Füsioloogia Kontrolltöö Nr 2 variant II 1) Kopsude ventilatsioon .. on õhuhulk, mis läbib kopsusid ühe minuti jooksul. VE=VTxf (VT  hingamismaht; f  hingamissagedus) 2) Hingamismaht .. on õhu hulk, mis läbib kopsusid ühe hingamisega. Koosneb sissehingamis- ja väljahingamismahust. Tähistatakse: VT. - rahuolekus: ca 400-600 ml - kehalisel tööl: ca 4-5 l 3) Kopsude jääkmahtuvus .. on õhuhulk, mis jääb kopsudesse, hingamisteedesse peale maksimaalset väljahingamist. Ca 1500 ml. 4) Gaasivahetus kopsudes toimub .. partsiaalrõhkude olemasolu tõttu, mis muutuvad vastavalt sellele, kui tugevalt sisse- ja/või väljahingatakse. .. alveoolides.
· Ninaõõs  sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel - liigub sissehingatav õhk kõrisse · Kõri  läbib ainult õhk · Hingetoru - soojeneb õhk veelgi. Hargneb kaheks kopsutoruks. · Kopsutoru ehk bronh  suunavad õhu vastavalt vasakusse ja paremasse kopsu · Kopsud - · Kopsutorukesed  28. Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD. KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS. 29. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus? Alveoolides, 30. Kuidas reguleeritakse hingamissagedust? Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb.?? Hoia hinge kinni. 31. Kui suur on normaalne hingamissagedus? 16  20x minutis 32. Nimeta hormoonide omadused! REGULEERIVAD AINEVAHETUST, ORGANISMI TALITLUSI JA PROTSESSE. 33. Milline on hormoonide tööpõhimõte? IGAL HORMOONIL OMA KINDEL ÜLESANNE,
osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele. Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (fr) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub
välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele. Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (f r) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest,
Süstol on südamelihase kokkutõmme. 31) Mis on diastol? Diastol on südamelihase lõõgastumine. 32) Mis on pulss? Pulss on südame löögisagedus.(arteri seinavõnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel väljapaiskuv veri vastu aordikaart) 33) Nimeta inimese keskmine vererõhuväärtus. Süstoolne RR 120-130mm/Hg Diastoolne RR 60- 80mm/Hg 34) Milline on inimese normaalne kehatemperatuur mõõdetuna pärasoolest? 37 kraadi. 35) Kirjelda inimese kopsusid. Parem ja vasak kops, täidavad kogu rindkereõõne, jaotuvad sagarateks, kopsudes bronhid hargnevad, alveoolid, katab kopsukelme e. pleura. 36) Mis on hingamiselundkonna põhifuntsioon? Sisse- ja väljahingatava õhu liikumine ja gaasivahetus. 37) Mis toimub kopsualveoolide ja kapillaaride vahel? Gaasivahetus. 38) Kuidas toodab inimese organism soojust? 39) Millise elundi juurde kuulub erutustekke juhtesüsteem? Südame juurde. 40) Kuidas nimetatakse normaalset südametöö rütmi?
