Kinnistu kuulub A-le ½ mõttelises osas, B-le ¼ mõttelises osas ja C-le ¼ mõttelises osas. Kinnistul paikneb kahekorruseline nelja korteriga elamu. Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus AS Elion Ettevõtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1. Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik? 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 3. Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse? 4
Abikasa isiklikud tarbeesesmed; Abielu ajal soetatud lahusvara jagamise lepinguga jagatud vara; Lahutusel ühisvara jagamise lepinguga jagatud vara; Kinnisvarana abikaasa omandis enne abielu; Abielu ajal kinke või pärimise teel saadud kinnisvara Tagastatud vara Tagastamisel saadud vara ei muutu kunagi ühisvaraks! KÜ korteriomandi omanikud on ise omanikud; saab pantida EÜ (kooperatiiv)i liikme osamaksu suurus peab vastama tema kasutada oleva elamispinna suurusele; kliendil ei ole korteriomandit, vaid osakud, et taon EÜ-s osaline; osamakse pank tagatiseks ei võta HÜ liikmemaksu süsteem; hooneühistu liikmetel on hoone kindlaksmääratud (kasutatav korter on piiritletud, kus see asub) osade ainukasutus; liikmemakse pank tagatiseks ei võta Alaealine tagatise andja - tal on piiratud tovõime; notarid tehinguid ei tee, kui, siis ainult omal vastutusel; alaealisele annab abielu piiramatu teovõime
mitteeluruum ehk majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum (kaubandus-, teenindus-, büroopind jms). Korteriomandi reaalosaks saab olla ka nt ka elamu, kui kinnistul on mitu elamut. Korteriomandi seadmiseks on vajalik kinnistusametile esitada kinnisasja omaniku (kaasomanike) notariaalselt kinnitatud avaldus, ehitise plaan ja krundi plaan. Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda korteriomandit õigusena, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Kaasomandis olevaid asju valdavad ja kasutavad korteriomanikud ühiselt ning kohaldamisele tulevad asjaõigusseaduse kaasomandi sätted. Kaasomanikud kasutavad oma vara kokkuleppel. Suuliseks kokkuleppeks loetakse väljakujunenud kasutuskorda. Kinnistu, mille oluliseks osaks on elamu, kasutuskorra kokkulepe peab olema sõlmitud kõigi kaasomanike kokkuleppel notariaalses vormis ja kantud kinnistusraamatusse. Kokkuleppe
on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid (AÕS § 229 lg 1) St annab õigustatud isikule õiguse nõuda igakordselt koormatud kinnisasja omanikult teatud korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt: 1) avalik-õiguslikuks reaalkoormatiseks –seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks 2) Eraõiguslikuks reaalkoormatiseks – seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks
või selliseid KMS § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis KMS lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus
abikaasadel on ühisomandi tõttu ühine jagamatu õigus kogu asja kasutada ning saada esemest ühiselt kasu, sh kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või ainult selle tõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Mh võib sellise kasutuseelise väärtust mõjutada ka asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed. Muude perekonnaliikmete kasutust arvestades oleks abikaasade tegelik kasutuseelis veelgi väiksem. RK lahend nr 3-2-1-164-05 - Esmapilgul võib nõustuda kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, tuleb korteriomand lugeda PKS § 14 lg 1 tulenevalt alati abikaasade ühisvaraks. Selline seisukoht
on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub. (8) Igale korterihoonestusõigusele avatakse ühel ajal kinnistusregistri iseseisev osa ja hoonestusõiguse senine registriosa suletakse. Koormatud kinnisasja registriossa tehakse kanne selle kohta, et hoonestusõigus on jagatud korterihoonestusõigustekskorterihoonestusõigusteks. (9) Muus osas kohaldatakse korterihoonestusõigusele korteriomandit ja hoonestusõigust reguleerivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa kohta käivad sätted kehtivad korterihoonestusõiguse esemeks oleva hoonestusõiguse mõttelise osa kohta.
märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest. 211. Mille poolest erineb asjaõiguslik ostueesõigus võlaõiguslikust ostueesõigusest? Asjaõiguslik ostueesõigus erineb võlaõiguslikust ostueesõigusest õiguse eseme ja ulatuse poolest. Võlaõigusliku ostueesõiguse esemeks saavad olla kinnis- ja vallasasjad ning ka õigused. Asjaõigusliku ostueesõigusega saab koormata ainult kinnisasja, hoonestusõigust, korteriomandit ja korterihoonestusõigust. Võlaõiguslik ostueesõigus loob suhted ostueesõiguse seadja (kohustatud isik) ja ostueesõiguse omaja (õigustatud isik) vahel. Asjaõiguslik ostueesõigus kui asjaõigus omab mõju ka kolmandate isikute suhtes. 212. Kuidas asjaõiguslik ostueesõigus tekib ja lõpeb? Tekib notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatukande läbi. Ostueesõigus lõpeb selle teostamisega õigustatud isiku poolt. Kuid ostueesõigus lõpeb ka siis, kui: 1
toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. 2. Mis on kaup? §2 Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja; 3. Mis on teenus? §2 Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.
