2. Hinnang muutustele ja nende põhjustele..............................................................................6 2. ARENGU PROGNOOS JA PÕHJENDUS 2019-2021 AASTAKS............................................7 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...........................................................................................8 LISAD..............................................................................................................................................9 Lisa 1. Korteriomandite tehingud Pärnu linn, Rääma linnaosa perioodil 2016-2018.................9 Lisa 2. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Kesklinna linnaosa perioodil 2016-2018........10 Lisa 3. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Rääma linnaosa perioodil 2016-2018..............11 1.1. Võrdlus piirkonniti Pärnu linn on suuruselt kolmas linn Eestis. Rohkem on Pärnu tuntud, kui kuurord linnana kus käijakse palju just suvitamas. Pärnu linna rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul
mõtteliste osadena. Mitte reaalosadena! kaasomanike vahel ei ole jagatud osadeks mitte asi kui omandi ese, vaid omandi teostamine asja suhtes Kaasomand võib eelkõige tekkida: seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega, lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt, omandi jagamisel ainuomaniku poolt osa võõrandamise eesmärgil, juhuse tõttu (näiteks kuivatis kogemata omanike saagi segunemine). juriidilise isiku lõppemisel, korteriomandite lõpetamisel, igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt. AÕS § 71. Kaasomandi ulatus (1) Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. (2) Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast,kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. (3) Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused,
Igaüks võib kasutada liikumiseks, kalastamiseks, veesõidukiga randumiseks. Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist. Kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja teda võib üldjoontes käidelda nagu kinnisasja. Korteriomandi tekke võimalused – olemasoleva kinnistu jagamine ainuomanike või kaasomanike poolt; jagatakse alles ehitatavat hoonet; tagantjärele jagamine (mõnest kaasomandis olevast osast moodustatakse korteriomand); olemasolevate korteriomandite jagamisel või ühendamisel. Korteriomandi lõppemine – kõigi korteriomanike kokkuleppel; hoone on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja enamik otsustab korteriomandid lõpetada; kõik korteriomandid on omandatud ühe isiku poolt ja ta soovib korteriomandi lõpetada. Korteriomandite lõppemisel jääb järelejäänud asi kaasomandisse. Korteriomandi valitsemine – korteriomanike vahel tekib ühisus, mis võib valitseda kaasomandit kas korteriühistuna või mingil muul neile sobival moel
Tartu Aasta EUR/m2 Korteriomandite keskmise ruut 2008 1,087.14 2010 803.55 1,400.00 2012 889.88 2015 1,184.23 1,200.00 1,087.14 1,000.00 Põlva Aasta EUR/m2 800.00 803.55 2008 483.48 EUR/m2 2010 353.57 600.00 624.48 2012 331.51 483.48 2015 363.49 400.00 359.05 353.57 200.00 Võru Aasta EUR/m2 0.00 2008 624.48 2008 2009 2010 2011 2010 359.05 ...
3. Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse? 4. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek? 5. Kas hüpoteegi saab jagamisel kanda üle A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina? 6. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevõtted nõusolek? 7. AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? 1. Kinnistu jagamine kaasomandiks KOS § 3 alusel ? a. kinnisomand (kinnisturaamatu seadus KRS § 5 brim 1) Hoonestusõiguse alusel on võimalik luua korteriomandit. + b. maatükk + c. ehitis + d. kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks +
omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kaasomand võib tekkida: - Pärimisel - Tehingujärgsel omandamisel mitme isiku poolt - Omandi jagamisel ainuomaniku poolt võõrandamiseks - Vallasasja puhul ka juhuslikult (nt ühinemine) - Jur.isiku lõpetamisel (jur.isiku kapitali sissemaksete puhul ei teki, sest siis jur.isiku vara) - Korteriomandite lõpetamisel - Igamisel, leiu ja ümbertöötamise puhul Valdamine ja kasutamine Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Nt kui üle 2 kaasomaniku (arvuline enamus), kellele kuulub ½ kaasomandist, soovivad muuta kaasomandi kasutuskorda, aga teised kaks kaasomanikku, kellele kuulub samuti ½ kaaosomandis olevast asjast, siis otsust vastu võtta ei saa. Seega peab olema täidetud
läbiviimiseks,mis valdavalt saavad rahastamist kas riigi,KOV poolt või Euroopa vastavatest fondidest. Millist liiki juriidilist isikut oleks mõistlik asutada ja miks? On mõistlik luua korteriühistu (KÜ), kuna vastavalt Korteriühistuseadusele § 2. Korteriühistu mõiste l 1 räägib, et korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samuti sarnase tähendusega on Korteriühistuseadus § 2. Korteriühistu mõiste l 2 - Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Kokkuvõteks võib öelda, et on mõtete
5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) nimetatud kannete kustutamine.
