Kuhu inimene läheb? Igaühele on antud elu. See on aeg, kus ta saadab korda erinevaid tegusid. Kuid kui see on lõppemas, hakkab inimene mõtlema, mis edasi saab. Kas ta lihtsalt kaob ära või kuhu ta hing läheb? Kui võtame aluseks piibli, siis läheb inimene taevasse või põrgusse. Kui ta on teinud oma elu jooksul palju patte ning mitte olnud Kristuse poolel, ei saa ta paradiisi. Juhul kui ta on palunud enne surma lunastust, antakse talle andeks ning ta läheb taevariiki igavest elu elama. Sest piibelgi on öelnud, et Jumal võtab kõiki enda juurde, kes seda ainult südamest tahab ja palub. Kord nägin televiisorist filmi, kus üks inimene oli saanud surma ning läinud taevasse. Seal oli pikk järjekord, et igaüks saaks süsti. See kustutas inimese peast tema eelmise elu. Seejärel väljus ta ühest uksest ning sündis siia ilma uue lapsena. Võib olla tüesti ongi nii. Kui kellelgi aeg tuleb siit ilmast lahkuda siis se...
Miks inimene rändab? Tänapäeva inimene on rahulolematu. Inimesed lahkuvad kodudest, et otsida paremaid eneseteostusvõimalusi ja elutingimusi. Sellega kaasnevad erinevad probleemid, näiteks tööjõu ja spetsialistide puudus, konkurentsi vähenemine tööturul ja kultuurikandjate vähenemine. Aga miks inimesed ja eelkõige noored lahkuvad oma kodudest? Inimesed on erinevad ja neil on ka erinevad põhjused, miks nad kodust lahkuvad. Tänapäeva Eesti noor tihtilugu leiab, et selles riigis ei ole tal piisavalt palju eneseteostusvõimalusi. Ta leiab, et välismaal ta saaks omale paremat karjääri teha ja saavutada kiiremini tuntust. Samas see on osaliselt ka tõde, sest Eestis on madal keskmine palk ja kui mõelda spetsialistide palgast, siis välismaal (näiteks Soomes) on see palju suurem. Mõnikord inimene läheb otsima seiklusi ja enda sisemist mina. Ta soovib näha maailma ja erinevaid kultuure, et leida paika, ...
Antworten vastama Ich bin... Jahre alt Ma Woher kommen Sie? Arbeiten töötama olen...aastat vana Kus te pärilt olete? Dauern kestma, vältama Ich fahre nach ... Ma Woher kommst du? Entschuldigen sõidan ... Kust sa pärilt oled? -vabandama Ich heie... Ma olen... Wohin gehts du? Kuhu Fleigen lendama Ich komme aus... Ma lähed? Fragen -küsima tulen... Wohin fährst du? Kuhu Heien nimetama Ihren pass bitte teie pass sõidad? Hören kuulama palun Wohin fligst du? Kuhu Kennen tundma Mein name ist... Minu lendad? Kommen tulema nimi on... Wohin möchten Sie? Leben elama Mir geht's gut. mul Kuhu te minna tahate? Lernen - õppima ...
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õ...
Kes on edukas inimene? Tänapäeva ühiskonnas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas olla edukas. Põhimõtteliselt võib edukaks saada iga inimene, kuid me oleme siiski erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast on edukaks saamine meie kõigi jaoks individuaalne teekond. Aga kui me kõik võiksime olla edukad, siis miks reaalsus on vastupidine? Ilmselt on edukaks saamise puhul oluline miski, mida tavalisel inimesel pole ning kuigi see omapära ei pruugigi teda eriti eristada, siis on see täpselt selline eripära, et ma saame öelda talle: ,,Sa oled edukas". Edukatel inimestel on eesmärgid, mis neid motiveerivad. Eesmärgid aitavad realiseerida meie tulevikuvisiooni ning kõrge motiveeritus aitab omakorda eesmärke teostada. Kindlasti on just motivatsioon üks tähtsatest faktoritest, mis inimest siin elus edasi viib. Küll aga erineb edukas inimene selle poolest, et ta ei jää jää loorberitele puhkama ...
VABADUS VALIDA Mõeldes inimeste peale, kes on võidelnud oma isamaa vabaks, või inimeste peale, kes on kaotanud oma elu sõjas, kuhu nad olid sattunud sundmobilisatsiooni alusel, Teises maailmasõjas viiekümne viie miljoni hukkunu peale, kolmekümne viie miljoni haavatu peale ja kolme miljoni kadunuks jäänud inimese peale, tekib küsimus, kas nad olid seal vabast tahtest või kellegi käsu alusel? Ameerika 31.president H.C.Hoover on öelnud: ,,Vanemad mehed kuulutavad sõja. Aga nooremad on need kes sõdivad ja surevad.’’ Läbi sajandite on äsja meesteks sirgunud noorukid saadetud sõdima, ehk pandud olukorda, mis pole tuttav ja kus mäng käib elu ja surma peale. Võimul olevad isikud pole mõelnud nende tuleviku, tunnete või pere peale. Valitsevatel isikutel on oluline ainult, et nende riik sõjast võitjana välja tuleks. Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase...
