rannikul: basalt pigem madalam merevee soolsus, lisandub pidevalt jääsulavett (liustikud ja jõed) lainete kulutav tegevus, murrutuskulbad merejäätekke mõju kivine rannik, taimi vähe merevee temperatuur madalam, vähe soolsust tõusu ja mõõna pidev vaheldumine loodete absoluutne amplituud 4.8 m järskrannik Islandil erosioon rannikupiirkondades Rannik laugrannikuid esineb vähe, pigem lainete murdev tegevus lainete kuhjavat tegevust vähe rannik liigestatud Laugrannik Islandil Ennustatav ilm ja tegelik: Tegelik ilm: sademete hulk oli ennustatavast väiksem/suurem temperatuur sama Liustikud sandurtasandik, moreeniväljad Vatnajökull - Islandi jäämüts, oskulaarliustik, toitub Islandi mandrijääst Sólheimajökull Lõuna-Islandil Tundra keskkond
lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul. 14.Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele. 16.Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? 1Mõisted: HÜDROSFÄÄR- on maad ümbritsev vee kiht, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, jää- ja liustike ning atmosfääri vesi. RAND- on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. RANNIK- on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. RANNAJOON- on maismaa ja vee piir seisuveekogudes.
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujun...
Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 6. Miks tekivad tõus ja mõõn? Selgita tõusu ja mõõna mõju rannikutele. Tõusu ja mõõna tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. Mõistetes lahti seletatud! 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist. Otsene mõju on ehitustegevus rannikul (sadamaehitised), kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule,
Lained tekivad, kui tuul paneb vee pinnakihi osakesed liikuma, mille kõrgus, pikkus ja liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest ja suunast. 13. Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul Järskrannikul lained suure energiaga, ülekaalus lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. 14. Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele *ehitatakse sadamaid- rannajoon muutub, sest vee tavaline liikumine
Kõige tugevamalt tõmbab Kuu enda poole Maa Kuu-poolset külge, kõige nõrgemalt aga vastaskülge; sisuliselt venitab Kuu Maad piklikuks. See venitus avaldub kogu planeedile, kuid eelkõige näeme selle mõju just maailmamerele, sest vesi on vedel ja allub moondustele kergemini. Päikese põhjustatud looded toimivad samamoodi, kuid on väiksemad, sest Päike asub palju kaugemal kui Kuu. Üldiselt Päike kas võimendab või vähendab Kuu põhjustatud loodeid. 5) selgita lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning too näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; a) Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul näeme rannaastanguid, panku ehk klinte, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus
koostisele; MÕISTED HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; 25. teab hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; 28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; 29
Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast
sademete teket HOOVUSE LIIGID TEKKE ALUSEL: I TRIIVHOOVUSED ehk TUULEHOOVUSED- tekivad püsivalt ühes suunas puhuvate tuulete mõjul Püsivad tuuled: · KIRDEPASSAAT põhjapoolkeral KIRDEPASSAATHOOVUS- (Golfi hoovus, Põhja- Atlandi hoovus) · KAGUPASSAAT lõunapoolkeral · Hoovused liiguvad ringlevalt · Hoovused- ammendamatud energiaallikad 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; RANNIKUPROTSESSID Mitmete tegurite mõju rannikutele ( tv. lk. 58 ül. 3) Tegur Mõju rannikule lainetus Järskrannikud taanduvad lainetuse tõttu. Lauged rannikud täituvad setetega. TEKIVAD RANNAVALLID, MAASÄÄSRED.Need tekivad kujherannikutel hoovused Kannavad ära jõgede poolt kaasa toodud setted
laiuskraad · 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 · Merevee soolsus mõjutab otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. Merevee koostises on enam klooridesulfaate ja karbonaate. Keskmine soolsus on 35 promilli. Mere soolsust mõjutavad: · Sademete hulga ja auramise vahekord · Jõgede suubumine · Ühendus ookeaniga 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsak- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. kujunevad kulutusrannad
meri ja kunagistest lahtedest kujunesid madalaveelised järved. Et maakerge toimub siiani (Loode-Eestis 2-3 mm aastas), siis jätkub ka meie aladel pidev uute rannajärvede teke. Vähese sügavuse ja jätkuva maakerke tõttu on aga taolised veekogud võrdlemisi ebapüsivad ning nende iga on mõõdetav aastasadadega. Kujult kopeerivad nad täpselt kunagist merelahte. Mitme kilomeetri paksuse jääkilbi liikumine avaldas ka kulutavat ja kuhjavat toimet. Nii moodustusid voored ja jää poolt tekitatud “künnivagudes” paiknevad näiteks Vooremaa järved, mis oma kujult meenutavad laia ja sirget jõge. Oluline tegur oli jää sulamisvete uuristav tegevus, mille tulemusena kujunesid orujärved (nt. Viljandi järv), mis meenutavad samuti jõge ning mille nõgu on tihti väga järsu kaldenurgaga. Mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpangad tekitasid sulamisel (selleks kulus sadu aastaid) nõgusid ehk sölle, kuhu tekkisid
Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast
Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused. Vaikse ookeani soe põhjapassaathoovus mõjutab kliimat Jaapanis ja Kuriilidel. Tema jätku nimetatakse Kuro_io hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Oja_io hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja Kalifornia hoovus piki USA läänerannikut. 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel
) Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. 64. Vooluvee geoloogiline tegevus. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel 5 kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest
) Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250 m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. *(4) Vooluvee geoloogiline tegevus Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust.Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali.Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt kas veeretades või hõljudes,Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool
Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 22. . teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 23. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 24. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 25. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad kaugel rannajoonest
kujunemisel; · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab: · Püsiva suunaga tuuled. · Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus. · Tugev tõus ja mõõn (looded) · Suurte jõgede suubumine 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; 27 Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub energiaga
kuuluvat ta nime, kehakuju, rõivastust, raamatuid ja instrumente. Meie oma mõtted kõlavad tema suust uute ja suurematena. Ometi ei puudu südame süstolil ja diastolil oma analoogia armastuse tõusudes ja mõõnades. Nagu hinge surematus, nii on sõpruski liiga hea, et olla tõsi. Oma neidu silmitsev armunu tajub hämaralt, et neiu pole päriselt see, mida ta jumaldab; ja ka sõpruse kuldsel tunnil üllatavad meid kahtluse ja umbusu varjud. Me kardame kuhjavat oma kangelase üle voorustega, 1 Milton, Comus. milles ta särab, ja hiljem jumaldavat vormi, mille ise oleme omistanud sellele jumalikkuse asupaigale. Rangelt võttes ei austa hing inimesi samavõrd, kui ta austab iseennast. Range teaduse järgi alluvad kõik isikud ühele ja samale lõputu kauguse tingimusele. Kas kardame siis lasta oma armastusel jahtuda, kui hakkame välja kaevama selle Elüüsioni templi metafüüsilist vundamenti?
kivimite avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust. Skulptuursed pinnavormid – geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel suhteliselt ühtlaste kivimite avamusalal kujunenud pinnavormid, millel otsest seost tektooniliste struktuuridega ei ole. Mandrijää geoloogilises tegevuses eristatakse purustavat ehk kulutavat tegevust (liustikuerosioon, jääkulutus ehk jääkünd) ja kuhjavat tegevust ehk akumulatsiooni. Liustikuerosioon on ülekaalus jäätumiskeskme läheduses, jääservalähedastes osades aga domineerib akumulatsioon. Kulutav tegevus suurim liigestatud ja kaldu olevatel aluspindadel. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Jääkriimud Väikseimad kulutusvormid, mida kohtab peamiselt Põhja-Eestis ja saartel. Tekkinud jääs
Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega. Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki, merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse
Maavarad : boksiidid, kaoliinsavi, nikli hüdrosilikaadid, opaal, kips, rauamaak. Muldade kujunemine on biokeemiline protsess. Huumuse kujunemine toimub taimede lagunemise teel. 14) Vooluvete tegevus: ajutised vooluveed, jõed ja põhjavesi, nende geoloogiline toime. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust ehk pinnaerosiooni, joonelis uuristust ehk lineaarset erosiooni ja vooluvete kuhjavat ehk akumulatiivset tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Uuristus on suurem seal, kus materjal on lahtine (näiteks haritavatel maadel) ja nõlva kalle suurem. Nõlva ülaosast toimub seega materjali (mulla, savi, liiva) ärakanne jalamile, seal aga toimub kuhjumine uhtsette ehk deluuviumina.
................................................................... 30 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; ...................................................................................................................... 30 25. teab hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 31 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; ....................................................................................................................................................... 32 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; ......................................... 32 28
ja mis on tekkinud jõeorgude üleujutusel Pürenee poolsaare põhjaosa MERE KULUTAV TEGEVUS e. MURRUTUS e. ABRASIOON Rannik muutub sirgemaks e. õgvendub MURRUTUSKULBAS - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda MURRUTUSTASANDIK MERE KUHJAV TEGEVUS e. AKUMULATSIOON Jõuline lainetus -> rannavallid Nõrk lainetus -> veealused vallid e. BARRID Settevoolud e. maasääred selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba tegevus ning kujunevad kulutusrannad
sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. HÜDROSFÄÄR 26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. kujunevad kulutusrannad
sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. HÜDROSFÄÄR 26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. kujunevad kulutusrannad
Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Kuidas tekib soot? Märgi skeemile kohad, kus on kiire ja kus aeglane veevool. Tähista erinevalt kohad, kus jõgi kallast kulutab ja kuhu materjali maha jätab. Täienda joonist, et selgitada, kuidas tekib soot ehk vanajärv. Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine. 29.selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikul; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikule; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud
devoni liivakivid on kaetud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250 m. Toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. 43. Vooluvee geoloogiline tegevus Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub seal
annaabi.ee 
