Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Korvpalli mängu reeglid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korv, viske, kohtunik, audi, vabavise, treener, signaal, vastaste, särk, korvpall, korvpalli, treeneri, vaheaja, rikkumine, visata, numbrid, varustus, neljanda, osalev, visked, auti, vile, sööta, pükste, numbreid, programmis, vigastus, kohtunikud, kapteni, sooritada, valdamine, viisteist, kaitsed, materjaliga, vigastatud, treenerid, kantud, ametlikku............................................................................ 9 MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG........................................................................... 10 PALLI STAATUS..............................................................................................................................11 PALLI VALDAMINE.......................................................................................................................12 KORV VISATUD KORV JA SELLE VÄÄRTUS...................................................................... 12 LOOBUMISKAOTUS..................................................................................................................... 12 KOKKUVÕTE................................................................................................................................. 14 KASUTATUD MATERJALID:.......................................................................................................15
..............................................................................8 Mänguaeg-viigiline seis ja lisaajad........................................................................................8 Palli staatus............................................................................................................................10 Palli valdamine......................................................................................................................10 Korv - visatud korv ja selle väärtus.......................................................................................11 Loobumiskaotus....................................................................................................................11 Tiit Sokk................................................................................................................................12 Gert Kullamäe......................................................................................................
Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv,
Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Palli ei tohi aga kindlasti mitte süles või käes edasi kanda. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli (e peatüki) vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest, kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud.
3 Mänguväljak ja varustus Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see
laiuses). Mänguväljak peab olema tasane ja takistusteta ning keelatud on muruga kaetud 1 mänguplatsid. Väljak on märgistatud selgete 5 cm laiuste joontega. Mänguväljaku keskele on märgitud 3,6 m diameetriga keskring. Mõlemas väljaku otsas on 2,9 m kõrgusel korvilaud mõõtmetega 1,05 x 1,8 m. Korvilaua külge on kinnitatud 45 cm diameetriga korv, mis asub korvilaua alumise serva keskel. Maapinnast 3,05 m kõrgusel asuva korvirõnga küljes olev võrk võib olla minimaalselt 40 cm ning maksimaalselt 45 cm pikkune. Pall Korvpalli mängitakse kerakujulise palliga, mis on kaetud kas naha, kommi või mõne sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõduks on 74,9 – 78 cm. Pall kaalub 567 – 650 gr. 1,8 m kõrguselt puupõrandale põrgatatud pall peab tagasi põrkama 1,2 – 1,4 m kõrgusele
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama
8 sekundi reegel Saades oma väljakupoolel palli, peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele 8 sekundiga. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid peale palli audist mängu panekut. 8 sekundi reegel kehtib sõltumata palli võistkonna valdusesse minemise viisist. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. 5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni mil palli puutub teine mängija. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele
Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri karistuslöögid ehk penaltid. Vead Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija. Korvpall Tutvustus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Korvpall on lihtsa