Tõnu Õnnepalu "Mandala" Tõnu Õnnepalu uus romaan "Mandala" on esmapilgul vaadates südamlikult ja lustakalt kirjutatud lugu kahest kassist Rullist ja Sihvkast ning nende kirjanikust peremehest. Mida kaugemale lugeja lehekülgi pöörates jõuab, seda muutub ka loo sisu ning hakkab avalduma teose sügavam mõte. Romaan koosneb kolmest osast, mida ühendavad omavahel ikka ja jälle sissepõiked elu nägemusele läbi kasside pilgu. Raamatu peategelane, kirjanik, põikab oma mõtisklustes aina uuesti minevikku ja sealt taaskord tagasi olevikku ning kirjeldab seeläbi lugejale paljusid erinevaid karaktereid, nii loomi kui inimesi, kuid kirjaniku enda minevikul peatutakse vaid põgusalt. Lugu algab ühe laudakassi sünniga ning lõpeb kui kass on juba auväärses raugaeas. Kuigi algselt tundub, et kassid on ühtlasi terve loo peategelased, selgub siiski, et neil on pigem kõrvaline kuid siiski asendamatu roll. Teose pe...
Kus on avaliku ja eraelu piirid? Igal indiviidil meie ühiskonnas on oma eraelu, kus kajastuvad vaid iseenda ning oma lähedaste mõtted, tunded ja tõekspidamised. Tihti aga populaarsust ja tunnustust taga ajavad inimesed tungivad oma isikliku eluga avalikku ellu. Aga et seda vältida, siis kus on avaliku ja eraelu piir? Eraelu on iga inimese isiklik väike maailm, kus mitte keegi teine ei saa otsustada mida peab tegema või mida on vaja muuta. Nii on ka minul, kõik mis toimub minu südames ja tunnetes on minu iseenda privaatsus, kuhu mitte keegi teine tungida ei tohi. Oma eraeluks saaksin nimetada oma perekonda, sugulasi ja lähedasi sõpru, sest kui nendega peaks midagi halba juhtuma, tunnen end halvasti, aga kui midagi läheb hästi, siis rõõmustan koos nendega. Ka inimese eraellu tungimine on väga tihe nähtus. Näiteks kui peres hoitakse saladust, mis koduseinte vahelt välja ei liigu, aga keegi salamisi siiski selle välj...
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Juba väikesest lapsest peale teavad enamus inimesi oma soovidest ning tahetest, nad teavad, kes nad sooviksid olla tulevikus, siis kui nad on juba kord täiskasvanud. Tihtipeale on aga otsuse langetamine alles vajalik kooliteel ja see tekitab inimestele sel hetkel tõsist muret. Tõesti, me kõik elame sama taeva all, meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir, kuid meil on ühtne õhk, ühtne koolirada ning ühtne elu. Kuid kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise, lihtsalt elu nautimise või siis üldse lahkumisega oma kodumaalt? Loetledes võimalusi elus võib kindlalt öelda, et sama taeva all elamine tähendab kindlasti seda, et meil on võimalusi kõikidel võrdselt, kui vaid seda kasutada. Ühtne silmapiir puudub, inimesed on erinevad, igaüks valib oma iseenda tee, igaüks teab ise, kelleks ta saada tahab. On see siis lapsepõlve...
Kontrolltöö valitsemine ja avalik haldus kordamistemaatika 1. valitsemise mõiste ja töökorraldus 2. presidentaalne- Rahvas valib parlamendi ja presidendi -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alam...
Tolmuimeja Roomba Üldine iseloomustus Roomba tolmuimeja avalikustas tehnoloogiaettevõte iRobot Roomba kaardistab kogu puhastatava ala. Seda ka raskestes kohtades, kuhu inimene ei pääse. Tuvastab suurenenud mustuse koguse Tuvastab ette sattunud takistused ja trepiastmed Kui põrand on puhas või aku tühi, lõpetavad Roomba tolmuimejad töö iseseisvalt ning pöörduvad baasjaama laadima. Mikroprotsessor Süsteemid koosnevad paljudest anduritest, et koguda keskkonnaalaseid andmeid ning seejärel saadetakse info mikroprotsessorisse, mis muudab vastavalt vajadusele Roomba tegevust Andmeid suudetakse sisestada kuni 67 korda sekundis Ruumi navigeerimine Selleks saadetakse infrapunasignaalid anduritega laiali. Infrapuna vastuvõtja, mis asub kaitserau peal, kontrollib kaua kulub selleks aeg, millal signaalid tagasi põrkuvad. Samuti peab Roomba teadma, kuhu ta ei tohiks minna. Ta väldib takistusi nelja infr...
