Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kordamisküsimused - sarnased materjalid

pilved, põhjavesi, rünkpilved, hüdrosfäär, äikest, märga, olekud, õhuniiskus, järved, märgamine, jõed, hommikul, parafiini, järvedest, põhjaveest, olevast, vesikest
thumbnail
14
docx

Maateadus

rõhuga TEMP SUURENEDES NIISKUS KASVAB Kiirguslik udu- maapinna niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini algab kondenseerumine ehk udu tekkimine Adektiivne udu- sooja õhumassi liikumisel üle külma aluspinna Aurumisudu- sooja veekogu pinnal. Tekib enne vee külmumist pilvede klassifitseerimine madalpilvede rühm: kihtpilved kihtsajupilved kihtrünkpilved keskmised pilved: kõrgkihtpilved kõrgrünkpilved kõrgpilved: kiudpilved kiudrünkpilved kiudkihtpilved Rünkpilved: rünksaju pilved ehk äikesepilved Pilvede koostis a) Veepiiskadest koosnevad: madalpilved ja kõrgrünkpilved b) Veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: lumehelvestest diam 0.05 mm veepiiskadest, lumest, rahest c) Jääkristallidest koosnevad pilved: kiudpilved

Maateadus
5 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Geograafia - üldmaateadus

Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MAATEADUS

Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär ­ nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Mis on veeringe?

11 400 - 15 100 liitrit vett päevas ning suur tammepuu võib transpireerida 151 000 liitrit aastas. Transpiratsiooni mõjutavad atmosfääritegurid Taimede transpireeritud vee hulk muutub suuresti maakohiti ja aja jooksul. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab mitu tegurit: · Temperatuur: Kui temperatuur tõuseb, siis transpiratsioon intensiivistub - eriti kasvuperioodil, mil õhk on soe. · Suhteline õhuniiskus: Kui taime ümbritseva õhu suhteline niiskus suureneb, siis transpiratsioon aeglustub. Veel on kergem auruda kuiva kui niiskesse õhku. · Tuul ja õhu liikumine: Mida kiiremini õhk taime ümber liigub, seda intensiivsem on transpiratsioon. · Taimeliik: Eri taimed transpireerivad vett erineval hulgal. Mõned kuivas kliimavööndis kasvavad taimed, nt kaktused, säilitavad väärtuslikku vett sel moel, et transpireerivad seda muudest taimedest vähem.

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

kaugenedes veeauru hulk väheneb. Ka mandrite siseosade kohal on veeauru sisaldus väiksem. Kõige enam on veeauru troopilise ookeani kohal, sealt ta liigubki pooluste suunas. Atmosfääris võib toimuda veeauru küllastumine ­ küllastunud olek saavutatakse tavaliselt õhutemperatuuri langemisel. Kui seisund on saavutatud, siis edasisel temperatuuri langemisel osa veeaurusst kondenseerub. Õhku tekivad veepiisad või jääkristallid, millest tekivad pilved, udu. Pilved võivad jälle aurustuda, teisel juhul kui pilvepiisad kasvavad veelgi, võivad nad sadada vihma või lumena alla. Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm

Loodus
42 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved. Temperatuur langeb maapinnalt ülespoole tõustes iga km kohta u 6kraadi.Tuuled puhuvad enamasti läänest itta ja kõige tugevam on tuul ülemistes kihtides. Üleminekukiht järgmisse sfääri on tropopaus. Paksus kõigub paarisajast meetrist 2km- ni.Temperatuur oleneb naabersfääride temperatuurist. Tropopausile järgneb stratosfäär. Ulatub kuni 40km kõrguseni.Veeauru on stratosfääris väga vähe, seetõttu puuduvad pilved. Siiski esinevad 20km kõrgusel pärlmutterpilved ja80-85km

Meteoroloogia ja klimatoloogia...
75 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Hüdrosfäär

looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus ­ õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused ­ niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas ­ mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele

Hüdrosfäär
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Meteoroloogia ja klimatoloogia

suureneb õhku küllastava veeauru tihedus A ja rõhk E. 4. kuidas muutub auramine sõltuvalt veepinna kumerusest? Kumeralt veepinnalt (veepiisad) on auramine intensiivsem, nõgusalt veepinnalt (märjad poorid) aga nõrgem kui tasaselt veepinnalt. Pääsevad ju veemolekulid kumerast pindkilest hõlpsamini välja kui läbi sellise pindkile vette tagasi. Nõgusa pindkile korral on aga olukord vastupidine. 5. kuidas veeaur levib õhus? Veeauru sisaldus õhus ehk õhuniiskus võib olla erinevates kohtades ja erineval ajal vägagi erinev, sõltudes geograafilistest ning meteoroloogilistest tingimustest. Ainult teatud olukorras on õhk veeauruga küllastunud, üldiselt aga mitte. 6. mida iseloomustab õhus oleva veeauru õhk? Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilise segu kogurõhus. Seepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu. 7. mis on õhu absoluutne niiskus?

