärid, kes on jäänud üksi- kellel ei ole enam
Need on ka riigid, kus valdavalt kehtib astmeline tulumaks. Kui astmeline tulumaks on selle vastaste sõnul ülearu keerukas, süvendab riigikodanike vahelist ebavõrdsust ning soodustab laialdast tulude varjamist, siis miks paljud Euroopa riigid ei kiirusta üle minema teisele maksusüsteemile? Vastus on lihtne. Enamik Euroopa riike kasutab kodanike tulu maksustamisel just astmelist tulumaksu, sest see tagab nii üksikisiku kui ka riigi jaoks suurema stabiilsuse ja kasvupotentsiaali. Ka pensionärid oleks ilmselt vägagi rahul astmelise tulumaksuga. Olgugi et pensionärid pensionilt tulumaksu ei maksa ning tundub, nagu poleks neile tähtis, kas tulumaks on võrdeline - kõigil ühesuguse protsendi järgi, või astmeline - mida suurem palk, seda suurem maks, siis tegelikult huvitavad ka pensionäre tulumaksuprobleemid, sest elatusrahaga, millest enamus kulub kommunaalteenuste ja eluasemekulude tasumiseks, on raske toime tulla ning paljud pensionärid töötavad, enamasti
Kas tänapäeva inimesed loevad oma vabast ajast raamatuid ? Tänapäeval loevad ainult need inimesed raamatuid kellel on palju vabaaega, nagu näiteks kooliõpilased ja pensionärid. Raamatuid lugedes elab inimene raamatusse nii sisse, et hakkab fantaseerima, et just tema on see tegelane seal raamatust kelle kohta ta loeb. See on teada fakt, et igale inimesele meeldib lugeda erinevaid raamatuid, kui ei, siis ajakirju. On teada, et pensionärid ja täiskasvanud inimesed on seotud kriminaalkirjandusega või romaaniga, aga tänapäeva noored on hoopis seotud rohkem ulmekirjandusega. Mitte kui ükski inimene ei saaks raamatuteta hakkama. Raamatutest saab inimene endale igasuguse ettekujutuse teistest riikidest, kultuuridest ja isegi teistest inimestest. Raamatutest saab teada väga palju huvitavaid fakte ja ning see laiendab ka teie silmaringi. Raamat on teile abiks isegi siis, kui teil on vaja midagi millegi kohta teada
Rikkad seevastu omas kapslis peavad kõiki vaesemaid saamatuteks ja laiskadeks. Ilus Eesti elab teist elu luksuslikult Vahemere ääres. Privilegeeritud seisundit ei naudi mitte ainult rikkad vaid ka heal riigipalgal ametnikud. Kartulikoored on ununenud ja mätas on nii kõrgeks kasvanud, et sinna alla enam ei näegi. Kuigi meie vanem põlvkond ja noored ei tohiks olla vastanduvad, mõjutavad just väike pension ja madal noorte perede toetus neid rivaalitsema. Pensionärid on väga vanamoodsad ja neile meeldib see mis oli varem. Nad ei kohane tänapäeva kiire infoühiskonnaga. Nad tahaksid, et ühiskond arvestaks rohkem nende tööpanusega ja võimaldaks väärikamalt nautida pensionipõlve. Aga valitsejad on käitunud nii raha jagades, et kui on saanud juurde lapsed või noored pered, ei jätku raha vanadele pensionitõusuks ja vastupidi. Pensionärid oleks nagu see Eesti, kellest oleks kõige parem võimalikult kiiresti lahti saada.
päevaplaanide juures aega sõita kuhugi kontorisse ainult sellepärast, et maksta ära oma telefoniarved. Sellest lähtuvalt on paljud firmad otsustanud lõpetada paberarvete saatmise postkastidesse, viimane on minuarust väga tore, sest see hoiab meie loodust, mida me igapäevaste toimingute juures niigi liiga palju reostame. Arvete saatmise lõpetamise juures on ka halvad küljed, sest paljud inimesed ei kasuta arvuteid. Siinkohal pean eelkõige silmas eakamaid inimesi. Pean tõdema, et pensionärid ei kasuta arvuteid mitte ainult selletõttu, et nad ei oska, vaid väga tihti on põhjus põhimõttes. Olen oma kõrvaga kuulnud kui kuuekümne aastane mees ütles, et on eluaeg ilma selle ,,kastita" hakkama saanud ja saab ka edaspidi. Muidugi nagu alati leidub ka siin erandeid. Mina õpilasena kasutan kõige rohkem sellist e-riigi võimalust nagu seda on e-kool. Algselt pidin ma sellele üle minema pooleldi sunniviisiliselt, sest kogu informatsioon kogunes sinna
olla võiks. Madal pension ning tööhõive on segavateks faktoriteks, mille tõttu ei saa meie pensionärid olla nii aktiivsed, kui nad olla tahavad. Leidub küll ka selliseid eakaid, kes sellest kõigest hoolimata üritavad endast maksimumi anda ning tegelevad mitme erineva huvialaga, kuid fakt on see, et rahapuuduse tõttu jääb neid aina vähemaks ja vähemaks. Kuigi elame Euroopa Liidus ja meil on üks raha, on meie ja välismaa eurol siiski suur vahe sees. Kui välismaal elavad pensionärid saavad oma pensioni eest rahulikult mööda maailma ringi rännata, tulevad meie vanema generatsiooni elanikud vaid ots-otsaga kokku. Seda on isegi erinevates statistikates näha, et Eesti pensionärid on Euroopa ühed vaesemad ning et meil elavad hästi vaid meie riigikogulased. Eesti pensionär ei saa isegi vanadekodusse minna, kuna nende pensionist nende ülalpidamiseks lihtsalt ei jätku. Raha jätkub vaid maksude maksmiseks ning rohtude, söögi-ja joogikraami ostmiseks
