19-aastasena kandideeris NLKP-sse, 1952 võeti vastu Õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust 1953. aastal abiellus Raissa Titarenkoga Tal on tütar Irina, kaks lapse- last ja üks lapselapselaps 1990. aastal austati teda Nobeli rahupreemiaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karjäär 1952. aastal astus NLKP-sse 1955-1962 töötas Savropoli krai komsomoliorganeis 1970-1978 oli Stavropoli krai parteiliider, seal jättis ta hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati 1982 edutati ta NLKP KK poliitbüroosse Valiti peale Tsernenko surma parteijuhiks Alustas korruptsiooni- ja alkoholivastast võitlust Käivitas avalikustamise Pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise Üritas peatada võidurelvastumist 1989 valiti ta riigipeaks ja 1990. a märtsis viieks aastaks laiendatud õigustega presidendiks
(Euroopa suurim jõgi). Suuremad järeved on Siberis asuv sügavaim mageveeline järv Baikali ja Euroopas Soome priiri lähedal asuvad Laadoga ning Änsi järv. Venemaa on liitriik. jaguneb mitmeks väiksemaks haldusükuseks. Suurimad on neist 8 föderalringkonda (Kesk-, Loode, Lõuna, Põhja-Kaukaasia, Volga, Uurali, Siberi, Kaug-Ida föderaalringkond), mis oma korda jagunevad väiksemateks haldusüksusteks: krai, oblast, autonoomsed ringkond, autonoomne oblast, vabariik, keskalluvusega linn. (AXIS Geograafia-Entsüklopeedia) Referaadis uurin Venemaa rahvaarvu erinevusi föderaalringkondade vahel ja föderaalringkondade siseste vehelisis rahvaarvu erinevusi. Enamus infost referaadi tarvis pärineb 2010 aatsa Venemaa rahvaloendusel kogutud andmetest. 1. Venemaa rahvaarvu üldine iseloomustus Aastal 2010 toimunud Venemaa rahvaloendusel loeti kokku 143 436 145 inimest
Mihhail Sergejevits Gorbatsov Elulugu 1 Mihhail Gorbatsov sündis 2.märtsil 1931. aastal Põhja- Kaukaasias. Õppis Moskva ülikoolis õigusteadust. 1952. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. 1955-1962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis. Elulugu 2 1970-1978 oli ta Stavropoli krai parteiliider. 1981.aastal edutati Gorbatsov Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee poliitbüroosse. Pärast Konstantin Tsernenko surma valiti Gorbatsov uueks parteijuhiks. 19851991 NLKP peasekretär 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees 19901991 Nõukogude Liidu president. Gorbatsov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal.
Komi keel Kus Kõneldakse? Kõneldakse Venemaal Piirkonnad Komi, Permi krai Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Hääldus ja rõhk Komi keeles on kaashäälikud , , , , , , , , , , , , helilised. Konsonandid , , , , , , , ja võõrsõnades kohtuvad , , on helitud. Häälikud ts ja dz võivad olla palataliseeritud (, ) ja palataliseerimata (, ). Palataliseeritud ja hääldatakse susisevalt. Tähestik Komi keele kirjutamiseks kasutatakse tänapäeval vene tähestikku, mida
Praegune Venemaa president Medvedev on öelnud, et Gorbatsov on mõjutanud maailma ajalugu. Gorbatsov osaleb tänaseni riigi avalikus elus. Elulugu Mihhail Gorbatsov sündis 2.märtsil 1931.a. Põhja-Kaukaasias. Ta oli pärit talupoja perekonnast. Gorbatsov alustas tööd masina-traktorijaamas mehhanisaatorina.Ta õppis Moskva RÜ õigusteadust ja 1952.aastal astus ta Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ( NLKP). 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. Algul oli ta Stavropoli krai parteiliige, kuid siis edutati ta NLKP KK poliitbürosse. Pärast K.Tsernenko surma valiti Gorbatsov uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud.
