Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeka klassikalise perioodi ja hellenismi võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klassikalisel, polis, linnriik, hellenismiperiood, valitsesid, monarh, müsteeriumid, linnriike, hellenite, kommete, kunst, polised, linnriigid, riigikorraldus, makedoonia, monarhid, võimuorgan, alluma, auahne, temale, jääks, kodanikele, kodakondsus, seonduv, esmatähtsad, liitvad, usupidustused, jumalaga, isiklikku, surematus, igavene, aphroditetMillised muutused toimusid Kreekas hellenismi ajal? Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Missugused muutused toimusid Kreekas hellenismiperioodi ajal? Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. Aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud. Näiteks Issose lahingus 333
Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr. Aleksander Suur täitis Pärsia vallutamisega oma isa Philip II plaanid ja lõi suure impeeriumi, mis ulatus Indiani ja hõlvas ka Egiptust. Hellenismi perioodil levis üle vallutatud maade kreeka keel, religioon ja kultuur. Nii kestis see peale Aleksandri surma kuni 323. a e kr, kui roomlased hakkasid tema loodud impeeriumit lammutama. Kumb oli siis hiilgavam? Polis vs kuningriigid Klassikalises Kreeka ajastul oli polis tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriigid püsisisd ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Klassikalisel perioodil paiknes tavaliselt polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud
haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr). 6.sajandil tekkis Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis allutas endale ka Kreeka linnad Väike-Aasias ning võttis siis suuna ka Balkani vallutamiseks
üsna kreekapärase üldilme. Levis a arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kaugemal ida pool jäi kreeklaste ja kreeka ehitiste osatähtsus küll väiksemaks, kuid teatud määral ulatus see kõik ka Mesopotaamiasse ning mõneti isegi Kesk-Aasiasse ja Induse kallastele. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktili selt piiramatu vaid Makedoonias pidid nad tosiselt arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoone lisi ja luksuslikke losse ning ümbritsesid end toretsevate õukondadega. mis koosnesid peamiselt kreeka-makedoonia ülikutest. Seejuures võtsid nad meelsasti eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt. Nad hakkasid alluva telt nõudma
sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismi period 338-30 aastat eKr Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm
Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus palju üle idamaistelt eelkäijatelt · linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused · orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse
· uute linnade rajamine, tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias, · kreeka kultuuri levik Vahemere idaossa levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel, · kreeklaste enda elukorralduse muutumine ning idamaiste mõjude suurenemine. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis kaotas hellenismiperioodil oma tähtsuse. Suurriike hakkasid valitsema kreekamakedoonia päritoluga ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, ainult Makedoonias pidid nad arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoonelisi ja luksuslikke losse, mille juurde kuulusid toretsevad õukonnad. Monarhid hakkasid alluvatelt nõudma jumalikku austust ning
323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ning sellega likvideeriti üle kahe sajandi neid maid valitsenud Pärsia impeerium. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorralduses muutus see, et polis kaotas senise tähtsuse, asemele tulid monarhid ning sealsed linnad muutusid kaubanduskeskusteks, piirkonna areng oli tohutult suur. Muutus ka sõjaväekorraldus, kui ennem olid riiki kaitsnud kodanikud siis nüüd palgati palgasõdurid, seepärast loodi eelnevast erinevalt ka sõjaväeasulad. Kirjanduses: teater kaotas tähtsuse ning esiplaale kerkis luule, poeedid. Teaduses eriharude eraldumine. Teaduse võimas areng ja spetsisliseerumine võimaldas saavutada paljudel aladel silmapaistvat edu