"Suhtumise küsimus. Näiteks tervislik toit – juurikad ja muu selline – pole kallis. Kui inimene tahab end muusikas arendada, siis kallim tšello või viiul võib maksta ka miljon eurot, aga suupilli saab paarikümne euroga. Hobid ei pruugi olla kulukad ja ka reisimine on odavamaks läinud." Aga praegune miinimumpalk ehk 355 eurot kuus (299 netos), on see elamisväärne? "See on ikka keerukas. See pole elu, mida saaks nimetada täisväärtuslikuks." Säärase sissetulekuga on kursis ka pensionärid Milvi ja Eevi, kellega Õhtuleht eile Tallinna südalinnas vestles. "Läksin kaks aastat tagasi pensionile ja saan kuus pensioni veidi alla 400 euro. Ega selle eest palju jõua, säästudest elan," räägib Milvi. Eevi lisab: "Mina saan 370 eurot. Elan oma laste armust. Pange tähele, noored! Pensioni jaoks tuleb varakult raha koguma hakata!" Prouad räägivad küttekuludest ning märgivad, et pensioniga saaks ääri-veeri ära elada, kui tervisega kõik korras ehk kui ravimeid vaja pole
Karin Valt Edgar Savisaar kogus 39979 häält Koguti volikogu 79 kohast 46 Püstitas sellega ajalooliselt häälterekordi Saavutati absoluutune häälteenamus viies linnaosas Tallinnas koguti 115 074 häält Ehääletades 6 256 Linnapeana jätkab Edgar Savisaar Krossi "julm" eestimeelne kampaania Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009.a lubaduste täitmine Lasteaia koht igale lapsele Lasnamäe tramm Tallinna vesi linnale Igale tallinlasele töökoht Linnahall Korruptsioon Ülemiste vanake Reklaamklipp "Tallinn liigub" Ajaleht Pealinn Tasuta ühistransport Laul "Kaunis maa"
6)IntegratsioonÜhiskondlik protsess, mille eesmärgiks on erinevate rahvaste lähendamine. 7)PerekondLähedastest ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes. 8)LeibkondÜhise majapidamisega kooslus. 9)ÜlalpeetavInimene, kes ise palka ei saa. 10)TööjõudKõik tööealised ja töövõimelised inimesed, kes jagunevad a) hõivatud ehk töötavad ja b) töötud inimesed. 11)MitteaktiivsedMittetöötavad pensionärid, õpilased, kodused jms. 12)Sotsiaalne kihistusInimeste hierarhiline jagunemine eri kihtidesse. 13)Sotsiaalne mobiilsusInimeste liikumine ühest kihist teise.
Nooruse all tuleb mõista seda, et see on elu parim aeg teha seda, mida hing ihaldab. Kahjuks paljud ei mõista seda, et seda tuleb teha mõistuse piires ning tulemuseks ongi purjus noorukid linnatänavatel kes oma eakaaslasi peksavad ning lõhuvad võõrast vara. Samas ei ole olukord nii masendav, kui tundub sest suurem osa noori on siiski terve mõistusega ning nad oskavad oma tegude eest vastutada, ometigi et nad midagi halba korda ei saada. See kõlakas, mida pensionärid mööda ilma levitavad nooruse hukust, on täiesti absurdne. Omal ajal, kui vanurid veel noored olid, siis ma ei usu mitte mingil juhul, et nende nooruspõlv möödus nii ilusalt nagu nad vähemalt väidavad. See, et pensionärid tänapäeval sellist lollust suust välja ajavad nooruse kohta on lihtsalt kas igavus või on neil mõnigat sorti tabletid jäänud hommikul võtmata. Ise olid nad samas vanuses täpselt samasugused ning
- makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus Ettevõtte tulumaks : - Eestis maksavad ettevõtte tulumaksu ainult väljamakstavalt kasumilt (mitte teenitavalt tulult) Sotsiaalmaks – 33 % Maksab tööandja reaalselt makstud tulult. Vastav maksutulu läheb riiklikeks pensionideks ja tervisekindlustuseks. Maamaks Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maksab maa omanik. Pensionärid ja sihtotstarbeliste piirangutega maa omanikud saavad soodustusi. Vastav maksutulu laekub KOV eelarvesse. Raskeveokimaks Maksustatud on veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Maksumäär sõltub auto massist, telgede arvust jne. Hasartmängumaks Maksab hasartmängukorraldaja Maksust saadud tulud suunatakse Eesti Kultuurkapitalile,
positiivsema alatooniga lugusid. Näiteks ütleb hiljuti ajakirjas Tervis ilmunud artiklis Sparta spordiklubi treener Anne Tipner-Torn, et pole olemas ühtegi haigust, mille puhul liikumine oleks ebasoovitatav ning sisemist rõõmu valmistab see inimestele sõltumata nende east (7). Neid artikleid analüüsides tuli välja kaks eakatele inimestele omistatud stereotüüpi: leebed/aktiivsed vanuritest ühiskonna liikmed ning kurjad pensionärid. Kurjade pensinäride stereotüüp on ilmselt kõigile teada ning ka meedia ei ole jätnud seda kajastamata. On nii mõnigi artikkel, millst saab aru juba enne lugema asumist, et see on halvakõlaline eakate inimeste vastu. Näiteks saan tuua sellised pealkirjad nagu Postimehes ilmunud artikkel ,,Vihased maaelanikud: pank kandis nüüd vanemad inimesed maha!" või Õhtulehe veebiportaalis ilmunud Kaja Roometsa kirjutatud lugu "Kurjaks muutunud vanurid teevad laste elu põrguks