arvel. Kinnistamisavalduse kinnitanud notar esitab andmed ehitise reaalosade ja omanike kohta riiklikule ehitusregistrile ühe päeva jooksul, alates avalduse tõestamisest. Korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse eluruumi vallas asjana omav isik. Avalik-õiguslik reaalkoormatis Eluruumi vallas asjana omandanud isikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks osas, mis korteriomandite maa mõtteliste osade summana ületab selle ehitise aluse maa ulatust, välja arvatud, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Kehtib alates 1. jaanuarist 2004.a. Notariaalselt kinnitatud ühepoolse avalduse avalik-õigusliku reaalkoormatise kandmiseks kinnistusraamatusse esitab eluruumi erastamise kohustatud subjekt koos teiste dokumentidega ja dokumendiga, millega määratakse kindlaks reaalkoormatise kestus, rahaline väärtus ja iga-aastase makse suurus.
5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) nimetatud kannete kustutamine.
kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. 38. Millised on korteriomandi tekke erinevad võimalused? Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega. 39. Millised on korteriomandi lõpetamise erinevad võimalused? • Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Korteriomandite registriosad võib sulgeda üksnes üheaegselt. 40. Mis on reaalservituut? Mõiste - reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse
Lisaks võib esitada kahjutasunõude (AÕS § 84 ja 85, VÕS § 1043 jt) Samuti õigus nõuda omanikult nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks (AÕS § 249´) Eraldi hoonestusõiguse liigiks on korterihoonestusõigus Korteriomandiseadus §24. Korterihoonestusõigus (5) Hoonestaja võib jagada talle kuuluva hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks maatüki omaniku nõusolekul. (6) Maatükk ei või olla üheaegselt korteriomandite esemeks ja koormatud korterihoonestusõigusegaesemeks korterihoonestusõigusega. (7) Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende ruumide juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub. (8) Igale korterihoonestusõigusele avatakse ühel ajal kinnistusregistri iseseisev osa ja
maa 290 m2, õuemaa 3181 m2 ning maa majandamise sihtotstarve on elamumaa 100%. Korterelamus on 3 kahetoalist, 6 kolmetoalist ja 3 neljatoalist korterit. (Eesti riiklik ehitisregister) Korterelamu korruste plaane ei olnud käesoleva töö teostamise käigus võimalik leida. 3 2. Töös kasutatavad terminid Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. (Riigiteataja) Maakataster: Maa-ameti juures peetav maakataster on tehniline register: selles kajastuvad maamõõtmise tulemused, andmed maa loodusliku seisundi, väärtuse ja tegeliku kasutamise kohta. Katastriandmed on esitatud ka kaardi kujul. Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud
Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. Omand liigitatakse: - üksikomand - ühine omand · kaasomand (kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand) · ühisomand ( /...../ kindlaksmääratud osades ühises asjas kuuluv omand) Omandiga seonduvad ka omaniku kohustused: - kohustus lubada viibida päevavalgel tähistamata kinnisasjal - naabrusõigused Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Piiratud asjaõiguste alla käivad: - reaalservituut (nt jalgtee servituut, väljavaate servituut jms)
ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? Omavad siin tähtsust asjaolud, et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul? Kas kaaskorteriomanike käitumine võis vastuolus olla mõne tsiviilõiguse üldpõhimõttega, kui siis millisega? Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Lahendus: Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? EhS §16 Kirjalik nõusoleku osa alusel ei ole alla 20 ruutmeetri suurusele ümberehitise tarvis ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut.Lisaks ei ole saa võtta seda kui rekonstrueerimist, sest hoone piirdekonstruktsioone ega kandekonstruktsioone ei muudetud (EhS§2 lg 8) EAEI53
võimalike probleemide süvenemist ning rahalise kahju suurenemist. Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Vastavalt Korteriomandiseadus § 12 lg. 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Seega on Aari Russakul võimalik saada teatud tingimuste rahuldamisel teiste korteriomanike nõusolek juurdeehituse säilitamiseks ja kasutamiseks. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine registriosa suletakse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse
Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutus (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik võib teha isikule, kes oma tegevusega põhjustas tuleohu või kelle omandist tuleoht lähtub, ettekirjutuse: 1) tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks; 2) tuleohu vältimiseks või kõrvaldamiseks; Korteriühistuseadus § 2. Korteriühistu mõiste (1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 5. K. on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eestis elamiseks õiguslik alus ja kellele pole võimalik ka seadustamisettekirjutust teha. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi K-le 17.12.2009 lahkumisettekirjutuse, millega kohustati K-d hiljemalt 18.02.2010 Eestist lahkuma. K vaidlustas
kaasomandi sätted. Ühiste asjade valitsemist korraldatakse korteriomanike üldkoosoleku võu korteriühstu abil. Kaasomanike osad omandis on võrdsed, kui kaasomandi tekkimise alusel ei ole määratud teisiti. Kaasomand võib eelkõige tekkida: seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega, lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt, omandi jagamisel ainuomaniku poolt osa võõrandamise eesmärgil, juhuse tõttu, juriidilise isiku lõppemisel, korteriomandite lõpetamisel, igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt. Suhetes kaasomanikega on kaasomanikul kõik omaniku õigused, arvestades kaasomandi tekke aluseks olevast tehingust, seadusest. Eeldatakse et kaasomanikule kuulub tema mõttelise osa suurusele vastav võimalus kasutada ühise asja proportsionaalset reaalosa. Kolmandate isikute suhtes on kaasomanikul kõik omaniku õiguse ta esineb kui terve asja omanik. Kaasomanikule kuulub asja majandamisest
Tulemus: Nagu paragrhav neli nõuab tuleb esitada vastav avaldus kinnistusraamatusse, kuhu juurde nad lisavad vastava projekti, millised hoone osad on kelle kasutada. Kinnistu saab jagada korteriomanditeks KoS § 3 alusel ja lõpeb ka kaasomand. 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 2.1 Kas kasutuskorra kokkulepet võidakse sõlmida KoS § 12 lg 1 alusel? - A,B,C on korteriomandite omanikud ( eeldus, et nad on kantud kinnistusraamatusse). - Kokkuleppega reguleeritakse korteromandi reaalosa või kaasomandi kasutamist? § 2 lg 1 - kaasomandi kasutamine , kaasomandi reaalosa § 1 lg 2. Tulemus: Sellise kasutuskorra kokkuleppe saab sõlmida. 3. Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse? KoS § 8 lg 2 kokkulepped kehtivad korteriomandi õigusjärglaste suhtes ainult juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse
saab jagada üksnes juhul, kui reaalosad moodustavad terviku, võimaldades eesmärgipärast kasutamist ilma teise reaalosata." Vt Riigikohus 3-3-1-70-04 (tsitaat pärineb ringkonnakohtu otsusest) KORTERIOMANDI VALITSEMINE: · Korteriomanike kokkulepped · Korteriomanike ühisus (KOS §§ 8 23): tegemist erisätetega AÕS kaasomandi sätete suhtes. · Korteriühistu (Korteriühistuseadus): mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-04 Kuna kinnistu kanti KR-sse abielu kestel, on see PerS kohaselt ühisvara, sõltumata sellest, et omanikuna on sisse kantud üks abikaasa. Perekonnaseaduse § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud
eesmärkide saavutamiseks, asutajad vaid doonoriteks, ei tegele juhtimisega. 69. Milliste mittetulundusühingute kohta kehtivad eriseadused? Lisaks mittetulundusühingute seadusele reguleeritakse eriseadustega (MTÜS on nende suhtes üldnormiks), näiteks: 1) korteriühistud - korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine; 2) erakonnad ehk parteid - erakonnaseaduse § 1 lg näeb ette, et erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine;
tulevasi vaidlusi ära hoida. o Kohus saab kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise menetluses hinnata taotletava kokkuleppe lubatavust, selgust ja puudutatud isiku õiguslikku huvi sellise kokkuleppe nõudmiseks. Lisaks, kas taotletav kokkulepe on mõistlik ega piira liigselt korteriomanike õigusi reaalosa ainukasutusel. o Lõpeb korteriomand kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused (rakendub KOS, mitte AÕS). Kui puudutatud isik esitab ettepanekud kasutuskorra täiendamiseks, peab kohus neid taotlusi arvestama ja nende arvestamine ei ole avalduse piiride ületamine. (p 12) Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega
annaabi.ee 
