Flussnamen a; -e die Doonau aber der Rhein, der Main, der Neckar,der Don -e : die Liebe, die Katze aber der Junge, Löwe -t die Stadt aber der Staat -ei;-heit;-keit;-schaft;-ung : die Übung -age;-ät;-anz;-enz;-ie;-ik;-ion die Antartik NEUTRA Farbnamen das Rot das Blau Hotels,Cafes,kinos das Cinamon, das Dorpat Chemische Elemente: das Gold, sad Silber Buchstaben,Sprachen das Ypsilon, das Deutsch Kontinente,Länder,Inselnt,Orte, das Kleine Põlva Aber der Irak, die Türkei, Die Schweiz,die Krim, Die Antarktis, der Balkan, die Lausitz -chen;-lein Das Tischlein, das Mädchen Substativiere Infinitive: das Lesen, das Sprechen Mit Ge- das Gemüse, das Gebirge -ett;-il;-ma;-o;-um das Kabinett, Das Drama, das Konto
valitsusasutuste kaudu. Rahvas-Kõrgeima riigivõimu teostaja hääleõiguslike kodanike kaudu: riigikoguvalimised, rahvahääletused. Vabariigi President-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus- riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. õiguskantsler-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele
kohalikele oludele sobivad kartulisordid Avaldas artikleid aiandusest ja puuviljakasvatusest Pööras erilist tähelepanu õunasortide aretamisele Lossitiikides oli vääriskalakasvandus Hobusekasvatus tori hobusetõug Tori hobune Lõpuaastad Krahv Fr. Berg suri 22. märtsil 1938. aastal Maeti Sangaste kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi `Sangaste ` rukkipeade kujutisega Töid Aus Petersburg nach Poti (1879) Tagesbuchblätter aus der Krim (1885) Roggenzüchtung (1888) Das Auswintern des Getreides (1891) Die Bearbeitung des Ackerbodens (1892) Ertragreiche Kartoffelsorten (1894) Kunstsõnnik talupõllul. Postimees, 7. august 1901 Kalakasvatamine (1909) Autasud 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi `Sangaste' eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ` Sangaste' eest Üle venemaalise majandite Organisatsiooniline kuuluvus
kesk_k_üte lülitati sisse, kap_p_ki tassiti tuppa, panin metal_l_raha plekk_-k_arpi, mait_-_sev lil_l_kapsas, sõime kirs_s_e, kuulsad meresõit_-_jad, hüp_-_lesime Täida vajaduse korral lüngad. 1. Klassis peab valitsema töine õhkkond. 2. Jälle kerk..-..is uus modernne hoone. 3. Sain oma käitumisega plus..s..punkti. 4. Kompromis..s.liku lahenduse leidmine võttis aega. 5. Vihm rabistas vas..-..tu plekk-katust. 6. Krim..-..lane sõitis Kiievisse. 7. Reibas marss.... tegi kõigil tuju heaks. 8. Kesk.k...oolis tuleb meil pal..-..ju õppida. 9. Meile kingiti vanaaegne vask...p.ann. 10. Hom..-..ne konkurs.s... teeb mind ärevaks. 11. Vil..-..jandis on rip...p.sild. 12. Ma ei söömud karamel..l.kisselli, ehk..k..i see meeldib mulle. 13. Imet..-..lesin loomaaias suuri kas...-.lasi. 14. Allikavesi on kristal..-..jas. 15. Kon...n.gi tundis kevadest rõõmu. 16. Varas ei kartnud kon..-..gi minna. 17. Elus
A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi B) Erakonnasüsteem kindlustatus pole väga suur. 4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põhimõtted ja selgita nende sisu: * Kõigi hääl on võrdne, kõigil on samad õigused ja võimalused hääle andmisel * Salajased, igaüks hääletab eraldatult * Osalevad kõik kellel on hääletamise õigus, hääletada saavad täisealised, kes ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud. * Regulaarsed, toimuvad iga teatud aja tagant 5) Selgita majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi erinevust. Kumb süsteem kehtib Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem on õiglasem kuid raskem, kehtib Eestis. Majoritaarsel valimissüsteemil võidab see, kes saab enam hääli. Näiteks USA-s on kasutusel selline süsteem. 6) Arutle, kas erakondadesse kuulumise ja valimisaktiivsuse langus arenenud
Krahv Fr. Berg suri 22. Second level märtsil 1938. aastal Third level Fourth level Maeti Sangaste Fifth level kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi `Sangaste ` rukkipeade kujutisega Töid Aus Petersburg nach Poti (1879) Tagesbuchblätter aus der Krim (1885) Roggenzüchtung (1888) Das Auswintern des Getreides (1891) Die Bearbeitung des Ackerbodens (1892) Ertragreiche Kartoffelsorten (1894) Kunstsõnnik talupõllul. Postimees, 7. august 1901 Kalakasvatamine (1909) Autasud 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi `Sangaste' eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ` Sangaste' eest
1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja.