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär

Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre).Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ja aurumine), füüsikalis-geograafilised (valgla suurus, pinnamood, mullastik, geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimetegevus ja kliima muutumine.[1]Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, Eestis on kõige veerohkem Narva jõgi. vooluhulk - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.Mõõdetakse jõe suudmes (m³/s).Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega.Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes.

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.)

Maateadus
109 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia konspekt

radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Mis on geoinfosüsteem? Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanduvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks. Meid ümbritseva looduse sfäärid. 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

Päike ja kuu paistavad neist läbi. Kiudkihtpilved kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet astronoomiline ühik ­ Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit taevavõlvil. P ja K on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid kilomeetrit annavad need pilved väga madala õhutemp korral Ida-Siberis.Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta ­ Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul

Füüsika
103 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

*Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 15. Maa sfääriline ehitus. Maastikuline (geograafiline) sfäär (mõiste ja mis siia kuulub), geograafilise sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused ­ loodusvööndid ja maastikud ­ on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused). -Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks

Maateadus
180 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfäär - KONSPEKT

11. KL Geograafia HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär ­ maa vesikest, mis moodustub maailmamerest ja sisevetest ( ka põhjavesi! liustikud! ) Veeringe ­ vee ringkäik oleku muutudes. Mõjutavad tegurid : 1. Sademed. - osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale - mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu,

Geograafia
308 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender ­ segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12.Maakera sfääriline ehitus. Geograafilise sfääri mõiste. Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused ­ loodusvööndid ja maastikud ­ on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 13.Maa magnetosfäär ja kiirgusvööndid. . Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks. Kiirgusvööndid on suure kiirgustihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber. Vööndi kaugus Maast on u 200­70 000 km (see vahemik varieerub erinevate hinnangute puhul) [1]

Maateadus
32 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Maateaduse alused

Kasvuhoonegaasid:
 a) CO2- fosiilsed kütused 87%, maakasutusmuutused 11%, tsemendi tootmine 2%
 Suureneb iga aasta 0,5%
 b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10%
 Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel
 Suureneb 0,75% aastas
 c) N2O- biomassi põletamine 43%, energiatootmine 34%, väetised 21%, põllumaad 2%
 Suureneb aastas 0,2-0,3% 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal
 Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001% 14. Vee kihistumine maailmameres
 Maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti. Sellist kihti, kus vee temperatuur väga kiiresti

Maateadused
39 allalaadimist
thumbnail
15
docx

10. KLASSI GEOGRAAFIA

aastat maismaalt mere suunas. (mandrite idarannikud) VT joonist vihikus Front ­ kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front ­ piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front ­ piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla. Külm front tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale. Tsüklon ­ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon ­ ulatuslik kõrgrõhuala · Tekivad ookeani kohal, liiguvad läänevoolus läänest itta. · Tsükloni eesosas valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. · Tagalas loodest tulevad külmad tuuled. · Madalrõhualaga kaasas ka sademed.

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kliima tekketegurid

· Vesikest, maad ümbritsev katkendlik kest, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja, atmosfääri ja ilustikuvesi. · Hüdroloogia- teadusharu, mis uurib veega seotud sfääri, ning selles toimuvaid protsesse ja hüdrosfääri ning seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. · Kogu planeedist kaetud veega 71% · Maismaad 29% · Ookeanid ja mered hõlmavad kogu veest 97% · Magedat vett veidi alla 3% MAGEVESI · Igijää ja lumi 75% · Põhjavesi 24% · Ülejäänud 1% Millest.. · Ülejäänud 1% millest · 60% järvedes · 35% mullas · 0,5% jõgedes · 4,5% veeaur atmosfääris VEERINGE · Vesi on maakeral pidevas liikumises ja moodustab veeringe. · Veeringe on pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. VEERINGE · Väike veeringe- vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna ka tagasi. 81% vihmast sajab ookeanide ja merede kohal.

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks  UV-A – lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID  litosfäär  hüdrosfäär  atmosfäär  biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid:  CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad:  fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta  maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad)  tsemendi tootmin 2%

Maateadus
76 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geo konspekt

11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veereziim 30. mis on hoovused? Nende liigid? 31. geograafilise sfääri mõiste 32. keskonnaseire ülesanded. Eesti keskkonnaseire struktuur 33. gyoto protokolli olemus. Üld maa teadus Uurimis meetodid Geograafia on teadus, mis tegelebn kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimis ala on lai ja seetõttu on see jagununud kitsamateks valdkondadeks.