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud? Antud arutluses arutlen kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud või ei ole. Ühiskond on jätkusuutlik kui rahvas elab nii, et järeltulijad saaksid elada esivanemate riigis ja kõneleda esivanemate keelt. Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust. Demograafilise jätkusuutlikuse tagamiseks peaksime suurendama sündimuste arvu nii, et sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud. Oluline on ka kui rahvaarv on ka rahva kvaliteet. Eesti rahva kvaliteet on hea nagu arenenud riikides
● maale - 4 974 ● graafikat - 372 686 ● skulptuure - 6144 ● tarbekunsti, elu ja etnograafia objekte - 22 690 ● numismaatilidi esemeid - 176 487 ● arheoloogilisi objekte - 9 962 ● dokumente - 1 634 ● fotosi ja negatiiviive - 1 803 ● muu - 1 830 ● väärismetalle ja kive sisaldavad tooted (kokku) - 57 282 Pileti hinnad 600 rubla on sissepääsupilet (8 Eurot) 300 rubla on sooduspilet (4 Eurot) Alla 16 aastased ja pensionärid on TASUTA Virtuaalne muuseum ● Virtuaalses muuseumis saab vaadata ja kuulata muuseumi eksponaatide kohta. ● Sellelt interneti aadressil on võimalik ise valida, missugust ruumi ja eksponaadist tahad rohkem teada saada http://www.virtual.arts-museum.ru/data/vtours/main/index.html?lp=15_2&la ng=ru Video muusiumi esemetest ja piltidest ● https://www.youtube.com/user/TheArtsmuseum Mõned pildid muuseumi eksponaatidest Tänan kuulamast!
Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused Pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärija on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pärandajat testamenti tegemast või muutmast või isik, kes hävitas või muutis omavoliliselt testamenti või pärimislepingut. Esimese järjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja...
Kes läheb tööle või õppima, kes välismaale, kes hakkab elama omaette. Kuid ka noorus saab kunagi läbi ja inimesed jäävad vanaks. Paljud on arvamusel, et vanadus on aeg, kui põnev elu lõppeb ja inimene hakkab kamina ees sokke kududes vanu aegu meenutama. Kuid ka pensionieas saab huvitavalt elada. Vanemad inimesed korraldavad endale igasuguseid tantsuõhtuid ning erinevaid üritusi, kus koos aega veeta, ja kui minna välismaale, on näha, et enamus turiste on just rõõmsameelsed pensionärid. Vahel võib isegi tunduda, et vanemad inimesed elavad aktiivesmat elu kui noored, kes pidevalt töötavad ja õpivad. Tööelu on neil seljataga ja tänu sellele on neil palju rohkem vaba aega. Inimese elu on tema enda teha. Kuidas ta veedab oma noorus- ja vanaduspõlve, otsustab igaüks ise.
Infotehnoloogia plussid ja miinused Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvust...
mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Tööpuudus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. Tööpuuduse liigid: Struktuurne töötus tekib majanduse struktuuri muutumisega. (Tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.) Siirdetöötus tekib töökoha vahetamisel. Aktiivne rahvastik(suudavad, tahavad) 1) hõivatud(töötavad), 2) töötud(otsivad tööd). Passiivne (ei suuda, ei taha, ei saa) pensionärid, õppimas, sõjaväelased, koduperenaised, invaliidid, heitunud. Muutused Eesti tööturul: Muutus Eesti majanduse struktuur. Vähenes põllumajandus ja tööstus, suurenes teenindus. Järsult suurenes tööpuudus(struktuurne tööpuudus, on töötuid ja on töökohti, kuid need töötud ei sobi sinna.) Samasugused muutused toimusid Eestis 4 aastaga. Euroopa Liidus 15 aastaga. Eestis kiire muutus majanduse struktuuris. Liiga kiire areng 90-ndate alguses Eestis
kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske välja tulla. Paljud inimesed ongi maalt linna kolinud, sest maal ju tööd pole. Eesti äärealadel ja kohtades, kus linnad on kaugel, elavadki maal ainult pensionärid, alkohoolikud, üksikemad. Seetõttu ongi maarahva hulgas kiire kihistumine. Ning elu maal on välja suremas. Ma ei usu, et maaelu mudel peretalud pluss ühistud, oleks enam võimalik. Selleks oleks vaja väga kardinaalselt muuta Eesti maaelu. Ning minu silmis pole see enam võimalik. Rong on juba läinud ning me oleme sellega hiljaks jäänud. Sellega tehti küll algust Eesti taasiseseisvumise algul. Kuid siis läks asi käest ära. Riik oleks pidanud väiketalunikke rohkem toetama
Kand ja varbad Ühel külmal sügisesel hommikul mõtles halli habemega Härra Kand, et võiks jalutama minna. Mõeldud tehtud ütles kand ja hakkas riidesse panema. Kand haaras taevasinise soki ja hakkas seda selga panema. Hetkel kui sokk lähenes varvastele hüüdsid viis väikest külmetavat varvast valjult EI TOHI. Kand oli üllatunud ja natkuke sõnatu, miks on tema head sõbrad järsku tema vastu. Algul ei saanud elukogenud Härra Kand mitte midagi aru, mida kõik need viis väetit varvast öelda tahavad, sest kõik nad hädaldasid läbisegi. Hiljem kui kõik varbad olid maha rahunenud, sai Kand aru mis toimub. Kolmel varbal oli jääkülm ning kaks varvast olid igapäevasest bussis seismisest ja istumisest kanged nagu pensionärid. Pärast paari minutit jõudis Härra Kand selgusele, et toas passimine ja ainult soojades autodes reisimine pole ka hea. Marss püsti ütles Kand valjult ja karmilt....