2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Vaadake hoolega, muidu võib juhtuda, et kaks
kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi presidendi pädevus-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus-riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. Õiguskantsleri pädevus-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks,
2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. 5) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip - Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. 6) Poolte võrdsuse printsiip - Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikus vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne.
ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreeritust, üleelamisi, ebakindlust, reputatsiooni kaotust jmt. Mor. kahju ei pea alati rahas hüvitama- kohtu poolt fakti tuvastamine. Avalikkuse printsiip PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo. põhimõte). Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskaitsesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadustest lähtudes. Vrd
Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip PS § 12 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse 6. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses Kohus on sõltumatu Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid
äriühingu koristaja paneb kuriteo toime, siis võib selle rikkumise üle kanda jur isikule. Ehk iga töötaja kuritegu on pmst üle kantav jur isikule. Briti teooria probleem on et ta on kitsas ja väheefektiivne, kui meil on globaalselt tegutsev korporatsioon kus on 10 000 töötajat ja 1000 juhti ja öelda, et äriühingu tegevus on samastatav ainult 3-4 juhatusse kuuluva liikmega on vale.Näide: laevafirma juhtum USA mudel- liiga lai et ettevõttel ei ole võimalik krim vastutust vältida. Seetõttu on proovitud välja töötada uuem mudel – tänapäeval võib rääkida 2-st peamiselt alternatiivist: Karistusõigus II.osa 1. laiendatud indentifikatsiooniteooria- iga jur isiku töötaja võib tuua kaasa jur isiku vastutuse, vaid juhul kui see töötaja poolne kuritegu on aset leidnud juhtkonna poolse hooletuse tõttu. Kui on tuvastatud rikkumise toime pandud isik siis tuleb
*kostja- isik, kelle vastu on kohtule esitatud hagi *apellatsioon- kaebus maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule *kassatsioon- kaebus ringkonnakohtu otsuse peale Riigikohtule või väärteokaebuse asjas maakohtu otsuse peale Riigikohtule *kohtunik- sõltumatu ametnik, kes juhatab kohtutööd (vastav haridus, ei tohi olla karistatud) *õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes kontrollib põhiseadusele vastavust *kaasistujad- kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õigusi omav krim. lahendav isik *bürokraatia- ametnikkond, kes tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega *NAK- nooremallohvitseride kursus *reservarmee- riigi kaitsejõudude põhijõu moodustavad reservis olevad sõjaliselt väljaõpetatud üksused *KAPO- Kaitsepolitsei (teabe kogumine & töötlemine)