Küljesisseviske sooritamise ajal peavad vastasvõistkonna mängijad olema viskajast vähemalt 3 m kaugusel. (või oma väravavahiala joonel) VABAVISE. Vabavise sooritatakse tavaliselt ilma kohtuniku vileta kohast, kus määrusi on rikutud. Kui pärast kohtuniku vilet, mis annab loa vabaviske soorita¬miseks, on ründava võistkonna mängijad astunud 9 m joonele või ületanud selle enne, kui pall on viskaja käest lahkunud, antakse vabavise kaitses olevale võistkonnale. Vabaviske sooritamise ajal peavad vastasvõistkonna mängijad olema viskajast vähemalt 3 m kaugusel. Samas on neil lubatud seista vahetult oma väravaalajoonel siis, kui vabavise sooritatakse nende 9 m joone eest. 7 M KARISTUSVISE. sooritatakse 3 sekundi jooksul pärast väljakukohtuniku vilesignaali. Sageli vahetatakse sel juhul väravavahti, kuid see ei ole lubatud siis, kui viskaja on valmis sooritama 7 m karistusviset, seistes palliga korrektselt
jooksul pärast intensiivseid treeningharjutusi ja venitamist, mis soodustavad lihas- te taastumist ja võivad vähendada nende krampi minemist ning vigasaamist järgnevates treeningutes (eriti kui harjutatakse kaks korda päevas). Üks tüüpiline mahajahutamine võiks sisaldada näiteks kerget sörkjooksu (34 minutit), kõhulihase harjutusi (23 minutit), vabaviskeid (510 minutit) ja venitust (510 minutit). (Viide: treener.eok.ee/dokument_open.php? dokument_id=172) Tähtsamad Reeglid 1.Korvpallimäng Korvpalli mängitakse kahe (2) viieliikmelise (5) võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda korvi viskamast. 2.Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. 3.Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. 4.Mänguväljak
hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis
Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile.Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. [1] 1. TÄNAPÄEVA KORVPALLI AJALUGU Tänapäeva korvpall sai alguse 1891. aastal Uus-Inglismaal Springfieldi kolledzis. Valitsenud karm talv sundis tundengeid saali jääma. Ühendriikides mängisid üliõpilased sügisel ameerika jalgpalli ja kevadel pesapalli, talveks jäid võimlemine ja teised vähem populaarsed
Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust. Meeskonnad - korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab vajalikul hetkel vahetada. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest; · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest; · vahetusest kohtunikule teatamise eest. Mängureeglid Mängija võib: 2 · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane;
......................................................5 Mänguolukorrad........................................................................6 Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring. Kerakujuline pall on valmistatud ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit ning kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi
mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta või veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud
ülesanne on teise palli mängimine e tõstmine, ründemängija e lööjad on rünnakuga palli üle võrgu mängimine e ründelöögi sooritamine, kaitsemängija e libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus- põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud, esimene kohtunik- asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire, Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada,
24 sekundi reegel – Aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata. Võistkond, kes aja lõppedes ei soovita viset korvile peab loovutama palli vastasvõistkonnale. 8 sekundi reegel – Aeg, mille jooksul peab palli saama enda väljäkupoolelt vastasvõistkonna väljakupoolele. Reegli rikkumisel pall loovutatakse. 5 sekundi piirang - Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. 3 sekundi reegel - Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Vead Isiklik viga – mängija kehaline kontakt vastasega, mis annab talle ebaausa eelise Kahepoolne viga – vilistatakse siis kui mängijad teevad mõlemad üksteisele samaaegselt isikliku vea Ebasportlik viga – vilistatakse siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija
Indianapolises, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006 Göteborgis. Edukamad sportlased maailmas: Gail Davers (kahekordne olümpiavõitja), Maurice Greene (kolmekordne maailmameister) ja Usain Bolt(rekordiomanik). Eesti tuntuimad on Marek Niit (rekordiomanik), Mikk Pahapill ja Erki Nool (kümnevõistlejad). Korvpall Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti
aasta jaanuaris kohaliku kolledzi ajalehes. Rahvusvaheline nimi Basketball, korvpall meil, tuleb puuviljakorvide järgi. (Lään 2002:13) 4 2. Korvpall tänapäeval 2.1 Väljak Mäng toimub tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, Eesti Korvpalli liit lubab aga ka mängida väljakul mõõtmetega 26 x 14 m, millel ei tohi olla takistusi. Väljak peab olema selgelt märgistatud 5 cm laiuste joontega. Lisaks on platsi mõlema otsa keskel korv, mis asub 3,05 m kõrgusel ja mille läbimõõt on 45 cm. Väljaku keskel asub 3,6-meetrise läbimööduga keskring, kust alustatakse igat mängu hüppepalliga. (Vt Lisa 1) 2.2 Pall Pall on tehtud kummist ning kaetud sünteetilise materjali, kummi või nahaga. Soovitatult peaks pall kaaluma 567650 grammi, mille ümbermõõt on 7578 sentimeetrit. 1,8 m kõrguselt põrgatatud täispuhutud pall peaks tagasi põrkama 1,21,4 meetri kõrgusele, et see vastaks normidele. 2.3 Varustus
Korvpallivorm koosneb ilma varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja korvpallijalanõudest. Igal mängijal on individuaalne number. Korvpallivõistkond koosneb võistlustel 12st mängijast ning platsil korraga on tiimi esindamas 5 mängijat, teised mängijad on vahetuspingil ootamas oma mänguvõimalust. Vahetuste arv ei ole piiratud. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama, palli tohib sööta tiimikaaslasele. Iga mängija võib peale visata korvile. Võistkonda juhib treener. Korvpalli mängijate positsioonid: tagamängija, ääremängija ja keskmängija. Korvpalli mängitakse 4x10 minutit. Tiimidel on oma mängutaktikad ja kombinatsioonid mida õpitakse ning harjutatakse treeningutel, ning kasutatakse võistlustel, et korraldada kombineeritud rünnak või kaitsetöö. 2.1. Korvpalli ajalugu Korvpalli on pika ajalooga sportmäng, korvpall leiutati USA-s Springfieldis aastal 1891 kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismithi poolt. 1892
võistkonnakaaslaste palvete ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult teatama kohtunikule, et ta reserveerib õiguse kanda ametlik protest kohtumise lõpul võistlusprotokolli. Igas geimis võib võistkond teha kuni 6 vahetust (pluss 2 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks). Korraga võib vahetada üht või enamat mängijat. Vaheaega võib paluda üksnes treener või mängiv kapten. FIVB ülemaailmsetel võistlustel on esimeses neljas geimis 2 nn tehnilist vaheaega, iga vaheaeg kestab ühe minuti. Need rakenduvad automaatselt, kui punktidega eesolev võistkond on kogunud 8 punkti ja 18 punkti. Otsustavas, viiendas geimis ei ole selliseid pause. Geimide vaheajad kestavad 3 min. Teise ja kolmanda geimi vahelist intervalli võib pikendada kuni 10 minutini. Kui võistkond palub geimis kolmandat vaheaega, teeb pukikohtunik talle hoiatuse, kui selline asi
· 1916.a. korvpalli kui spordiala algusaasta · 1919-1920. hooaeg reaalse harrastamise esimene hooaeg · 1920.a. korvpalli kui võistlusspordi algus Eesti Väljak: Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Pall: Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele
ja küsimuste edastamiseks kohtuniku poole pöörduda ainult kapten. Kui selgitus ei rahulda mängivat kaptenit, võib ta esitada selle otsuse vastu protesti ja viivitamatult teatama kohtunikule, et ta reserveerib õiguse kanda ametlik protest kohtumise lõpul võistlusprotokolli. Igas geimis võib võistkond teha kuni 6 vahetust (pluss 2 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks). Korraga võib vahetada üht või enamat mängijat. Vaheaega võib paluda üksnes treener või mängiv kapten. FIVB ülemaailmsetel võistlustel on esimeses neljas geimis 2 nn tehnilist vaheaega, iga vaheaeg kestab ühe minuti. Need rakenduvad automaatselt, kui punktidega eesolev võistkond on kogunud 8 punkti ja 18 punkti. Otsustavas, viiendas geimis ei ole selliseid pause. Geimide vaheajad kestavad 3 min. Teise ja kolmanda geimi vahelist intervalli võib pikendada kuni 10 minutini. Kui võistkond palub geimis kolmandat vaheaega, teeb