Suur osa Venemaa eestlasi elab riigis hajutatult, kompaktseid kogukondi vib liigitada tinglikult: Kogukonna tekkimise aja ja koosseisu jrgi (eelmiste migratsioonilainete esindajad ja nende jreltulijad, uusemigrandid). Niteks Moskva Eesti kogukond koosneb peaaegu ainult uusemigrantidest (1950-2000. aastate vljarnne ja nende jreltulijad), Peterburi eestlaskonna moodustavad 19. sajandi lpu ja 20. sajandi alguse vljarnde jreltulijad ja osaliselt ka uusemigrandid. Krasnojarski krai, Tveri ja Tomski oblasti klades elavate eestlaste ja setude hulgas puuduvad uusemigrandid peaaegu tielikult. Eraldi kogukonna moodustavad Pihkva oblastis elavad eestlased; Kogukondade sotsiaalse ja haridusliku koosseisu jrgi. Moskva eestlaste hulgas ulatub filosoofia ja teaduste doktorite osakaal 10% eestlaste koguarvust, Peterburist on eestlastest teadlasi 3-4 korda vhem kui Moskvas. Samas on Krasnojarski krai, Tveri, Tomski ja teiste oblastite klade eesti kogukondades
Ta on sündinud 1982. a 3. Nov. 2006.a. Ta on taliolümpiamängude kullavõitja ning 2002. ja 2010. a taliolümpiamängudel hõbemedali võitnud. Pljustsenko on olnud kolm korda Maailma meister (2001, 2003, 2004), seitsme kordne Euroopa meister (2000, 2001, 2003, 2005, 2006, 2010, 2012), neli korda Grand Prix Final meister ja kümne kordne Vene meister (1999-2002, 2004- 2006, 2010, 2012, 2013) Varajane karjäär Pljustsenko sündis Solnechny, Khabarovsk krai, Nõukogude liit. Kuna ta kannatas palju külmetuse all, otsustas ta ema, et ta vajab rohkem trenni ja otsustas ta panna iluuisutamisse nelja aastaselt. Pärast seda kui Pljustsenko oli 11 aastane suleti tema liuväli Vologradis viis ema ta Peterburi Alexei Mishini alla õppima. Pljustsenko tegi kiire edu rahvusvahelisel areenil. Temast sai noorim Juunioride Champion ja World medalist. 1991-2001 Pljustsenkol oli rivaalis Alexei Yagudin-ga, nad mõlemad treenisid koos Mishin-i all
Eesti iseseisvuse taastamise ning Eesti ÜRO liikmeksvõtmise kohta” Konstantin Mihhailovitš Tšernenko Lapsepõlv ja haridus Sündis 11. septembril 1911 Bolšaja Tessi külas, Siberis, Jenisseiski lähistel Pärit talupoja perekonnast Lõpetas pedagoogilise instituudi ja kõrgema Parteiorganisaatorit e Kooli Karjäär ja teekond tippu 1929-1930 → ÜLKNÜ (üleliiduline Kommunistlik Noorsooühing) Krasnojarski krai Novosjolovo rajoonikomitee agitatsiooni- ja propagandaosakonna juhataja 1930-1933 → teenis Punaarmee piirivalvevägedes piirivalvekordoni parteiorganisatsiooni sekretärina 1933-1943 → töötas Krasnojarski krais mitmetel parteilistel ametikohtadel, ttõustes lõpuks Krasnojarski kraikomitee sekretäriks 1945-1948 → ÜK(b)P Pensa oblastikomitee sekretär 1948-1956 → Moldaavia K(b)P KK propaganda- ja 1960-1965 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi sekretäriaadi juhataja
Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar. Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on järel vaid nimetus, see liideti 2005. aastal Permi oblastiga. Uue administratiivüksuse nimetuseks on Permi krai. Arvukus Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid minetatakse ka lihtsalt komideks. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas samal territooriumil umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi. Viimase rahvaloenduse järgi, mis oli 2010. aastal oli neid vastavalt 156 099 ja 63 106.