hambad jne) Kinnisasi on maapinna ruumiliselt piiritletud ja määratletud asukohaga osa. Kinnisasi ulatub vertikaalselt selle kõrguse ja sügavuseni, milleni küündib kinnisasja omaniku huvi kinnisasja kasutamisel ning väljaspool seda piiri toimuvat tegevust ei saa kinnisasja omanik keelata. Käsutada saab üksnes kinnisasja, mis on kantud kinnisturaamatusse. Kinnisasjaga sarnasteks õiguse esemeteks loetakse korteriomandit, hoonestusõigust ja korterihoonestusõigust. Vallasasi on kõik muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ega kinnisasja osad. Kui vallasasi ühendatakse püsivalt kinnisasjaga, muutub see kinnisasja osaks. Loomad liigituvad vallasasjadeks. Vallasasi jaguneb omakorda mitmeks eri liigiks. Nii on nt: asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused
mitteeluruum ehk majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum (kaubandus-, teenindus-, büroopind jms). Korteriomandi reaalosaks saab olla ka nt ka elamu, kui kinnistul on mitu elamut. Korteriomandi seadmiseks on vajalik kinnistusametile esitada kinnisasja omaniku (kaasomanike) notariaalselt kinnitatud avaldus, ehitise plaan ja krundi plaan. Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda korteriomandit õigusena, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Kaasomandis olevaid asju valdavad ja kasutavad korteriomanikud ühiselt ning kohaldamisele tulevad asjaõigusseaduse kaasomandi sätted. Kaasomanikud kasutavad oma vara kokkuleppel. Suuliseks kokkuleppeks loetakse väljakujunenud kasutuskorda. Kinnistu, mille oluliseks osaks on elamu, kasutuskorra kokkulepe peab olema sõlmitud kõigi kaasomanike kokkuleppel notariaalses vormis ja kantud kinnistusraamatusse. Kokkuleppe
märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest. 211. Mille poolest erineb asjaõiguslik ostueesõigus võlaõiguslikust ostueesõigusest? Asjaõiguslik ostueesõigus erineb võlaõiguslikust ostueesõigusest õiguse eseme ja ulatuse poolest. Võlaõigusliku ostueesõiguse esemeks saavad olla kinnis- ja vallasasjad ning ka õigused. Asjaõigusliku ostueesõigusega saab koormata ainult kinnisasja, hoonestusõigust, korteriomandit ja korterihoonestusõigust. Võlaõiguslik ostueesõigus loob suhted ostueesõiguse seadja (kohustatud isik) ja ostueesõiguse omaja (õigustatud isik) vahel. Asjaõiguslik ostueesõigus kui asjaõigus omab mõju ka kolmandate isikute suhtes. 212. Kuidas asjaõiguslik ostueesõigus tekib ja lõpeb? Tekib notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatukande läbi. Ostueesõigus lõpeb selle teostamisega õigustatud isiku poolt. Kuid ostueesõigus lõpeb ka siis, kui: 1
Eesti asjaõiguses on põhiliseks maatüki õiguslikku tähendust kandvaks mõisteks kinnisasi. Kuid selle kõrval on kasutatud ka kinnistu mõistet. Kinnistu oli seaduse algse teksti kohaselt kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi. Sellega kujunesid kinnisasi ja kinnistu sünonüümideks. Püüdes siiski anda kinnisasjale ja kinnistule erinevat sisu, loeti kinnisasi üldiseks mõisteks, mis hõlmab nii maatükki kui ka hoonestusõigust ja korteriomandit. Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatu laiemas tähenduses moodustavad: kinnistusregister, kinnistuspäevik ja kinnistustoimik. Kinnistusraamat kitsamas tähenduses kujutab endast kinnistusregistrit. Kinnistusraamatu ülesehitus Eesti kinnistusregistril on tiitelleht ja neli jagu, millesse kantakse: - Esimene jagu ,,Kinnistu koosseis" * kinnistu katastritunnus * kinnistu sihtotstarve * kinnistu asukoht * kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused
mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 1) Paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse ja paigaldatakse või pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest teises liikmesriigis ja mille
mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata
hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on