nakkuse, puukentsefaliidi, rotaviirusnakkuse, tuulerõugete, marutõve ja menigokokk- nakkuse vastu. Maailma teatud piirkondadesse reisides on oluline ja mõningal juhul ka kohustuslik vaktsineerida end kindlate reisimisega seotud nakkushaiguste vastu nagu Jaapani entsefaliit, kõhutüüfus ja kollapalavik. Nakkushaigustest lähemalt: Tuberkuloos on raske ning pikaajalist ravi vajav haigus. Tuberkuloos võib kahjustada kopsusid, aga ka mitmeid teisi organeid. Väikelastel võib tuberkuloositekitaja põhjustada väga raskekujulist ajukelmepõletikku. Tuberkuloosi vastu manustatakse 1-5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstekoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi
vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre  pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 11. Hingamisteede mõiste; hingetoru, bronhid 12. Kopsud Kopsud  hingamiselundid, paiknevad rinnaõõnes, on seotud peabronhide, veresoonte ja neid ümbritsevast sidekoest moodustunud kopsujuurtega. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav kesksein. Kops toetub kopsupõhimikuga vahelihasele. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks. 13. Kuseorganid Kuseorganid  on neerud ja kuseteed. Neerud  oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi
atoopilise dermatiidi jpt haiguste ning probleemide vahel. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse? Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole kahjuks vaktsiini olemas. Siiski on tänaseks laialdaselt kasutusel vaktsiinid mitmete ohtlike nakkushaiguste vastu. Tuberkuloos Tuberkuloos on tõsine ning pikaajalist ravi vajav haigus. Tuberkuloos võib kahjustada kopsusid, aga ka keha teisi piirkondi. Väikelastel võib tuberkuloositekitaja põhjustada väga raskekujulist ajukelmepõletikku. Tuberkuloosi vastu manustatakse 1Â5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstikohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstikoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine
llisambale mjuvaid koormusi. Luukude on kige jigem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule tugevuse ja htlasi mningase elastsuse. Luukoe phimassi moodustab rakuvaheaine, rakkude osa selles on vike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt thtsatele elunditele. Niteks kolju mbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud sdant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luudi, kus tekivad vererakud. Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik vereplasma. Eristatakse kolme liiki vererakkusid, millest kige arvukama rhma moodustavad punased vererakud ehk ertrotsdid. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud ehk trombotsdid ning arvukuselt kige tagasihoidlikuma, ent rakutpidelt kige mitmekesisema rhma moodustavad valged vererakud ehk leukotsdid. Vererakud moodustavad vere ldmahust veidi alla poole
Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud.Bronhide puuvõrataoliselt hargenv kogumik kopsudes kannab nimetust bronhiaalpuu.Bronhide suuremate harude seinad on hingetoru seintega samasuguse ehitusega. 14. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb
anarhiaperiood. Aastatest 1900-1600 eKr pärineb Sipparist savist kuju, mis jäljendab lamba maksa. Nimelt usuti sel ajal, et lamba maksast võib lugeda välja endeid tuleviku kohta. Pärast surmamist uuris baru põhjalikult lamba maksa ja kopsusid. Leitud märkide läbi püüti mõista, mis ohte tulevik võib tuua, et neid siis vältida. Selle kujul iga kast märgib maksa eripärast tulenevat vihjet. Varasemaid maksamudeleid leiti Eufrati äärest Marist.
on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv. 23) Kopsud kopsud  paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel
Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud.Bronhide puuvõrataoliselt hargenv kogumik kopsudes kannab nimetust bronhiaalpuu.Bronhide suuremate harude seinad on hingetoru seintega samasuguse ehitusega. 14. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb
Hingamisteede üleminek alveolaarsüsteemiks toimub järk-järgult üksikute alveoolide ilmudes bronhioolide seintesse. 26. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes ja koosnevad peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest. Kopsuvärat on koht, kust peabronhid, veresooned ja närvid kopsu sisenevad. Dorsaalne pind on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav. Kopsud jagunevad sagarateks. Kopsu sagarad jagunevad segmentideks. Kopsud on kaetud serooskestaga – kopsukelmega. Kopsusid toidab aordist algav bronhiaalarter. 27. Kuseorganite üldine iseloomustus Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad kusepõis ja kusiti ning ülemised kuseteed neeruvaagnad ja kusejuhad. 28. Neerude ehitus: Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal
Taastumine on protsess, mis algab siis kui töö katkestatakse, redutseeritakse või asendatakse mingi teise tegevusega. Raske keh töö puhul toimub taastum ka allpool kestusTV piiri läbiviidava töö ajal. Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvel (120-130 l/min, vastupidavusaladel 6-7 l/min). Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumala 8 ühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui ka Âsageduse arvel. Vererõhk tõuseb, paraneb kopsude verevoolutus. Arteriaalsest verest võetakse rohkem hapnikku ära, suureneb hapniku utilisatsioonikoefitsient
ventilatsioon ning ventileeritakse neid alveoole, kus kapillaarides voolab veri. Mitte AV vastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism hapnikku juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust ei tõsta. Gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Muutused hüperventilatsioonil organis.-Kopsude ventilatsioon suureneb, kaasatakse rohkem alveoole, paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhuruumalalt võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2. Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude vereloovutus suueneb. Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur. Keemilised ja füüsikalised faktorid O2 eraldumiseks-Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutavate kapillaaride arv, tõuseb temp, CO2 osarõhk ja happeliste AV jääkide hulk, mille tõttu annab arteriaalne veri hapnikku kergemini ära
Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel.