Mihhail Sergejevits Gorbatsov (vene keeles ; sündis 2. märtsil 1931) oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president. Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta komsomolis, seejärel nimetati regiooni põllumajandussekretäriks. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis sellena hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati. Juba enne Breznevi surma (1981) edutati Gorbatsov NLKP KK poliitbüroosse, kus ta hakkas vastutama majanduse eest. Konstantin Tsernenko valitsemisajal 19841985 oli ta välisasjade komisjoni esimees. Gorbatsov valiti pärast Konstantin Tsernenko surma uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54- aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. Ta mõistis, et
.............4 Gorbatsovi vastased ja pooldajad..............................4 Gorbatsovi maine langus............................................5 Mihhail Gorbatsov armastab viina................................5 Nõukogude Liidu Lagunemine........................6- 8 Kasutatud Kirjandus........................................................9 Elulugu Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis sellena hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati. Juba enne Breznevi surma (1982) edutati Gorbatsov NLKP KK poliitbüroosse, kus ta hakkas vastutama majanduse eest. Konstantin Tsernenko valitsemisajal 19841985 oli ta välisasjade komisjoni esimees. Gorbatsov valiti pärast Konstantin Tsernenko surma uueks parteijuhiks
Eenetsid on samojeedi rahvad kes räägivad eenetsi keelt. Eenetsite tänapäevane nimetus on ennetse, mis tähendab meest ja inimest. Ennem kutsuti eenetseid jenisseisamojeedideks, põhjapoolseid eenetseid nimetati ka Hantai- ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks. 5 Eenetsid nimetasid end ise varem klanninimede järgi. (Eenetsid, 2018) 2.2 Asuala Eenetsite traditsiooniline asuala on Krasnojarski krai põhjaosas Taimõri poolsaarel Jenissei jõe vasakkaldal jõe suudme lähedal(vt. Lisa 1). Eenetsid elavad arktilises tundras. Eenetsid jagunevad kaheks: tundraeenetsid ja metsaeenetsid. Enne paikseks jäämist rändasid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel. (Eenetsid, 2018; Vallikivi, 2018) 2.3 Eenetsi keel Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhigruppi. Eenetsid räägivad kahte murret: tundra-
Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee
haritlaste venestumist. Eestlaste venestamisel nende denatsionaliseerumise mõttes kukkus läbi. Vene kultuuri ja haridust küll omandati ja tarbiti,aga venelasteks saada ei tahetud. Valitsuse brutaalsed venestsuaktsioonid üksnes tugevdasid vastupanu ja soodustasid konsolideerumist. Lõik A. Möller-Zakomelski kirjast Ministrite Nõukogude esimehele P. Stolõpinile : ,,...vene elanikkonna kultuuritase on madal, nagu nähtub kirjaoskamatuse suurest protsendist, mis ületab krai kõigi teiste rahvaste vastava näitaja.Vene elanikkonna ühiskondlik mõju tuleb tunnistada võrdseks nulliga./---/ Hiljaaegu läks suur hulk lätlasi ja eestlasi õigeusust luteri usku,millega katkes nende viimane side venelastega. Selle kurva nähtuse põhjuseks on vene vaimulikkonna nõrk koosseis (eriti maal), tegevusetus, laiskus, ebapiisav vaimne areng, kusjuures mõned neist,andudes pahelisele ja laiduväärsele elule, tõukavad koguduse liikmed õigeusust
html. (15.september 1998). 13 MIHHAIL GORBATSOV Mihhail Sergejevits Gorbatsov (sündis 2. märtsil 1931) oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president. Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Stavropoli krai parteiliider ja jättis sellena hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati. Juba enne Breznevi surma (1982) edutati Gorbatsov NLKP KK poliitbüroosse, kus ta hakkas vastutama majanduse eest. Konstantin Tsernenko valitsemisajal 19841985 oli ta välisasjade komisjoni esimees. Gorbatsov valiti pärast Konstantin Tsernenko surma uueks parteijuhiks