Ökokatastroofid igapäevaelus 29. augusti Pariisi kuumalaine 29. augustil juhtus Pariisis suur looduskatastroof. Nimelt suri sellel päeval tapvalt palava kuumalaine kätte umbes 11 000 prantslast. Enamus neist olid pensionärid. Kuumalaine tulek, aga ei olnud üllatus. Põhjuseid selle tekkele võib igasuguseid olla. Peamine põhjus on ilmselt globaalne soojenemine. Meie maakeral on meeletult palju inimene. Iga aastaga suureneb rahvaarv ligikaudu 20 000 000 inimese võrra ehk siis globaalne suurenemine. Seega, mida rohkem inimesi seda suurem on maailma üldine ökoloogiline jalajälg. Pluss meeldib paljudele euroopa maade inimestele priiskav eluviis, kontrastiks madalmaa elanikele. Kogu see
Nende praegune esimees on Stanislav Tserepanov, kes sai selle koha aastal 2002. Nende ideoloogia on vene vähemus, konservatiivne. Kodanike põhiõigused ja vabadused Tuleks vähendada kodakontsuseta inimeste arvu riigis, teiseks riigi keeleks sätestada vene keel. Samuti peaksid kõikidel olema võrdsed õigused vaatamata rahvusest, soost ja poliitilistest õigekspidamistest. Majanduspoliitika VEE seisab tarbija õiguse kaitse eest. Samuti tahetakse pensionärid ja paljulapselised pered vabastada maksudest. Kulude vähendamine riigiaparaadi, armee ja omavalitsuste kulult. Firmad heategevuse ja sponsoneerimise puhul tulumaksust vabastada.Samuti ka uute töökohtade loomist tahavad nemad. Sotsiaalpoliitika Uus pensioniseadus oleks vajalik-pensioniiga vähendada, pensioni suurust muuta, inviduaalsus. VEE tahab parandada probleemsete ja raskus olevate inimeste elujärge ja jagada suuremaid sotsiaaltoetusi
sissetulekule, mida ta teenib tööl käies. Sõltuv indiviid on see isik, kes pole suuteline end üleval pidama. Täiskasvanud saab töötuna olles riigilt abiraha ja laps on sõltuv vanematest. Sõltumatus mängimise elamistoimingus võimaldab inimesel teha valikuid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296) Elukaare ülejäänud osas säilib töötamise ja mängimise iseseisvus ja kontroll nende üle. Osad väidavad, et pensionile jäädes kaotavad pensionärid iseseisvuse, teised aga väidavad, et saavad rohkem iseseisvaks. Aga olukorda muudab see, kui vanaduses jäädakse põduraks või jäädakse voodihaigeks. Siis on nad sõltuvad teistest inimestest ja abivahenditest. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 296) 6 Paljudel teistel põhjustel pole inimesed elukaare erinevatel astmetel suutelised töötamise ja mängimise osas sõltumatust saavutama. Põhilised põhjused on:
SIGNE KANGUR 12b Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem Euroopa rahvastikule ennustatakse juba pikemat aega keskmise eluea tõusu, mis sisuliselt näitab elanikkonna üldist vananemist. Tööealised lükkavad laste saamise üha kaugemale tulevikku ning seetõttu väheneb laste ja noorte osakaal ühiskonnas. Kuid jõudes teatud ikka, lakkavad inimesed tööl käimast ning ootavad ülalpidamist. Probleem kerkib aga just siin üha vananev rahvastik hakkab riiki koormama. Majanduslanguste ajajärgul ning inflatsiooni suurenemisega tühjeneb ka riigi rahakott märgatavalt. Negatiivse riigieelarve koostamine osutub möödapääsmatuks. Ent iga-aastast pensionitõusu ootab iga pensionär. See paarsada krooni, mis lisatakse vanaduspensionile, on aga ära elada üritavale eakale väga oluline. Täna on Eestis meeste ja naiste vanaduspensioniiga vastavalt 65 ja 63 aastat. Reaalselt on siiski sellises vanuses füüsiliselt...
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maail...
Kas heaoluriik muudab inimesed laisaks? Heaoluriik kujunes välja 19 saj. lõpus kui koliti rohkem elama linna,et tööd saada ja naisedgi pidid käima tööl,et elatist teenida ning lapsed ja vanurid jäid hooletusse vajades ühiskonna abi.Tööstusühiskonnas ootasid inimesed kõige enam riigi abi, hariduse ja tervise eest hoolitsesid kirikud ja vallavanemad.Eelnevalt kõigega loetletud kujunes välja kodanikuühiskond,demokraatia e. heaoluriigi kujunemine. Heaoluriik-püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse nt:Inimene ei suuda enda eest hoolitseda sünnist surmani niisiis kui inimene seda vajab aitab heaoluriik toime tulla vastavalt vajadusele. Kui alustada inimese sünnist siis algselt sündides on beebi elu alguseks väga hea riigitoetus ,see aitab kaasa tema kasvamisele ja riietamisele mis tähendab ,et beebit kasvatavat ema ei muuda see laisaks. Lapse arenedes koo...