Minu päev läbi füüsikaliste suuruste Füüsikas kasutatakse üldmudeleid. Nendeks mudeliteks on füüsikalised suurused. Igapäeva elust käivad läbi paljud füüsikalised mudelid. Keha on aineline objekt, mida on võimalik oma silmaga näha. Kehadeks on näiteks inimene, loom või pall, millega mängitakse. Keha omadus on see et seda on võimalik igat pidi uurida, sest see on nähtav. Keha saab iseloomustada paljude füüsikaliste suurustega: pikkus, kaal jne. näiteks kui ma sündisin , siis mind kaaluti ja mõõdeti, isegi nüüd suurena arsti juures käies teevad nad seda, et näha milline on mu areng. Väli on mitteaineline objekt, mis mõjutab kehasid ning omab energiat. Väli on lõputu ning seda ei ole näha. Kõige tuntumaks on gravitatsiooniväli, mis näitab et kõigile kehadele mõjub raskusjõud. Tänu sellele kukub puu otsast näiteks õun maha mitte ei lenda õhku. Nähtused on aine ja välja objektide muutused. Nähtusi on võimalik näha ja ki...
BIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Silma ehitus. Erinevate osade ülesanded. Silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik kaitsevad silma. Lihased on vajalikud silma liigutamiseks. Sarvkest katab ja kaitseb silma. Vikerkest annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad vereso...
INIMENE JA SAATUS Saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole. Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. On palju lapsi, kelle eest vanemad ei hoolitse ja nad antakse lastekodusse või kasuvanematele. Arvan et ka see on saatuse poolt määratud, millistele vanematele sa sünnid, sest seda ei saa ju ise määrata või valida. Osa...
Mida nõuab inimeselt 21. sajand? Inimese areng on muutunud samm-sammult tema eksisteerimise algusest aina paremuse poole. Olid ajad kui tarkus ja oskus ei olnud veel inimesele loomupärane ja tegutsemisviisid võrdusid kilplastega, kes on kuulsad ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest. Kuid keskkond muutub ja koos keskkonnaga muutuvad ka inimesed see on evolutsiooniline areng, mis avaldab mõju kõigele loodule. Mulle tundub, et kui inimkond jääb elama, siis jõuab ta viimaks punkti, kus ei ole enam võimalik midagi edasi arendada või kuhu inimese mõistus enam ei küündi. Kuid mida targemaks saab inimene, seda enam hakkab ühiskond inimeselt nõudma. Näiteks vanaaja suurkujud teadsid matemaatikast palju lihtsamaid teooriaid ja valemeid, kui tänapäeva kooliõpilaselt seda lõpuks kokku tahetakse. Ühiskonna nõuded kehtivad kõikidele selles viibivatele asukatele ning nende mittetäitmine võib saada ...
,,Kuristik rikkis" lugemiskontroll 1. Iseloomusta peategelast Holden Caulfieldi Ta oli üsna kohanemisvõimetu. Ta oli seepärast juba üsna mitmest koolist välja visatud. Talle ei meeldinud kui teised teesklesid. Tal oli samuti kombeks valetada ning kui ta juba alustas, siis ta ei saanud enam pidama. Nt: koolikaaslase emaga rongis kohtumine ja rääkimine. Ta oli südamlik ja abivalmis, nt: nunnadega kohvikus rääkimine. 2. Kes oli Holdeni jaoks kõige tähtsam inimene? Kõige tähtsam inimene enne ta surma oli ta noorem vend Allie. Peale Allie surma oli talle kõige tähtsam ta noorem õde. Ma arvan, et ta õde oli talle kõige tähtsam just ta venna surma pärast ning see oli nad lähedasemaks teinud. 3. Miks sai Holden kupeldaja Maurice'i käest lõuga? Liftis lepiti kokku, et üks kord maksab $5, kuid prostituut küsis Holdenilt $10. Holden andis talle ainult $5 ning Maurice tuli ülejäänud viit dollarit sisse nõudma. 4. Mille põh...
Arutelu: Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Koostanud: Mikk Mihkel Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi. Kes siis ikkagi on õnnelik inimene? Arvatakse, et inimese elu sõltub ainult meie ümber toimuvast, kas oled õnnelik või mitte. Lähtutakse näiteks sinuga toimuvatest sündmustest ja olukordadest kus sa oled olnud. Mõnda inimest kellel lihtsalt on õnne, peetakse ,,õnnesärgis" sündinuks. Arvatakse ka seda, et kui inimene on mingis kindlas keskonnas sündinud, siis on tema elu õnnetu. Päris nii see pole ja eksivad need kes nii räägivad, arvavad. ...
Kätlin Ilves 11 B Inimene ennast ja õnne otsimas A.Gailiti ,,Ekke Mooril" põhinev arutlus Ekke Moor oli seikleja. Ta läks oma kodust ära laia maailma õnne otsima. Ta ei teadnud ise ka kuhu ta läheb, vaid läks sinna kuhu jalad viisid. Ta tahtis proovida nii paljusid erinevaid asju kui võimalik, et leida see, mis talle meeldib, leida see mis teda õnnelikuks teeb. Talle meeldis väga Eneken Üüve, kelle isa teda silmaotsaski ei sallinud. Kuna ta leidis, et Ingelandis ta õnnelikuks ei saa, siis läks ta laia maailma õnne otsima. Ekke jalad viisid teda väga erinevatesse kohtadesse. Ta otsis tööd Praost Odja juurest, kes ise ei kartnud ühtegi tööd, aga oli muutunud töö orjaks. Ta oli jätnud unarusse o...
Inimene ja loodus Tänapäeval ei suuda inimene enam täpselt öelda, mis see loodus on. Ta arvab sea, et see on midagi, mida on võimalik ümber organiseerida ning taastada. Suur osa kunagisest kaunist loodusest on inimese tõttu hävinenud, reostunud, mis toimub veel praegu edasigi. Ka tarbitakse ning raisatakse liialt maavarasid ning muid loodusressursse, mida kõike me loodusest saame. Õnneks on inimese teadlikkus looduse osas suurenenud ning püütakse tegeleda loodusega seotud probleemidega. Suur osa tänapäeva inimestest on loodusele võõraks jäänud. See on juhtunud ülemaailmse urbaniseerumise tõttu, kui inimesed on maalt linnadesse kolinud. Inimesed ei mõista enam, kui kaua võtab loodusel taastumine, kui see on kord hävinenud. Taastumine ei pruugigi alati toimuda. See, mis on hävitatud on läinud ja seda enam tagasi ei saa. Järjest rohkem on neid inimesi, kes ei tea näiteks, et kus kohast on poelettidel ...
Melissa Riso 12 B Rikas elu, vaene elu Rikkust ja vaesust saab mõista erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, kas seda üldse eksisteeribki? Kõigepealt tuleks hakata hindama seda, mis on olemas. Sageli mõistetakse olukordade, asjade ja tunnete väärtust liiga hilja. Varakult eelnimetatut tähtsustama hakates ei teki probleeme nende vajalikkusest. Oskus aru saada, mis on tegelikult see, mis teeb elu, hinge või maailma, kas rikkamaks või vaesemaks millegi poolest, on võime näha midagi hoopis teises valguses. Inimene kellel pole kunagi suuri rahasummasid taskutes olnud, ...
Internet, kas suhtuseks või pettuseks? Internet on suur ja lai. Tänapäeval ei saa inimesed ilma internetita hakkama, kuna kõik suhtlus käib läbi interneti. Paljud inimesed kasutavad interneti näiteks ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, et hoida ennast uudistega kursis. Internet on koht kus on leidub nii head kui ka halba. Interneti peamisi eesmärke on levitada paremini reklaami, kuna inimesed veedavad oma aega veebi keskkonnas. Inimestega suhtlemine on palju lihtsam ja inimene saab vabalt suhelda oma sõbraga, kes elab teises riigis. Preaguse aja kõige populaarsemad suhtluskanalid on Facebook ja Skype. Telefoniga suhtlemine on ka palju vähemaks jäänud kui on tekkinud suhtluskanalid, kus on sul oma kindlad sõbrad ja sa saad nendega tasuta ja helistamata ühendust võtta. Eestis käib läbi interneti praktiliselt kõik, mis on võimalik. On E-Parkimine, E- Raamatukogu, E-Pank jne. See kõik teeb inimese elu lihtsamaks, kuna paljudes per...
Arvutimaailma võlu ja vaev Arvutid on head, sest sealt saab otsida kiiresti infot, mida kellegil vaja läheb. Tänu arvutitele käib kõik palju kiiremini. Näiteks saab otsida sõnadele tähendusi, lugeda uudiseid, käia sotsiaalmeedias. Kui poleks arvuteid, oleks kõik teistsugune. Arvutite kaudu saavad inimesed internetti ka oma arvamusi lisada. Vahel vajab arvuti ka uuendusi. Kui ise ei osata uuendust teha, saab ta lasta seda teha spetsialiseerunud inimesel. Ei tohi unustada, et arvutil on vaja alati uuendusi teha, et oleksid kõik turvaaugud täidetud, ja et hackerid ei saaks varastada inimeste pangakontosid, kasutajaid, paroole, ning teiste andmeid. Samas peab olema arvutit kasutades ka ettevaatlik. Internetis liigub ringi palju hackereid, kes võivad saada teada kõik andmed. Kindlasti tuleb meeles pidada, et kui tuleb mingi teade, mida ei saa usaldada, siis ei tohi avada seda, sest see võib olla viiruse...
