Isukukood vanus (aastates) sugu 49210025484 19 neiu 39504021111 16 noormees 31002026455 101 noormees 34502114321 66 noormees 44510307852 66 neiu Kirjuta programm, mis reageerib lahtrite sisu 49602035698 15 neiu 1- kui sisestatakse isukukood esimesse veergu, -vanus aastates; -sugu; (11 sümbolid! Tuleb kontrollida sisestavate sü 2- kui sisestatakse vale isikukoodi, teavitada vea 3- teiste veergude lahtrite muutmisele programm
...................................................................................... 39 41.Segaaadressid.........................................................................................................................................40 1. 2. Exceli vaade Tabeliprogramm on keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks).
...................................................................... 72 Kuupäevade või kellaaegade sortimine....................................................................................73 Sortimine lahtri värvi, fondi värvi või ikooni järgi.......................................................................73 Ridade sortimine....................................................................................................................... 73 Sortimine mitmesse veergu või ritta..........................................................................................74 Sortimisega seotud üldised probleemid....................................................................................75 Filtreerimine................................................................................................................................. 75 Teksti filtreerimine..................................................................................................
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina
sümbolid @*. 50 Harjutus 5.1 1. Loendamine Mõnikord on arvutustes vaja teada, mitu rida tabel sisaldab. COUNT(piirkond) - arvutab kokku lahtrite arvu, millest ta leiab nullist erineva arvu. ROWS(piirkond) - arvutab kokku, mitu rida mahub sulgudes näidatud piirkonda, sõltumata sellest, kas need lahtrid midag sisaldavad või mitte COUNTA(piirkona) - arvutab lahtrite arvu, mis pole tühjad (NB! Kui lahtrisse on kirjutatud tühik, siis see pole tühi) COUNTIF(piirkond;"tingimus") - loendab piirkonnast otsitava Arvuta mitu inimest on kokku, mitu on maksnud ja mitu pole maksnud Nimi Maksis Ants 45,00 kr Inimesi kokku 10 Peeter 90,00 kr Neist maksnud 8 Mari 75,00 kr Pole maksnud 2 Malle 48,00 kr
625 3.03E+14 - tekstid Peeter Kask P. Kask - ajaväärtused 01/12/16 22:10 12/1/2016 22:10:16 - tõeväärtused 1 0 0 Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja funktsioonid, väärtuste esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus. See sisetatakse otse lahtrisse või leitakse valemi poolt. Väärtused võivad esineda konstanditena ka valemites. Väärtuste esituses valemites on teatud iseärasused, võrreldes lahtriväärtustega. Excel määrab sisestatava väärtuse tüübi esitusviisi järgi. Arvude ja kuupäevade esitusviis (eraldajad) sõltub keeleseadetest, mis on määratud Window'sis Keelesedetest sõltub ka eraldajate kasutamine loeteludes. Võivad esineda näiteks fumktsioonide argumentides: SUM(K13; L5:M12; N21)
· Aktiveerid vasakult vajalikud failed · Aktiveerid paremal poolel kausta , kuhu soovid nad lisada ja nooltel klõpsides paigutad failid vasakult paremale (failinimedes ei tohi olla tühikuid!) -> OK Faililained ( file extension ) · .doc tekstifail Word · .rtf tekstifail WordPad · -txt tekstifail (text only) NotePad · .sxw tekstifail OpenOffice Writer · .xls tabelarvutus Excel · .sxc tabelarvutus OpenOffice Calc · .pps esitlus Powerpoint Show · .ppt esitlus Powerpoint presentation · .sxi esitlus OpenOffice Impress · .htm(l) veebi tekstivorming · .jpg pildifail Rastergraafika · .bmp pildifail bittgraafika · .gif pildifail animatsioon (liikuv) · .tif pildifail rastergraafika · .wav helifail · .mp3 tihendatud helifail
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
1 1 21 4 13 1 6 7 1 4 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 23 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 9 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3 7 4 15 8 6 31 44 7 16 22 41 3 13 19 17 7 3. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Koostage loengutes ja praktikumises tehtud näidete eeskujul Visual Basic' protseduurid/funk ülesandes nimetatud andmetega. Funktsioone peab saama kasutada Exceli valemites. Sub-protseduuride käivitamiseks paigutage töölehele graafilised kujundid / käsunupud. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 15. november kell 1
Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus. See sisetatakse otse lahtrisse või leitakse valemi poolt. Väärtused võivad esineda konstanditena ka valemites. Väärtuste esituses valemites on teatud iseärasused, võrreldes lahtriväärtustega Excel määrab sisestatava väärtuse tüübi esitusviisi järgi. Arvude ja kuupäevade esitusviis (eraldajad) sõltub keeleseadetest, mis on määratud Wind Keelesedetest sõltub ka eraldajate kasutamine loeteludes (võivad esineda valemites)
Lauses on deklareeritud neli ühemõõtmelist massiivi. Massiivides X ja Y on mõlemas 101 elementi (i = O, l, ...100), elementide tüübiks on esimeses massiivis Single, teises Double. Massiivis nimed on 301 ja massiivis V 500 elementi, mõlema massiivi elementide tüübiks on Variant. Dim T(5, 8), A(1 To 20, 1 To 30) As Double, tab1(1 To 1000, 1 To 8) Lauses on deklareeritud kolm kahemõõtmelist massiivi. Massiivis T on 6 rida (rn = O, l, ... , 5) ja 9 veergu (vn = O, l, ... , 8), elementide tüübiks on Variant. Massiivis A on 20 rida ja 30 veergu, elementide tüüp on Double. Massiivis tab! on 1000 rida ja 8 veergu. OMISTUSLAUSE JA AVALDISED Omistuslause Omistuslause võimaldab määrata väärtuse leidmise eeskirja ning näidata köha, kuhu see salvestada. Tema põhivariandi üldkuju on järgmine: [ Let ] muutuja = avaldis Siin on Let mittekohustuslik harva käsutatav võtmesõna, muutuja lihtmuutuja või
o Relatsioonilises mudelis ei mõjuta kirjete ja atribuutide järjekord relatsioonis andmete tähendust. o Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust. 1 Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu. Objekt-orienteeritud kõige uuem suund. (90ndad) Objektiandmebaas võimaldab säilitada objekt-orienteeritud programmis loodud objekte. Peab toetama pärimist, kapseldamist, polümorfismi. Pärimine tähendab seda, et klassi saab defineerida üldisema klassi põhjal. Üldisema klassi atribuudid ja operatsioonid kuuluvad automaatselt ka alamklassi. Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi
Nüüd teeme klõpsu ┐ TELGJOONe reas lahtri kohal Linetype ja avaneb jooneliigi seadistamise aken Select Linetype: Ülesanne II Tihend 4 Avaneb jooneliikide valiku aken Load or Reload Linetypes. Otsime üles vajaliku jooneliigi – iga nime taga on ka tema joonekuju – ning klõpsame sellele, nime väli muutu siniseks ja klõpsame siis [ OK ] , see aken kaon ja nimi CENTER koos oma joonepildiga ilmub aknasse Select Linetype Ülesanne II Tihend 5 klõpsata real CENTER, see rida muutub siniseks ja siis väljal ning kihile TELGJOON ongi omistatud jooneliik CENTER – kriips-punkt-joon: Nagu edaspidi näeme (õigemini – insener peab ette nägema!), on kaarte KL ja LF
break; 8 default: echo 'Õige, arvasid ära!'; 9 10 } 11 ?> 12 Ülesanne 4 1. Kõik ülesanded on varustatud kommentaaridega 2. Jagamine - sisestatakse 2 täisarvulist muutujat. Jaga üks arv teisega. Väljasta ka hoiatav lause, kui kasutaja üritab jagada nulliga. Lisa kontroll, mis ei käivita koodi tühjade lahtrite puhul (N: if(! empty($_GET['name'])){lause}, see käivitab koodi siis, kui lahtrisse on midagi lisatud) 3. Suurem/väiksem (if...elseif) - sisestatakse 2 täisarvulist muutujat. Leia kumb arv on suurem või on need võrdsed. Lisa kontroll, mis ei käivita koodi tühjade lahtrite puhul. 4. Juubel - kasutaja lisab sünniaasta ning kood väljastab, kas tegemist on juubeliaastaga. Lisa kontroll, mis ei käivita koodi tühjade lahtrite puhul. 5. Arvamismäng (switch) - kasutaja üritab ära arvata arvu. Et tal oleks lihtsam
pereliige (positsioon peres) ning isik, siis peaks saama meie ülesanne lahendatud. Objekti isik puhul saame välja tuua kõik isiku andmed, mis meid huvitavad. Määrates isiku staatuse peres, paneme paika tema positsiooni sugupuus. Näide. Kuidas saada teada, kes on Kati vanaema? Teeme kindlaks, kes on Kati ema ning seejärel, kes on Kati ema-ema. Vastavate objektide andmed võiksid olla järgmised: SUGUPUULIIKMED nimi, sünniaeg, surmaaeg, sugu, haridus, amet, perekonnaseis jne PERED - perenimi PERELIIKMED nimi, perenimi, staatus. Suur töö vajadusi rahuldava andmebaasi loomisel on otsustada, kuidas jaotada andmed väljade vahel ning missuguseid välju missugustes tabelites hoida. Andmebaasi kujundamise juhtnöörideks võiksid olla: · jaotada andmed väikseimateks loogilisteks osadeks Näide. Iga nime jaoks kaks välja: eesnimi ja perekonnanimi. · kasutada paljusid tabeleid, nii et iga tabel sisaldaks infot ühe teema kohta Näide
