Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeka ehitusmälestised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dooria, hera, propüleed, ehitusmälestised, templeid, antiikkreeka, olümpias, meisterlik, arhitektuuriline, joonia, aasia, dipteer, antiikajal, maavärin, kuulsaimad, kreeklased, pärslased, asunud, skulptuurid, riigimees, periklese, algatusel, taastama, partheoni, athenale, talastik, parthenoni, erechtheionKõige varasemad kreeka templid olid valmistatud puidust ning neid pole säilinud. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj. eKr. Ehitusmaterjalideks olid liivakivi ja marmor. Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati Apollonile Korinthoses tõenäoliselt 7. saj. eKr. Sellest on säilinud vaid üks nurk talastiku ja 5 sambaga ja paar eraldiseisvat sammast. Lõuna- Itaalias on aga dooria stiili näiteid paremini säilinud. Nt Hera ja Poseidoni tempel Paestumis. Hera templi sammaste entaas on suurem ja sambad asetsevad hõredamalt, kui hiljem ehitatud Poseidoni templil. Viimase eriosade suhted sarnanevad juba klassikalise ajastu templitele. Olümpias asub Zeusi tempel, mis on 64m pikkune peripteer (seda ümbritseb üks rida sambaid). Selle skulpturaalne kujutis oli meisterlik. Joonia stiil kujunes välja 6. saj eKr Väike-Aasia rannikualadel. Selles stiilis on Artemise tempel Efesoses. See on dipteer (seda
sammast),millest arenes välja tempel Templid Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiilis Üks paremini säilinud antiikkreeka eihtisi Zeusi tempel Asub Olümpias Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel Ephesoses (tänapäeva Türgis)
Kreeka arhailise ja klassikalise ajastu ehitusmälestised. Arhailine ajastu Kõige vanem on Apolloni tempel - Säilinud mõned sambad ja alus - Dooria stiilis - Asub Korinthoses Hera Tempel - Asub Paestumis - 2 templit [ suurem neist on nn. Poseidoni tempel või Hera tempel nr. 2. ] + [Hera tempel] - Mõlemad on dooria stiilis peripteerid. Zeusi tempel - asub Olümpias - ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril. - 64 m pikkune peripteer - on säilinud natuke friisi Joonia stiil kujunes välja 6. sajandil e.Kr. Kõige suurem joonia stiilis tempel Artemise tempel - ei ole säilinud, säilinud on ainult alus. - Efoses - arvatavad mõõtmed on 110x55x20 m. - See oli dipteer(2x sammasrida) tempel. - Seda templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest.
Kuna kultuur arenes saarel siis see kujunes väga omapäraseks, ei rajatud kindlustusi ega linnuseid kun alaevad olid koguaeg merel. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? U. 3000 e.Kr. - 12. saj . e. Kr. Egeuse kultuuri varane ajajärk, -keskmine ajajärk, -hiline ajajärk. 6. Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Tõenäoliselt oli nende religiionis esikohal viljakuse kultus, templeid ei ehitatud. Oli ühiskondlik kihistumine, võimul kohalikud valitsejad. 7. Tuleta meelde mõni oluline ajaloosündmus, mis toimus samal ajal Mesopotaamias või Egiptuses. Maini mõni seal loodud kunstiteos. U. 3000 e.Kr. kui Lõuna- ja Põhja Egiptus ühinevad. Kuninganna Hatsepsuti tempel. 8. Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad? Kreeta saarel polnud kindlustusi ja puudus kõik sõjaks vajalik. Peloponnesose poolsaarel oli see aga kõik olemas. 9
KUNSTIAJALUGU 1.Vana-Kreeka kunsti- ja kultuuriperioodid. Kunst klassikalisel ajastul.(LK 49) Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr, edasi järgnes 3 perioodi : 1. Arhailine ehk vana aeg(600-480 eKr) 2. Klassikaline ehk õitseaeg(480-323 eKr) 3. Hiline ehk hellenistlik aeg(323eKr 30 pKr) Kunst klassikalisel ajastul: 1.Joonia stiil: · tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas · Joonia stiilis sammas on peen ja elegantne ning kogumulje ehitisest tundub kerge ja rikkalik. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega(nagu munavööt, helmisnöör,palmett). Abakus koosneb nn. Rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. 2.arhitektuur:
Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Lossid kindluslossid. Ehituskunst Mükeene ja Tirynsi lossides. Tirnys: 300x100 m suurusel platool. Ümbritses vägev ringmüür. Propüleed: ulatuslik väravehitis, mille kaudu pääseti eelõue. Megaron e. meestesaal: linnuse pearuum; keskel ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast, mis kandsid laepalke. Lahtine eeskoda ja kõrval veel muid ruume. Keskne õu asub pearuumi ees; Kreetas pearuum puudus. Kükloopide müürid - vägevatest kividest müür. Primitiivne võlvimine.
Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja. Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter
kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele. Korintose stiilis katavad kapiteele rikkalikult mitmesugused taimemotiivid.
- ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17 - põhiosad: baas, tüves ja kapiteel c)talastik - alumine osa on arhitraav, ülemine friis d) Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos orderid - Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega
Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva
Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki · Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid
pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel Põhilisi templitüüpe Zeusi tempel Olümpias Templiarhitektuur Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Dooria order Joonia order Korintose order
1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis . Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Joonia templi friis (dekoreeritud hammaslõikega) ja kapiteel.
Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda, rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest köidikutest. Atleedid olid sõdurid, kes kuulusid ülemklassi, kellest sõltus politsei julgeolek. Tööd tegid teisejärgulised kodanikud ja orjad, tänu sellele said noored soosikud end väeteenistusest vabal ajal treenimisele pühendada
mõisted kuuuluvad sinna alla. TEMPEL pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas
Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer, pseudodipteer. (Remmel, 1989) 2. Ehitusstiilid Kreeka templiarhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida jälgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim, mida iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid ka kindlana. Stiili iseloomustab lihtsus ja rangus. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Viimane koosneb kettakujulisest ehhiinist ja ruudukujulisest abakusest ehk plaadist. Friisil on
Kreeka templid olid katusega. Templid olid akendeta. Neid ehitati ristkülikukujulise põhiplaaniga. Lihtinimene ei võinud mõjuva põhjuseta templisse siseneda. Templi sisemust nimetatakse naoseks (cella). Templite ehitamisel järgiti orderit, templi mõõdud on väga kindlates seostes. Stiil lähtub sammastest, mida on kasutatud. Tempel ehitati mäetippu, tempel oli väljastpoolt ilus. Sambad ehitati 3-4 aluse peale. Kokku kasutati 3 tüüpi sambaid: dooria, joonia ja korintos. Dooria sambal puudus baad. Ta koosnes kahest plaadist, üks ruudu-, teine ringikujuline. Dooria on teistest jämedam. Kinnistusribad kannelüürid. Arhitraav kaunistusteta osa Friis kaunistustega osa Doorial jagati friis pooleks. Kõige lihtsam on korintose friis, seal on kasutatud mingit geomeetrilist lõiget. Sammastel kõige enam erinevad kapiteelid. Joonia kapiteelil oli voluut, korintose kapiteeliks on karikas. Templid ehitati kivist, liivakivist ja marmorist
tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- äärmuste ja liialduste vältimine Arhitektuuris levis kolm stiili e orderit: 1
originaalse tsivilisatsiooni 8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, mis tõrjus välja pronksi väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, kus kujunes Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43) Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände 3. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (u. 800 – 500 eKr) tsivilisatsiooni tunnused (õpik lk. 11, otsi õpikust lk. 101-102, kuidas need ilmnesid Kreekas) Põhitunnused: varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, vaimne tegevus
Forum Romanum. Makett Keiser Tituse Keiser Hadrianuse mausoleum triumfikaar Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest. Siis polnud Rooma enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja pidas silmas oma auasjaks lasta ehitada toredaid ja sammaskäikudega väljakuid, nn. foorumeid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste
9) Antiikkunst Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kunst. 10) Tempel ladina keeles templum ,,eraldatud ala". Algselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a. Mesopotaamias) olid lihtsa nelinurkse kavatise ja ohverdamispaigaga ehitised. Iseloomulik Mesopotamia tempel on tsikuraat. Egiptuses (Karnakis, Luksoris) on säilinud Uue riigi aegseid sammashoovide ja saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas rajasid eriti maiad ja inkad suurejoonelisi templihooneid ning maa-aluseid templeid. Ida- Aasias ehitati pagoode, stuupasid ja tsaitjasid. Kreeka tempel (arenenud megaronist) on varieeruva põhiplaaniga, osalt või täiesti sammastega ümbritsetud akendeta hoone, mille lame viilkatus toetub antablemaanile. Samasugused etruskide ja roomlaste templid asetsevad harilikult trepiga soklil. Nt Marduki tempel, Luxori tempel, Karnaki tempel.
Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva
Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiil on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest)
Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju. Valgus pääses templisse ainult uksest Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi) Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid) Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas) Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levin hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi-Tempel Olümpias Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias (109x55x18)
Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreeka arhitektuur sai sel ajal kõige täislikumaks. Seda oli märgata nii hoonete
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal?
Antiikkunst Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst. Tempel pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises.
Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas. Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levis hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega. Ehitised Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel Olümpias. Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias. Ateena Akropol
tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan Vana-Mesopotaamia 4 ajastut Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris.
õu, kasutati võlvimist, sammas sama, omapäraseim suured maaalused hauad (kuppelhauad), kõige suurema kõrgus 13,6m. § 10. Kreeka kunst. Periodiseeritakse: 1. KreetaMükeene periood. 12.saj eKr 2. Tume ajajärk e arhailine periood e Homerose ajajärk. 11.8. saj eKr 3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.6. saj eKR 4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr 5. Hellenismi periood. 4.1. saj eKr Kreeka arhitektuur. Dooria stiil Korintose stiil Joonia stiil Kreeka tempel paiknes kõrgel alaehitisel, mille viimane aste on stülobaat. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Põhiplaanilt oli tempel piklik nelinurk, mis koosnes kolmest osast. Põhiruum naos 'e cella. Antidega tempel. Täiuslikum peripteer. Keeruliseim dipteer. Templitel eristatakse kolme stiili. DOORIA kõige lihtsam, iseloomustus: rangus ja tugevus, sambal puudus baas,
MÕISTED Tähtsaim: templiehitus. Kreeka tempel seisnes ühest või mitmest astmest kosneval alehitisel krepidomal. Tempel oman põhiplaanilt koosnes 3-st osast: Pearuum naos ehk cella Eeskoda ek pronaos Tagumine ruum ehk opistodomos Kõihge lihtsam templivorm oli Antidega tempel, kõige levinumaks ja kallsikalisemaks peetakse Periteeri. Kõige keerulisem oli Dipteer=2 rida sambaid ümber templi. Kreeka templil eristatakse 3 stiili: Dooria Joonia Korintose Dooria stiil on kõige vanem, seda iseloomustab rangus, lihtsus, puudus baas, tüves läks keskelt veidi jämedamaks, sambas võisid olla kannellüürid (vaokesed), kapiteel oli kõige lihtsam. Mis puutub põhiplaani, selle pikemal küljel oli kahekordne otsakülje sammaste arv + 1. Samba kõrgus võrreldes tema jämedusega oli erinev, aga alati kooskõlas templi üldiseloomuga
annaabi.ee 