1. Majandusgeograafia uurib ja seletab majandus nähtuste ruumilist levikut. 2. Majanduse mõiste hõlmab millistes piirkondades ja miks on teatud tüüpi majandus arenenud ning kuidas ja kuhu ja milliseid ettevõtteid on kasulikum rajada. 3. Spetsialiseerumine-riigis toodetakse selliseid tooteid mille valmistamine on antud piirkonnas kõige odavam.Eesti spetsialiseerub metsatööstusele. 4. Geograafililiseks tööjaotuseks nimetatakse niisugust otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. 5. Õp.lk 28. 6. Hankivmajandus-on Liibüa,Atzeeria,Iraak. Töötlevmajandus-Brasiilia,Venemaa,Hispaania. Teenindavmajandus-Saksamaa,Prantsusmaa,Holland,Soome,Rootsi,Eesti. 7. Majanduse paigutust mõjutavad:asend mere või ookeani ääres,pinnamood,kliima tingimused,loodusvarad. 8. Tööealist Rahvastikku rühmitatakse: *Majanduslikult aktiivne rahvastik-hõivatud isikud *Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik-pensionärid,...
mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks, et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka uued. Siirdeperiood Eestis ei ole veel täielikult lõppenud, sest meil on probleeme, millega tegeleda et see lõpetada. Niisiis arutlengi nende probleemide üle. Esiteks julgen öelda, et nn kindla käe loosungid on vägagi levinud meil, eriti lähevad nendega kaasa pensionärid ja väga vähe poliitikaga kursis olevad inimesed. Valitavad pakuvad suuri võimalusi ning kõike head ja paremat, kui neid valida. Tegelikult enamus lubadusi isegi ei täideta, mis toob kaasa rahva rahulolematuse. Majanduskriisi oht, kuid mitte enam oht vaid tegelikkus. Majanduskriis on meil olnud juba mitu aastat. Selle põhjustas rahaga valesti arveldamine. Kasutati raha, mida tegelikult ei olnudki. Samuti on tagajärjeks rahva rahulolematus. Konfliktid naaberriikidega, eesotsas Venemaaga
31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tulla ei saa. Antud statistika näitab, et kõige rohkem kasutab e - valimiste teenust elanikkond, kelle vanus on 55 +, seega sinna kuulvad ka meie pensionärid (VVK, 2014). Samuti on Interneti teel andnud oma hääle mitmed välismaal pikemat või lühemat aega elavad eestlased, mis näitab nende soovi osaleda meie riigiga seonduvas. Interneti teel hääletamine tagab aja kokkuhoiu ning mugavuse. Meil on võimalus hääletada ükskõik kus olles ning ükskõik mis kellaajal. Enam pole vaja kuhugi kohale minna, piisab vastava interneti lehekülje avamisest ning digitaalse algkirja andmisest.
Kuigi kaubanduskeskus on koht ostude tegemiseks, on sellest saanud ka kogu muu teabe hankimise koht. Emod, hipid, goodid, punkarid, ossid, rullnokad, skinheadid on vaid mõned subkultuuridest, mis tänapäeval eksisteerivad. Kui nad kõik kogunevad kaubanduskeskustesse, saab sellest, kui erinevate kultuuride kogum. On hommik, uksed avatakse, juba tulevad sisse esimesed noored poisid, tüdrukud, kes teevad koolist poppi. Nendega koos on esimeste seas pensionärid, kellel kohustusi pole, kuid ärgates vara, on hea võimalus kaubanduskeskusest odavaid asju osta. Kuni tööpäeva lõpuni valitseb rahuik meeleolu, kuid siis hakkab kogunema ka juba tööinimesi, kes tahav osa saada parimatest pakkumistest poes, kuid võivad lahkuda ka tühjade kätega. Noorte seltskonnad, kes lõbusas tujus olles tihti segavad teisi ostlejaid lahkuvad alles viimastel minutitel, kui turvamees nad poe sulgemiseks välja ajab
Seiklushimulised "Patrioodid" Õpetajaks, ehitajaks, ärijuhiks või koristajaks, kuhu tööle läheksid sina? See küsimus kummitab paljude Eesti noorte mõtetes. Noorte lahkumine Eestist kasvab nagu lumepall sulailmaga. Pole palju neid, kelle sõbrad või tuttavad on läinud välismaale paremat elu otsima. Põhjuseid on mitu, kuid siiski, miks? Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks? Põhjuseid on palju, majanduslik raskus, sõprade kutse, seiklushimu või armastus...
ANARHISM Nimi: ................................................ Klass: .................... Ülesanne nr 1- mõtteeksperiment Oletame, et üks Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturientidest on veendunud riigivõimu vastane. Ta ei suuda taluda ühiskonnaõpetuse tunde, sest seal räägitakse valdavalt riigiga seonduvast (seadusandlus, erinevad riigivormid, kodanike õigused ja kohustused vms). Seega ühiskonnaõpetuse tundides ta parema meelega ei käiks, kuid ka teistest sotsiaalainetest on tal oma põhimõtete tõttu keeruline osa võtta. Pidulikel üritustel ja aktustel on ta otsustanud Eesti hümni ajal istuda ning mitte sõnakestki kaasa laulda. Millist lahendust näed kirjeldatud olukorrale? Vastus:Saata sõjväkke. Antud olukorras ei aita miski muu kuna ta on juba liiga vana, et vanemad midagi teha saaks. Jutust arusaades ei austa ta ka Eesti hümni, sõjaväes saaks ta hümni tõelise tähenduse ka teada. Tal oleks vaja korralikku ...