Viskaja, kes seisab kolonni ees, viskab palli esimesele mängijale. See viskab palli tagasi ja kükitab. Siis visatakse pall teisele lapsele. Siis järgmisele ja nii edasi. Kui kolonni viimane saab palli, jookseb ta viskaja kohale ja viskaja läheb kolonnis esimeseks. Kellamäng Ōpilased jaotatakse kaheks võrdseks rühmaks. Üks rühm seisab ringjoonel, moodustades kella, teine seisab eemal – kolonnis. Kellale antakse üks pall – sekundiosutiks. Kella keskel seisab kohtunik. Kell hakkab tiksuma – pall söödetakse käest kätte, iga õpilane loendab valju häälega sekundeid kohtuniku pilgu all.Kui kell tiksub, siis teine rühm jookseb ühekaupa ümber kella teatevõistluse põhimõttel. Kui kõik on jooksnud, hüütakse:”Stopp!”. Aeg jäetakse meelde ja rühmad vahetavad rollid. Peale mõlema rühma teatejooksu võrreldakse ajalisi tulemusi. „Kellas” kasutatakse erinevaid palle (jalg-, korv-, võrk-, topis-, tennise-, võimlemis- ja
Tartu Tamme Gümnaasiumis on rahvastepalliga tegeletud juba mitukümmend aastat. Nendest viimased kuus aastat on korraldanud Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) Dumle- rahvastepalli võistlusi. Minu praktilise töö eesmärgiks on korraldada EKSL Dumle- rahvastepalli võistluse Tartu linna voor. Selleks, võistlusi läbi viia 1. Teen turniiritabelid. 2. Koostan mängude järjekorra tabelid. 3. Õpin selgeks võistlusmäärused ja olen kohtunik. Teiseks eesmärgiks on jälgida erinevate koolide mängutaktikaid ja neid analüüsida. Veel pakun välja erinevaid rahvastepalli mängimise variante, mida saab kasutada treeningutel. Mina oma tööga tahan õppida neid võistlusi korraldama. See töö on kasulik, kuna annab teadmisi võistluste korraldamise kohta ja neid oskusi saab ka edaspidi kasutada. Turniiritabelite koostamine, mängude järjestuse määramine, kohtuniku töö - neid oskusi saab üle kanda teistele sportmängudele
Rakke Gümnaasium KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa.
Vahetusi võib teha igal ajal, olenemata sellest, kas pall on mängus või mitte, kui järgmised tingimused on täidetud:mängija, kes soovib siseneda väljakule, tõstab vahetuse tegemiseks oma pea kohale väljakul oleva võistkonnaliikme numbri, keda ta kavatseb asendada; mängija, kes lahkub vahetusse, peab seda tegema vahetustsoonis; mängija, kes siseneb mängu, peab seda tegema samuti vahetustsoonis kuid mitte enne kui väljakult lahkuv mängija on ületanud küljejoone; kohtunik otsustab, kas mängija võib siseneda väljakule või mitte; vahetus on sooritatud, kui varumängija on tulnud väljakule ja väljakult lahkunud mängija on enda kätte saanud vahetusnumbri ning sellest hetkest loetakse varumängija mängijaks ja asendatu lakkab olemast mängija. Vahetuste käigus mängu aega ei peatata. TAVAJALGPALL – MÄNGIJATE ARV Mängijad Mäng toimub kahe võistkonna vahel. Võistkonnas ei ole üle 11 mängija, kellest üks on väravavaht
· olla täpne oma otsustes · saada aru, miks määrused on kirjutatud · olla tõhus organisaator · lubada võistlusel areneda, juhatada teda lõpuni · olla õpetaja kasutada määruseid ebaaususe karistamiseks või ebaviisakuse noomimiseks · reklaamida mängu lubada mängus vaatemängulistel elementdel välja paista ja parimatel mängijatel teha seda, mida nad kõige paremini oskavad: pakkuda publikule meelelahutust. Lõpetuseks võime öelda, et hea kohtunik kasutab määrusi nii, et võistlus annaks kõigile osapooltele häid kogemusi. Nendele, kes on jõudnud siiani lugeda, vaadake järgnevaid Määrusi kui selle suure mängu arengu tänast seisundit. Samas pidage meeles, miks järgnevad peatükid võiksid teile olla võrdse tähtsusega teie enda olemasoleval positsioonil spordis. MÕÕTMED Mänguväljak kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga
(soovitavalt punane ja valge). Antennid loetakse võrgu osaks ja nad piiravad üleminekuala külgedelt. 5. mitu mängijat on platsil? Mängu ajal peab võistkonnas alati väljakul olema kuus mängijat. 6. Võistkond saavutab punkti: kui pall on puudutanud vastase väljaku pinda kui vastasvõistkond tegi vea; kui vastasvõistkond sai märkuse. 7.millal saab loa pallinguks ja millal toimub kohtade vahetus? Loa pallinguks annab esimene kohtunik, kui ta on veendunud, et pallija valdab palli ja võistkonnad on mänguks valmis. Kui pallingut vastuvõttev võistkond võidab pallinguõiguse, siis peavad selle võistkonna mängijad liikuma kellaosuti liikumise suunas ühe koha võrra edasi: mängija alas 2 liigub alasse 1 pallima, 1 ala mängija liigub alasse 6 jne. 8. kas pall tohib võrku riivata? Võrku ületav pall võib puudutada võrku. 9. mängijate asetus platsil 10.kas võrku löödud palli võib edasi mängida?