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika spikker

10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14

Keskkonafüüsika
8 allalaadimist
thumbnail
76
ppt

TSÜKLID loeng

San Andrease murrang on piiriks Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama vahel. On näide nihkemurrangust, millised tüüpiliselt esinevad ookeanilise koore aladel. Vaikse ookeani laam liigub Põhja- Ameerika laama suhtes loodesse kiirusega mõni cm aastas. Hüdroloogiline tsükkel Mitte ükski organism ei saa elada ilma veeta. Kogu evolutsioon on arenenud nii, et kõik elav Maal on kohastunud tarbima vett. Hüdroloogiline tsükkel on veeringe Maa pindmiste sfääride (litosfäär, hüdrosfäär ja atmosfäär) vahel. Hydrologic cycle describes the continuous movement of water on, above and below the surface of the Earth. ­ . Hüdrosfäär Hüdrosfäär on Maad ümbritsev veekiht. Sisaldab vett kolmes agregaatolekus. Kogumass on 1,4 x 1018 tonni. On ebaühtlane ja katkendlik ­ hõlmab merepinnast umbes ­11 km kuni +9 km. Hüdrosfääri osadeks on hionosfäär (lumi) ja krüosfäär (jää). Hydrosphere ­includes all the earth's water found in

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
27 allalaadimist
thumbnail
70
pptx

Hüdrosfäär

● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. ● Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti.

Hüdrosfäär
32 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200­300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis - kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest 5. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. - Taimed tarvitavad fotosünteesil - peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest, mõjutades Maa temperatuuri 6. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV- kiirguse eest) 7

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
28
docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb hapnik-toimub hingamine ja lämmastik-toimub fotosüntees. Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
5
docx

11. klassi füüsika: Aine ehituse alused

ajast võnguvad molekulid korrapäratult, kuid aeg-ajalt muudavad oma asukohti. Vedeliku molekulivaheline mõjujõud on küllalt suur. Voolavuse kõrval on vedelikul veel üks tähelepanuväärne omadus ­ pindpinevus. Pindpinevus on vedelikel olemas sellepärast, et neil on teiste aineolekutega eraldav pind. Pindpinevus väljendub selles, et vedeliku pind püüab alati kokku tõmbuda, et selle pindala oleks võimalikult väike. Üks pindpinevuse eriliik on märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine esineb vedeliku ja tahke aine kokkupuutel. Kui vedelik märgab tahket ainet, siis ta nagu kleepuks tahke aine külge. See on tingitud asjaolust, et vedeliku molekulid ja tahke aine molekulid tõmbuvad tugevamini kui vedeliku molekulid omavahel. Näiteks vesi märgab klaasi. Mittemärgamise korral hoiab vedelik tahke keha pinnast võimalikult eemale. Selle

Füüsika
97 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. d) Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis nind nendega kaasnevaid ilmastiku nähtusi (joonis). Sooja ja külma frondi teke ning ilmamuutumine sooja ja külma frondi üleminekul (joonise abil) TSÜKLON ­ (madalrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhu ala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled ning tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed. · Talvel kaasneb pehme, suvel aga jahe ilm. · Kõige rohkem esineb sügisel ja ka talvel. ANTITSÜKLON ­ (kõrgrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on kõrgrõhu ala, kuhu puhuvad keskelt äärealadele ning tsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud. · Suvel kaasneb soe ja palav ilm, talvel aga käre pakane SOE FRONT ­ tekib kui soojem õhumass liigub külmemale peale. Soe niiske õhk kerkib külma õhu

Geograafia
89 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Hüdrosfäär ja vee teema

HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks:  magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne)  soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades.

Hüdrosfäär
195 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

' 13 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõnapoolkeral kagupassaadid. Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30. ja poolustel. Põhjapoolkeral puhub tuul päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, relatiivne õhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga, nõrga tuulega, suvel soe ja talvel kärepakane. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled ­ passaadid ­ kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõudude tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. osa 30. laiustel laskunud võrdlemisis soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga

Geograafia
442 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geograafia - Hüdrosfäär

Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada ­ toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Hajukiirgus ­ päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma korral. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus Insolatsioon ehk kiiritus ­ otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed ­ liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi ­ 75%, põhjavesi ­ 24%, ülejäänud ­ 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe ­ vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa-

Geograafia
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun