Vererõhu liigne tõus vallandab depressoorse refleksi. See tähendab, et perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja -maht samuti vähenevad. Perifeerse takistuse ning vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus tagandab pressoorse refleksi, kus perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse muutused on eelpoolkirjeldatule vastupidised. (Kingisepp 2006: 65-66). 2. VERERÕHU MÕÕTMINE 2.1. Korotkovi meetod Korotkovi meetod on üks levinumaid meetodeid vererõhu kaudseks määramiseks. Selle meetodiga mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ning on vastu õlavarreluud hästi kinnisirutav. Õlavarre ümber paigutatakse manomeetriga ühendatud mansett. Selles mansetis tõstetakse rõhku kummiballooni abil. Pärast manseti asetamist leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht
3. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe. 4. Vererõhu mõõtmisel Riva-Rocci järgi kasutatakse elavhõbemanomeetrit. Mansetirõhu tõstmisel fikseeritakse rõhutase, mille juures pulsituiked randmearteril kaovad ning rõhu langetamisel määratakse rõhutase, kui pulsituiked randmearteril on jälle palpeeritavad. Süstoolne vererõhu väärtuseks on nende rõhkude keskmine. Vererõhu mõõtmisee Korotkovi järgi tõstetakse mansetirõhk algul kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale, millega katkeb verevool õlavarrearteris. Siis langetatakse aeglaselt rõhku mansetis ning kui maseti rõhk langeb süstoolsest rõhust madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin e Korotkovi toon. Mansetirõhu edasisel langetamisel mingil hetkel toonid kaovad ning see vastab diastoolsele vererõhule.
vererõhk alla 60 mm Hg. Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. Korotkovi meetod Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S. Korotkov 1905. aastal. Vererõhu mõõtmise seade on väga lihtne, ning see koosneb mehhaanilisest manomeetrist, pumbaga mansetist ja stetoskoobist1. Meetod kujutab endast mansetiga õlavarre arteri täielikku sulgemist ja mansetist aeglaselt õhu väljalaskmisel tekkivate nn Korotkovi toonide (vere turbulentsest voolamisest tingitud kahinate) kuulamist. Alljärgnevalt on kirjeldatud antud mõõtmisprotsessi läbiviimist. 1 Komplekti nimetatakse sfügmomanomeetriks. Stetoskoop ehk fonendoskoop on lihtne plast- või kummivoolikutest akustiline süsteem organismis tekkivate helide kuulamiseks. 2
1 Komplekti nimetatakse sfügmomanomeetriks. Stetoskoop ehk fonendoskoop on lihtne plast- või kummivoolikutest akustiline süsteem organismis tekkivate helide kuulamiseks. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus aeglaselt õhu väljalaskmisel tekkivate nn Korotkovi toonide (vere turbulentsest voolamisest tingitud kahinate) kuulamist. Alljärgnevalt on kirjeldatud antud mõõtmisprotsessi läbiviimist. Manseti asetamine: · Tõmmake mansett üle vasaku käe nii, et vooliku ots on suunatud käelaba poole. · Asetage mansett ümber käe nagu joonisel näidatud. Veenduge, et manseti alumine serv on küünarnukist ca 2 ... 3 cm kõrgemal ning kummist voolik väljub mansetist käe siseküljel. NB
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset hinnatakse mitmesuguste fenomenide alusel) : Riva-Rocci/Korotkovi meetod ehk auskultatoorne meetod Ostsillom...
mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit. Korotkovi meetodil asetatakse õlavarrele manomeetri mansett, mis on manomeetriga ühendatud. Alpeeritakse välja pulss küünararteri ja sinna asetatakse stetoskoobi mikrofon. Edasi tõstetakse kummiballooni abil rõhk mansetis kõrgemaks kui oletatav süstoolne rõhk. Mansett surub sellisel juhul arteri kinni (kui on süstoolsest rõhust kõrgemaks pumbatud) ja veri arterist läbi ei pääse. Samal ajal kuulatakse stetoskoobi abil toone, need on korotkovi toonid, mida oodatakse.
