3 Mänguväljak ja varustus Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see
· vahetusest kohtunikule teatamise eest. Mängureeglid Mängija võib: 2 · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane; · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist; · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata;
19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt
Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas. Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit
Palli ümbermõõt peab olema 74,978 sentimeetrit. Pall peab kaaluma 567650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,21,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Korvpalluri riietus koosneb lühikestest pükstest, varrukateta särgist ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt ketsid. Võistlusvormi all on keelatud kanda t-särki 2008st aastast. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 2025, 3035, 4045 ja 5055. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega teisi vigastusi tekitavaid esemeid. Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prille võib kanda tingimusel, et need on spetsiaalselt sportmängus kasutamiseks. REEGLID Korvpallis on 8 reeglit, mille alla on paigutatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega tähistatud 5 lisa
Mängu eesmärk ja korraldus Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Palli ei tohi aga kindlasti mitte süles või käes edasi kanda. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli (e peatüki) vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa
Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Palli ümbermõõt peab olema 74,978 sentimeetrit ning kaaluma 567650 grammi.. Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt ketsid. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 2025, 3035, 4045 ja 5055. Korvpallitossud on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega teisi potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid. Prillide kandmine on lubatud
......................................................5 Mänguolukorrad........................................................................6 Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit ning kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi
............................................................................ 9 MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG........................................................................... 10 PALLI STAATUS..............................................................................................................................11 PALLI VALDAMINE.......................................................................................................................12 KORV VISATUD KORV JA SELLE VÄÄRTUS...................................................................... 12 LOOBUMISKAOTUS..................................................................................................................... 12 KOKKUVÕTE................................................................................................................................. 14 KASUTATUD MATERJALID:.......................................................................................................15
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast
· 1916.a. korvpalli kui spordiala algusaasta · 1919-1920. hooaeg reaalse harrastamise esimene hooaeg · 1920.a. korvpalli kui võistlusspordi algus Eesti Väljak: Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Pall: Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele
..............................................................................8 Mänguaeg-viigiline seis ja lisaajad........................................................................................8 Palli staatus............................................................................................................................10 Palli valdamine......................................................................................................................10 Korv - visatud korv ja selle väärtus.......................................................................................11 Loobumiskaotus....................................................................................................................11 Tiit Sokk................................................................................................................................12 Gert Kullamäe......................................................................................................
Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri karistuslöögid ehk penaltid. Vead Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija. Korvpall Tutvustus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Korvpall on lihtsa
laiuses). Mänguväljak peab olema tasane ja takistusteta ning keelatud on muruga kaetud 1 mänguplatsid. Väljak on märgistatud selgete 5 cm laiuste joontega. Mänguväljaku keskele on märgitud 3,6 m diameetriga keskring. Mõlemas väljaku otsas on 2,9 m kõrgusel korvilaud mõõtmetega 1,05 x 1,8 m. Korvilaua külge on kinnitatud 45 cm diameetriga korv, mis asub korvilaua alumise serva keskel. Maapinnast 3,05 m kõrgusel asuva korvirõnga küljes olev võrk võib olla minimaalselt 40 cm ning maksimaalselt 45 cm pikkune. Pall Korvpalli mängitakse kerakujulise palliga, mis on kaetud kas naha, kommi või mõne sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõduks on 74,9 – 78 cm. Pall kaalub 567 – 650 gr. 1,8 m kõrguselt puupõrandale põrgatatud pall peab tagasi põrkama 1,2 – 1,4 m kõrgusele
tingimustele. Nii ostis ta kaupmehelt kaks puuviljakorvi, võttis melonikujulise ameerika jalgpalli ning läks saali. Puuviljakorvid naelutas ta kolme meetri kõrgusele ja mäng võis alata. Esimesel kursusel osales 18 noormeest, üheksa kummaski meeskonnas. Pärast tudengite, põhiliselt jalgpallurite, jälgimist võis ta uue mänguga rahule jääda, sest see lubas kehalist kontakti ja nõudis palju jooksmist. Et aga nendega liiale ei mindaks keelas ta palliga jooksmise ja toore jõuga palli ära võtmise. Veel pani ta kirja reeglid ning riputas need seinale, mis osalt kehtivad ka tänapäeval. Reeglid muutusid iga kehalise kasvatuse tunniga. Avastati põrgatamine, juhuks kui ei olnud võimalik sööta, jalgpalli asemele tuli suurem ja ümmargune korvpall, korvile tekkis tagalaud, et oleks lihtsam palli korvi saada ning et redeliga ronimine tüütas ära lõigati puuviljakorvidel põhi alt ära. Esmakordselt trükiti korvpalli reeglid 1892
Mängija ei tohi enne väljakule tulla, kui veritsemine on peatatud, haav kaetud ning vereplekid kehalt ja võistlusvormilt eemaldatud. VÄRAVAVAHT. Väravavahil on lubatud · väravaalal väravat kaitstes puudutada palli mis tahes kehaosaga; · lahkuda väravaalalt ilma pallita ja osaleda väljakumängus, seda tehes allub ta väljakumängijatele kehtestatud reeglitele. Väravavahil on keelatud · väravat kaitstes tegutseda vastasmängija suhtes ohtlikult; · lahkuda oma valduses oleva palliga väravaalalt; · 7 m karistusviske tõrjumisel ületada väravavahi liikumist piiravat joont (4 m joon) ja sellest kummalgi pool asuvat pikendust enne, kui pall on viskaja käest ära läinud. · (puudutada palli, ms veereb või asetseb väljaspool väravavahiala, olles ise väravavahialas) · (siseneda väravavahialasse kui ta omab palli väljaspool seda) · (puudutada palli jalaga allpool põlve, kui see liigub mänguväljaku poole) VÄRAVAALA.
Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta või veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata
spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile.Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. [1] 1. TÄNAPÄEVA KORVPALLI AJALUGU Tänapäeva korvpall sai alguse 1891. aastal Uus-Inglismaal Springfieldi kolledzis. Valitsenud karm talv sundis tundengeid saali jääma.
ülesanne on teise palli mängimine e tõstmine, ründemängija e lööjad on rünnakuga palli üle võrgu mängimine e ründelöögi sooritamine, kaitsemängija e libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus- põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud, esimene kohtunik- asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire, Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada,
Sest see väljahüütud mängija peab jooksma mauhti! oma vastas seisvast ahelikust läbi. Kui see õnnestub, saab ta kellegi vastaste ahelast oma punti kaasa võtta. Kui ei õnnestu, saab temast endast vastaste keti lüli. Lõpuks on kõik mängijad ühe, võitjate meeskonna rivis. Põrkefrisbi Osalejate arv: vähemalt 8 inimest Vajalikud vahendid: 1 tennisepall Ettevalmistus: Moodustatakse 2 võistkonda Mängu kirjeldus: Mängu eesmärk on saada palliga põrgatades vastase piirist üle. Sööta saab ainult põrgatades vastu maad. Mängu kestuse üle otsustab mängu läbiviija. Leia oma paariline üles Osalejate arv: vähemalt 6 inimest Vajalikud vahendid: mänguhimulised lapsed/noored Ettevalmistus: igaüks peab leidma endale paarilise ja tuleb moodustada kaks ringi (1 sisemine ja 1 välimine) Mängu kirjeldus: Moodustatakse 2 ringi (1 sisemine ja 1 välimine) sama arvu inimestega.