Majaraamatust ei kirjutata välja kodanikke, kes majast lahkunud järgmistel põhjustel: a) Teenistusalane komandeerimine kuni 2 kuuni, b) Järjekorraline puhkus või puhkus haiguse tõttu, c) Ekskursioonil viibimine, d) Väljasõit suvitama, e) Kutse kordamisõppustele. Andmed, mis kantakse III ossa: · Lahter 1 järjekorra number · Lahter 2 perekonna-, ees- ja isanimi. Sünnikoht märgitakse vabariik, krai, oblast, linn, töölisasula, küla nimetus (kirjutatakse maha passi 2st lahtrist), (peale perekonnanime ja teiste andmete sissekandmist järgmise isiku kirjutamisel jätta vahele üks joon. · Lahter 3 sünniaasta ja kuupäev kirjutatakse maha passi 2st lahtrist · Lahter 4 millal ja kust tulnud märgitakse majja tuleku aeg; koht kust tulnud, märgitakse täieliku aadressina eranditult kehtiva territoriaaljaotuse järgi. Keelatud on
Nii siis algustasid nad sõitu 25. jaanuaril 1957 ja olid Tartus 2. veebruaril. Terve küla oli neid saatmas, olnud isegi kahju oli neil olnud lahkuda. Kiltsi jaamas oli onu neil vastas, nad elasid 2-nädalat onu-onunaise juures, siis sai Ilmar tööle Kadila puidutööstusesse tisleriks. Seal elasid nad kuni juuli lõpuni ja siis said nad tulla Ilmari isakoju Põikvale. Siis oli see Pikmetsa küla. Siberis oli nende aadress: Krasnojarski krai rajoon , Tubinski sovhoos. 1PM: Ats Bachman
oblastis, Jurjevka Kemerovo oblastis ning Ülem-Suetuk Krasnojarski krais. Suurem eestlaskond elab veel Omski oblasti Zolotaja Niva külas, Tomski oblasti Kasakülas. Vähemalt vanem põlvkond suhtleb omavahel eesti keeles Uljanovski oblastis, Kirovi oblastis, Kaukaasias ja Krimmis. Joonis 1. Eestlaste asukohad Venemaal. Vene Föderatsioonis õpetatakse eesti keelt Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis (a-ni 2005 eesti õppekeelega Petseri II keskkool),Punase Lageda (Krasnodari krai), Kaseküla (Tomski oblast) ja Ülem-Suetuki (Krasnojarski krai) põhikoolis; pühapäevakool või eesti seltsi keelekursused tegutsevad Peterburis, Moskvas, Tserepovetsis ja Krasnojarskis (a-st 1991). Eesti keel kui kirjakeel oli käibel kirikus, koolis, seltsis ja trükisõnas. Asundustes tegutsesid enamasti omad ameti- ja meistrimehed (v.a arst, jurist, potseinik jms) ja nendes valdkondades oli eesti keel aktiivselt kasutusel. Emakeeles suheldi teiste asunduste ja kodumaaga
sest sademed tulevad sinna suures osas ida poolt Vaiksest ookeanist. 1.2.3.Sajaanid Sajaanid on mäestik Aasias Siberi lõunaosas. Ida-Sajaanid kulgevad Baikali ja Krasnojarski vahel loode-kagu suunas, Lääne-Sajaanid hargnevad Ida-Sajaanide keskosast edela suunas kuni Altaini. Suurim kõrgus 3491 meetrit (Munku-Sardõk).Ida-Sajaanid on mäestik Aasias Venemaa kaguosas, mille ulatus Siberi lõunaosas on üle 1000 km. Ta hõlmab Krasnojarski krai lõunaosa, Burjaatia lääneosa, Irkutski oblasti ja Tõva kirdeosa. Mäestiku kõrgeim tipp on Munku-Sardõk (3491 m). Lääne-Sajaanid on mäestik Aasias Venemaa kaguosas. Selle läänepiiriks on Ida-Altai Sapsalski ahelik ja Kuznetski Alatau Abakanski ahelik. Lääne-Sajaan ulatub kirde poole ribana, mille laius väheneb 200 km pealt 80 kilomeetrini. Idas piirneb ta Kazõri, Uda ja Kizi-Hem jõgede ülemjooksul Ida-Sajaani ahelikega
olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne. 1. Kohad, ehitised Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike- Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla; · väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu;
tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü) · Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik). · Diftongiga lõppevad võõrsõnad (asalea, bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei, levkoi, oboe, onomatopöa, prostoi, samurai, suhhovei, trio). (aaloe, eefeu, kantselei, kardavoi, meierei, papagoi, patarei, salvei, vaarao) · Pika vokaaliga, välja arvatud ee, lõppevad sõnad (ampluaa, argoo, avenüü, büroo, depoo, eküü, esprii, fopaa, halvaa, kanuu, kanvaa, menüü, metroo, miljöö, partii, raguu, rezii, revüü, zürii, tabloo, trikoo) (intervjuu, kakaduu, kompanii, randevuu)