lootis, et Philipposel õnnestus hellenid taas ühendada. Ateenale see aga ei meeldinud. Kõnemees Demosthenes kutsus kõiki üles kerkiva ohu vasti. Ta väitis, et Philippos on hoopis orjastaja. Selle tagajärjel moodustus suur Makedoonia-vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga, kuid 338 eKr sai nend esõjavägi hävitavalt lüüa. Philippos kuulutas end juhiks ning oli lõppenud Kreeka linnriikide iseseisvus ja klassikaline ajajärk. RIIK JA ÜHISKOND Kreeka polis Tüüpiline kreeka linnriik (polis) oli üsna väike koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikke oli maksimaalselt 30-40tuhat. Erandid olid vaid Ateena ja Sparta paarisajatuhande elanikuga. Riiki juhtisid kodanikud ehk kõik vabad põliselanikest mehed. Osades polistes nõuti kodanikult ka piisavat jõukust, et omada jalaväelase täisvarustus ja olla suuteline riiki kaitsma. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mille otsust loeti lõplikuks. Eksisteeris ka rikastest koosnev nõukogu
Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas
kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks · Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas · Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kultuur 2) impeeriumi lagunemine Aleksander Suure surma ja diadohhide (Aleksander Suure väepealik) sõdade järel. Kujunesid kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja
Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest: · ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud, st lossivalduste asemel tekkinud linnriikides oli vöimalus ka rahval riigi korralduses kaasa rääkida. · riigiasjade vahetul korraldamisel ei kasutatud kirja sellises ulatuses nagu varem lossides lineaarkirja. Kreek-Pärsia söjad Pärsi riik (kujunes 6. saj eKr) vallutas Väike-Aasia lääneranniku, kus olid ka hellenite linnad. Asusid vallutama Kreekat. Toimusid järgnevad lahingud: 1. Maratoni lahing, 490 eKr, kui Pärsia kuningas Dareios saatis oma laevastiku üle egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased vöitsid. 2. Termopüüli lahingus, 480 eKr, tungis Dareiose järglane Xerxes, kes liikus foiniikia laevastiku toetusel piki Egeuse mere pöhjarannikut, vallutades Pöhja- ning Kesk- Kreeka. 3. Salamise merelahing, 480 eKr, kus kreeklased said otsustav vöidu. 4
Spartalased lõid suhted pärslastega ja nii hankisid endale võimsa laevastiku, millega purustasid ateenlaste oma. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. Hellenismi periood (338-30 eKr). Sellest täpsemalt konspekti lõpus. 1 RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid, kus domineerisid aristokraadid (kr. k parimate võim), nimetati aristokraatlikuteks. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-
Tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale. Kreekas tundis iga inimene elemetaarsel tasemel kirja KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a eKr. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erladasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad.
(tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes:
(tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes:
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal)
HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud
rahumeelne kultuur / loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks / hävines u. 12.saj eKr Trooja sõja tõttu 2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt / Kreeka asustus laienes (Egeuse meri Kreeka sisemereks) / kangelasajastu (müütide kujunemine, temale tänu Homerose eepostele (Ilias / Odüsseia) 3) Arhailine ajajärk: 800-soo eKr / 800 eKr tähestiku loomine / tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas / käsitöö, kaubandus, meresõit / polis linnriigid Vanas-Kreekas (Ateena, Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne 4) Klassikaline ajajärk: 500-338 eKr / Kreeka-Pärsia sõda / Peloponnesose sõda / makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise
välja. Nii tekkis esialgu mitu teineteisest pisut erinevat kohalikku tähestikuvarianti ja nende ühtlustumisel 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. See leidis peagi küllalt laialdast kasutamist. Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus
välja. Nii tekkis esialgu mitu teineteisest pisut erinevat kohalikku tähestikuvarianti ja nende ühtlustumisel 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. See leidis peagi küllalt laialdast kasutamist. Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus
Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus.
(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. · Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid. Olulisel kohal oli ka härg, kes oli selle aja tähtsaim kultusloom. · Mükeene oli ühiskonna- ja kultuuritasemelt Kreetast nõrgem. Küll aga olid nad sõjaliselt väga tugevad (hobused ja sõjakaarikud).
Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion.Teaduskeskuseks sai Aleksandria.Lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus.Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid
Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia. Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune. KUIDAS VALITSETI POLISEID Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polis - (kr.k. linn) oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Suuremad polised: Argos, Ateena, Delfi, Sparta. Rahvakoosolek - Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu.
kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustatud, nende ümbert puudusid linnad; freskodel domineeris sõjatemaatika; skulptuuriteosed puudusid, ainsaks erandiks olid nn Lõviväravad; lossis paiknesid ruumid korrapäraselt ja lossi ümbritsesid kükloopilised müürid. Ateena ja Sparta linnriikide iseloomustus · Sparta asus Lõuna-Kreekas Lakoonika maakonnas. Nad olid dooria päritolu. Ainus polis mis hõlmas kahte maakonda. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ja nad täitsid preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem, kus seitsmendast eluaastas elasid poisid kodust eemal rühmades, tegelesid sõjaliste harjutustega. Tööd ei pidanud spartiaadid
peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul-
· Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia (poistearmastus). · Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena. · Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist. · Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest. Kreeka linnriik 1.Polis Kreeka linnriik a. Tunnused: · Ühe piirkonna kodanike kollektiiv. · On sõltumatu (ühtne riik puudus). · Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel. b. Näited: · Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 40 000 elanikku). · Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps. · Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised. c. Kodanikud:
vähenes drastiliselt. /.../ Kui Mükeene perioodil olid Kreeka lossid oma materiaalselt kultuurid täiesti võrreldavad Süüria ja Palestiina keskustega, siis nüüd oli vahe tohutu. /.../ Samas hakati Kreekas, nagu mujalgi Vahemere idaosas, XI sajandist üha enam kasutama rauda. Otsustavat mõju ühiskonna arengule raua kasutuselevõtul aga esialgu ei ilmnenud. /.../ Olgugi et erinevad murdegrupid olid teatud määral ümber paiknenud, oli Kreeka asustatud sama rahvaga kreeklaste ehk hellenite poolt. Veidi hilisemates eepostest tuntud kangelaspärimus näitab, et rahva hulgas püsis mälestus Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. /.../ On põhjust arvata, et ,,tumedal ajajärgul" leidsid aset olulised muutused Kreeka ühiskonna struktuuris. Mükeene perioodi bürokraatlikult korraldatud hierarhiline lossiühiskond oli kokku varisenud ja ilmet võtsid varasemast erinevad ühiskondlikud suhted. Järgnenud arhailisel perioodil
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud
-Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega
776. a. eKr hakati korraldama iga nelja aasta tagant olümpiamänge. Kreekas sai nüüd alguse kolonisatsioon. Kreekas hakkas tekkima kaubanduse areng. See tekitas vajaduse kindla korra järele. Hakati raha müntima ja tekkis linnriiklik korraldus. Tähtsaimad linnriigid olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Mitmetes linnriikides tekkisid seadused(kindlamad piirjooned). Omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Sparta *Karm sisekord *Võimsaim linnriik Ateena *Mõõdukas sisekord *Demokraatlik riigikord (tänu Solonile) Klassikaline periood (500-338 a. eKr) Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 a. eKr) Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul langesid 6. sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla. Pärsia kuningas Dareios korraldas sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Kümne aasta pärast Pärsia uus kuningas Xerxes tungis oma hiigelväega jälle Kreekasse. Sparta
ühendab iisraelaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla, tekkis Iisraeli riik. Kuningas Saalomon, Taaveti poeg, rajas pealinna Jeruusalemma iisraellaste jumala Jahve templi. Peale Saalomoni surma lagunes Iisrael põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. 586 a eKr purustas Nebukadnetser II Jeruusalemma, hävitas Jahve templi, enamus saadeti Paabeli vangipõlve. Juudid on Jahve kummardajad. Jahve e. Jehoova. Vana- Testament:iisraellaste ajaloo, religiooni, kommete ja seaduste põhiallikas. Juudid uskusid ja usuvad praegugi, et on vaid 1 tõeline jumal, kelle nimi on Jahve, kõik teised kuulutati ebajumalateks. Jumal olevat loonud inimese oma näo järgi. Iseendid pidasid juudid jumala valitud rahvaks, kelle esiisa Aabrahamiga sõlmis juba Jumalaga lepingu, mida hiljem uuendas Mooses. Seda tunneme 10 käsu all. On piibli vanim osa. Umb. I a.tuh keskpaigas eKr kujunes välja tõeline ainujumalakultus-monoteism. Prohvetid olid tulihingelised monoteismi
annaabi.ee 