kui ta sunnib ründajat jätkama palju kehvemast asendist kui see, milles too oli enne veategemist, määrab kohtnik nende kasuks karistus-try, mis on väärt 5 punkti. Pärast karistus-try'd võib järgneda ka convert ehk üritada lüüa väravale (2 punkti). Eelis (advantage) Juhul, kui veategemine viib rüseluse või karistuslöögini, lubab eelise reegel puhtalt mänginud meeskonnal mängu jätkata, kas palli valdamise või platsil edasiliikumisega. Kohtunik otsustab, kas anda võistkonnale eelisseis, anda karistuslöök või kuulutada välja rüselus. Varustus Riietus Traditsiooniline ragbi riidekomplekt koosneb kaelusega särgist, lühikestest pükstest, põlvikutest ja ragbiputsadest, mille tallaalused naastud võivad olla nahast plastmassist, kummist või alumiiniumist ning nende maksimaalne pikkus on 18 mm. Paks õlapolsterdus on keelatud. Siiski võib kohtunik lubada pehmet
kopsumahtu. Ujumisoskus on vajalik aga ka turvalisuse vaatekohast, kui rohkem eesti elanikkonda oskaks ujuda, väheneks ka uppumissurmade arv. KORVPALL 1.Millega algab korvpallimäng platsil? Sinu vastus oli: Algab lahtiviskega keskväljalt. 2.Mitu mängijat ühest võistkonnast on korraga väljakul? Sinu vastus oli: 5 3.Millised on punktide lugemise põhimõtted? Sinu vastus oli: 2 või 3 punkti vise määratakse just selle koha järgi kust vise toimus. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. 2 punkti saab siis kui on 3punkti joone sees. Vabavise annab ühe punkti. 4.Millal antakse ründajale 1; 2; 3 vabaviset? Sinu vastus oli: 1 vabavise antakse juhul, kui viga on tehtud pärast tabatud mis iganes viset. 2 vabaviset antakse juhul, kui viga on tehtud pärast vealimiidi ületamist või vea korral kahepunktiviske tsoonis.
mängijat ja neid võib vahetada. 7. Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et: see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest. 8. Numbrid peavad olema hästi nähtavad. 9. Seljal olevad numbrid vähemalt kakskümmend (20) cm kõrged. 10. Rinnal olevad numbrid vähemalt kümme (10) cm kõrged. 11. Numbri joone laius peab olema vähemalt kaks (2) cm. 12. Võistkond peab kasutama numbreid neli kuni viisteist. 13. Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. 14. Kapten on mängija, kes esindab oma võistkonda väljakul. 15. Ta võib teabe saamiseks pöörduda kohtunike poole. 16. Kapten võib täita ka treeneri kohuseid. 17. Ainult treeneril on õigus seista mängu ajal. 18. Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist. 19. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit. 20. Esimene periood algab, siis kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli. 21
annaabi.ee 