Mis on karjäär ja kuidas seda planeerida Mis on karjäär!? Seda on kindlasti esmapilgul kerge arvata mis ta on, aga kui hakkata mõtlema mis see sõna karjäär endast kujutab ja mis see on läheb see ilmselt juba keerulisemaks. Minu arvates on ,karjäär elu-ja töökogemuste seeria kus inimene õpib ja töötab kindlal erialal ja tõuseb oma ametis järejest kõrgemale positsioonile. Tihtipeale inimesed unustavad oma pere, et töötada oma karjääri nimel ja see lõppeb tavaliselt perede lagunemisega või suurte tülidega, sest üksteist unustatakse suhtes ära. Karjääri tuleks hakkata planeerima põhikooli lõpuklassides.Kuna pärast põhikooli pead sa otsustama kuhu ja millisele erialale sa tahad õppima minna ja mis tööd sa tulevikus teha tahaksid ning seal ka edukat karjääri teha. Kui sa tahad tulevikus teha tasuvat tööd mõnes suures firmas või lausa oma firma luua, siis peaksid valima güm...
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse Margar...
Kirjanduseteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. 1) ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) 2) ,,Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt."(lk. 13) 3) ,,Maailmas ei leidu säärast öölokaali, kus inimene võiks pikemat aega istuda, kui ta ei saa osta keelekastet, mis purju paneb. Või kui tal pole kaasas tütarlast, kes on ta pea lõplikult segi ajanud." (lk. 74) 4) ,,See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nend...
Ohutus ja kord. Ülesanne 1. Kirjelda, milliseid ohuallikaid võib ette tulla, kui tood hobust koplist, paned boksi ja saduldad. Ohuallikad hobuse koplisttoomisel: Kui hobune jääb üksi koplisse, ta ärritub. Hobuse talutamine ilma nöörita, hoides päitseid käes. Kui hobune ehmub millegi peale, siis võib inimene viga saada. Kindaid pole käes. Kui hobune tormab, võib jalutusnöör vigastada paljaid käsi. Kaskat pole peas. Noorema või äkilisema hobusega peab pea olema kaitstud. Tuua hobust koplist üksinda, kui ta pole sellega harjunud või ta pole selleks treenitud. Hobune muutub närviliseks. Talutamisel ümber käe või keha keeratud jalutusnöör. Tagajärg võib olla inimese tõsised vigastused või surm. Jõuga hoida hobust, kui ta satub paanikasse. Kui hoida kogu aeg surve peal, läheb ta sellest ainult rohkem paanikasse ja lõpuks hakkab hobune inimest järel lohistama. Elektrikarjusele vastuminemine. Kui hobune läheb ise kogemata sel...
Rikkus ja vaesus Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest peaaegu iga päev. See on kindlasti üks suuremaid teemasid inimeste vahel. Igale inimesele tähendavad need mõisted erinevaid asju. Nende nägemus elust ja eesmärkidest on teistsugused. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Tihti jaotatakse inimesed rikasteks ja vaesteks - mida rohkem on vara,seda rikkam. Kuid elu ei põhine ainult rahal . Elu võib ka rikkaks teha perekonna ning sõprade olemasolu. Ilma nendeta ei saavutaks keegi elu tõelist väärtust. Iga uus sõber või pereliige teeb elu rikkamaks. Küll on ka vaesus halb, muretsetakse koguaeg raha olemasolu pärast ja sellega vaevatakse ainult pead, kuid mingil määral rikast elu saaks igaüks elada. Raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Küll ei saaks keegi hakkama ilma rahata, kuid ka see võib anda halba mõju inimestele. Mõned lähevad r...
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikko...
Üks ilus päev Kõik peavad ilusat päeva selleks, kus nad saavad tegeleda sellega, mida nad ise tahavad ja piirduvad sellest, mis neile on tähtis ja vaialik. Inimene arvab, et kui saab oma rahuldused rahuldatud, et siis on kohe parem päev ja ei ole enam probleeme. Aga paljude jaoks on ilus päev palju enamat kui mingite tähtsate asjade saamine, mida oli vaja vaid nende jaoks on näiteks ellujäämine, perekonna rahulolu, tervis ja hea enesetunde loomine, aitamine. Kui inimene ei pea muretsema sellepärast, kui tuleb maavärin ja kuhu ta edasi läheb, mingi haigus on küljes, aga ta ei nakatu, ei pea muretsema, et keegi tema elu kallale ei kipu,siis Inimesel on hea enesetunne ja ei ole midagi enamat vaja, et oleks üks tore ja hea päev. Millline päev oleks, kui telekast ei kuule enam sõja uudiseid? Internetist ei loe, et keegi pani käe külge endale kiusamise pärast? Ei ole enam mingit rassisimi ja inimesed toetavad ükstei...