Civil Procedure 1. tsiviil-, kriminaalmenetlus – civil procedure, criminal procedure 2. kohtuprotsess (toimingud kohtus) – trial, court proceedings, hearing a case 3. riigi nimel – in the name of the state 4. kriminaalsüüdistust algatama – to bring a criminal action 5. hagi algatama, kohtusse kaebama – to sue, to bring an action against smb 6. süüdistaja - prosecutor 7. ohver - victim 8. süüdistatav, kaitsealune (krim.) – defendant, the accused 9. väljaspool mõistlikku kahtlust – beyond reasonable doubt 10. süüd tõestama – tp prove the guilt 11. süüs kahtlema – to doubt the guilt 12. vabadusest ilma jätma – to deprive of freedom 13. lubatavad (vastuvõetavad) tõendid – admissible evidence 14. lubamatud tõendid – not admissible evidence 15. leidma kuriteos süüdi olevat – to find guilty of the crime 16
1. tsiviil-, kriminaalmenetlus civil, criminal procedure, proceedings 2. kohtumenetlus (toimingud kohtus) court proceedings 3. oma seaduslikke õigusi jõustama enforce legal rights 4. kriminaalasja/süüdistust algatama/esitama start criminal action against, bring criminal charges against 5. süüdistaja prosecutor, prosecution 6. ohver victim 7. süüdistatav, kaitsealune (krim.) accused, defendant 8. väljaspool mõistlikku kahtlust beyond / without reasonable doubt 9. süüd tõestama prove guilt 10. süüs kahtlema doubt guilt 11. kahtlusalune suspect 12. süütuse presumptsiooni printsiip principle of presumption of innocence 13. õigus vaikida right to remain silent 14. rahatrahvi määrama impose a fine 15
Igaühel peab olema võimalus oma kohustust täita. Kui on erinevad arvamused- üks juh liige esitab p avalduse, aga teine juh liige leiab, et see pole õige, on v-o ajutine makseraskus. Kas teine juh liige võib minna ja võtta selle p avalduse tagasi kohtust? Kui seda jaatada, kas esimene juh liige ei võiks järgmine päev uuesti esitada? Mõistlikum tõlgendus- kui üks on esitanud, ei saa teine võtta. Kui üks juh liige on nõrganärviline ja kardab krim karistust, aga nõukogu ega juh teised liikmed ei ole sellega nõus. Mida võiks jur isik ette võtta, et vältida seda, et avaldust hakatakse menetlema? Kas nõukogu võiks juh liikme tagasi kustuda? Võiks küll. Kas see võtab p avalduse tagasi? Kui enam ei ole juh liige ja ei ole võimalik uuesti esitada, ei ole p välja kuulutatud, siis võib avalduse tagasi võtta. Tagasivõtja riskib sellega, et juhul kui on püsiv maksejõuetus ja tema võtab kellegi teise pool
(Rätsep 2002: 72) Edaspidi ilmuvad Rootsi laenud, mis on jagatud kahte gruppi: eesti rootsi ja riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast
Rooma kodaniku staatuse mõiste. Õigusvõime Õiguslikult vaadatuna olid täisõiguslikeks subjektideks vaid Rooma kodanikud. Rooma kodanikus sai sündimisega, esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, Rooma kodaniku poolt orja vabastamisega, Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodakondsus kaotati orjusse sattumisega eriti vangi sattumisega; kui rooma kodanikule määrati raske krim karistus ühes pagendamisega. Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks ja vabakslastuiks. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune staatus.1.vabaduse seisundi staatus, kodakondsuse seisundi staatus, perekondliku seisundi staatus. Kui isik kaotab vabaduse seisundi siis kaovad ka ülejäänud seisundid. 12.Teovõime mõiste. Teovõime piiramine Teovõimele avaldab mõju inimese iga ja alaealisus, viimane oli ka kõige sagedasem teovõimetuse juhtum Roomas
Periodiseerimine pole absoluutne, ühes valdkonnas võivad toimuda kiired muutused ja teine võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused: Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu) Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene,
