(Mauring 2001). 4 Veetoide Vesi tiigi jaoks võib pärineda olemasolevast kraavist, allikast, põhjaveekihist või nende kombinatsioonist. Lihtsaim viis tiigi loomiseks on kaevata auk keset olemasolevat märga ala. Kõrge veetase täidab augu pinnaseveega. Sellist veekogu on odav rajada kuna selline veekogu ei vaja ülevoolu ega sissevoolurajatist. Kui on olemas kraav või oja siis saab kasutada selle vett. Tiigi võib ka rajada otse kraavile või selle kõrvale. Kraavi kõrvale rajatavatele tiikidele on iseloomulikud: üldjuhul madalamad loomiskulud kui kraavile rajatavatel tiikidel väiksem tundlikkus reostuse suhtes lihtsam vee läbivoolu tagamine Mõlemaid, nii kraavile kui selle kõrvale rajatavaid tiike saab luua lihtsa sängi kaevamise või veepinna tõstmisega kunstlike pervevallide loomisega. (Mauring 2001). Põhja veepidavuse suurendamine
Väärtuslikke märgalakooslusi ei tohiks seejuures rikkuda. Veetoide Vesi tiigi jaoks võib pärineda olemasolevast kraavist, allikast, põhjaveekihist või nende kombinatsioonist. Lihtsaim viis tiigi loomiseks on kaevata auk keset olemasolevat märga ala. Kõrge veetase täidab augu pinnaseveega. Selline veekogu ei vaja ülevoolu ega sissevoolurajatist ning on üldjuhul odav ehitada. Kraavi või oja olemasolul saab kasutada selle vett. Tiigi võib seejuures rajada otse kraavile või selle kõrvale. Otse kraavile loodava tiigi puhul tuleb arvestada, et: o selle rajamist võib olla vaja korraldada mitmes etapis (eraldades kaevetööd olemasolevast voolusängist) o suhteliselt kiiresti võib toimuda sette kogunemine o rajada tuleb ülevool, kust suurvee-aegne vesi pääseks vabalt üle Kraavi kõrvale rajatavatele tiikidele on iseloomulikud: o üldjuhul madalamad loomiskulud kui kraavile rajatavatel tiikidel o väiksem tundlikkus reostuse suhtes
tulen, peab muudkui aeda maha sõitma ja jälle uue peale ehitama. Ei aita see peksmine ka, võibolla peaks kõvemalt lööma hakkama. Kui ainult need sulased koguaeg minu ja mu naise vahele ei tuleks. Mida nad endast õieti arvavad, või nemad tulevad kaitsma. Ma neile veel näitan. Kui nii edasi, siis ei maksa ma neile enam üldse raha, tõstan aga töökoormust. Kuradi poisiraisad! Teevad tööd ka minu poegade eest, ei mina neid tööle sunni. No aitab plärast, pean minema kraavile tammi ehitama, kuidagi peab ju elu põnevamaks tegema, muidu võib siin Vargamäel igavuse kätte ära surra. Vaatab, äkki jõuan isegi kõrtsi, mul juba janutab.
Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naisega. Tahtis alati kellegiga rammu katsuda. Pearu ei tahtnud algul ka Andresega kraavi teha, et soost vesi välja voolaks. Pearu ehitas koguaeg kraavile tamme peale ja siis käidi seda lõhkumas kuna Andresele ei meeldinud see. Pearu tahtis teha endast parema peremehe kui Andres oli. Ta lasi kõrtsis jutud lahti, et Andres on vaene. Hiljem hakkas Pearu tegema kõike järgi mis Andres tegi. Noored tegid talus ka väga palju tööd, kuid kõik leidsid endale armastuse ja olid õnnelikud. Juss ja Mari pidasid pulmi ja neile sündis poeg ning hiljem tütar. Juss poos ennast ülesse kuna oli haavunud Mari ja Andrese koosviibimisest
Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naisega. Tahtis alati kellegiga rammu katsuda. Pearu ei tahtnud algul ka Andresega kraavi teha, et soost vesi välja voolaks. Pearu ehitas koguaeg kraavile tamme peale ja siis käidi seda lõhkumas kuna Andresele ei meeldinud see. Pearu tahtis teha endast parema peremehe kui Andres oli. Ta lasi kõrtsis jutud lahti, et Andres on vaene. Hiljem hakkas Pearu tegema kõike järgi mis Andres tegi. Noored tegid talus ka väga palju tööd, kuid kõik leidsid endale armastuse ja olid õnnelikud. Juss ja Mari pidasid pulmi ja neile sündis poeg ning hiljem tütar. Juss poos ennast ülesse kuna oli haavunud Mari ja Andrese koosviibimisest
Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda. Mari lubas järgmisel aastal temaga Vargamäel saunakambris elama hakata. Krõõt oli õnnetu. Andres oli ta töödega ära kurnanud. Krõõdal sündis tütar Maret. Oru Pearu ehitas kraavile tammi ette. Vesi ujutas Mäe Andrese maid. Sellest tekkis riid. Eespere karjane Mart hävitas tammi ära, sest tal oli raske vesisel maal loomi ajada. Pearu tegi uue tammi ja Mart hävitas sellegi. Pearu sai Eespere rahva peale vihaseks. Krõõda vanem tütar Liisi oli juba kolme aastane. Kui Pearu ja Mart jälle kokku said, lasi Pearu Eespere koera Valtu maha. Mindi kohtusse, kus kumbki ei võitnud, sest koera väärtus ja tedrepoegade väärtus, kelle koer väidetavalt oli maha
Laps süles, jookseb Krõõt kohale ning pärib rahulikult Pearult aru ning selle peale ei oska naabrimees end kuidagi õigustada. Et aga seab juba Pearu rukkis on hakkab Krõõt neid oma heleda häälega tagasi kutsuma. Krõõda heledat häält meenutab Pearu purjus peaga veel korduvalt ning viiendas osas selgub, et Pearu oli Krõõta armunud. Ühel kevadel räägib karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja Pearu on kraavile tammi ehitanud. Andrese ütlemistest ei piisa ja kui ta kirvega kraavile läheb, et see lõhkuda, on see juba eest löödud. Mitmed korrab kaob tamm nii, kuni Pearu leiab Mardi seda lõhkumas. Mart on kartmatu ja ülbe, lõhub tammi veel mitmed korrad, Pearu ajab teda korduvalt mööda sood taga, kui poiss loobib kive ja koer ründab tagant, vanamees jääb alati kaotajaks. Kuni Pearu kord poissi taga ajades koera maha laseb. Koer oli Mardile kallis ning kui Juss ja Andres kohale
2.1. Kobraste elutegevusest uuritaval alal aastatel 1996-1998 . Arussaare ojal asuva kuhilpesaga pole olulisi muutusi toimunud, puid on rohkem söödud ja loomade toiduotsimisteekond läheb üha pikemaks. Puid, mida koprad söövad tuleb neil tuua järjest kaugemalt, sest lähemalolevad on juba söödud. Tõenäoliselt on just sellest pesast levinud koprad lähedal asuvatele ojadele ja kraavidele. Selle kahe aastaga on koprad tulnud ka teisele uuritavale alale, lähedal asuvale kraavile. Loomad on mööda kraavi langetanud puid isegi mitme kilomeetri pikkuselt. Kraavile on ehitatud tamm, mis on veetaset tõstnud ligi 1 meetri võrra. Tammi juures toimub tihe töö, seda on näha langetatud puudelt. Kuhila on alles madal, aga kerkib iga ööga üha kõrgemaks. On hästi näha kuidas käiakse pesale puid panemas ja ka seda, et pesasse sisenetakse vee alt. Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi, mille erinevaid osi kobras söögiks kasutab.