19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14[1]. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Korvpalli rõngas, võrk ja tagalaud. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,978 sentimeetrit ning kaaluma 567650 grammi
15) Full-back ehk kaitsja Viimane mees kaitsjate rivis, kui vastane üritab skoori teha (try). Samuti peab ta suutma tõrjuda vastasmeeskonna lööke ja algatada meeskonna uusi rünnakuid, visates palli kas käega või lüües jalaga. Ajalugu Esmakordselt mängiti seda Inglise ragbikoolis 1823. a, ignoreerides jalgpallireegleid, kus kätega mäng on keelatud, ja lubades mängiatel palli kätte võtta. Alguses mängiti ragbit ümmarguse palliga, ovaalne pall võeti kasutusele 1851. Esimene klubi, Guy's Hospital, asustati 1843. Alles 1871 võeti kasutusele ametlik määrustik, ala nimeks oli tollal ragbijalgpall. 1877 vähendati mängijate arvu 20'lt 15'le. 1886 asutasid Sotimaa. Wales ja lirimaa rahvusvahelise Ragbinõukogu lnternational (Rugby Football Board, IRFB). mis kehtestas ametlikud mängureeglid. Neli aastat hiljem ühines Inglismaa. 1895 organisatsioon Iõhenes ja tekkis Põhja Ragbi Jalgpalli Liit (Northern Rugby
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
kopsumahtu. Ujumisoskus on vajalik aga ka turvalisuse vaatekohast, kui rohkem eesti elanikkonda oskaks ujuda, väheneks ka uppumissurmade arv. KORVPALL 1.Millega algab korvpallimäng platsil? Sinu vastus oli: Algab lahtiviskega keskväljalt. 2.Mitu mängijat ühest võistkonnast on korraga väljakul? Sinu vastus oli: 5 3.Millised on punktide lugemise põhimõtted? Sinu vastus oli: 2 või 3 punkti vise määratakse just selle koha järgi kust vise toimus. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. 2 punkti saab siis kui on 3punkti joone sees. Vabavise annab ühe punkti. 4.Millal antakse ründajale 1; 2; 3 vabaviset? Sinu vastus oli: 1 vabavise antakse juhul, kui viga on tehtud pärast tabatud mis iganes viset. 2 vabaviset antakse juhul, kui viga on tehtud pärast vealimiidi ületamist või vea korral kahepunktiviske tsoonis.
James Naismithi poolt. 1892. Aastal toimus seal ka esimene ametlik korvpalli võistlus, see lõppes seisuga 1:0. Ainukese korvi teenis William R.Chase. 19. Sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Esimesed korvpallireeglid võtsid mängu loojal vähem aega kui üks tund, neid oli 13: Palli võib visata ühe või kahe käega igasse suunda. Palli võib lüüa ühe või kahe käega (mitte kunagi aga rusikaga!) igasse suunda. Mängija ei tohi palliga joosta, vaid seda tuleb visata kohast, kus ta selle püüdis. Erand on mängija, kes püüab palli, kui jooksis suurel kiirusel. Palli tuleb hoida käes või käte vahel. Käsivarsi ja keha ei tohi pallihoidmisel kasutada. Õlaga lükkamine, kinnihoidmine, tõukamine, jala ette panemine või löömine vastasmängija poolt ei ole lubatud. Selle reegli esimest rikkumist tuleb lugeda veaks, teistkordsel rikkumisel tuleb mängija eemaldada kuni järgmine korv on saavutatud
Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. 15 minuti piirang - Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. 24 sekundi reegel – Aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata. Võistkond, kes aja lõppedes ei soovita viset korvile peab loovutama palli vastasvõistkonnale. 8 sekundi reegel – Aeg, mille jooksul peab palli saama enda väljäkupoolelt vastasvõistkonna väljakupoolele. Reegli rikkumisel pall loovutatakse. 5 sekundi piirang - Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. 3 sekundi reegel - Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas
USA'st levis korvpall sportmänguna Aasiasse ning hiljem ka Euroopasse, LõunaAmeerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest viis on korraga platsil. Teised mängijad on vahetamiseks. Mängu alustatakse keskelt hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte omav võistkond, aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama! Palli võib üksteisele sööta ning veeretada. Korvpalli mängitakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit on lubanud ka mängida väljakul mõõtmetega 26 x 14 m. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate joontega. Väljaku mõlemas otsas on korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m
(kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab meeskonna taktika eest, vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest ja vahetustest kohtunikule teatamise eest. Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas. Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit
Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kaasa arvatud kapten, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika.Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar.Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja.Mänguväljak peab olema mistahes takistustest vaba, tasane, kõva kattega täisnurkala (Joonis 1).