Kapital ja tööjõud majanduses Majandust mõjutavaks teguriks on inimene Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Kapitali all mõistetakse: Rahakapital Inimkapital Tööealine rahvastik Hindamaks inimkapitali,Majanduslikult Majanduslikult mitte aktiivne rahvastik aktiivne rahvastik kui majanduse arengutegurit tuleb Hõivatud isikud Pensionärid koguda infot tööhõive,Töötud Õppurid vanuse koosseisu kohta. Tööealised on 15-75 a Pereliikmete eest inimesed, jagunevad hoolitsejad kaheks Haiged või invaliidid Heitunud isikud Muudel põhjustel mitte töötavad isikud
Istuva ameti terviseriskid ja nende vältimine Kärol Pilberg Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Selle kasutamisel on rohkelt võimalusi, erinevaid funktsioone ning teeb paljud tööd lihtsamaks. Selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid. Levinud on arvamus , et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased , liigesed , närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. Peamised arvutitööga seonudvad tervisehädad võib jagada kolme rühma: esimeseks tugi-liikumisaparaadi probleemid mille põhjusi võime otsida töökoha, töövahendite ning
Mäetööstusele on olulised maavarad ehk maakoores paiknevad ained. Puhkemajandusele on olulised Kliima, pinnamood ja veekogud. 2) Kapital Kapital on vahendid majandustegevuse läbiviimiseks. * Töövahendid ja raha Vajalikud majandustegevuse läbiviimiseks ja läbiviiatele tasu maksmisel. * Tööjõud Tööealised inimesed 15-74a. Tegelikult on hõivatud nendest inimestest tavaliselt 70%. Nendest ei tööta pensionärid, õpilased, invaliidid, ülalpeetavad ja eluheidilikud. Tööjõu omadused sõltuvad üldiselt haridustasemest ja kutseoskustest. Soov ümberõppeks. 4.) Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Ja paiknemise alusel ettevõtete liigitus. Mõjutavad tegurid: Pinnamood, teedevõrk, loodusvarad ja veekogud. Paigutuse alusel jaotatakse tootmisharud: 1) Materjalimahukad Mäetööstus, kütuste toorained, elektritootmine, metsatöötlemine. Paikenevad tooraine piirkonnas.
Mida küll USA ja paljude riikide kohta mainida ei saa. Meil on palju kodaniku õigusi: valime ise omale valitsuse, saame pöörduda kohtusse. Eriti mis mulle meeldib on see et meil on tasuta haridus. Eestis on küll vähe neid kes vaesuses elavad aga ma usun et kui hariduse eest tuleks meil maksta oleks nii mõnelgi keskklassi kuuluval perel raskusi laste harimisega eriti veel kui on suur pere. Politsei, kiirabi ja tuletõrje on ka kodanikule tasuta, selle eest maksab riik. Ka pensionärid saavad riikliku pensioni olemata sellest kas ta käis palga tööl ja maksis makse või mitte. Tänapäeval on meil kohustus koguda omale veel lisapensioni mida me pensioni eas lisaks riigi pensionile saama hakkame. Loomulikult ei saa siin kohal välja lastetoetusi. Kuna eesti on suhteliselt väikese rahva arvuga riik siis see on päris hea et makstakse lastetoetusi ja iga lapse sünni peale veel mingi lisa preemia või midagi sellist. Kuigi kust riik võtab selle raha. Eks ikka meilt endilt
Rapla-Mahtra-Paunküla-Väätsa-Paide. Osalejaid umbes 800 . Osalejate hulk hakkas tasapisi kasvama . 1999.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Tartumaa? Tabivere-Alatskivi-Vastse-Kuuste-Tartu. Osalejaid umbes 1300 . 2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa? Olustvere- Hüpassaare Tõramaa Olustvere. Osalejaid umbes 2200. 2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma Peraküla Veskijärv -Padise. Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta! 5 2002.a. 10-12 mai - Kuidas elad, Lahemaa? Kadrina Vihula Käsmu - Tsitre - Joaveski. Osalejaid umbes 2800 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 240 krooni, teised 300 krooni (koolieelikud tasuta), kui tasutakse enne 7. maid 2003.a. 9-11 mai - Kuidas elad, Võrtsjärv? Viljandi-Tarvastu-Pikasilla-Vana-Võidu. Osalejaid umbes 2400
ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma kasutamise just sellepärast, et nende lapsed või lapselapsed on neid nö tagant utsitanud. Sealt saab ju kätte ka sellist infot, mida ajalehtedes pole. See võibki põhjus olla, miks paljud enam ajalehti koju ei telli. Internetis ju ei kulu nende peale nii palju raha, kui päriselus. Mõnes mõttes on see odavam, kui loeme ajalehti-ajakirju või muud kirjandusega seotud teemasid Internetis, kuid