kutsuma õitsevaid õunapuusi vaatama. Tuli Andres ja tuli ka Indrek. Anres tahtis ühe õiekobarat alla sauna viia. Elli tõi talle selle. Üks päev istutas Andres ajaviiteks sauna ette mõne puu, mis Sassile sugugi ei meeldinud. Maret aga ütles las olla, las vanainimene teeb viimastel päevadel mis tahab. 11) Indrek alustas uuesti kraavitööd suure innuga. Esimestel päevadel andsid kondid ja liikmed jälle tunda. Ühel päeval saabus kraavile külaline. See oli jälle Tiina. Aga seekord kindla sooviga siia jääda, kuna linnas teda enam ei vajata. Pika palumise peale sai ta Indreku nõusse. 12) Tiina sai üles Mareti juurde tööle, kuna Indrek ise ei tahtnud Tiinat alla sauna. Elli sai Tiinaga hästi läbi. Oskarile hakkas Tiina hoopis meeldima. Seda aimas ka Maret ja arutasid seda asja Sassiga. 13) Tiina kohtus Eediga, kellele ta õpetas kombeid, mis tüdrukutele meeldisid. Vargamäel oli lastel lõbus, aga mitte kauaks
Kõik ajavad oma jonni olgu selleks õiguse tagaajamine (hoolimata sellest, kas on tõesti õigus või mitte) või mõne töö tegemine (kui asi ei taha õnnestuda). Oru Pearu oli üks neist meestest, kes ajas oma jonni ja alla ei vandunud hoolimata teiste vastuseisust. Pearu ehitas koos naabri Andresega kahepeale kraavi, mis pidi kasu mõlemale tooma. Pearule tuli aga mõte enda loodheinamaa vee alla lasta, et rohi mühinal kasvama hakkaks ning ehitas kraavile tammi ette, mis tähendas aga, et üleaedse karjamaa oli samuti vee all ja karjaloomad pidid solistama vee sees. Loomulikult tõusis sellest tüli ning sama kangekaelselt kui Andres, tema karjane, sulane või poeg tammi igal aastal lõhkus, sama järjekindlalt ehitas Pearu ka selle igal aastal üles. Väga pikalt kajastuv teema oli ka Andrese ja Pearu pidev kohtusaaga. Kui lõppes üks, algas teine ja lõppu neil ei tundunud nägevatki. Mõlemad ajasid oma õigust taga ja hoiti kinni oma
*Algul tahtis Andres Pearuga kraavi kahesse kaevata, kuigi Sauna- Madis andis nõu, et see pole hea mõte. Lõpuks oli Pearu sellega nõus, aga omadel tingimustel: mättad tema poole ja kraav tema maa peale. Andres ei osanud sellest midagi halba leida ja oli nõus. Kui kraav valmis, pidid nad koos esimese vee jooksma laskma, aga Pearu tegi seda üksinda.*Pärast seda tahtis Pearu loodiheinammad teha ja ujutas selleks heinamaad ta tegi kraavile tammi ette. Tamm takistas vee äravoollu ja ujutas ka Andrese maad üle.*Varst hakkasib tammid salapärasetl lagunema. Seda tegi Mart. Kord jäi Mart Pearule vahele ja Pearu hakkas poissi taga ajama. Poiss oli soos kiirem ja loopis Paeru kividega. Kord võttis Pearu püstoli kaasaja hakkas Eedit taga ajama. Eedi ässitas Pearule koera kallale. Peasru lasi koera maha. Mart jooksis koju rääkima ja koos Andresega mindi vaatama, mis oli juhtunud. Selgus, et Pearu oli koera korjuse oma
rammu katsuda. Tulemuseks tõusis jälle Andrese põllumaa vee alla ja tehtud kraavikaevamise töö näis asjatu. Nii segas Pearu oma naabrite töist elu. Pearu vaatas sageli kuidas üleaedsetel alati tööd jagus, ise ta oli laisk ja põhjendas oma vähest tööd majapidamises sellega, et vanemad teevad töö järeltuleva põlve eest eest ära nii et lastel kergem oleks, Pearu isa oli olnud suur taluperemees ja nõnda mõtles Pearu, et temal peab siis kergem olema. Kui Pearu kraavile tammi ette ehitas siis ei hakkanudki Andres midagi selle vastu ette võtma kuid Andrese karjapoiss Mart hakkas Pearu ehitatud tammi lõhkuma, mitu korda pidi Pearu tammi uuesti üles ehitama. Pearu sai teada, et poiss lõhub tammi ja hakkas seepärast tammi valvama, kuid ka siis suutis poiss kuidagi tammi ära lõhkuda. Poiss käis mitu korda ka naabrimeest tammi parandamise ajal õrritamas ning Pearu hakkas sellepeale poissi taga ajama,
valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et
aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. * Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. 2.) Andres noore peremehna: * esimese osa alguses uleb Andres Vargamäele täis lootusi ja täis töötahet, teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta
maa peale jooksma, ja seda ainult selle pärast, et oleks, mille pärast tülitseda. Sigasid läheb tagasi kutsuma Krõõt, kes oma Pearu sõnul ,,heleda jaalega" (heleda häälega) nii ilusasti sigasid hüüab, et Pearu aia lõhkumise hoopis järgi jätab kas seda siis austusest teisepere perenaise vastu või häbist oma teo ees. Seda sündmust tuletab Pearu ikka ja ikka purjus peaga hiljemalt meelde. Veel üks tüli tekib Andrese karjapoisi Mardiga, kes üritab Pearul kiusuga kraavile ehitatud tammisid lõhkuda, mille tulemusel viimane karjapoisi koera maha laseb, sest see jätkab visalt tammide lõhkumist. Andres üritab seda juhtumit kohtus lahendades tõega õigust taga ajada, kuid selle mitte õnnestumist nähes on mees pettunud. Andrese sulasel Jussil on raske elu, ta muudkui kurdab, et peremees tapab tööga ja Juss plaanib iga aasta ära minna. Kui aga tüdruk Mai lahkub ja asemele tuleb rõõmsameelne ja lõbus tüdruk Mari, ei tahagi Juss järsku lahkuda
kuidagi selgitada. Pearu on juba ise valmis sigu rukkist välja ajama, kuid Krõõt tema abi ei vaja ta kutsub oma hüüuga sigu, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka kõrtsis olles ja purjus peaga Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja et naabrimees on kiusu pärast kraavile tammi ette teinud. Andres küll käib ja riidleb Pearuga, kuid viimane ei tee teda kuulmagi. Kui Andres kirvega tammile jõuab, et see eest lõhkuda, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees leiab Mardi seda lõhkumas. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu üldse, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab
Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed
ikka veel pidas ta võitlust võseriku ja mätastega; ikka veel pidi ta korraliku niitmise asemel vikatigaaina rapsima, nagu peksaks ta ussi mätaste ja küngaste vahel. /.../ Enne oli Andres nagu pealetungija, tõrjus nad kaugele tagasi, aga nüüd algab nende rünnak."Andres unistas ka sellest, et saaks kogu raba ära kuivatada, et paremat karjamaad saada(mis loomi kannaks), heinamaad ning metsa, sest varemalt olevat seal olnud suur mets. Andrese plaanid rikkus Pearu, kes ehitas kraavile tammi, mis ujutas Andresel põllud üle. Sellest tulid Pearuga kohtukäimised, Pearu arvates võib ta teha oma maa peal asuva kraaviga, mida tahab, Andrese arvates oli see ülekohtune. Õiguse taga ajamine väsitas Andrest, mistõttu ta vahest kodus oma viha välja elas. 6) Andres taipab, et perspektiivne väljapääs võitluses soomaastikuga oleks puhastada ära jõgi. Sellest tuleks välja kiskuda vanad tõkked mis veele kõige suuremaks
Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas Jussi (oleks uppunud). Pearu lasi loomi enda maale ning käis kõigiga lepitust palumas. XII (102-110) Andresel kiire töö majaehitamine. Pearu saatis sulased appi. Juss ähvardas end puua. Jussi ja Mari plaanid. XIII (111-120) Kambrid valmis. Sündis tütar. Mari rääkis enda ja Jussi plaanidest. XIV (121-135) Pearu ehitas kraavile tammi, aga eespere Mart (sulane) lõhkus selle korduvalt ära ja ässitas koera Pearu kallale. XV (135-144) Eesperes saadi teada Pearu sinikatest. Kohtus käimine. Uue kraavi kaevamine. XVI (144-156) Eesperes veel üks tütar, aga Maril poeg. Pearu läks uue sulase Jaagupiga kohtusse. Jaagupi sõbrad peksid Pearu läbi. Pearu ähvardas oma eide ära tappa. XVII (156-171) Talvise metsaveo tee ees aeg. Krõõdal sündis poeg, Maril tütar. Krõõt suri. Matused. Pearu lõõpimine.
