TARTU MULTIFUNKTSIONAALNE HOONE (RIIA 2) EMÜ, EH2 Viide 1. Hoone andmestik Ehitise alune pindala: 10 612 m² Hoone suletud netopind: 54260,4 m² Korruselisus: 4 korrust + soklikorrus + 2 maa-alust korrust Eelarve 35 miljonit € + 16 miljonit € Arhitektuurne lahendus: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa
1.8. Vesi ja kanalisatsioon Puhas vesi saadakse olemasolevast trassist. Reoveed juhitakse Uus tn. asuvasse kanalisatsioonitrassi. 1.9. Tuleohutus AEROC poorbetoon on mittepõlev materjal, mis talub eriti hästi kõrge temperatuuri mõju mitmeid tunde. AEROC poorbetoon kuulub tuletundlikkusklassi A1. Hoone on tulepüsivusega TP-2. Hoone tehnilised andmed: Hoone kogu pikkus 16.00m. Hoone kogu laius 15.00m. Hoone kõrgus 4.79m. Hoone korruselisus 1. Hoone kogupind 172.97m2. Hoone tubade arv 7. Hoone tulepüsivusklass TP-2. Käesoleva projektiga on tagatud ehitise piisav tugevus, tuleohutus, hügeenilisus, tervislikkus ja mürapidavus. Koostas Jaanuar 2013
Hoonesse paigaldatakse suitsuandurid. Pääs katusele tagatakse katuseredeliga. Redel peab olema maast kättesaadav ja peab ulatuma korstnani selle puhastamiseks. Krundil on tagatud tuleohutuskujad, pääsud krundile ja ümber hoone. Auto seisuplats on hoonest vähemalt 4 m. 1.5.6 Keskkonnakaitse Projekteeritav ehitis ei ole keskkonda reostav. Olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse konteiner ja prügivedu toimub prügiveo firma poolt. 1.6 Tehnilis-majanduslikud näitajad Korruselisus 1 Krundi pindala: Täisehitusprotsent: % Hoonealune pind: 64,5 Kasulik pind: Netopind: Hoone maht: Abiruumide pind:
3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 M 1:20 7.Konstruktiivne skeem lõige 2-2 M 1:50 8.Konstruktiivne skeem plaan M 1:50 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1 Hoone ehitusalune pind 189 m² Hoone suletud netopind planeeritavas hoones 156,9 m² Hoone ruumala kokku 756 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 146 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Vastavalt MKM määrusele nr. 10 on tegu mitteelamuga (Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned).
Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan M 1:100 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1 Hoone ehitusalune pind 196,7 m² Hoone suletud netopind planeeritavas hoones 167,7 m² Hoone kubatuur kokku 554,0 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 157,1 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Hoone kui ka nende ruumide projekteerimisel on arvestatud nõudeid Eesti projekteerimisnormidest EPN 14
eraldi projektiga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 12.TEHNILISED NÄITAJAD Krundi pind 2018,0 m2 Elamu ehitusalune pind 203,3 m2 Krundi täisehitusprotsent 9,9 % Elamu suletud netopind 223,5 m2 Elamu kasulik pind 223,5 m2 elamispind 125,3 m2 abipind 98,2 m2 Elamu kubatuur 838 m3 Elamu korruselisus 2 Elamu tubade arv 4
Fikseeritakse teed tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka ehituskeele tsoonid; juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele ning moodustatavad krundid. Ühistrantspordi peatus ühele lühikesele bussile on planeeritud Hallhundi teele. Kruntide hoonestusnõuded Pos Krundi Max Max Max Max Hoonete Sihtotstarve nr suurus ehitusalune parkimis- korruselisus kõrgus arv krundil (m2) pind (m2) kohtade arv hoonele (m) 1 3000 500 2 2 8 2 EP 2 3000 500 2 2 8 2 EP 3 3328 500 2 2 8 2 EP
katuseks). Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast seintega eraldatud. 8 4 Korrused Korruste arv: ehitise kõikide korruste arv; Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arvu; Pealmaakorrus on korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maap.st madalamal <1/2 ruumi kõrgust. Ehitise maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. 9 Korrused Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust.