Kindlasti on kodutud, kel üldse eluase puudub. Neid nimetatakse ka absoluutseteks kodututeks või 1 taseme kodututeks. Meedias näidatakse kodutu all ainult neid tänavakodutuid. Kindlasti kodutud inimesed, kes elavad ajutisel pinnal, turvakodus, varjupaigus. Kes elavad ajutise kasutusõigusega elamispinnal, nt üüripinnal. 30-60 protsendil kodututest esineb mingi psüühiline häire. Eestis võiks nimetada eksvange, kes pole enda kodulinna tagasi pöördunud. Ca pooltel eesti kodututel on krim taust vähemalt korra vangis olnud. Inimesed, kel sunnitud eluasi ühikad. Lõpus ka kes elavad eluasemel, kus suhted teistega on väljakannatamatuks läinud, või on elamistingimused väljakannatamatud või on inimene avaldanud kindlat soovi eraldi elama hakata. Eesti jaoks need viimased variandid ei ole nii väga kodutud, aga kui inimesel puudub turvatunne. Teooriad, mis seletavad kodutuse pärinemist. Ühed teooriad, mis pööravad tähelepanu
Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt, Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae ülesanded: hoolitsemine linna sissetulekute eest, heakord, linna kindlustamine ja julgeolek, kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Oma linna huvide kaitse teiste linnade ja maahärrade eest, kiriku ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja tõbiste ülalpidamise korraldamine. Jälgiti riietumist vastavalt seisusele. Kohtuvõim: esialgne kriminaal-, tsiviil-, administratiivasjad rae käes. Krim. ja admin. asjades rae otsused lõplikud, tsiviilasju võis edasi kaevata Lüübekisse / Riiga. Koostöö: edaspidi läksid asjad kohtufoogtide kompetentsi. Kohtufoogt koos abilise ja sekretäriga moodustasid alamkohtu, lõpliku otsuse langetamise õigus rael. Seega suhted olid kahte moodi: valitsejatega ja kirikutega. Linnaõigus on meie mõistes mitte süsteemne-palju lünki. Kui me räägime 13. saj, siis tuleb
III Rooma idee (1453.a.Ivan III ahal, kui valitses veel Tatari-mongoli aeg (1223-1480 Vaiksest ookeanist Dneprini)). 16. Sajand: Kaasani ja Astrahani khaaniriigid ning Siber; Romanivite periood (1598 - 1917): Õigeusklik ja Euroaasia maailmariik (kõok slaavlased ja õigeusklikud, nig tsinfishiidide territootium). 18 sajand Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala, Kaspia äärne, Aasov, 3 Poola jaotust (Ukraina, Valgevene, Leedu); 19 sajand Türgi alad (Novaja Rossiha, Krim, Besaraabia), Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kaug-Ida. Alaska; 20 sajand. Mandzuuria. Mõjusfäärid (Mongoolia, Burjaatia, Afganistan, Põhja-Pärsia, Balkamid. Ida- Põhja Ookean Preisimaa Atlandi Euroaasia Vaikne ookean Kaug-Ida Balkanid Mandzuuri Pärsia
- PS § 78 p 7 - PS § 78 p - PS § 78 p 3 ja 4 - Riigikatse kõrgeim juht, sõjaseisukorra - PS § 78 p 5 juhtimine ja sõjaseisukorra - PS § 78 p 9 väljakuulutamine - PS § 78 p 8 - PS § 78 p 10 Kohtuvõimu alane: PS § 78 p 19 (armu andmine) ja 20 (õiguskantsleri krim. vastutusele võtmine) IX VP ja Riigikaitse Riigikaitse – riigi põhifunktsioon, algfunktsioon 9. Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud organid PS § 51 Riigikontroll Sätestus on PS 15 peatükk PS § 132 PS § 134 RK pädevus: teostada majanduskontrolli, kontrollida riigivara kasutamist ja säilitamist ning riigieelarve täitmist (PS § 135)
