Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ,et ta võiks müüa tangu. Peeter loodab sellega saada suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma plaanist ka naisele Annele, et ta on otsustanud Maie Ennule naiseks anda. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde minna või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. · Säärases mulgis tahetakse näitata rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, sõjaväest kõrvalehoidmist. Näidendi lõppus oli näha kuidas Männiku Märt sai osavaks kauplejaks
· J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut Mõõdukamad (J.Tõnisson) ,,Bürgemüsse" saalis Radikaalid (Jaan Teemant) Tartu Ülikooli alusas · Konstitutsiooniline monarhia · Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik · Rahvaesinduse valimine · Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine · Ühtse rahvuskubermangu loomine · Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust · Baltisakslaste privileegide piiramine · Kõigi maade jagamine talurahvale · Riigimaade jagamine talurahvale · Rahva relvastamine g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus: · Detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega · 12. Detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama · Asuti ka vallavalitsusi üle võtma
Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Vanematena ei tahtnud noored kuidagi Vargamäele jääda, seepärast oli peremeestel mure, et pole uut peremeest võtta kui nad surevad. Õnneks jäi Mäele noor Andres, kui ta kroonust tagasi pidi tulema. Orul oli peremehe järeltulijatega veel otsustamist, kuigi taheti Joosepit. Vargamäe laste arusaam sellest kohast oli hoopis teine kui nende isadel. Peremehed tahtsid koguaeg üksteist üle trumbata ja ajasid õigust taga. Sellest lapsed eriti aru ei saanud. Laste arusaama muutis nii halvaks isade koguaegne vingumine, et maa on halb ning kõik see ebaõnn, suremised ja halvad suhted, oli põhiline laste ära hirmutaja.
Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. Autor on meeldejäävalt kujutanud kõiki raamatu tegelasi ning nende muutumist, kõige suurem muutus toimus Peetriga. Järgnevalt iseloomustaksin Männiku Märti. Märt oli tark, heasüdamlik, hooliv ja abivalmis, veidikene tundus ta ka olevat
Andres ja Mari muutusid teineteise jaoks võõramaks. Eespere sulane Jaagup oli teise küla talutütresse Roosisse ära armunud. Ta käis aeg-ajalt Roosi juures. See aga külapoistele ei meeldinud ja peksid Jaagupi vaeseomaks. Eespere tüdruk Miina ravis Jaagupi haavu. Peagi ootas ta Jaagupi last. Kuna nad Jaagupiga laulatatud ei olnud, siis oli see patt. Andres ei tahtnud, et tema lapsed asjast aru saaksid ja ajas Miina ära. Jaagup võeti aga kroonusse. Pooleteise aasta pärast lasti Jaagup kroonust välja tervist parandama ja ta läks Miina ja oma poja juurde. Eesperre võeti sulaseks endine karjapoiss Mart, mis Pearule sugugi ei meeldinud. Eesperes ehitati uusi lautasid. Loomad aga põdesid, olid väetikesed ja nõrgad. Mari arvas, et teda Jussi surma eest ikka veel karistatakse. Ta käis tihti Jussi haual. Muutus aina nukramaks ja see muutis ta vanemaks. Tagapere oli Eespere maa pealt puid lõhkunud ja hakati jälle kohtu vahet käima. Tülid olid ka