registriosi sulgeda nende isikute nõusolekuta. Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine KÄSUTAMINE · Korteriomand on vastavalt omandi üldpõhimõtetele vabalt võõrandatav ja koormatav. Suures osas kehtivad samad põhimõtted nagu kinnisasja koormamisel ja võõrandamisel üldiselt, on aga teatud erandid piirangute näol. · Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega. Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. · Korteriomand on ülekantav kinnisomandi ülekandmise sätete alusel, va ostueesõigus ja võõrandamise kohustus (kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku
hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. (2) Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. (3) Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav
kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine
EI SAA koormata valdust või kasutamist andva asjaõigusega (hüpoteeki mõttelise osa suhtes saab), ainult tervikuna saab. o Saab koormata ainult teiste kaasomanike nõusolekul, see käib mõtteliste osade suhtes. Miks saab ainult tervikuna koormata? Ei saa sellele tükile kasutusõigust seada, kuna omanik võib muutuda ja seeläbi võib muutuda ka kasutuskord. (3-2-1-172-10 p 13 alusel) o Asjaolud: Elamus on 3 korteriomandit, millest korter nr 1 kuulus võrdsetes mõttelistes osades avaldajatele, korter nr 2 Serafim Nikiforovile ja korter nr 3 puudutatud isikule. Elamu on täiskeldri ja pööninguga. Kinnistul asub ka kolm kuuri. 2007. aastal korteri nr 3 elanike teha lastud katusekonstruktsioonide ja katuse uuendamise käigus ehitati pööningule (katusekorrusele) kolm ruumi, seda ilma teiste kaasomanike nõusolekuta
väites, et tegelikult võlgneb B talle raha erinevate laenulepingute järgi. Ei ole lubatav 4. A-le kuulus korter. Kui A vabanes vanglast, kus ta kandis pikaajalist vabadusekaotust, ei pääsenud ta enam korterisse ja kinnistusraamatu andmetel oli selle omanikuks hoopis D. Asjaolusid selgitades selgus, et võltsitud volikirjaga oli tema endine kambrikaaslane B müünud korteri C-le, kes omakorda oli müünud korteri D-le, kes oli korteri omandanud laenuga ja koormanud korteriomandit ka hüpoteegiga pank S kasuks. Kelle vastu ja millise hagi saab A sellises olukorras esitada? Saab nõuda B-lt seda kasu mis ta sai korteri müügist- kuna ilmselt on D heauskne omandaja siis temalt ei saa nõuda. 5. A on esitanud B vastu hagi, milles nõuab B-lt kahju hüvitamist. A väidab hagis, et B poolt talle müüdud kinnistul asuv maja ei vasta lepingutingimustele ja sellel on mitmeid ehituslikke puudusi, mille kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamist ta nõuab
ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kuivõrd vaidlustamata asjaolude kohaselt omandas kostja H. T kõnealuse korteri vallasasjana pärimise teel, siis PKS § 15 lõikest 1 tulenevalt oli ta korteri kui vallasasja ainuomanik. EES §-st 211 tulenevalt sai ta korteriomandi ainuomanikuks. Järelikult oli kinnistusraamatu kanne tema kui korteriomandi ainuomaniku kohta õige, ta oli ta õigustatud korteriomandit ilma hageja nõusolekuta käsutama ning ei saa tõusetuda hagis vaidlustatud kinkelepingu ja asjaõigusliku lepingu tühisust selle tõttu, et rikuti hageja kui ühisomaniku õigusi. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et maa ostueesõigusega erastamise korral abielussuhte ajal tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka.
hulgast, mis prokuratuuri hinnangul asjas ei kohaldu, tuleks kahtlustatava või süüdistatava tähelepanu juhtida ja millisele mitte. 3-1-1-120-16 (kokkuleppe vormistamine) 8. Kohtuasja materjalide seas olevas kokkuleppes on muu hulgas arvutikirjas tekst, et ,,[V]astavalt sõlmitud kokkuleppele [---] mõista konfiskeerimise asendamiseks välja alljärgnev A. Stumbrisele kuuluv vara: [---]". Viidatud lausele järgneb vara loetelu, mis sisaldab mootorratast Yamaha XT 600E ja viit korteriomandit, mille väärtused on antud ligikaudsetena. Samas nähtub kokkuleppest, et prokurör on teinud sellesse käsitsi kirjutatud paranduse, täiendades loetelu sissejuhatavat lauset pärast sõnu ,,konfiskeerimise asendamiseks välja" sõnadega ,,301 400 eurot, mille katteks pöörata". Seega tuleneb käsikirjaliselt täiendatud kokkuleppe tekstist, et A. Stumbriselt tuleb konfiskeerimise asendamiseks välja mõista rahasumma 301 400 eurot ja selle
annaabi.ee 
