õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Esitage pragmatismi tõeteooriale vähemalt kaks vastuväidet. Kahemõttelisus: tekivad ,,kasulikud väärad" ja ,,kasutud tõed". Võib tekkida faktiliste tõdede eiramine. Mida väidab (ja mida ei väida) deflatsionism? Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Tõde pole midagi sügavat, mida peaks otsima. Ehk polegi tõde olemas. Selgitage lähemalt tõefraasi funktsioone. ,,on tõsi, et". Stiililine, üldistav, kinnitav, väljendav otstarve. Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. Tõde on ikkagi tähtis. Milline on eri liiki teadmiste omavaheline seos? Kas üht liiki teadmist (nt oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) "ümber tõlkida"? Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see ,,tõlkimine" oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist?
Ehk teadmine peab vastama reaalsele olukorrale. Uskumine: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, pean ma ka uskuma, et Anul on leetrid. Ehk ma pean uskuma seda olukorda. 9. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,õigustatuse" tingimust! Et ma võiks teada, et Anul on leetrid, on tarvilik, et mu usk oleks õigustatud. Ehk ma pean uskuma õigel alusel, et reaalne olukord vastab tõele. Hääled unenäost, mis ütlesid ,,Anul on leetrid." ei ole õigustavad. 10. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil! Hääled unenäost võivad olla kogemata tõesed - see ei saa anda alust aga teadmisele. Ka uskumisega on probleem - oletame, et Anu on hüpohondrik, mis siis, et tal seekord tõesti on leetrid. Ma ei usu seda. Näib ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. 11. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? 12. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu? 13
olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia tea...) opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. 10.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. 6.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on Reeglina peetakse filosoofiat mingis mõttes ratsionaalseks. Milles seisneb filosoofia tõsi,et päike paistab, siis... ratsionaalsus? 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine TEADMINE
õhku täis. Deflatsionist on arvamusel, et tõde mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ega tähtsat, tõde ei oma mingit olemust, filosoofid on masendatud seetõttu, et nad otsivad seda mida olems ei ole. Erinevus teistest tõeteooriatest seisneb selles, et kui teised tõeteooriad kirjeldavad tõde kui lausete omadusi, siis defllartsionistid väidavad , et tõde on väljenduslik, kinnituslik jms võte,mis ei lisa tähendusele mitte midagi 20.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. Deflatsionism ei anna „kogu tõde“ tõest. Otsustused on hüpoteetilised Tõde kui väärtus Teadmine I? 21.Iseloomustage epistemoloogia põhiprobleeme. Epistemoloogia on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega/mõistetega. Episteme – teadmine kreeka keeles ja logos - õpetus. Epistemoloogia, ehk tunnetusõpetusega seostuvad järgmised probleemid: Mis on teadmise ulatus?
(uskumise tingimus)2) p on tõene (tõesuse tingimus)3) S on õigustatud uskuma, et p on tõene (õigustatus) S tähistab subjekti p tähistab mingit väidet 3. Selgitage oma näidetega traditsioonilise määratluse õigustatuse ja uskumise tingimust. Et ma võiksin teada, et tüdruk 11a ei suitseta (p on tõene) (mul on õigus usuda, ma ei kahtle, ). Et ma võiks TEADA, et saan A, pean ka USKUMA. Mitte religioossed küsimused. 4. Kritiseerige traditsioonilise teadmismääratluse uskumise tingimust. e”psühholoogilise tingimust”. Et ma võiks TEADA, et homme lund sulab, pean ka USUMA. Kas homne ilm sõltub uskumust(tunnistamist)? • Ants (erakust-filosoof, elab hütis) saabub loengust “koju” ja näeb, et hütt on maha põlenud (mis ongi tõsi) ning hüüatab “ma ei usu seda!” On see teadmine ilma uskumiseta? Ei, pigem Antsu väide “ma ei usu seda” tähendab tegelikult “ma ei suuda/ei taha uskuda”
gripis. Õigustatuse tingimus (S on õigustatud uskuma, et p on tõene) selleks, et ma võiksin teada, et X on gripis, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). See on kõige raskem ja problemaatilisem osa. Nt hääled unes või saunajutt pole teadmise õigustuseks. Uskumus peab olema põhjendatud, seletatud, peab olema adekvaatseid tõendeid. 8. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. ..Uskumise tarvilikkus (maha põlenud hütt) Inimene hüüatab ,,ma ei usu seda". Kas on teadmine ilma uskumiseta? Ei, inimene ei taha või ei suuda uskuda, kuid teadmine on olemas. .. Uskumise tarvilikkus (eksam) eksamil kõneles tudeng õppejõule õige vastuse, kuid ise ei uskunud, et ta teab seda vastust. .. Gettieri kriitika ÕTU pole piisav. Kolm tingimust on, aga see pole teadmine.
P. on HIV positiivne, kuid mingil põhjusel ma ei usu seda. Näib küllalt ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. 11. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,õigustatuse" tingimust! Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). Hääled unenäost ei saa olla teadmise aluseks. Sellisele alusele tuginev usk võib osutuda tõeseks, kuid ei saa anda alust teadmisele. 12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil! Kas leidub teadmise juhtum, kus pole kas tõesust, uskumist või õigustatust (kus üks neist pole tarvilik)? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus, aga pole teadmist? 13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Pakkus täiendust. Alvin I. Goldman tegi ettepaneku: S teab, et p, siis ja ainult siis kui: p on tõene S usub et p S on õigustatud uskuma, et p p põhjustab S-i uskumuse, et p 14
" Tänapäeval on üha rohkem abielulahutusi, mis tulenevad inimese uhkusest ja minakesksest elulaadist. Henry Jameson öelnud: ,,Esimene asi, mida inimestega suhtlemisel tuleb õppida, on oskus lasta teisi omal viisil õnnelik olla-eeldades muidugi, et nende harjumused meie omi häirima ei hakka." Ärge püüdke oma elukaaslast ümber kujundada. Üks põhjusi, miks paljud roosilised unelmad karile jooksevad, on kritiseerimine - tarbetu, südant näriv süüdistamine. Ärge kritiseerige. Keegi ei taha endale koju ülemust, vaid inimest, kel oleks tahet anda talle võimalust end tähtsana tunda. Naine leiab õnne siis kui võidab mehe lugupidamise ja kiindumuse. Enajaolt on need, kes meile halavasti ütlevad meie kõige lähedasemad inimesed. Pärast raamatu lugemist olen suutnud rohkem tähelepanu pöörata enda perekonnale ja sõpradele. Panen tähele nende vajadust tunnustuse ja austuse järgi. Proovin mitte elada enesekeskses maailmas
See on olukord, kus me ei usu üht ega teist varianti ning oleme lihtsalt neutraalsed. 11. Selgitage traditsioonilise määratluse „õigustatuse“ tingimust! Selleks ,et teada on tarvilik ,et ma usuksin õigle alusel(saunajutt, hääled unenäost ei anna alust teadmiseks). Teadmine peab olema põhjendatud, nö pime usk ei saa olla teadmine. Põhjenduseks võivad olla viited faktidele, aktsioomidele, definitsioonidele, reeglitele. Põhjendus peab olema korrektne-veatu. 12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil! Kas leidub teadmise juhtum , kus pole kas tõesust või uskumust või õigustatust. Kas leidub juhtumist kus on tõesus, uskumus ja õigustatus, aga pole teadmist. Esiteks: väide, et teadmine on uskumuse üks liike, tähendab ühendada ühendamatut. Usk ja teadmine ju välistavad teineeist. Oletame, et keegi küsib, kas ma usun et 2+2=4 . vastata võiks muidugi, et ma ei usu-ma tean seda.
Õigustatud tingimus: Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud st et ma usuksin õigel alusel. Oletame, et ma usungi, et P on HIV posit.ja mu usk on tõene. Kui mu käest küsitakse, kuidas ma selle teadmise sain, siis pean tunnistama, et nägin unes. Hääled unenäost ei saa olla teadmise õigustuseks. Sellele tuginev usk võib osutuda tõeks, kuid ei saa anda alust teadmisele. 12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil! Teadmise juhtum, kus pole kas tõesust, uskumist või õigustatust e ühte neist tingimustest pole tarviski. N: Saabun koju ja maja on maha põlenud (tõsi): ütlen „ma ei usu seda“ (uskumine). Olgugi, et ütlen, et ei usu seda, on tegemist uskumisega, ainult ma ei tahaks seda uskuda, see on ju nii kole, seega on tegemist teadmise juhtumiga ja kahe tingimuse täitmisega.