võimalikud, aga tahan juhtida tähelepanu esimsele lahtrile 'id'. Nimelt on tegemist tabeli primaarvõtmega (PRIMARY), mis PEAB olema unikaalne ja sellepärast lisan valiku A_I (auto increment), mis hakkab automaatselt arvu ühe võrra suurendama. Teised andmed vaata pildilt. Kui valmis, vajuta nuppu Salvesta! Andmevälja tüübid Nagu eelmisest tegevusest võisite aru saada, on meil kindlasti vaja määrata andmevälja tüüp. See tähenda, et kui oled lahtrisse lubanud ainult numbrid, siis sinna teksti salvestada ei saa jne. Andmevälja tüübid jagunevad kolmeks grupiks: tekst arvud kuupäev ja aeg Tekstitüübid CHAR - kindla pikkusega, näiteks isikukood; kuni 255 märki (1bait märgi kohta) VARCHAR - muutuva pikkusega, näiteks nimed; kuni 65535 märki TEXT - pikkade tekstide jaoks, näiteks uudised, artiklid jne; kuni 65535 märki
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
sisestada, kuid ei saa ei oma esialgses kohas ega ka pärast joonisesse sisestamist muuta – „näha on, aga näppu ei saa” ÜLESANNE I Pinnatükk 29 e) tava-Interneti kaudu pildi saamine Klõps real Drawing avab tavalise failivaliku akna, Failivaliku aken: klõpsati failil nimel N38_1063.dwg, nime väli muutus siniseks, kuvatakse joonise eelkujutis (juhul kui põhimuutuja RASTERPREVIEW = 1), joonise avamiseks klõpsata väljal [ Open ] . . . . . . . . . . . . . . . . _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ UNITS Enne joonestamise alustamist on VAJA kontrollida kasutatavaid mõõtühikuid.
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Statistics: saab tellida erinevaid statistikuid (näiteks Chi-Square) Cells: mida SPSS lahtritesse trükib: Observed: lahtrisse kuuluvate objektide (küsitletute) arv Expected:
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
Juhitavus näitab, kas süsteemi saab viia etteantud olekusse suvalisest algolekust lõpliku aja jooksul. Jälgitavus näitab, kas on võimalik määrata kõikide süsteemi olekute väärtused lõpliku aja jooksul, kui on teada ainult sisendi ja väljundi väärtused. Süsteemide kompositsioon pidevaja süsteemide näitel: järjestik-, paralleel- ja tagasisideühendused. Kuidas muutub või on võimalik muuta süsteemi stabiilsust erinevate ühendusviiside puhul. Selgitage detailselt, vajadusel kasutage elementaarseid näiteid. Süsteemide kompositsioon pidevaja süsteemide näitel: järjestik-, paralleel- ja tagasisideühendused: Süsteemide kompositsiooni mõiste tähendab keerukamate süsteemimudelite moodustamist lihtsamate süsteemide kokkuühendamise teel. Ühendamise puhul peavad erinevate süsteemide teatavad muutujad olema samad või siis moodustub uus muutuja, mis on nende muutujate summa. Lihtsatest süsteemidest on võimalik moodustada (soovitud omadustega) kerukaid süsteeme.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mõned taevakehad (Maa, Päike). Magnet tõmbab külge teisi ferromagnetilisi kehi. Ferromagnetism on magnetism, mida iseloomustab aine suur magneetumise võime. Siia kuuluvad eelkõïge raud, nikkel ja koobalt. Vabalt rippuv magnet asetub nii, et üks tema ots on Maa magnetilise põhjapooluse suunas ja teine Maa magnetilise lõunapooluse suunas. Põhjapoolusele näitavat otsa nimetatakse magneti põhjapooluseks - tähis - N ning värvitakse siniseks (north - inglise keeles ; Norden - saksa keeles) ja lõunapoolust osutavat otsa magneti lõunapooluseks - tähis S ja värvitakse punaseks (south - inglise keeles). Magnetid mõjutavad üksteist : samanimelised poolused tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. On teada, et magnetvälja asetatud magnetnõel pöördub. Tähendab, tema otstele mõjuvad jõud. Kui magnetnõel jääb seisma, peavad need jõud olema suunatud piki põhja - ja lõunapoolust läbivat sirget
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
Nimetus on olemas ka värvusel 7 = White (valge), kuid siin sõltub tegelik värvus hoopis graafilise piirkonna (joonise tausta) värvusest: tumedal taustal on värvus 7 tõepoolest valge, heledal taustal aga vastupidi hoopis must. Ikoonilati Object Properties akna Color Control kaudu on kõige mugavam kehtestada jooksvat värvust. Värvusi 1 9 saab valida värvipaleti ribalt Standard Colors, värvusi 10 249 piirkonnast Full Color Palette, värvusi 250 255 aga ribalt Gray Shades (hallid toonid). Lisaks sellele on kaks formaalset värvust: BYLAYER 13 ja BYBLOCK. Esimese kohta antakse lähemat teavet seoses kihtidega (vt. allpool). Teine on seotud blokkidega (vt. lk. 38) ja vähese kasutatavuse tõttu teda lähemalt ei käsitleta. Kasulike joonestusvõtete hulka kuulub võimalus teha joonised mitmekihilistena. Üks
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