neljatoalisi 12 tk. Hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Objekti tehnilised andmed on välja toodud tabelis 1. Korterite suurused ja arv on toodud tabelis 2. Tabel 1. Objekti tehnilised andmed Objekti osade nimetused Osade andmed Krundi suurus 3520 m2 Ehitusalana pind 669 m2 Täisehitusprotsent 20% Korruselisus 6+kelder Elamispinda 3502,4 m2 Parkimine 1056 m2 Tehnilised ruumid 89,6 m2 Panipaigad 160 m2 Parkimiskohti 70 tk Ehituslikku pinda kokku 4808 m2 Pinnaühiku müügihind 25000 EEK/m2
Kortermaja krundile number 18 rajatakse universaalne jalg- ja korvpalliväljak mõõtmetega 20x33m, mida saavad kasutada kõik aleviku inimesed. Olemasolev tee Ämari põik rajada 5m laiuseks. 6 3.1 Kruntide hoonestusnõuded Pos Krundi Max Max Max Max Hoonete Siht- nr suurus ehitusalune parkimis- korruselisus kõrgus arv otstarve pind (m ) 3 kohtade arv hoonel ( ) krundil (m) 1 1667 250 2 2 8 2 EP 2 1608 250 2 2 8 2 EP
1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. Hoone on eluhoone. Esimesel korrusel asuvad kabinet, magamistuba, köök, WC, vannituba, sahver ja hall, millest saab keerdtrepi kaudu teisele korrusele. Teisel korrusel asuvad kaks tuba ja panipaik, kuhu saab koridori kaudu. - Hoone parameetrid: Pikkus: 12,58 m Laius: 9,58 m Korruse kõrgus: 2,83 m Hoone üldkõrgus: 8,2 m Sokli kõrgus: 51 cm - Tehnilis-majanduslikud näitajad: Tubade arv: 5 Hoone korruselisus: 2 Brutopind: 165,3 m2 Netopind: 158,1 m2 Kasulik pind: 146,1 m2 Hoone ruumala: 593 m3 Sh. Hoone maaalune kubatuur 0 m3 Sh. Hoone maapealne kubatuur 593 m3 Hoone alune pind: 120,5 m2 Krundi pind: 1810 m2 Täisehituse protsent: 6,66 % 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. R = d/ R = Rse + R1 + R2 + R3 + ... + Rsi U = 1/R Lubatud soojajuhtivus U 0,22 W/m² ºC Välisseinad:
muinsuskaitse eritingimustele ning kogu hoonestuse ulatuses rajatakse keldrikorrus 5 (lisaks juba olemasolevale põhjatiiva all) uue mahu parklakorrusena. Lubatud täisehitusprotsent kinnistul on 40% ning hoonealust pinda on ette nähtud 900 m2. Planeeritav brutopind nii restaureeritava korpuse kui uue korpuse kohta kokku on ca 3200 m2 (sellest elamispinda 2720 m2). Hoonekompleksi erinevate osade korruselisus varieerub kahe kuni nelja korruse vahel, millele lisandub parkimistasand soklis. Kinnistu on varustatud kõigi planeeritava kompleksi arendamiseks tarvilike tsentraalsete kommunikatsioonidega: vesi, kanalisatsioon, elekter ning gaas. Kinnistule ning planeeritavale korterelamule juurdepääs on väga hea - nii Alle kui Lahe tänavalt. Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga: 35 000 000 krooni. Müügihind sisaldab käibemaksu.