Kirjandusteose analüüs 02.10.08 Novellid Anton Tsehhov Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri t...
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt j...
Kohtumine iseendaga ,,Kohtumine Taageperas" on lugu, kus ei toimu esmapilgul midagi erilist- linnapoiss Hannes läheb koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama. Õunapuu otsas turnides avaeb tema ees äkki uks teistsugusesse reaalsusesse, kus põimuvad mälestused, fantaasia ja peidus olnud mõtted. Temast saab justkui teine inimene, teine Hannes... Lugu algab vägagi tavaliselt. Hannes sõidab koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama, kuid edasi võtablugu täiesti teise pöörde. Poiss märkas õunu korjates, et mingi asi , mis on nagu pilv kord hajub, kord koondub. Tegelikult oli see musträstaste parv, mis koondus järsku üheks poisiks, kes oli täpselt samasugune, nagu oli seda Hannes. Selle üürikesel ajal kaob ,,vana" Hannes ja pääseb valla ,,uus" Hannes. Ma arvan, et mõne hetke lummuses nagu ka selles loos võib jätta inimese hinge sügava jälje kogu eluks. ,,Kohtumine Taageperas" võlub inimesi oma lühidusega, kuhu...
Robin Hood Ilukirjandusteoses “Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused” käsitletakse Robin Hoodi nagu kangelast, kes võtab rikastelt ja annab vaestele. Tegevus toimub Inglismaal 12. sajandil, kuningate Henry II ja Richard I Lõvisüdame valitsemise ajal ( 1154-1189; 1189-1199). Robin Hood, kuulus vibumees, elab Sherwoodi metsas Nottinghami linna lähedal. Selle eest, et ta röövis rikastelt raha, teda kuulutati lindpriiks ning Nottinghami šerif püüdis teda igati vahi alla võtta. Robin Hood oli julge mees ning korraldas igasuguseid vigureid. Kui Robin veab šerifi mitu korda ninapidi, saab šerif kurjaks ning teatab kuningale Robin Hoodist. Seepeale saadab kuningas oma parimad mehed Robin Hoodi kinni võtma. Lahingus saab Robin Hood haavata ning läheb oma nõbu juurde, kes teda reedab. Seal lasi Robin Hood oma viimase noole ning palub oma sõpradel matta ta sinna kuhu see nool maandus. ( 1 ) ...
Kuulutada inimene nähtamatuks kas see on kerge või raske karistus? Inimesi karistatakse tavaliselt, kui nad midagi halbe teevad näiteks varastavad või röövivad teisi inimesi. Raamatuid on palju mis räägivad karistustest ja see millest mina praegu räägin on Robert Silverbergi jutustus ´´Näha Nähtamatut´´. Tema raamatus on peategelane külm teiste vastu ja sellepärast tehakse ta nähtamatuks. Loomulikult praegu liigse külmuse eest vangi ei panda, kuid kes teab mis tulevikus juhtuma hakkab. Nähtamatu on vahetevahel hea olla. Ta saab teha kõike mis ta hing ihaldab. Ta võib saada raha või minna kohtadesse kuhu tavaliselt minna ei saa lihtsalt, sest ta on nähtamatu, kuid see kõik ei ole alati hea. Alguses võib see hea tunduda, et inimesed sind ignoreerivad, sest siis võid kõike teha, kuid hiljem saad aru, kui tõsine see tegelikult on. Transport ja söök tuleb robotitelt, kuid arstiabi tuleb ikkagi inimestelt ja see on üks tähts...
Pärnumaa Täiskasvanute Gümnaasium Essee Eesti kultuur Kätlin Orav XHB Pärnu 2011 Eesti kultuur Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähem alt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne . Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli...
Maailm on valla minna või mitte? Maailm on suur ja lai. On palju erinevaid maailmajagusid, riike, kultuure, keeli, inimesi. On nii karmimate seadustega riike, kui ka leebemate seadustega. On nii albiinosid, kui ka mustanahalisi inimesi. Kuigi elame samal planeedil, on kõik siin maailmas erinev. Isegi toidud ja traditsioonid on erinevad. On palju erinevaid paiku kuhu minna ja mida avastada. Palju inimesi, kellega tutvuda ja sobituda. Palju erinevaid elamusi. Maailm on valla- minna või mitte? Paljud noored lähevad kodumaalt välismaale. Põhjuseks on siis kas õppimine, töö, uus elukoht või lihtsalt maailma avastamine. Õppima minnakse üldjuhul ülikoolidesse. Kaugele kodumaalt minnes, soovitakse õppida tundma teisi inimesi, õppida ära teine keel, teine kultuur. Eestist lahkub iga aasta väga palju inimesi välismaale, eriti noored. Eestist lahkudes, jätavad paljud siia oma perekonna ja sõbrad. Õnneks on tänap...
1. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 10. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 11. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 12. Naerata, homme on veel hullem! 13. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 14. Suur leek süttib pisikesest sädemest 15. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 16. 90% kõigest on rämps 17. See, mida sa ei tea, on...
Fr.Tuglase novellide kokkuvõtted "HINGEMAA" (Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske) 1. On sügisene õhtu ja sajab vihma. Algavad tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad. Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma pu...
Perioodinimetus Pere-eelne iga Pereeas Pensioni-eelne Aktiivne Passiivsesse Hooldusikka / eas pensioniiga pensioniikka Andmetüüp 1.Lühikirjeldus -alustab inimene -pere on -millal lapsed on -paljude inimeste -inimesel on -jõudnud (iseloomustus) iseseisvat iseseisvad jaoks ei alga vähem inimestel on tööelu. pensiooniga, energiat raske või -ei ole peret jätkavad tegutsemiseks, võimatu vajadusest sellepärast kõrvalise abita ...
„Hääletu Kevad“ Inimene on alati tahtnud, et tema kasulikkus ühiskonnale ning keskkonnale oleks suur ja tegutsemisviis efektiivne ja jätkusuutlik. Nagu aeg on näidanud pole see ainult positiivne olnud, sest inimene eneseteadmata on põhjustanud kohutavaid tagajärgi keskkonnale põllumajandussaaduste „tõhusamaks kasvuks“ ja kahjurite tõrjeks. Erinevate kemikaalidega pihustades, tahtes sellega eemaldada mingi kindla liigi putuka hävimist, ei toiminud nii nagu sooviti. Tõrjeks kasutatavate ainete hulk on nii suur ning neid tuleb aina juurde. Mida rohkem neid juurde tuleb, seda suuremas ohus on ka keskkond ning seda ümbritsev. Näiteks Ameerika Ühendriikides tuli igal aastal kasutusel viissada uut kemikaali, millega inimesed, loomad ja linnud pidid kohenama. Ei ole olemas niisugust mürki, mis hävitaks ainult mingi kindla putuka või kahjuri liigi. Tõrjet on tehtud palju aastaid ning tulemuselt on näh...
Raha ja kõrgharidus Raha ja kõrgharidus ei käi just tingimatta käsikäes. Et teenida head raha ei pea mitte sugugi omama kõrgharidust. Sellest kõigest ma üritangi jutustada. Eesti on väga hea riik selle poolest, et meil on kõrgharidus paljudele õpihimulistele tasuta. Kui sooritada peale keskkooli kõik eksamid edukalt, eriti matemaatika ja bioloogia, siis on põhimõtteliselt kõik uksed riigieelarvelistele kohtadele ülikoolis avatud. Kui aga mul oleks soov minna näiteks Ameerikasse õppima siis pole mingit võimalust teha seda tasuta. Loomulikult on ka Eestis õppimine tasuline kui sooritatud eksamid pole piisavalt head. Kui Eestis õppida magistrit siis läheb see maksma 90000.- . Selliseid peresid on vähe, kes seda endale lubada saaksid. Teatavasti langes majandussurutise ajal töökohtade arv. Paljud kõrgharidusega inimesed lihtsalt koondati oma ametipostilt ning neil tekkis küsimu, et milleks on siis k...
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti k...
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või ke...
Kas valida eraklikkus või kampakuulumine? Alates hetkest, kui inimene maailma sünnib, kuulub ta perekonda. Vanemaks saades läheb ta lasteaeda ning kuulub sealsesse inimeste rühma. Kooli minnes avardub taas tuttavate ringkond ning noor inimene saab nimetada üha enam gruppe kuhu ta kuulub. Võib öelda, et inimene ei ole iialgi maailmas üksinda-vähemalt ühte kampa saab ta end ikka liigitada. Kui inimene ei kuulu kuhugi, on võimatu ka tema eksistents. Kuid kas iga grupiga käib kaasas ka kambavaim, mis tähendab seda, et inimesed tegutsevad ja muudavad enda käitumist kindla eesmärgi saavutamiseks või on mõnel puhul targem hoida omaette ja olla teistest inimestest vaimselt ära lõigatud? Tänapäeva ühiskonnas on noorte seas väga populaarne liikuda ringi suurtes kampades, mis osadel puhkudel võib olla tingitud küll samadest huvidest, kuid mõnel puhul võib olla tegu lihtsalt kambaga, kes peavad end teistest...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Natalia Beresneva Lindude ränne Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?..................................................................................................4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD?......................................................................................5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA?.............................................6 ÜKSI VÕI PARVES?..................................................................................................................7 MILLAL LINNUD RÄNDAVAD?.............................................................................................8 RASKUSED RÄNDETEEL....................................................................................