11) paraleelsete põik töökäikudega- eelistuim töö meetod kuna buldooser tõukab igal töökäigul pinnast täies haarde laiuses paraleelsete põik töökäikudega- suure töömahu korral tõugatakse pinnast põiki tistamisi töökäikudega. Kasutatakse juhul kui hõlma täieliku haarde laiust ei saa rakendada mõlemat meetodi korral soovitatakse töötada üle valli viisil. Buldooseri roomikuid või rattaid ei tohi lasta kraavile liiga lähedale. 12) Pneumorull stabiilne koormus tekitatakse raskuste asetamisega konteinerisse või platvormile, lisaks sellele saab tihendavat efekti muuta rehvi rõhu reguleerimise teel. - mida suurem rõhk seda suurem rehvi kontakt surve pinnasele ja seda suurem rulli tihendamise võime. - sobib kõigi pinnase tüüpide tihendamiseks. -rehvi rõhk järk järguline suurendamine tihendamise ajal annab oprimaalsed töö tulemused (0.2 Mpa-0.8MPa)
välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu
tajhnud sinna maa peale varsti põllu teha , kuid maret ütles et las andre teeb et tal pole ilmselt kuigi kaua enam elada, kui ta sellised asju tegema hakkab. Andrese põhimõte oli aga hoompis selles et ta jätab maha endast jälje vargamäele nede puude näol. XI Kui juba maa pehme oli hakkas indrek kraavis kaevamas käima , kordus sama mis sügiselgi et selg jäi kangeks ja käed rakksu kuid seekord möödus asi lihtsamalt. Ühel päeval aga tuli kraavile Tiina kes oli tulnud linmnast vanaproua juurest ära kuna viimane olevat tahtnud temast lahti saada ja vingus ta töö kallal. Tiina soovis jääda maale mangus pikalt kuni Andres lõpuks nõusse jäi, kuid oma sauna ta tiinat võtta ei tahnud kuna tal polnud vaja ei teenijat ega ka naist vaid tiina pakkus et ta läheb Indreku õe mareti juurde, millega indrek kuidagi nõus oli. Õhtul koju minnes oli soe söök laual ja tua oli kudagi seist moodi. Mindi magama ja tiina
1,5-1,6m, turba vajumise järal peb jääma sügavus 1,1m. Kogujakraavid olgu kuivendajatest 0,1-0,2 m peakraavid kogujakraavidest 0,2-0,3 m võrra sügavamad. Kuivenduskraavide nõlvus. Lahtiste kraavide püsivuse seisukohalt on väga tähtis nende nõlvus. Kraavi nõlvuseks nimetatakse nõlva aluse ja kraavi sügavuse suhet. Kraavi nõlvus näitab, mitu korda on kraavi nõlva alus suurem kraavi sügavusest. Kraavide säilivus oleneb nõlvade püsivusest, s.o. valitud nõlvusest. Kui kraavile on antud liiga väike nõlvus, siis nõlvad varisevad kergesti sisse ja kraavi kuivendusvõime väheneb. Kraavi nõlvus tuleb valida vastavalt pinnase iseloomule ja kraavi sügavusele. Igal pinnasel on oma loomuliku varisemise nurk, mis oleneb pinnase sidususest ja pinnaseosakeste omavahelise hõõrdumise suurusest ning pinnase niiskusesisaldusest. Mida rohkem on pinnases vett, seda väiksem on tema loomuliku varisemise nurk ja seda suurem tuleb valida nõlvustegur
Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed
Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas Jussi (oleks uppunud). Pearu lasi loomi enda maale ning käis kõigiga lepitust palumas. XII (102-110) Andresel kiire töö majaehitamine. Pearu saatis sulased appi. Juss ähvardas end puua. Jussi ja Mari plaanid. XIII (111-120) Kambrid valmis. Sündis tütar. Mari rääkis enda ja Jussi plaanidest. XIV (121-135) Pearu ehitas kraavile tammi, aga eespere Mart (sulane) lõhkus selle korduvalt ära ja ässitas koera Pearu kallale. XV (135-144) Eesperes saadi teada Pearu sinikatest. Kohtus käimine. Uue kraavi kaevamine. XVI (144-156) Eesperes veel üks tütar, aga Maril poeg. Pearu läks uue sulase Jaagupiga kohtusse. Jaagupi sõbrad peksid Pearu läbi. Pearu ähvardas oma eide ära tappa. 1