Ma soovin õppida lasteaiakasvatajaks, aga ei oska otsustada, kus. Olen mõelnud mitmele koolile:Tallinna Pedagoogilisele Seminarile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Valgamaa Kutseõppekeskusele. Valikute tegemisel pean nõu sugulastega ning kaalun valikute häid ja halbu külgi. Töökoha kaotus peaneb inimesed keerulise valiku ette. Juuli lõpu seisuga oli Eestis 75 195 töötu- rohkem kui kunagi varem pärast Eesti taasiseseisvumist. Töö kaotanud pensionärid tulevad toime, sest neil on kindel pension. Mida peavad aga tegema noored pered? Kindlasti tuleks hata uut tööd otsima. Ei tohiks koju ootama ja unistama jääda, et midagi kuskilt pakutaks. Tuleb ise aktiivne olla. Töö kaotanud lähedased ei tohiks näägutama hakata, vaid toeks olema ja aitama. On veel palju tähtsaid otsuseid, mis tuleb inimestel mingil eluetapil vastu võtta, näiteks elukaaslase valik, oma kodu leidmine, abiellumine, laste saamine. Näitleja Merle Palmiste ja
Kasum (kahjum) – tulude ja kulude vahe. Maksumäär on vastavalt - tulumaksuseadusele. Hetkel 20%. Maksuvaba tulu aastas 2040 eurot. Maks tuleb tasuda vastavalt tuludeklaratsioonile hiljemalt 1.oktoobriks. Alates teisest tegevusaastast peab FIE tegema tulumaksu avansilisi makseid. Selle kohta teadet ei tule. Kui tulu ei olnud, pole vaja maksta. Sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu määr on 33% ettevõtluse maksustatavast tulust. Tegelikelt tuludelt peavad kõik maksma sotsiaalmaksu (nt. ka pensionärid või üliõpilased). FIE peab kohe esimesel tegevusaastal hakkama maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Tähtaeg on iga kvartali viimase kuu 15. kuupäev. Teatist ei saadeta, ettevõtja peab ise maksma. Juurdemakse tuleb teha 1.oktoobriks. Avansiline makse peab minimaalselt olema riigi poolt kehtestatud kuumääralt. Pensionärid võivad maksta tegelikult tulult, ükskõik kui väike see on. Kui FIE töötab ka töölepingu alusel, lähevad tööandja poolt tehtud maksed avansi eest arvesse
ÕPETAMISLUGU Õpetaja ja õpetaja abi töösuhe Olen lasteaias töötanud 17 aastat, millest 12 aastat olen olnud õpetaja abi ja viis aastat õpetaja. Mulle meeldib mu praegune õpetaja amet ja meeldis ka õpetaja abi amet, kuna armastan lapsi ning meeldib nendega tegeleda. Ma olen kohusetundlik ja olen alati teinud oma tööd südamest. Õpetamislugu, millest ma kirjutada tahan, on sellest ajast kui olin õpetaja abi. Õpetajad, kellega ma koos töötasin, olid staazikad pensionärid. Üks nendest suhtus oma töösse väga kohusetundlikult ja teise õpetaja suhtumine oma töösse oli kergemeelne ja vastutustundetu. See vastutustundetu õpetaja oli loomult hea suhtleja ja oskas juhatajaga manipuleerida. Veel võiks mainida, et ta oli väga silmakirjalik inimene. Igal hommikul kogunes puhketuppa kindel seltskond niiöelda hommikukohvi nautima, kuhu kuulus ka minu rühma õpetaja. Ja vahel kestis see kohvitamine päris pikalt
Laps (1-2 aastat) 11-14 tundi Koolieelik (3-5 aastat) 10-13 tundi Kooliealised lapsed (6-13 aastat) 9-11 tundi Teismelised (14-17 aastat) 8-10 tundi Noored täiskasvanud (18-25 aastat) 7-9 tundi Täiskasvanu (26-64) 7-9 tundi Pensionärid (65+ aastat) 7-8 tundi 1.2 UNEHÄIRED 5 6 7 KASUTATUD ALLIKAD https://tootemaailm.ee/uni-unehugieen-miks-uni-tahtis/ http://www.omastehooldus.eu/puhkus-ja-uni https://www.prevention.com/health/sleep-energy/are-you-getting-enough-sleep-based- your-age https://sleepfoundation.org/press-release/national-sleep-foundation-recommends-new- sleep-times http://novaator
Ameerikat, Skandinaavia riike, Saksamaad, Suurbritanniat, Prantsusmaad jne. Kõikides nendes riikides elab miljoneid inimesi, kuid miks nad tahavad just nendes riikides elada? Kellel on heaoluriikides hea elada ? Esiteks on kindlasti hea elada heaoluühiskonnas nendel, kes ei saa oma vanuse tõttu raha teenida nagu näiteks lapsed ja vanurid. Riik muretseb ja hoolitseb nende eest, et kõigil oleks hea elada ja sellepärast makstakse neile toetust, millega ära elada. Nii saavad pensionärid pensioni ja lapsevanemad laste kasvatamiseks lastetoetust. See on väga hooliv, sest vanurid on meie eelkäijad ja vanemad, kes on meid kunagi toitnud ning aidanud ning nüüd järgnev põlvkond hoolitseb nende eest, kui neil on abi vaja. Samamoodi vajame laste kasvatamiseks toestust, kuna aina kallinemas maailmas muutub laste eest hoolitsemine kallimaks ning, et kasvatada uut edukat põlvkonda, kes astuks kord meie jälgedes, peame me rajama neile