Montessori-pedagoogika põhimõtetest võiks lähtuda iga õpetaja ja lapsevanem. Montessori pedagoogilised põhimõtted on järgmised: · Ärge õpetage last, laske neil õppida. · Looge lapsele võimalusi, et tema arengu potentsiaal saaks täiel määral avarduda: · Armastage last sellisena nagu ta on. · Andke talle jõukohaseid ülesandeid ja kiitke saavutuste eest. · Kõike mida laps suudab teha, laske tal ise teha. · Analüüsige kuid ärge kritiseerige. · Ärge püüdke teda endasarnaseks muuta, laske tal kasvada iseendaks. Kristi Metshein Kasutatud kirjandus Kuurme, T., 2003 Kasvatuse võim ja võimetus Madise, I., 1992, Montessori pedagoogika I osa Wikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Montessori Wikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Montessori_pedagoogika
see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi. 2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent
või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 5. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?: Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 6. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil: a) Kas ikka valitakse need (vabadus-, erinevus- /sots.ja.majanduslik.ebavõrdsus-) printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? b) Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad
visuaalse vaatlusega pole aga eristus võimalik. On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema 8 "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 4. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 5. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 2. loeng Loengu struktuur I. Esteetiline kunstiteooria II. Esteetilise kunstiteooria kriitikat III. Historistlik kunstiteooria IV. Historistliku kunstiteooria kriitikat I. Esteetiline kunstiteooria · Monroe C. Beardsley · William Tolhurst · Nick Zangwill · Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega."
Kunstisus ei pea olema silmaga nähtuv omadus(vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone. Kirjeldavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on ühiskond omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on mõni teatud ühiskondlik institutsiooni(kunstimaailma) nimel toimiv isik omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne? Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks(kriitikuks) olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte- formaalne institutsioon. Wollheimi dilemma kunsti staatus mingitest põhjendustest? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse
Kui ma pole ,,ilmutust" saanud või mu soovid pole imepäraselt täide läinud, ma ülimat olevust ei usu. Pole minuga midagi uskumatult halba ka juhtunud, kui olen vandunud või ,,jumala nime ilmaasjata suhu võtnud". 5. LISAÜLESANNE filosoofia eriala üliõpilastele jt filosoofiast huvitatutele: Lugege Cantenbury Anselmi eesti keelde tõlgitud teksti Proslogion (selle leiate Akadeemiast no 9, 1991) ja andke tema jumalatõestusele argumendi kuju. Kaitske või kritiseerige seda argumenti. Canterbury Anselmi mõtles: Kui vaatame endasse, leiame, et meil on olemas täiuslikust olendist idee. Me suudame mõelda (ja mõtlemegi) olendist, kes on suurem ja täiuslikum kui ükskõik mis muu, mida suudame mõelda. See on idee olendist, kellel on kõik positiivsed omadused, kõikvõimalikud "täiused". Kuid olemasolemine ise on samuti täius, positiivne omadus: hea asi, mis on olemas, on parem ja
6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Anti-essentsialismi järgi ei ole kunsti võimalik (ega ka mõttekas) defineerida. Institutsionaalne kunstiteooria ütleb aga, et saab ikka küll ja et „kunstisus“ ei pea olema silmaga nähtav omadus, vaid objekti seos millegagi. Institutsionaalne kunstiteooria iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1) Formaalne ja mitte-formaalne Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! 2) Nn „Wollheimi dilemma“ Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes
moodustis jne. Epigenees absolutiseeris arenemise väideti, et organism tekib sügoodist pideva muutumise, arengu teel - algmaterjaliks on diferentseerumata (eristumata) rakud, midagi pole enne valmis. Organism ja tema elundid tekivad ontogeneesi vältel uuesti ja omandavad aeglaselt oma lõpliku kuju. Niisuguse õpetuse rajajaks oli umbes 350 a. e.m.a. Aristoteles. Leidke tänapäevastele teadmistele tuginedes, mis oli preformismi ning epigeneesi toetajate arvamustes väära. Kritiseerige neid vaadete süsteeme. Seejärel püüdke leida, millised tollased seisukohad leiavad toetust ka tänapäeval. Kommentaar Paljunemine 18. Tänapäeval on levinud arusaam, et isendi areng on informatsiooniliselt programmeeritud, preformeeritud (geenid). Areng ehk epigenees toimub siis genotüübis kodeeritud info alusel. Seega toetab "millegi" ehk geenide olemasolu preformismi ning arengu üldine toimumiskäik, "uue loomine" epigeneesi. KÜSIMUS Paljunemine 19.