Kolmas samm tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda. Käed jätkavad liikumist taha-alla. Äratõuge: rullumine üle kandade päkkadele ja jalgade aktiivne sirutus põlve-, puusa- ja hüppeliigesest. Lennufaasis painutatakse õlavöö rindkerest taha, löögikäsi ja õlg liiguvad taha. Löök toimub hüppe kõrgpunktis käe ulatuskõrgusel. Liigutus toimub ümber küünarliigese. Palli tabamise hetkel on käe kiirus maksimaalne. Ranne katab palli. Peale kokkupuudet palliga liigub käsi vasaku põlve suunas ette-alla. Küünarliigesest jääb käsi sirgeks. Maandumine toimub pehmelt kahele jalale. Mängu reeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele
läbimõõduga vardad, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kui pall puudutab mängus antenni, loetakse see veaks, vastasvõistkond saab sel puhul punkti. Pall on kolmevärviline, tema ümbermõõt peab olema65-67 cm, kaal 260-280 cm. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel kasutatakse Mikasa sini- valge-kollast palli, Itaalia, Saksamaa jt Euroopa juhtivates liigades mängitakse Malteni rohekas-puna-valge palliga, neid mõlemaid toodetakse Jaapanis. Rahvusvahelistes kohtumistes kasutatakse viit palli. Spordisärkidel peavad nii rinnal kui ka seljal olema numbrid (1 kuni 18). Mängu ajal peab väljakul olema kuus mängijat. Algasetus fikseerib mängijate kohavahetuse korra. See kord peab säilima kogu geimi jooksul. Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliiniks ja nad võtavad enda alla väljakualad 4 (ees vasakul), 3 (ees keskel) ja 2 (ees paremal)
TEHNIKA Jalgpalli tehnikaelementide õppimist alustatakse palli kontrolli omandamisega. Palliga liikumisel on oluline kehaasend keha on kergelt kummardunud ette palli kohale ja mängija on justkui palli peal ja pall tema all. Kui pall pole keha all, vaid eespool, pole pall päris mängija kontrolli all ja vastane võib selle kergesti ära võtta. Olukorras, kus pall pole mängija ees, on keha liiga püstises asendis. Keha peab olema kaldu selles suunas, kuhupoole ollakse palliga liikumas. Tugijalg on palli kõrval, põlvest kõverdatud ja keha raskus on tugijala peal. PALLI KONTROLLIMINE/ TRIBLAMINE Palli kontrollimisel/triblamisel kasutatakse kõige sagedamini jala sisekülge. Oluline on tabada palli õige kohaga. Tugijalg peab olema palli kõrval ja suunatud sinna, kuhu löögijalg palli tõukab. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et löögijalg palli saadaks. Siseküljega vedamisel peaks palli puutuv jalg olema tugijala suhtes 90 kraadise
Korvpall Kadriann Soe 10b klass Korvpall Mängitakse kahe võistkonna vahel, eesmärk saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi Võistkonnas 10 mängijat kellest 5 platsil. Teised mängijad on vahetuseks Kaks 20-minutilist poolaega, mis jaguneb kaheks 10-minutiliseks veerandajaks Veerandaja vaheaeg 2 minutit, poolaja vaheaeg 15 minutit Viigi puhul 5 minutiline lisaaeg Väljak - tasane plats mõõtmetega 15 x 28m mis märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvi rõnga ülaserv on väljaku pinnast 3.05 m kõrgusel Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring, sealt alustatakse ka mängu Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks Põrgatamine Algab siis, kui palli oma valdusse saanud mängija viskab, lööb või veeretab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