talupoegade vaen ning teised päevaprobleemid; hariduse vajalikkus, päriskoha ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, armastusabielu. Näidend on rajatud armastusintriigile. Selles seatakse vastamisi arukas, mehine, viisakas, heasüdamlik, haritud Männiku Märt ning arg, kaval, rahaahne, toores, punapäine ja rõugearmiline Erastu Enn. Näidendi lahendus on õpetlik: Märt päästab Maie isa Peeter Pindi rumalast tangumüümise loost, kosib Maie ja ostab talu. Erastu enn kui kroonust kõrvalehoidja pannakse aga vangi. Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit (,,Kosjakassed", 1870 ja ,,Kosjaviinad", 1880). Jutukirjanikuna jätkas Koidula oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külajuttude traditsooni. Tema jutuloomingust on õnnestunumad ,,enne ukse lukkutamist" (röögib talupoegade väljarändamisest), ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" (jutustab veskipoisist, kes püüab kuritöid varjata
Mari oli väga löönud. Löön ka sinu," ütles Pearu. "Kolme armastab jumal: kolmas kurb, sest ta mõtles kogu aeg Jussist, kelle pärast jumal Andrest ja Marit jääb," vastas Andres. karistas. Rõõmsameelset meeleolu tõid Vargamäele sulane Jaagup ja IV Tagapere ootas peremeest koju. Pearu tuli ja tahtis kaevu oma tüdruk Leena. Jaagup hoidis kroonust kõrvale. Jaagub armastas Roosit häda teha. Lõppes rahulikult. ja sai sellepärast külapoistelt peksa. Jaagupi ja Miina vahel tekib suhe V Andres tunneb oma tööst rõõmu. Algab kraavi kaevamine. ning Miina jääb last ootama. Jaagup läheb kroonusse ja Andres ajab ka VI On nelipühad. Eespere rahval on külalised. Toimus rammu Miina Vargamäelt minema. Andrse lapsed hakkasid juba midagi
Vaatamata sellele, et ta näljutas ennast, oli ta tubli töömees. Talle meeldis Roosi. Leenale meeldis Jaagup. Jaagup käis tihti Roosi juures nagu ka teised poisid. Ükskord sai Jaagup Roosi poolt tulles poistelt peksa. Siis andis Miina talle oma särgi ja Jaagup oli Miina asemel. Miina ootas Jaagupi last. Jaagup lasi end kroonu, kuna arvas, et peab Miina ära võtma. Lasi end välja heita, kuna see polnud tõsi. Miina läks ema juurde. Kui Miina ema suri, tuli ka Jaagup kroonust tagasi ning läks Miina juurde. Matu tuli tagasi Eesperre. Taas kohtuprotsessid maa pärast Pearu ja Andrese vahel. Andres nõudis ikka õigust, kuigi alati ei pruukinud see olla tõde, mida ta rääkis. Nõudis ka kodus õigust. Mari kannatas palju, kuna Andres peksis teda. Ka Pearu peksis oma naist. Pearu naine oli vahel Sauna- Madise juures varjul. Kraavis olid teravad vaiad. Sauna-Madis ütles Matule, et need on Pearu töö. Matu pani need Pearu kraavi. Pearu peaaegu tulistab Matut
XXXIII Noor Andres töötab, Indrekule meeldib see, sest ta saab nii olla karjas,kalal, linde jälgimas, sest seal ta on vaba.Ning Ants on temaga kaasas. Noorel Andresel on pühapäevad vabad aga ta käib kirikus või niisama küla peal rammu katsumas. Riia ja Indreku vahelised pinged, kuna Riia lasi oma kassil ära süüa Indreku leitud linnupojad. XXXIV Maril sündisid Kadri ja Tiiu, Orul sündis Jüri. Liisi ja Joosep varrude ajal koos, Joosep pääses kroonust. Lastel on jõuluõhtu, Joosep viis kõik Mäe reega sõitma ja võttis kodunt aisakellad,mis oli kallid ja nii olid kõik lapsed õnnelikud, et saavad kui rikkad ja austatud aisakelladega sõita rees. Oru koer Valtu jooksis Mäele, sai tuppa sisse, hakkas sööma seal jõuludeks tehtavat toitu, Andres peksis koera läbi. Noor Andres ja ta isa tegid jõukatsumist. XXXV Pearu koera pärast kohtus. Pearu tegi kõrtsis Andrese maha Liisi pärast, kuna ütles, et Liisi ja Joosep magavad
rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. Tegelased Autor on meeldejäävalt kujutanud kõiki raamatu tegelasi ning nende muutumist, kõige suurem muutus toimus Peetriga. Järgnevalt iseloomustaksin oma lemmiktegelast näidendis Männiku Märti - ja selgitaksin, miks just tema
Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. Tegelased Autor on meeldejäävalt kujutanud kõiki raamatu tegelasi ning nende muutumist, kõige suurem muutus toimus Peetriga. Järgnevalt iseloomustaksin oma lemmiktegelast näidendis Männiku Märti - ja selgitaksin, miks just tema oli mu
XXIX lk.376 Mari usub ikka, et õnnetust toob Jussi surm ; ainsad, kes Eesperre veidigi rõõmu toovad, on tüdruk Leena ja sulane Jaagup ; Jaagup on sisse võetud Põlluotsa Roosist, Leena aga Jaagupist ; Jaagup saab Roosi juurde minnes külapoistelt peksa roomab kuidagi koduni tüdruk Miina leiab ; Miina jääb Jaagupist rasedaks Jaagup läheb kroonusse, Miina tahabki vaid last ; Andres saadab Miina Vargamäelt minema XXX lk.408 Miinal ja Jaagupil poeg ; Jaagup saab kroonust välja läheb Miina juurde sauna elama ; Mart uuesti Eesperre sulaseks ; Andres hakkab vanadust tundma ; Pearu hakkab jälle tembutama ; segadus piiride pärast pidev kohtuskäimine koduse konfliktid Andres peksab Marit Indrek näeb kõike pealt ; Pearu poolt kraavikaldale pandud orgid Mart kaevad orgid välja ja viib Oru poole peale Pearu ja Mardi konflikt Mart mängib Pearule soosillal vingerpussi Pearu jääb kinni XXXI lk
Vargamäel olid ainsana rõõmsameelsed sulane Jaagup ja tüdruk Leena. Jaagupile meeldis Roosi ning ta käis sageli neiu juures ööbimas. Ükskord sai ta külapoistelt Roosi pärast korraliku keretäie. Vaevu suutis ta koju roomata. Vanatüdruku Miina abiga raviti ta terveks. Esimesel õhtul andis naine talle oma särgi selga ning pani ta oma asemele magama. Kui Jaagup juba veidi paranenud oli puges Miina tema juurde magama. Miina jäi Jaagupist rasedaks. Kui Jaagup eelmisel aastel kroonust tänu nälgimisele pääses, siis peale Miina rasedusest teada saamist sõi ta salaja, et teda kindlasti kroonusse võetaks. Kroonusse ta võetigi ning alles nüüd rääkis Miina talle, et ta tahab vaid last ja jaagup ei pea temaga abielluma. Nüüd rahunes mees. Peagi peale mehe minekut kroonusse saadeti Miina Vargamäelt minema. XXX Umbes aasta pärast lasti Jaagup kroonust tervist parandama. Ta külastas Andrest ja Marit ning rääkis neile, et nüüd elab ta Miina juures saunas
" Kui Indrek sünnib kutsutakse tema ristsetele ka Pearu, kes rikub peo ära. Ta ajab peolt minema köstri ja isamaa armastaja rätsepa tolle viimaste viletsalt õmmeldud pükste pärast. Püksid võtab Pearu jalast ära ja käib paljalt ringi päeva lõpuni ja saab selle eest naistelt peksagi, see jääb aga väiksele Indrekule pikaks ajaks meelde. Vahepeal on talus sulane Jaagup, kes mängib lõõtspilli ja armastab Põlluotsa Roosit, kihelkonna kaunimat neiut. Poiss näljutab ennast, et kroonust pääseda ja satub saatuse tahtel lõpuks kolmekümneaastase vanatüdruku Miina, kellel ta lapse tegi, juurde sauna elama. Järgmiseks sulaseks on Matu(Mart), kes naaseb talusse ja seal veel enne äraminekut Pearuga arveid klaarib. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas ja tülitsevad alalõpmata. Andres on rohkem selline jõumees, Indrek aga unistab rohkem. Nende suuremale tülitsemisele paneb lõpu emale veel ühe
Indrek kohtus Riiaga ja rääkis temaga, näitas neile linnupesa, Riia kass sõi linnupojad ära, Indrek seadis neile lõksu ja tõestas, et Riia kass sõi pojad, sikutasid kassi surnuks, mitu korda matsid aga Muska kaevas ikka välja, lõpuks põletasid ära, Riia solvus 34. (356) Naabritega enam ei suheldud üldse, Liisi laulis põllul ja Joosep sai temaga kokku, Pearu kiusab endiselt Andrest, Liisi andis Joosepile nõu kuidas pääseda kroonust, minnakse kiriku, kõige nooremad tütred jäid vanematele appi, Liine imestab kuuse üle, Joosep pani Liisi ree aisadesse kellad üllatuseks, Tagapere koer tuli vorstihaisu peale ja Andres peksis ta minema, koer rikkus piibli, kirikust tulnud kuulsid vahejuhtumist, teisel pühal mängitakse ja möllatakse, isa ja Andres mängivad omavahel, 35. (374) Pearu ja Andres käivad koera pärast kohtu vahelt, muudkui kisklevad omavahel, Pearu räägib et Liisi magatab Joosepit,
kergemaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakuse poolest ka Pearu. See suudab peolt ära ajada auväärse köstri ja ta aatekaaslaselt rätsepa. Pearu käib rätsepa tehtud "viletsate" pükste pärast püksata ringi ja saab selle eest naiste käest peksa. Vahepeal on sulaseks Jaagup, kes mängib ilusasti lõõtspilli ning armastab Põlluotsa Roosit, kes on kihelkonna kõige ilusam tüdruk. Poiss on peenike kui piits, et kroonust pääseda, ning lõpuks satub kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Saavad poja. Jaagupi asemele asub uuesti Matu, kes ka vanemana Pearugu arveid klaarib ja enne minekutki Pearule vingerpussi mängib. Pearu oli soosilda pehmemaks teinud, et teistel ebamugavam sõita oleks. Matu teeb soosilla veel mudasemaks ning Pearu jääbki oma hobusega sinna kinni. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuid ei saa läbi, sest Andres tahab aina rähelda ja
Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks Pearu Andrese vastu(kraav, kraavipealne aukus tee, kust Pearu rappa kukkus). XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest
perenaine ja tüdruk Miina.*Kuid juhtus nõnda, et Jaagupit kutsut krioonu, kuid Jaagup ei tahtnus minna. Nii ta siis hakkas ennast näljutama ja esimesel aastal teda ei võetudgi. Kuid lugu oli selline, et varsti jäi Miina rasedaks ja siis võetigi Jaagup kroonu vastu. Kuid Anddres ajas Miina Vargamäelt minema, kuna tollel polnud meest ja Liisi ning Maret olid juba küllalt suured, et asjast aru saada. Kuid Miina läks oma ema juurde sauna. Pooleteise aasta pärast sai Jaagup kroonust minema. Ta oli igasuguseid asju peale määrinud ja sisse võtnud. Nüüd elas ta koos Miina ja oma pojaga saunas, kuna Miina ema oli ära surnud. Miina oli lubanud Jaagupi terveks ravida.*Andres võttis Matu nüüd endale sulaseks. Ning kevadel läks lauda ehitamine lahti. Marile hakkas üha enam tunduma, et loomade haigestumine on seotud Juss surmaga. Surnuaiale minnes ei külastanud ta enam Jussi hauda, ta tegi sseda salaja, kuid Andres teadis seda ja oli selle pärast vihane
Kuidagi suutis Jaagup siiski Vargamäele roomata ning Miina aitas koos Mariga ta tüdruku asemele pikali. Miina põetas Jaagupit ning kui viimane hakkas tervenema, puges Miina poisi kõrvale voodisse. Aja möödudes märkaski Mari, et Miinaga pole kõik korras ning sai teada, et see Jaagupi last ootab. Jaagup aga võeti kroonuteenistusse, kust ta varsti tänu mitmetele ,,vahenditele" jälle koju lasti. Selle aja peale oli Miinal laps käes poeg. Pärast kroonust ,,äralubamist" hakkaski Jaagup Miina ja lapsega koos elama Miina lapsepõlvekodus, sest viiasel oli ema hiljuti ära surnud. Vargamäe Andrese pojad Andres ja Indrek olid erinevad nii oma väliumselt kui ka loomult. Kuna Andres oli suurem ja tugevam, siis tegi ta nii mõnigi kord endast väiksemale Indrekule oma tahtmist selgeks rusikate või kepilöökidega. Eespere Liisi ja Tagapere Joosep olid kindlasti otsustanud pulmad teha ning seejärel Vargamäelt igaveseks lahkuda. Nad kohtusid
pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud”, et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi
Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks Pearu Andrese vastu(kraav, kraavipealne aukus tee, kust Pearu rappa kukkus). XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest
behaivior), samas on üha raskem öelda, kus läheb piir ebanormaalse ja normaalse vahel. Vaimsete haiguste tunnuste hulka kuuluvad sageli sellised omadused mida võime omistada loovatele või väga andekatele inimestele. Näiteks ebarealistlikud mõtted ja kujutelmad, mida ei jaga teised; ebaadekvaatsed tunded; või äärmuslikud tunded hirmust nukruseni, kui need ei ole adekvaatsed antud olukorras. Kui meenutada veel lähiajalugu, kus ,,loovad veiderdajad" pääsesid kroonust tänu Seewaldi kaitsvatele seintele ja moodsakõlalistele diagnoosidele, siis võib tõesti küsida: mis on hulluse mõõt ja kuidas seda ära tunda. Tänasel päeval on spekuleeritud sellega, et kui Joosep Toots elaks, oleks tal ammu hüperaktiivsuse või psühhoosi diagnoos pandud, võib olla istuks ta kinni narkootikumidega kaubitsemise eest. Legendaarne filmikangelane tuli oma elus aga hoolimata hulludele krutskitele ja nooruse lollustele edukalt toime
- varem oli Jaagup kroonu eest põgenenud, end selle nimel näljutanud, kuid nüüd hakkas ta jõudsalt sööma, et kroonusse saada, arvatavasti selle pärast, et Miinast ja lapsest pääseda - Miina sai aru, et Jaagup seda tema pärast teinud oli, ütles poisile, et ega ta tahtnudki, et Jaagup nüüd ta ära kosiks ja pere toitma hakkaks, Miina tahtis ainult last XXX - kui kroonu oli läbi, naasis Jaagup Miina juurde, rääkis sellest ka pererahvale, rikkus jälle enda tervist, et kroonust ära saada - Andres sai kõrtsis kokku Matuga ja kutsus ta endale sulaseks, Matu tuli (varem oli karjane) - Mari otsustas Jussi haua külastamise lõpetada, et näidata oma mehele, et Juss ei pea nende vahel olema, kuid Andres mõistis siiski, et hoolimata sellest, et Mari enam haual ei käi, on tal ikka Juss koguaeg peas, Mari endiselt nukker koguaeg - Pearu kiskus jälle tüli, ta kaevas piiripeenrad üles ja nihutas neid Andrese maa poole, kuid
tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks
palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. · "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste
· Ühtse rahvuskubermangu loomine · Baltisakslaste privileegide piiramine · Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine · Riigimaade jagamine talurahvale · Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust · Kõigi maade jagamine talurahvale · Rahva relvastamine g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus: · detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega · 12
rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks
Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või ümber ja nõuaks kirja tagasi postkastist ilma et Helmer seda Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt lugenud olesk. Linde hakkab rääkima Krogstadile kui õnnelik ta teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda oleks kui see töö jääks temale ja Krogstad tahabki kirja ära võtta kui Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise Linde keelab teda. Helmer läheb oma postkasti vaatama ja leiab pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu seal Ranki visiitkaarti koos musta ristiga ning kirja Krogstadilt, kus ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter seisab kogu tõde kirjas ja Helmer saab väga kurjaks Nora peale saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi ning ei luba enam tal lapsi kasvatada
rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks.