7 KUIDAS TOIME TULLA TEISTEGA, KUI TE TEATE TEMA MEESKONNAROLLI? Meeskonnaroll Püüdke ... Ärge ... INNOVAATOR (IN) ... sööta neile ette küsimusi ... lootke neilt tavapärast ega ja probleeme ja ergutage kritiseerige nende ideid, mis neid oma ideedega lagedale pole otsekohe rakendatavad. tulema. KOORDINEERIJA (KO) ... püüdke saavutada nendega suheldes pealtnäha üht, aga ... käsitleda nendega tegelikult hoopis teist eesmärki
James F. stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemustest, siis kaob meil alus õhutada neid elamis-eksperimentidele. 13. Kritiseerige Milli vabadusprintsiipi! Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimene põhjustama kahju teistele (??) Mill käsitleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: „... Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil – nimelt enesekaitseks.“ Mill vaatleb kasu
osalevad spordis, on valmis võtma enda kanda Koodeksis määratletrud vastutuse. puhul. Ent siis tuleb põhjendada miks seks peab (alati) olema personaalne. Võib-olla siis kui ta vägistab. Ent klient ei ole vägistaja. b. Pole tõsi, et klient ei hooli prostituudi soovidest. Klient ei rahulda 41. Selgitage vähemalt kolme liiki pornograafidefinitsioone ja kritiseerige neid. 1.Tulukesksed määratlused - Pornograafiakäsitlused mis keskenduvad kasu ja tulu mõistetele pornograafia loomisel tema seksuaalseid soove, kuid klient rahuldab tema soovi raha järele. See pole küll vastastikune nauding, millesse spontaanselt satuti, vaid erinevate hüvede kalkuleeritud vahetamine. Aga see ei ja/või levitamisel. NB! Mõned eeldavad, et pornograafia on moraalselt halb ning tulu teeb seda veel halvemaks. Teised on neutraalsemalt meelestatud
sobiv, võib märksõnad kirjutada paberile kastidesse või ringidesse. Leitud märksõnad ühendage nooltega, leides võimalikult palju seoseid. Igale noolele kirjutage selle seose iseloomu kirjeldav tegusõna sisaldav fraas. Ühest märksõnast võiv väljuda või sisse tulla mitu noolt. Mõistekaart, kus kõik märksõnad on kõigi märksõnadega seotud, on mõttetu. Olge loominguline. Ärge kritiseerige teiste grupiliikmete mõtteid, vaid vajadusel arendage neid edasi. Merlecons ja Ko OÜ 263 NUMBRITE SÜSTEEM Tööleht A 1 = 2 = 3 = 4 = 5 = 6 = 7 = 8 = 9 = 0 = Merlecons ja Ko OÜ 264 NUMBRITE SÜSTEEM Tööleht B 1 = 2 3
peatükk). – vältige enda eksitamist „teiseste“ probleemide või käitumisviiside poolt. - Kuidas me tuleme toime tüüpiliste segajatega tunni iseseisva õppimise faasis (2. peatükk, - Võimalusel „kritiseerige“ õpilase käitumist privaatselt, või juhul, kui peate seda tegema alates lk 64). avalikult, siis tehke seda vähim sekkuval, lühidal ja lugupidaval viisil. Võtmeküsimus, mille peame esitama, on: „Kuidas ma saan tarbetut jagelemist või probleeme
annaabi.ee 