Eksam kirjalik, 2 küsimust, 1 suurem nt Haag Visby ja Hamburgi reeglite võrdlev analüüs (vt helesinisest raamatust!), teine kas defineerimine nt merivõlg, kuidas nad jaotuvad klassideks. 10.detsember 17.00 teine aeg jaanuaris 14.jaanuaril kl 17. Avaliku mereõiguse osa- raamatust pole vaja, meil on kaubanduslik osa hetkel käsitlusel. 24.11.2007 Vara merepäästest Elu päästmine on kõigi meremeeste ja rannavalve kohus. Kui laev ei lähe appi hädalistele - laevakaptenile krim karistus. Tsiviilis - inimelu pääste merel tasuta. Vara päästmine meres - no cure - no pay selle suhtes kehtiv leping, vt separaat Lloyds. 1. Vara mp nõuete kohta käiv konventsioon sõlm Brüsselis 1910. Kui midagi pole päästetud, ei tule ka päästetasu maksta, ehk kui päästetud, tuleb maksta p tasu. 2. Konv, jagati meile laiali, vara merepääste 199.a rv konventsioon - pole juristi tõlge Kuno Laur tõlkis
Süüteo toimepannud: 1. eesti kodanikud 2. välisriigi kodanikud 3. kodakondsusetud isikud (nii FI, kui ka JUR). Aga on isikud, kellele laienev diplomaatiliine immuniteet, menetluslik immuniteet või indemniteet. Seega PS ja RVL on ettenähtud (nt. RK liikmed, VP, Riigikohtunikud, kohtunikud jne) menetluslik immuniteet, nende kohta ei või menetlustoiminguid algatada, kuni selleks ei ole luba (ei ole võetud nendest immuniteedi). Kaasaja KriM järgi ei ole vaja kriminaalmenetluse algatamist (vanasti oli vajalik määrus; algatati). Praegu esimene menetlustoiming tähendabki algatamist. Esimese astme kohtuniku immuniteet ja indomniteet (maakohtunikud) on seotud Riigikohtu üldkogu otsusega (teeb ettepaneku VP-le nimetamiseks ja tema ka, kui on põhjus, annab luba menetluse alustamiseks). Teist kohtunikku nimetab ametisse RK VP ettepanekul ja menetluslikku immuniteedi võtab ära RK enamus oma otsusega
tingimused, siis selle elutegevuse sisu avab kõige paremini elulaadi mõiste, mis hõlmab inimeste elutegevuse kõiki olulisi külgi väljendab inimeste eksistentsi realiseerunud sotsiaal-majandliku tingimuste komplekti. - Isiksuse kriminoloogiline uurimine isiksus on oma elulaadi, elutegevuse produkt. Elulaad vormib isiksust, nagu sotsiaalne ruum kujundab aktiivselt elulaadi. 6. Dokumentide sotsioloogiline analüüs. Lk. 45-51 krim üldk Dokumentide analüüs Pärast vaatlust üks võimalus hakata dokumente analüüsima oluline see et dokumendi mõiste on sotsioloogias mõnevõrra erinev, mida dokumentideks tavaliselt nimetatakse. Nagu vaatlus, nii võib ka dokument esineda sotsioloogilise uuringu alginformatsiooni põhiallikana. 6.1. Dokumentide mõiste ja liigid. Dokumendi mõiste sotsioloogias - kõik materjal, kus me saame infot ühiskonna kohta.
Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. Nt president peab parlamendi poolt vastu võetud seaduse välja kuulutama. Peamin valitakse parl või pres poolt. Olul: seaduste elluviimine val poolt. o Õigusemõistmine (kohtud) – teostavad kohtud. Kohtunikud on objektiivselt ja isiklikult sõltumatud ja alluvad ainult seadusele. EV-s mõistab õigust ainult kohus. I aste – maakohtud vt läbi tsiv/krim/väärteoasju, haldusk haldusasju. II aste vt ap korrast I astme lahendeid, III aste kass korras. o Seadusest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus – õigusriigis tohivad täidesaatvad organid sekkuda kodaniku ellu, kui nad on selleks volitatud. Oluline, et nad seadusest täpselt kinni peaksid. o Õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt – peab garanteerima seaduslikkuse printsiibi täieliku realiseerimise
annaabi.ee 