Vältimatu sotsabi saavad aga kõik Eestis viibivad isikud. Vaesus ressursside puudus v nappus. Abs vaesus in tulu jääb alla riiklikult kehtestatud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suht. vaesus in. elatustase on allpool keskmist e. teised elavad temast jõukamalt. TÖÖTURG teadmised, oskused ja anne on väärtused vaid siis, kui neid rakendada. Ühiskond jaguneb: 1)tööjõuks: palgatöölised mittepalgalised, tööotsijad 2)ülalpeetavateks: pensionärid, õpilased, täiskasvanud õppijad, heitunud (need, kes on kaotanud usu tööd leida). EL-s on tööealine elanikkond vanuses 15-64, Eestis aga 15-74. Tööpuudus tekib siis, kui pakkumine ületab nõudluse. Kasvab maj.languse tingimustes. Peatub ka palgatõus v langeb maj. Tööhõivepoliitika Valitsuse peamised ül-d on tööpuuduse ennetamine ja tööpuuduse tagajärgede kõrvaldamine. Passiivne polit tegeletakse peamisel tagajärgedega; Aktv. polit
peaksime sellesse suhtuma ja kas töötaja või eriala väärtustamine on siinkohal pigem südametunnistuse asi? Arvan, et antud toimikus, mängib suurt rolli töötaja enda panus ettevõtte tulemuslikusse ning muidugi, mis on väga tähtis, teda ümbritsev keskkond ehk kolleegid ja ka kliendid, kes oskavad seda märgata. Lõppkokkuvõttes suuname oma pilgud etapi, kus väärtustamise võimu või pigem kohustuse võtab üle riik. Pensionärid. Keskmine Eesti pensionär, kes on terve enda elu teinud tublisti tööd ning maksnud sotsiaalmakse on sunnitud istuma kodus nelja seina vahel, sest tema materiaalne väärtustamine riigi poolt on nii väike, et hädavaevu elatisemaksud kinni tasuda. Vaadates välismaa eakaid elanikke, kellel on võimalused maailmas reisimiseks, tekkib küsimus kas meie riik väärtustab elanike panustamist ühiskonda? On olemas ka teine osa pensionäre ehk endised firmajuhid või lihtsalt
Muuseumis on võimalik korraldada erinevaid firmaüritusi, tähistada erinevaid perekondlikke tähtpäevi (registreerimine/laulatus, pulmapidu, juubel, laste sünnipäev), pidada piknikke. Teenuste hinnakiri: http://www.rannarahvamuuseum.ee/viimsi-vabaohumuuseum/hinnakiri/ tellimusi saab esitada turundusjuhile. 3.1.1. Piletiinfo talvehooajal: Sooduspilet (lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid, ajateenijad) 0,70 eurot Täispilet 1,60 eurot Perepilet 3,20 eurot Lemmikloomapilet 0,70 eurot (sisaldab kilekotti) Giiditeenus 20 eurot grupp (max 20 inimest) ettetellimisel Suvehooajal Sooduspilet (lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid, ajateenijad) 2 eurot Täispilet 3 eurot Perepilet 6 eurot Lemmikloomapilet 0,70 eurot (sisaldab kilekotti) Giiditeenus 20 eurot grupp (max 20 inimest) ettetellimisel 6
keelel. 6)IntegratsioonÜhiskondlik protsess, mille eesmärgiks on erinevate rahvaste lähendamine. 7)PerekondLähedastest ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes. 8)LeibkondÜhise majapidamisega kooslus. 9)ÜlalpeetavInimene, kes ise palka ei saa. 10)TööjõudKõik tööealised ja töövõimelised inimesed, kes jagunevad a) hõivatud ehk töötavad ja b) töötud inimesed. 11)MitteaktiivsedMittetöötavad pensionärid, õpilased, kodused jms. 12)Sotsiaalne kihistusInimeste hierarhiline jagunemine eri kihtidesse. 13)Sotsiaalne mobiilsusInimeste liikumine ühest kihist teise. 2) Millised iseloomulikud jooned on omased Eesti rahvastikule? Sõnasta kolm iseloomulikku joont, suundumust. a) Eesti kodanikud b) Heledanahalised c) Eesti keelt kõnelevad inimesed 3) Miks on riigil poliitika teostamisel vaja teada rahvastiku vanuselist koosseisu? Põhjenda kahe näitega. Põhjus: Et arvestada inimeste vajadustega.
Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus a...
Õpilased annavad palju negatiivset tagasisidet, kuid ette ei võeta miskit. Direktor on aga öelnud, et kui tahetakse midagi muuta, siis peavad tegema seda õpilased ise, ehk on vaja hakata koguma allkirju ja tõendeid paberile. Ühesõnaga see on selge märk sellest, et direktor on huvitatud õpilaste arvamusest ja tahab muuta koolielu paremaks. Samamoodi arvestatakse ka inimeste arvamustega minu kodukohas, Salme vallas. Pigem rohkem on pensionärid need, kellega arvestatakse ja kes rohkem sõna võtavad. Vallavanem on isik, kes otsustab vallas toimuvate asjade üle. On ka vallavolikogu, kus liikmeteks on valla enda inimesed kes siis avaldavad arvamust inimeste eest ja aitavad parandada valla elu. Kuid viimase otsuse langetab ikkagi vallavanem. Mina võin küll öelda, et meie vallas vallavanem arvestab väga inimeste soovidega. Ei ole pahatahtlikku kirumist valla asjade üle. Näiteks võin tuua, et talviti,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