Kambrid saidki sügiseks enamvähem valmis. Krõõdal sündis taaskord tütar. Sünnitusega ja lapse pesemisega pidi ta seekord üksi hakkama saama, sest kodus oli vaid tema esimene tütar. Ta puhkes nutma, sest ta teadis , et Andres soovib poega. Andres oligi pettunud, aga ta lohutas end sellega, et võibolla järgmine laps on poeg. Mari rääkis perenaisele, et ta sooviks Jussiga abielluda ning sauna elama minna. Õhtul tuli teema uuesti jutuks ning peremees andis nõusoleku. XIV Pearu oli kraavile tammi ette ehitanud ning nüüd oli Andrese karjamaa vee all. Ta käis naabriga rääkimas, kuid see vastas üleolevalt, et kraav on tema maa peal ja ta ise otsustab, mis ta sellega teeb. Andres vihastas ja lubas tammi ise maha lõhkuda. Ta läksi kodust kirvast tooma, kuid kui naabrid tammini jõudsid, oli see juba maha lõhutud. Kodus sai andres teada, et seda tegi karjapoiss Mart. Teisel korral tammi lõhkudes jäi Mart Pearule vahele. Paeru
Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. Esimese osa alguses tuleb Andres Vargamäele täis lootusi ja täis töötahet, teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta.Tunnistab ka lõpuks
valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees
Pearu oli endamisi lootnud, et sigu tuleb ajama Juss või kas või peremees ise ja siis võiks meestega ajada mehejuttu. Ja pearul jäi üle ainult öelda: "Veart eit sel nuabrimehel". 8. Oru Pearu tembud jätkuvad (XI ptk.) Jaagupipäeva paiku teatas Madis, et tema jõuab kraaviotsaga juba jõkke. Andresele oli see suur sündmus. Ta teatas asjast ka Oru Pearule ja lepiti kokku, millal minnakse esimest vett päästma. Aga kui see aeg kätte jõudis, ei olnud Pearut kodus. Kui Andres ja Madis kraavile läksid oli tamm juba ära lõhutud ja esimene kraavivesi jõkke lastud. Andres pani Madise kohe lepiku alla uut kraavi kaevama. See oli ainuüksi Andrese kraav ja selle kraaviga võis ta teha mis süda kutsub. Järgmisena lasi Pearu Andrese hobused enda rukkisse ja kutsus Andrest seda vaatama ja ei tahtnud enne hobuseid kätte anda, kui Andres kahjud üle vaatab. Andres võttis aga oma hobused ja läks oma tallu, mille peale oli Pearu väga vihane. Kuni talveni oli rahu
või kuhu läinud. Hiljem läks ta jälle kraavi vaatama kuid nagu juba teada ootas teda jälle lõhutud tamm. Poiss küsis talt et kuidas tammidega siis on- P sai vihaseks jälle kuid ei näidanud seda välja. Ta hakkas hoopis Eespere lehmi ajama, et Marti kätte saada. Ta võttis hunniku kive ja hakkas meest nendega loopima et lehmad tagasi ajada. Pearu sai paar parajat hoopi vastu paljaid jalgu- läks oma kraavi poole ja jäi vaatama. Koer läks aga mõne ajapärast sinna kraavile jooma ja mees virutas talle kiviga nii et see niuksatas. Karja-Mart sai selle peale vihaseks ja hakkas jälle kive pilduma. Pearu lubas ta küll maha lasta kuid seda ta loomulikult ei teinud. Ta plaanid ei tekkinud halvast südamest vaid ta tahtis teada mis masti uus peremees on aga seda ta siis teada ei saanudki. Saunas küsis ta naine temalt et mis sinised laigud need on või kust ta need sai, kuid mees oli vait ja ütles et ei tea sellest midagi.
Hiljem läks ta jälle kraavi vaatama kuid nagu juba teada ootas teda jälle lõhutud tamm. Poiss küsis talt et kuidas tammidega siis on- P sai vihaseks jälle kuid ei näidanud seda välja. Ta hakkas hoopis Eespere lehmi ajama, et Marti kätte saada. Ta võttis hunniku kive ja hakkas meest nendega loopima et lehmad tagasi ajada. Pearu sai paar parajat hoopi vastu paljaid jalgu- läks oma kraavi poole ja jäi vaatama. Koer läks aga mõne ajapärast sinna kraavile jooma ja mees virutas talle kiviga nii et see niuksatas. Karja-Mart sai selle peale vihaseks ja hakkas jälle kive pilduma. Pearu lubas ta küll maha lasta kuid seda ta loomulikult ei teinud. Ta plaanid ei tekkinud halvast südamest vaid ta tahtis teada mis masti uus peremees on aga seda ta siis teada ei saanudki. Saunas küsis ta naine temalt et mis sinised laigud need on või kust ta need sai, kuid mees oli vait ja ütles et ei tea sellest midagi. XV Kohtuskäimine-
ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole.
ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed
annaabi.ee 