km²). Madalik paikneb Andidest kuni Atlandi ookeani rannikuni, piirneb Guajaana mägismaaga põhjas ja Brasiilia mägismaaga lõunas. Madalikul asub Amazonase jõgikond. · Kesk-Siberi kiltmaa Kesk-Siberi kiltmaa on kiltmaa Aasia idaosas. Kesk-Siberi kiltmaa asub kogu ulatuses Venemaal Leena ja Jenissei jõe vahel. Kesk-Siberi kiltmaal paiknevad Jakuutia, Krasnojarski krai ja Irkutski oblast. · Mehhiko kiltmaa Mehhiko kiltmaa on kiltmaa Põhja-Ameerika lõunaosas, mis hõlmab Mehhiko suurt osa. Kiltmaa piirneb Ida-Sierra Madre, Lääne-Sierra Madre ja Lõuna-Sierra Madrega. Kiltmaa pindala on umbes 1200 tuhat km². · Ida-Aafrika kiltmaa Ida-Aafrika kiltmaa on kiltmaa Aafrika idaosas, mis hõlmab suurt piirkonda Etioopia mägismaast põhjas kuni Njassa järve põhjaotsani lõunas ning
Ühendus, ajakiri Kodu ja Aed, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross; 3) jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi- Nõmme, Õngu küla; · väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu;
'Ternatum' (sügavalt jagune leht); Sordid: 'Albertii', 'Annae', 'Bruchem' 'Clausum' 20. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher (Acer ginnala Maxim.) Ginnala vahtraliigi kohalik Amuuripärane nimetus Kaug-Idas. Kasvab tavaliselt kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna Venemaa Kaug-Idas (Amuuri oblast [eriti Amuuri jõe keskjooksul] Habarovski ja Primorje krai), Mongoolias, Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis, moodustades võsastikke jõgede orgudes, ojade kaldaaladel ja mäenõlvakutel. Aastakasv kõrgusesse 20...35 cm, laiusesse 25...40 cm. Tsoon IV. 1860. Tunnused: Võrsed: punakad, peened, läikivad, kaetud rohkete koorelõvedega. Võrsed lõpevad 2-3 munaja kuni 0,3 cm pikkuse tipupungaga. Lehed: sügavalt kolmehõlmased, 4...12 x 3...8 cm, veidi südaja kuni laikiilja alusega,
jäigad, pealt läikivad, rohelised, renniga, tipuosas õhulõheriba, alt kahvatute (rohekasvalgete) õhulõheribadega. Võrsed vaolised, beezid, paljad, (harva karvased). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 23 Pungad koonilised, pruunikaspunased, (nõrgalt) vaigused. Käbid 8...12 cm pikad, kahvatupruunid, kattesoomused seemnesoomustest tunduvalt väiksemad. H=30...35 (37) m. Kasvab looduslikult Kaug-Idas Primorje krai kõige lõunapoolsemas osas ja Põhja-Koreas. Võrdlemisi väikese areaaliga liik. Eestis vähelevinud. Abies fraseri (Pursh) Poiret Fraseri nulg Okkad püstised, harjasjalt, pealmised sageli tahapoole kõverdunud, laiad, tipp kaunis kandiline, alt valged, okaste tipuosa õhulõhedega. Võrsed tihedalt punakate karvadega. Pungad väikesed, kerajad või piklikümarad, tugevalt vaigused. Käbid on väikesed, 4...7 cm pikad, läbimõõt 2...2,5 cm.
On külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv liik.. Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) [rhamnoìdes] Rhamnoides (Rhamnus türnpuu) türnpuutaoline. Madalam kuni 10 m kõrgune puu või tavaliselt tihedavõrseline ja laiuv kuni 6 m kõrgune tumepruuni pikirõmelise tüvekoorega põõsas on kasvamas Lääne-Euroopast (Skandinaavia ps. lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate puistute alusrindes, jõgede, järvede ja ojade kallastel ning mererandades, tõustes mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna. Arvatakse, et hilisjääaja lõpul kasvas h. astelpaju ka Eesti aladel. Võrsed: noorelt hõbejad (soomused ja tähtkarvad), hiljem roostepruunid, astlad tugevad, 2...7 cm pikad, emastaimedel pungad suuremad piklikud, teravatipulised, isastaimedel väikesed ümarad. Lehed: lineaal-lantsetjad, 2...8 x 0,2..
kollakasvalged, õitseb mais. · Viljad: luuviljad piklik-kerajad, kuni 8 mm pikad, sinakasvalged kuni valged, kaetud kirmega, viljad valmivad augustis. · Lisaks haljasaladele kasutatakse nõlvade, veekogude kaldaalade jm. pinnase kinnistamiseks. 42. Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides) Levinud Lääne-Euroopast (Skandinaavia ps. lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate puistute alusrindes, jõgede, järvede ja ojade kallastel ning mererandades, tõustes mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna. Arvatakse, et hilisjääaja lõpul kasvas h. astelpaju ka Eesti aladel. Eesti võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 (10) m. Harilik a. talub mulla soolsust, linnatingimusi, tuulist kasvukohta, üleujutusi ja üsna toitainetevaest pinnast. Valgsnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust
See märkis kasahhi romaani märgatavat kunstilist arengut. Pärastsõja aastail saab üha enam eluõiguse romaan. Tuntumad on tänased klassikud M. Auezov, S. Mukanov, G. Musrepov (1902-1985). M. Auezov loob esimese kasahhi epopöa, romaanid ,,Abai" (1942-47), ,,Abai tee" (1952-56). S. Mukanovi romaan ,,Sõrdarja" (1947) on niisutuskanali ehitusest 38. 1946 avaldab autor romaani ,,Saladulik lipp" ümbertöötatuna pealkirja all ,,Botagöz". Romaanis ,,Ärganud krai" (1953) kujutab G. Musrepov töölisklassi formeerumist, kasahhi proletariaadi sündi39. Viimaste aastakümnete autoritest on Eestis enam teada40 novellikirjanikest Rollan Seisenbajevist (1946), Oralhan Bokejevist (1944), Muhtar Magauinist (1943), romaanikirjanik Änuar Älimzanovist ,,Kuller" (1974, e.k 1980, vene keelest tõlkinud Anna Parts). Muhtar Auezov (1897-1961) Sündis Tsingisi vallas Semipalatinski oblastis
tegelikult sisulist võimalust ei olnud. Gorbatšov sündis 1931 Stavropoli krais, töömeheteed alustas 1944, temast sai tubli traktorist kolhoosis. Paistis silma, oli tööeesrindlane. 1950 suundus õppima Moskva Riiklikku Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1955 a-ni. Ülikooli lõpetamise järel juristihariduse saanuna suunati tagasi kodukohta Stavropoli, hakkas alguses töötama kohalikus prokuratuuris, kuid sisuliselt kohe suundus komsomolitööle, temast sai lõpuks Stavropoli krai komsomolijuht, kust siirdus edasi parteitööle alates 1962 a-st, tõustes Stavropoli kraikomitee I sekretäriks. Parteitöö kõrvalt lõpetas 1967 ka Stavropoli põllumajandusinstituudi, sealt toodi ta Moskvasse põllumajandussekretäriks. Talle langes valik seetõttu, et sealkandis oli Kremli tegelaste suvituskoht. Gorbatšovi toetajaks saab just Juri Andropov, kes tema eest Kremlis hea sõna kostab ja tänu kellele ta Kremlisse tuuakse.
Riikliku korralduse alusel liigitatakse riigid unitaarseiks (ei koosne mitme endise riigi liidust) ja föderatsioonideks (koosnevad riikide liidust, kes delegeerinud osa oma suveräänsusest föderatsioonile) - vt skeem nr 1. Liht- ehk unitaarne korraldus Eesti näite alusel: kogu riik kui tervik > maakonnad > vallad ja linnad Teistes unitaarriikides on maakonnast suuremaid regionaalseid haldusterritooriumi üksusi (provints,departemang; krai, oblast; krahvkond), st diferentseeritus ja astendatus suurem - sõltub riigi territooriumi suurusest, iseärasustest (kas kompaktne mandriala või liigendatud ka saarteks, peale selle näit Prantsusmaal nn meretagused valdused ehk meretagused departemangud). Liit- ehk föderatiivne korraldus: / II tasand: föderatsioon kui subjekt > keskvõim, (riiklikud ühikud, mis on liitudes oma suveräänsusest
okasmetsaga (kuusk, mänd, nulg, seedermänd). Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool, põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (415 900 km²), mille pealinna on Sõktõvkar (aastani 1930 Ust-Sõssolsk). Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond (32 900 km²), keskuseks Kudõmkar. Ringkond on praegu likvideerimisel. See otsustati oblastiga liita. Uue administratiivüksuse nimetuseks saab Permi krai. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas Venemaal umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi (kokku 418 641). 1989. aasta andmeil oli samal territooriumil 336309 sürja- ja 147269 permikomi. Mõlema komide haru arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks Venemaad vaevav demograafiline kriis ning jätkuv venestumine. 2002. aasta andmeil elas oma autonoomses piirkonnas 87,4% sürjakomisid ning 64,1% permikomisid. Sürjakomid
soovite, parteikeskse ajakirjanduse süsteem. See seletab ka, miks demokraatiapool nii tugevalt alla jäi. Vaatame nüüd seda süsteemi lähemalt. Võtame 1988. aasta, sest hiljem hakkas süsteem kiiresti muutuma. Ajalehed KESKLEHED EHK ÜLELIIDULISED LEHED VABARIIKLIKUD AJALEHED ANSV, AO, krai, oblasti, ringkonnalehed Linna ja rajooni lehed Ametkondlikud lehed Infolehedd LUGEJASKOND Kõige tähtsamad olidki keskajalehed, kuna neil oli lihtsalt nii suur levik. Kõige suurema levikuga leht Argumentõ i faktõ
annaabi.ee 