Mõõteriistaks Riva-Rocci poolr 1986. A kasutule võetus süsteem. Õlevarreümber asetetakse mitteveniva ümbrisega kummimansett, mis on ühendatud ballooni ja manomeetriga. Nõelventiiliga varustatud balooni abil muudetakse masetis rõhku, mille näitusid loetakse manomeetrilt. Sobiva suurusega manseti olemasolud võib mõõta ka käsivarrel, reiel jne. 4 23. Mis erinevus on Riva-Rocci ja Korotkovi vererõhu määramise meetoditel? a) Riva-Ricco kasutas mõõtmiseks elevhõbedamanomeetrit. Tänap kasutatakse väiksemaid ja mugavamaid mambraan-manomeetreid. Riva-Ricca meetodil leidis rõhutaseme, mille juures pulsituksed randmaarteril kadusid. Mansetirõhu langetamisel määras rõhutaseme, mille juures pulsituksed randmel olid jälle tunda. Süstoolse rõhu väärtuseks võttis nende rõhkude keskmise. b) Korotkovi meetod võimaldab leida nii süstoolse kui diastoolse rõhu
Ambulatoorselt istudes, haiglates ka alamades. Enne määramist peaks 5-10 min laskma patsiendil rahulikult istuda või lamada. Mansett peaks olema südame kõrgusel. Stotofonenfoskoobi mikrofon asetatakse küünararterile (kui asukohta ei tea, siis tunneta pulssi). Edasi tõstetakse mansetis rõhku oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemale. Edasi avatakse manomeetri ballooni klapp ja rõhk mansetis hakkab aegamööda langema. Ühel momendil hakatakse stetofonendoskoobis kuulma toone – korotkovi toone. Toone hakatakse kuulma siis, kui veri hakkab osaliselt kokkusurutud arterist väja pääsema. See juhtub siis, kui rõhk mansetis muutub maksimaalsest ehk süstoolsest rõhust õige pisut madalamaks. See moment, millal toone kuulma hakatakse, vastab maksimaalsele ehk süstoonsele rõhule (ülemine rõhk). Edasi hakatakse rõhku veelgi langetama, kuni ühel momendil toonid kaovad. See juhtub siis, kui rühk mansetis vastab minimaalsele ehk diastoonsele toonile (alumine rõhk)
Kaudsete meetodite korral surutakse perifeerne arter õlavarrele asetatud õhkmansetiga kinni. Seejärel vabastatakse arter aegamisi manseti survest. Registreeritakse verevoolu osaline ja täielik taastumine arteris kas kuulatlemise (auskultatoorne meetod) või ostsillomeetria (automaatne meetod) teel. (Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007.) Manuaalne palpatoorne ehk Riva- Rocci ja auskultatoorne ehk Korotkovi meetod. Automaatne ostsillomeetriline meetod, analüsaator Finapres meetod, 24–tunni vererõhu monitooring. (Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007.) Palpatoorse ehk Riva- Rocci meetodiga saab mõõta vaid süstoolset rõhku (südame kokkutõmbefaas). Vererõhu mõõtmiseks kasutatakse ainult vererõhumõõtjat. Teostuse iseärasuseks on, et mõõtja palpeerib kolme keskmise sõrmega radiaalpulsi ja pulsi
130/85 mm Hg, optimaalseks 120/85mmHg. Vererõhk on kõrgenenud( arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. Ned kellel on looduse poolt antud madal vererõhk, haigestuvad teistega võrreldes palju harvemini südame ja veresoonkonna haigustesse. ARSTI JUURES KASUT VERERÕHU MÕÕTMISEKS PALPATOORSET E Riva-Ricci meetodit. Vererõhu mõõtmise auskultatoorne e Karotkovi meetod. Korotkovi toonid. Peamiselt mõõdetakse astillomeerilisel meetodidl. Üldine perifeerne takistus on suures e kehavereringes oliliselt kõrgem kui väikeses e kopsuringes ja selle tõttu erinevad ka süstolis vatsakeste poolt arendavad rõhud. Süstoli ajal tõuseb rõhk vasemas vatsakeses 110- 130 mmHg-ni ja paremas vatsakeses 25 mmHg-ni. Pärast poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk kehavereringes suuhtes arterites 70-80 mmHgni ja kopsuvereringe arterites 8-10 mmHg- ni
ning muudest, osalt veel tundmatustest teguritest. Vererõhu saab mõõta kas otseselt või kaudselt. Vererõhu otsesel mõõtmisel, mis inimesel tuleb arvesse ainult eriuuringuna kliinikus, viiakse veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül. Vererõhu kaudsel mõõtmisel avaldatakse veresoonele vasturõhku veresoont ümbritsevate kudede kaudu. Üheks levinumaks vererõhu kaudse määramise meetodiks on Korotkovi meetod. Niisugune meetod võimaldab mõõta ii süstoolset kui ka diastoolset rõhku. Arteriaalse rõhu määramiseks Korotkovi meetodil tõstetakse mansetirõhk algusel kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale. Niivisi surutakse õlavarrearter täielikult kokku ja verevool selles katkeb. Kummiballooni nõelventiil avatakse ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Momendil, kui rõhk mansetis langeb süstoolsest rõhust