16 tahab oma tütart petisele (Erastu Ennule) naiseks anda ja kerges kasulootuses ning ajalehe kuulutusest valesti aru saades laseb odrad tangudeks jahvatada. kuid tema ettevõtmised kukuvad läbi. Haridusele püüdlev ja ettevõtlik noorsugu võidab põikpäise ja vanameelse mentaliteedi. Sündmused lahenevad nii: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu, Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast, Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta (joonis 8). Joonis 8. ,,Vanemuise'' teatri sajandat aastapäeva tähistanud ,,Säärase mulgi'' etendus ,,Vanemuises'' 1970 (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 291) Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu
Ütles et nägi kuidas tüdruk kassile linnupoegi söötis ja et see hais ongi ta kassi hais. Tüdruk käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Millit taga nutmas. Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada. XXXIV Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi jõulud peeti ilma naabriteta. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri. Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi. Ta oli aga nii vaike et ei näinud tihti midagi, mis ümberringi toimus, seda pani Joosep tähele ja võttis pisikese endale sülle, olgugi et ta enda väike vend ka midagi ei näinud. Selle peale võttis Liisi poisi ise sülle
Ütles et nägi kuidas tüdruk kassile linnupoegi söötis ja et see hais ongi ta kassi hais. Tüdruk käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Millit taga nutmas. Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada. XXXIV Valtu pahandust tegemas Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi joodud peeti ilma naaberrahvata. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri. Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi. Ta oli aga nii vaike et ei näinud tihiti midagi, mis ümberringi toimus, seda pani Joosep tähele ja võttis pisikese endale sülle, olgugi et ta enda väike vend ka midagi ei näinud. Selle peale võttis Liisi poisi ise sülle
välja. Ütles et nägi kuidas tüdruk kassile linnupoegi söötis ja et see hais ongi ta kassi hais. Tüdruk käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Millit taga nutmas. Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada. XXXIV Valtu pahandust tegemas Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi joodud peeti ilma naaberrahvata. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri. Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi. Ta oli aga nii vaike et ei näinud tihiti midagi, mis ümberringi toimus, seda pani Joosep tähele ja võttis pisikese endale sülle, olgugi et ta enda väike vend ka midagi ei näinud. Selle peale võttis Liisi poisi ise sülle
juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni 42 sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult
juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks.
Ei näind. Aga nüüd näeb. Nüüd näeb seda tuhande versta tagant ja kirjutab. Kui isa seda luges, pühkis ta mitu-setu korda silmi. Ajas küll prillide süüks, ütles, et liig kanged teised; aga ei see olnd prillide kangus, vaid noore Andrese kiri. Sest mõni päev pärast kirjalugemist ütles isa: ,,Andresest saab ehk veel asja, kroonu teeb ehk teisest seal veel mehe." Nii et isa, nagu näha, loodab, et küll tuleb Vargamäele tagasi, las ta saab aga kroonust lahti. Ega ta sinule pole kirjutand?" ,,Ei," vastas Indrek. ,,Vana sauna Madiski arvab, et las sikutab mõni aasta kroonu rinnust, küllap siis tuleb hea meelega Vargamäe setukatele looka peale panema. Kui ta ometi tuleks!" ,,Küll ta tuleb," lausus Indrek lohutuseks. ,,Ei ta tule," ütles Ants, kes kuulnud Indreku ja ema viimaseid sõnu. ,,Ei mina usu, et tuleb." ,,Mine nüüd sina oma usuga," vastas talle ema. ,,Muud polegi kui aga: ei ta tule, ei ta tule. Nõnda
annaabi.ee 