valminud funktsionalistlikus stiilis algkool ja stalinistliku arhitektuuri hulka kuuluv kultuurimaja (valmis 1953). Teise maailmasõja eelne ja järgne linnaplaneerimisstiil erinesid teineteisest oluliselt. Enne ja vahetult pärast sõda järgiti aedlinna põhimõtteid: rühmadena rajatud kuni 2-korruseliste elamute vahelisel alal oli igale korterile ette nähtud aia- või köögiviljamaa. 1950.–60. aastail elamute korruselisus kasvas. Sel ajal rajatud Sotsialistliku linnaosa (Järve linnaosa keskus), Kukruse ja Vana-Ahtme planeering on korrapärane, 1970.– 80. aastail rajatud Põhja ja Lõuna mikrorajooni (Järve linnaosas) ning Iidla ja Tammiku elamupiirkonna (Ahtme linnaosas) planeering on vaba. Puhkevõimalusi pakuvad pargid (Keskallee, Kohtla-Järve linna park jt). Kohtla-Järve on tekkinud endise Kohtla ja Järve mõisa maadele koos esimese, 1922–24 ehitatud õlivabrikuga
Turvalisuse tase saavutatakse suuruse ja inimeste arvu piiramisega olenevalt kasutusviisist. Ehitise eri osad võivad kuuluda erinevatesse tuleohutusklassidesse, eeldades, et nad eraldataud tulemüüriga. Lühidalt võiks nimetatud kolme tuleohutusklassi iseloomustada järgmiselt: - TP1-klassi ehitise tüüpiliseks esindajaks on kivihoone. Enamasti kolme- ja enamakorruselised on (erandit TP2-klassi juures arvestamata) TP1-klassi hooned. Hoone korruselisus ja kõrgus ei ole piiratud. Kõrguse kasvades tuleohutusnõuded kasvavad. Tarindite tuleohutused on sõltuvad hoonesisesest põlemiskoormusest. Eeldatakse, et kandetarindid jääksid püsima tulekahju lõpuni, kui kõik arvestatud põlev materjal on lõpuni põlenud. Eripõlemiskoormus mõjutab tarindite dimensioneerimist. Ehitusmaterjalid A1-A2 klassi ehitusmaterjalidest. Kuuluvad ka osad 1-kuni 2-korruselised hooned, mis inimeste arvu piirangu tõttu ei mahu TP-2 klassi alla.
Turvalisuse tase saavutatakse suuruse ja inimeste arvu piiramisega olenevalt kasutusviisist. Ehitise eri osad võivad kuuluda erinevatesse tuleohutusklassidesse, eeldades, et nad eraldataud tulemüüriga. Lühidalt võiks nimetatud kolme tuleohutusklassi iseloomustada järgmiselt: - TP1-klassi ehitise tüüpiliseks esindajaks on kivihoone. Enamasti kolme- ja enamakorruselised on (erandit TP2-klassi juures arvestamata) TP1-klassi hooned. Hoone korruselisus ja kõrgus ei ole piiratud. Kõrguse kasvades tuleohutusnõuded kasvavad. Tarindite tuleohutused on sõltuvad hoonesisesest põlemiskoormusest. Eeldatakse, et kandetarindid jääksid püsima tulekahju lõpuni, kui kõik arvestatud põlev materjal on lõpuni põlenud. Eripõlemiskoormus mõjutab tarindite dimensioneerimist. Ehitusmaterjalid A1-A2 klassi ehitusmaterjalidest. Kuuluvad ka osad 1-kuni 2-korruselised hooned, mis inimeste arvu piirangu tõttu ei mahu TP-2 klassi alla.
lähtetingimustele. Projekti tellijaks on eraisik Tauri Must. 1. ARHITEKTUUR 1.1. Ehitise üldandmed Hoone funktsioon: eramu Hoone pikkus: 16,01 m Hoone laius: 11,5 m Hoone kõrgus: 9,18 m 1.2. Ehitise tehnilised näitajad Krundi sihtotstarve: elamumaa 100% Hoonealune pind: 157,9 m2 Krundi täisehitusprotsent: 10,2 % Korruselisus: 2 korrus Hoone suletud netopind: 210,4 m2 Hoone kasulik pind: 210,4 m2 Hoone suletud brutopind: 276,5 m2 Hoone eluiga: 50 aastat 3 1.3. Arhitektuuriline üldlahendus Projekteeritud ehitus on keldrita, kahekorruseline individuaalelamu. Ruumide planeerimisel on arvestatud nende omavahelist funktsionaalsust. Esimesel korrusel paiknevad elutuba,
koormatised; hüpoteegid 1. Asukoha kirjeldus · Paiknemine; kaugused; piirkonna hoonestus; piirkonna haljastus; heakord; müra; õhu saate tase 2. Krundi andmed · Asjaõguslik staatus; katastritunnus; registriosa number; sihtotstarve; krundi suurus; iseloomustus(haljastus, heakord, piirded,pinnakated, jne.) 3. Tehnovõrgud · Elekter, vesi, kanalisatsioon 4. Hoone üldandmed · Ehitusaasta, korruselisus, vundament, välisseinad, siseseinad, katus, aknad 5. Objekti ruumi lahendus ja siseviimistlus · Üldpind, ruumi lahendus, põrandakatted, lagede viimistlus, siseuksed, millal viimati remonditud 6. Abihooned · Hoonete loetelu sh. Kasutusotstarve, lühikirjeldus(üldpind, seisukord), muu asjakohane lisainfo 46 )Selgita vara parima kasutuse mõistet. Parim kasutus on vara kõigr tõenäolisem jasutus, mis on · Füüsiliselt võimalik · Õiguslikult lubatav
otstarbekaks? Igaüks peab sellele ise vastama, sest see on omaarvamuse küsimus. 17. Nimetage tänapäeva suurimaid ehitisi 19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist? Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis. Kõik maapealseid, maa-aluseid ja veeauseid ehihitsi , v.a hooneid nimetatakse rajatiseks e. tehnoehitiseks. 20. Mille järgi iseloomustatakse hooneid ja rajatisi? Iseloomustatakse: ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused.
ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind - Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire - Katusekate pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara - Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused - Korruste arv ehitise kõikide korruste arv - Hoone korruselisus - kõigi maapealsete korruste arv - Maapealkorrus korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maapinnast madalamal <1/2 ruumi kõrgust - Keldrikorrus korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust - Pööning - katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda
1hp ~ 30-40SÜ. Maade maksustamine Alguse sai 1993 a. Siis kinnitati ühtne maade maksustamise juhend. Maksustamise alla kuulub kogu maa. Asulate maksustamismäära leidmine: 1) Maa jaotatakse hinnatsoonidesse maakasutuse sihtotstarbe alusel. Hindamisel arvestatakse kohalikke ehk lokaalseid mõjutegureid (nt. kas on asfalteeritud tänav, kanalisatsioon, kas on probleeme müraga, haisuga, kaugus keskusest) 2) Võetakse arvesse hoonete korruselisus ja hind korrutatakse selle koefitsendiga läbi. (1- 2 korrus koef. 1; 3-5 korrus koef. 2; 6 ja enam korrust koef. 3). Eramutsooni koef 1, äritsoon 1 ja üle selle, büroohooned 1 ja üle, tööstus ja laohooned 1 ja üle, ühiskondlikud hooned 0,5; ühiskondlikud maad 0,2 (pargid) 12 Põllumajandusliku maa hindamise aluseks on mulla boniteet. Mh maksumäär Kuni 25hp
Laamadevahelisel piiridel avaldub Maa sisejõuduse aktiivne tegevus: vulkanism, tugevad maavärninad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused. Laamade piirid: lahknev serv, põrkeserv, nihkeserv 92. Lahknemispiir ookeani keskahelik ja selle struktuurid. Teljerift ja transformsed murrangud. Ookeani keskahelik on riftiahelik, reegline alangulise teljeriftiga. 93. Mandririftid. 94. Ookeani avanemine ja passiivne mandriäär, selle geostruktuurne korruselisus. 1. Keskahelik-ookeaniline riftiahelik: transformmurragud 2. Süvaookeani nõgu- abüssaalne tasandik: vulkaanilised mäed, joonelised vulkaanilised ahelikud, vulkaanilised platood 3. Mandriline vöönd(ookeani äär) Passiivne: self, mandrinõlv, mandrijalam Aktiivne: lisalt selfile jt ookeanisüvik+vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär(kurdmäestik) harva ka transformmurrang 95. Aktiivne ookeaniäär, selle peamised tüübid. 96
· Korruse kõrgus 3,3 m · Korruse puhaskõrgus 3,04 m · Hoonealune pind 404 m 2 · Brutopind 914,3 m2 · Netopind 800,7 m2 · Kasulik pind 656,3 m2 · Hoone korruselisus 2 Keldrikorruseid 1 · Hoone kõrgus Maa peal 7,75 m Maa-all 3,42m · Hoone kubatuur Maapealne 2666 m3 Maa-alune 265 m3 · Tulepüsivusklass TP-1
Tabel 3. Ehitise tehnilised andmed Hoone näitaja Suurus/ühik Hoone pikkus 42,9 m Hoone laius 18,9 m Hoone kõrgus 14,4 m Sokli kõrgus 0,4 m Hoone korruselisus 3 Korruse kõrgus 4,2 m Korruse puhaskõrgus 3,9 m Brutopind 1 674,7 m2 Netopind 1 511,6 m2
Tabel 1 Hoone näitaja Suurus/ühik Hoone pikkus 42,9 m Hoone laius 18,9 m Hoone kõrgus 14,4 m Sokli kõrgus 0,4 m Hoone korruselisus 3 Korruse kõrgus 4,2 m Korruse puhaskõrgus 3,9 m Brutopind 1 674,7 m2 Netopind 1 511,6 m2
projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei
Funktsioonide ja kohanemisvõime vastuolu (standardid). Sanitaar- ja keskkonnakaitse nõuded piiravad planeeringu vabadust näit. valgustus, ruumi vorm. Kera. Silinder. Ruut. Täisnurk. Seina ja põrandapinna suhe küttekulud. Pindala vähendamine 1% hoiab kokku seina pinda ca 0,5% (küttekulud). Kasulik pind ja põrandapind ei lange kokku (postid) katuse kuju. Kitsad ja kõrged või laiad ja madalad aknad. Tehnoseadmete vertikaalne paigutus üksteise suhtes, hoone korruselisus. Trepid ja liftid. 20.3.UNIFITSEERIMINE JA INDUSTRIALISEERIMINE Unifitseerimine: säästab kuludes tööjõule ja rakistele ,kuid tekib ülekulu materjali kogustes. Efekt on suurte koguste puhul. Tänapäeval seadmed väikepartiide valmistamiseks. Üksluisus. Industrialiseerimine: kokkuhoid töömahukuses ehitusplatsil. Ilmastik. Materjalid reelina kallimad. Transpordikulud suuremad. Suuremõõtmeliste elementide valmistamine ehitusplatsil. Tõstetavad vahelaed. 20.4. MEHANISEERIMINE
esitatavad tuleohutusnõuded» lisa 2 · HOONETE KORRUSTE ARVU, KÕRGUSE, PINDALA JA KASUTAJATE ARVU PIIRANGUD TP2- JA TP3- KLASSI HOONETES Hoonet Ehitise klass iseloomustavad TP2 TP3 näitajad Korruselisus üldjuhul kuni 2 kuni 2 I ja V kasutusviis kuni 4 kuni 2 VI ja VII kasutusviis kuni 2 kuni 1 Kõrgus Üldjuhul kuni 9 m kuni 9 m I ja V kasutusviis kuni 14 m kuni 9 m
oma meeskonnaga tõstab edaspidi luure ja päästetööde effektiivsust? 68 LISA 8. AUTORI KOOSTATUD OPERATIIVKAARDI NÄIDIS Nimi Koolinoorte loomemaja Aadress Keskallee 31, Kohtla-Järve Kasutusviis IV õppehoone Hoones viibivate inimeste arv kuni 150 Korruselisus 4 Hoone mõõtmed 41,54m*20,17m*16m Kontaktandmed Annika Veernik tel. 58354566 Üldpind 677,1m2 LISAINFORMATSIOON KOMMENTAARID ventilatsooon tuletõkkepiirdeid läbivad ventilatsioonikanalid varustatakse tuletõkkeklappidega suitsueemaldus toimub avatavate akende ning tuletõrjeluugi kaudu
Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire. (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast seintega eraldatud. Korrused 16 Korruste arv ehitise kõikide korruste arv. Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arv. Pealmaakorrus on korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või maapinnast madalamal < ½ ruumi kõrgust Ehitise maapealse korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei leota katuslae
6. võimaldab täpsustada kooskõlastuste vajaduse. Lähteseisukohtade kokkuleppimisel on otstarbekas teha koostööd ja vajadusel enne planeeringu algatamise otsuse tegemist konsulteerida: • riigi inspektsioonide ja ametite esindajatega, kellel on õigus seada ehitamise ja maakasutuse eritingimusi, • omavalitsuse teenistuse struktuuriüksustega, allasutustega ja planeeringualal avalikku teenust osutavate äriühingutega. Vajadusel olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: • hoonete korruselisus, • olemasolevate ehitiste mahu, vormi ja kujunduse lubatud muutused ja nende ulatus, • katusekalle või selle vahemik, • vajadusel katusekatte ja välisviimistluse lubatud materjal, nõuded avatäidetele ning muudele hoone osadele ning detailidele; (Kruntide ehitusõigus ja linnaehituslikud ning arhitektuursed nõuded on soovitatav anda loeteluna või tabelina, kruntide kaupa) Detailplaneeringu algatamise ettepanek:
annaabi.ee 