Anna-Maria ÜHISKONNAKRIITIKA TEOSES „12 TOOLI“ Teos „12 tooli“, mis on 20. sajandi nõukogude ajal ilmunud romaan, tundub alguses nagu üks tavaline koomiline teos. Autorid Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov on teosesse omamoodi kavalalt ära peitnud Nõukogude Liidu ühiskonna tunnusjooned. Tänu sellele said nad ka Nõukogude Liidu karmidest nõuetest vaatamata oma romaane avaldada. Kuhu ja mismoodi on need tunnusjooned ära peidetud? Romaani peategelane Ostap Bender on salakaval inimene, kes petab teistelt oma kelmusega igasuguseid asju välja. Benderis kajastub välja ka Nõukogude Liidu kord, mis tähendab, et ka Nõukogude riigipead petsid inimese, tuues välja vaid riigistoimuvaid ilusaid asju. Samuti kujutatakse peategelast särava ning huvitava tegelasena, mis läheb vastuollu individualistlikkuse poolest vastuollu, sest nõukogude inimene pidi olema võrdne teistega ning pidid sulanduma massi. Bender kohtles teisi inimesi...
JEKATERINA TSINJAJEVA O15-012 · 1.Psühhiaater spetsialist, kes tegutseb psühhika- ja käitumishäirede diagnoosimisega, hindamisega, ravimisega ja ennetamisega. Tavaliselt tegeleb raske haigustega inimestega ning eelistab rohkem kasutada ravimeetodi pillidega. Psühholoog diplomeeritud spetsialist, kes sai haridust pedagoogilise või kliinilise proofilis. Psühholoog saab kasutada oma teadmised, mis oli omandanud õppimise ajal, et tegeleda psühhodiagnostikaga, psühhokorrigeerimisega, kutseuunitlusega, psühholoogilise konsulteerimisega, teadustegevusega ning ka õppimise ja töötamise protsessi negatiivsetega tagajärjedega. Psühholoogil on olemas neli suunda: -Kliilinepsühholoog -Lapsepsühholoog -Koolipsühholoog -Kohtupsühholoog Psühhoterapeut arst, kes tegeleb ,,psühhilise mõjutamise" ravimis meetodiga nagu vestlused, selgitused, sisekonfliktide identifitseerimine ja patsiendi psühholoogilise probleeme lahenduse leidmine. · 2....
TERVIS Haigus on kirbu suurune, aga härja raskune. Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. Üks õun päevas hoiab haigused meist eemal. Parem on olla rikas ja terve, kui vaene ja haige. Sinna, kuhu paistab päike, pole arstil asja. Haigus tuleb hobustega, ära läheb härgadega. Maailma Terviseorganisatsioon on aastal 1946 defineerinud tervise terminit järgmiselt: Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. TOIT Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energ...
Maailm on valla minna või mitte? Maailm annab meile nii palju valikuvõimalusi, kes olla, mida tunda, kuidas elada. Meie oleme loojad oma elus ja teeme valikuid, kas liikuda edasi või jääda sinna, kus oleme olnud. Ka millestki või kellestki saab olla vaba, aga meil on sageli hirm või teadmatus selle ees, mis võib juhtuda. Maailm on valla minna või mitte? Paljud inimesed ei tea, mis tunne on olla vaba. Minu jaoks tähendab see vabas looduses elamist, kus ei pea alluma seadustele ega nimetama maismaad riigiks. Väga vähestel on julgust pakkida kohvrid ja lihtsalt kaduda kuskile kaugele, et olla kellestki või millestki sõltumatu. Inimene on ju tegelikult loodud elama üksi, keset loodust ja võitlema selle eest, et nälg ei näpistaks ning hundid teda nahka ei pistaks. Praegu võitleme selle eest, et saada koolis häid hindeid ja tööl läh...
PIIBEL Sõna "piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis tähendab raamatut. Piibel koosneb 66 raamatust ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt. Piibel jaguneb: 1. Uueks Testamendiks 2. Vanaks Testamendiks Vana Testament on kirjutatud heebrea ja aramea keeles, sisaldab juudi rahva ajalugu. (käsuseadus) Vana Testament jaguneb: 1. Tarkuse raamatud (Koguja, õpetus, Rutt, Ester) 2. ajalooraamatud/ajaraamatud 3. Prohveti raamatud (Jesaja, Joel) 4. Laulud 5. seaduse raamatud (1-5 Moosese raamat) Vana Testament on juutide ja kristlaste pühakiri. Ka islam tunnistab Vana Testamenti. Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis, Uue Testamendi keskne kuju on Jeesus Kristus. (lunastusseadus) Uus Testament jaguneb: 1. evangelismid 2. kirjad 3. ilmutuste raamat 4 evangelisti + sümbolid: Matteus (tiivuline inimene), Markus (lõvi), Luukas (härg), Johannes (kotka...
annaabi.ee 