languse. Vererõhku saab mõõta kas otseselt või kaudselt. Vererõhu otsesel mõõtmisel, mis inimesel tuleb arvesse ainult eriuuringuna kliinikus, viiakse veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül. Vererõhu kaudsel mõõtmisel avaldatakse veresoonele vasturühku veresoont ümbritsevate kudede kaudu. Tavaliselt kasutatakse vererõhu põhimõtet arteriaase vererõhu mõõtmisel. Üheks levinumaks vererõhu kaudse määramise meetodiks on Korotkovi meetod. Korotkovi järgi mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub ligikaudu südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku kummiballooni abil. Manseti almise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sellele stetoskoobi otsik. Nüüd tõstetakse mansetis
Eelmisest kontrolltööks kordamiseks: * Millest on tingitud teine südametoon? Poolkuuklappide sulgumisest diastoli alguses. * Millal ja miks poolkuuklapid sulguvad? Diastoli alguses ja rõhumuutuse tõttu, aordis kõrgem rõhk kui vatsakeses (kõrgem sellepärast, et diastolis süda lõtvud – vatsakestes läheb rõhk nulli) * Millal ja miks avanevad atrioventrikulaarklapid? Avanevad siis, kui rõhk kodades ületab rõhu vatsakestes vere juurdevoolu tõttu. * Vererõhu mõõtmine. Korotkovi toonid tingitud sellest, et veri liigub läbi kitsa osa. Süstoolse tooni saame siis, kui toonid tekivad, ja kui toonid ära kaovad, saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõhk südamest kaugenedes langeb sellepärast, et ta peab ületama hõõrdumist vastu südame seina. See on takistus, kaotab energiat. Mida suurem seinte summaarne pindala, seda rohkem rõhk langeb. Kõige rohkem langeb rõhk alveoolides, veenides on rõhk negatiivne.
Y-laine tekib seoses veenirõhu langusega parema vatsakese täitumise alguses. Vererõhu mõtmine. Vererõhku mõõdetakse otseselt(invasiivselt) või kaudselt. Invasiivsel vererõhu mõõtmisel kliinikus viiakse inimese veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül. Vererõhu kaudsel mõõtmisel avaldatakse veresoonele vasturõhku veresoont ümbritsevate kudede kaudu, enamasti kasutatakse arteriaalse vererõhu mõõtmisel ja tuntuim on Korotkovi meetod. Selleks asetatakse sügmomanomeetriga ühendatud mansett ümber õlavarre õlavarrearteri kohal, südame kõrgusel, milles saab rõhku tõsta kummiballooni abil. Manseti alumise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sinna ststoskoobi otsik. Tõstes nüüd masetis rõhku kuni see ületab arterisisese vererõhu, siis sulgub mansetialune arter, kus verevool lakkab. Avatakse ventiil ja alandatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest rõhust
Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit. Korotkovi meetodil asetatakse õlavarrele manomeetri mansett, mis on manomeetriga ühendatud. Alpeeritakse välja pulss küünararteri ja sinna asetatakse stetoskoobi mikrofon. Edasi tõstetakse kummiballooni abil rõhk mansetis kõrgemaks kui oletatav süstoolne rõhk. Mansett surub sellisel juhul arteri kinni (kui on süstoolsest rõhust kõrgemaks pumbatud) ja veri arterist läbi ei pääse. Samal ajal kuulatakse stetoskoobi abil toone, need on korotkovi toonid, mida oodatakse
otsik. Mansetis tõstetakse rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab.Järgnevalt avatakse ventiil ballooni juures ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi mansetirõhu juuresläbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arteri lõigus kiireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasuvad helid on nn korotkovi toonid. Helide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele arteriaalsele rõhule. Rõhu edasisel langetamisel Korotkovi toonid alul tugevnevad, siis kahanevad järsult või kaovad hoopis , sellel hetkel vastab rõhk mansetis diastoolsele arteriaalsele rõhule. Gravitatsiooni sokk. ??? · Vereringe neuro-humoraalne regulatsioon. Südametöö intensiivistumise mehhanismid kehalisel tööl. ???
Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhu mõõtmine Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit. Korotkovi meetodil asetatakse õlavarrele manomeetri mansett, mis on manomeetriga ühendatud. Alpeeritakse välja pulss küünararteri ja sinna asetatakse stetoskoobi mikrofon. Edasi tõstetakse kummiballooni abil rõhk mansetis kõrgemaks kui oletatav süstoolne rõhk. Mansett surub sellisel juhul arteri kinni (kui on süstoolsest rõhust kõrgemaks pumbatud) ja veri arterist läbi ei pääse. Samal ajal kuulatakse stetoskoobi abil toone, need on korotkovi toonid, mida oodatakse
Kui mõne koepiirkonna verevajadus väheneb, sulguvad prekapillaarsed sfinkterid ja veri suunatakse ilma kapillaare läbimata otse veenidesse. Vererõhku saab mõõta kas otseselt või kaudselt. Vererõhu otsesel ( invasiivsel ) mõõtmisel, viiakse veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül. Mitteinvasiivsel mõõtmisel avaldatakse veresoonele vasturõhku veresoont ümbritsevate kudede kaudu. Üheks levinumaks vererõhu kaduse määramise meetodiks on Korotkovi meetod. Korotkovi järgi mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub ligikaudu südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku kummiballooni abil. Manseti alumise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sellele kohale stetoskoobi otsik. Nüüd
Arterites muutub üsna vähe. Ning 1mm Hg = 13,6 mm H2O Mõõtmine Vererõhu mõõtmised on OTSESED ja KAUDSED. Otseste korral viiakse arterisse nõela või kanüüliga ühendatud rõhuandur. Kaudsete puhul kasutatakse sageli rõhumansetti. Eeldatakse, et rõhk kandub sügavamal asuvatele kudedele ilma rõhukadudeta. Arteriseina käitumine sõltub arteri rõhu ja mansetirõhu vahest, mida nimetatakse TRANSMURAALSEKS rõhuks. Riva-Rocci e Korotkovi meetod- õlavarremanseti rõhk viiakse kiiresti süstoolsest rõhust kõrgemale ja hakatakse seejärel aeglaselt langetama, kuulates samaaegselt arteria brachialise kohal küünarliigese sisepinnal stetoskoobiga Korotkovi toone, nende põhjuseks on turbulentne voolamine, mis tekib arteri mansetialuses ahenenud osas. Kui manseti rõhk on kõrgem süstoolsest rõhust, on arter kokkusurutud, verevool peatub ja toonid puuduvad
ühe kokkutõmbega nim.südame löögimahuks (75ml). Kui palju verd saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse nim. südame minutimahuks(9l/min). Füüsilise töö korral suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbivoolava vere maht, ulatudes kuni 85 % kogu ringluses olevast verest. Vererõhu mõõtmise meetodid. 1) *otseselt e. invasiivselt inimese veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. 2) *kaudselt e. mitteinvasiivselt - Korotkovi meetodi järgi mõõdetaks arteriaalset vererõhku õlavarrearteris spetsiaalse aparaadi abil.Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku ballooni abil.Küünarnuki õndlas leitakse arterpulsi järgi arteri asukoht, millele asetatakse stetoskoobi otsik. Mansetis tõstetakse rõhku, kui see ületab
Õlavarrearter ümber asetatakse manomeetriga ühendatud mansett. Leitakse arteri asukoht, asetatakse stetoskoobi otsik. Tõstetakse manseti rõhku kuni see ületab arterisese rõhu, mansetialune arter sulgub,verevool lakkab. Avatakse ventiil, langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Atreriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri arterit, verevool kireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasnevad Korotkovi toonid.Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele arteriaalsele rõhule. Rõhu edasisel langusel toonid alguses tugevnevad,siis kahanevad või kaovad. Sel hetkel vastab rõhk mansetis diastoolsele ateriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. 1. gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude
haiguste korral. Vererõhu mõõdetakse õlavarre arteril. Täiskasvanul on süstoolne 110-125 mmHg, diastoolne 65-80 mmHg. Normotoonia, hüpotoonia, hüpertoonia. Normotoonia VR normis, hüpotoonia VR on langenud (kutsub esile tõsiseid häireid, eluohtlik), hüpertoonia VR tõusnud. Vererõhu mõõtmise meetodid. Vererõhku saab mõõta: 1) *otseselt e. invasiivselt inimese veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. 2) *kaudselt e. mitteinvasiivselt - Korotkovi meetodi järgi mõõdetaks arteriaalset vererõhku õlavarrearteris spetsiaalse aparaadi abil.Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku ballooni abil.Küünarnuki õndlas leitakse arterpulsi järgi arteri asukoht, millele asetatakse stetoskoobi otsik. Mansetis tõstetakse rõhku, kui see
Südametegevust reguleeritakse vererõhu kohta käiva informatsiooni põhjal. Normaalne vererõhk on 120/75 mm/Hg, pulsirõhk seega 45 mm/Hg. Pulsirõhk peaks olema vähemalt 30 mm/Hg, et kudede verevarustus oleks hea. Kõrge-normaalne vererõhk kuni 140/90 mm/Hg Saab mõõta: Otseselt – veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. Võimalik ainult eriuuringuga kliinikus Kaudselt – kasutatakse kas Korotkovi meetod o Töövahendid Vererõhu mõõtmise aparaat Stetofonendoskoop (kuulatamistorud) o Mõõtmisaparaadi mansett asetatakse õlavarrele ja palpeeritakse välja pulss küünararteril. o Sellesse kohta, kus pulss tunda on, asetatakse stetofonendoskoobi mikrofoni osa. o Tõstetakse rõhk manomeetris (ballooni abil) oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemalt (kuni
seinu. Südametegevust reguleeritakse vererõhu kohta käiva informatsiooni põhjal. Normaalne vererõhk on 120/75 mm/Hg, pulsirõhk seega 45 mm/Hg. Pulsirõhk peaks olema vähemalt 30 mm/Hg, et kudede verevarustus oleks hea. Kõrge-normaalne vererõhk kuni 140/90 mm/Hg Saab mõõta: 1. Otseselt – veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. Võimalik ainult eriuuringuga kliinikus 2. Kaudselt – kasutatakse kas: 1. Korotkovi meetod 1. Töövahendid 1. Vererõhu mõõtmise aparaat 2. Stetofonendoskoop (kuulatamistorud) 2. Mõõtmisaparaadi mansett asetatakse õlavarrele ja palpeeritakse välja pulss küünararteril. 3. Sellesse kohta, kus pulss tunda on, asetatakse stetofonendoskoobi mikrofoni osa. 4
subclavia sinistra) saavad eraldi alguse aordikaarest. A.subclavia läheb üle kaenlaarteriks (a. axilliaris) ja see omakorda õlavarrearteriks (a. brachialis), mis kulgeb õlavarre siseküljel painutaja- ja sirutajalihase vahel. Joonis 3.18. Suur (all) ja väike (ülal) vereringe Märkus. Õlavarrearteri pulss on tuntav küünarliigese poolt kakspealihase kõõluse juures. Selles kohas kuulatakse vererõhu mõõtmise käigus stetoskoobi abil Korotkovi toone Vastsündinu ja imiku puhul on pulss õlavarrearteril paremini tuntav kui kodarluuarteril. (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). 61 Küünarliigese juures jaguneb õlavarrearter kodarluuarteriks (a. radialis) ja küünarluuarteriks (a. ulnaris). Kodarluuarteri pulss on küünarliigese juures hästi tuntav (sagedasim pulsi katsumise koht). Kodarluuarteri kanüleerimist kasutatakse otsese arteriaalse vererõhu mõõtmiseks või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