Küll aga eraldub organismist rohkem CO 2, kui seda ainevahetuses tekib, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise, aju saab hoopis vähem O2. Sellega kaasneb peapööritustunne. · Seega, gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Hingamise muutused füüsilise töö korral: · Kopsude ventilisatsioon suureneb 120...130 l/min, kaasatakse rohkem alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel.
2. Füüsilisest koormusest: Füüsiline koormus HM H FR H MM Lamav 350 ml 12 4,2 l Istuv 500 ml 16 8,0 l Jooksev 2000 ml 25 50,0 l HM  hingamismaht. Nii palju hingab inimene sisse ühekorraga H FR  hingamissagedus ühe minuti jooksul H MM  hingamise minutimaht. Selline kogus õhku läbib kopsusid ühe minuti jooksul. Hingamise minutimahu saamiseks korrutatakse omavahel ühekordselt sissehingatud õhuhulk ja kordade arv ühe minuti jooksul ehk HM x H FR = H MM Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida veel sellele, et osa sissehingatavast õhust jääb alati hingamisteedesse ja ei jõua alveoolideni. Seda hingamisteede mahtu nimetatakse surnud ruumiks ja see on umbes 150 ml. Näiteks kui inimene hingab sisse 500 ml õhku, siis alveoolideni jõuab ainult 350 ml. 3. Tervisest:
näitab ruumala muutumise kiirust). ül1. Alveolaarventilatsioon Gaasivahetuses mitteosaleva õhu ventilatsioon hingamisteedes. Selleks mõõtsime: Ve, FeCO2, FaCO2 30 Arvutasime alveolaarventilatsiooni: Va = Ve*FeCO2/FaCO2 (l/min) Ve - üldventilatsioon. väljahingatud õhu ruumala. mõõtsime kotist. FeCO2 - väljahingatud õhu CO2 hulk. Va - alveolaarventilatsioon. seda osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses, s.t. vere arterialiseerimisel. FaCO2 - CO2 hulk alveolaarõhus ül2. Määrasime spirogrammilt kopsumahud ja mahtuvused ül3. Lisaks uurisime voolu-mahu lingult vitaalkapatsiteedi (FVC) ekspiratoorse tippvoolu (PEF) Mõtlesime, milline võiks olla astmahooga inimese väljahingamine. Temal oleksid suuremad muutused voolunäitajas. ül4. kopsuruumala mõõtmine heeliumi lahjendusmeetodil.
Selgub, et VA/Q suhtarv võib teoreetiliselt jääda vahemikku nullist lõpmatuseni. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse ja ventileeritakse neid alvoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus VA/Q = 0,9. Kopsude üldventilatsiooni all mõeldakse kopsusid läbinud õhuhulka minutis, selles eristuvad alveolaarruumi ventilatsioon VA ja surnud ruumi (anatoomilise ja alveolaarse) ventilatsioon VD. Alveolaarventilatsioon VA - osa kopsusid läbinud õhu hulgast, mis osaleb vere ja alveolaargaasi vahelises gaasivahetuses (vere arterialiseerimisel). Funktsionaalse e. füsioloogilise surnud ruumi ventilatsioon VD - anatoomilistel või teistel põhjustel
Rõhu muutused pleuraõõnes ja kopsudes hingamistsükli jooksul. Kopsude venitatavus. Hingamismehaanikat illustreeriva Dondersi mudeli skeem ja tööpõhimõte. Hingamistsüklite arv minutis ehk hingamissagedus (fR) rahuolekus on täiskasvanud inimesel 12-16. Üksiku hingetõmbe sügavus e hingamismaht (VT) sisse- või väljahingamisel on umbes 0,5 liitrit. Kopsude ventilatsiooni all mõeldakse õhu ruumala, mis läbib kopsusid ühes ajaühikus. Minutiventilatsioon VE=VT · fR =0,5 l · 16 min–1= =8 l/min Minutiventilatsioon jaguneb : Alveolaarventilatsioon Surnud ruumi ventilatsioon - anatoomiline surnud ruum - alveolaarne surnud ruum  Rindkere seina elastsusjõud püüavad rindkeremahtu suurendada  Kopsude elastsed jõud ja alveoolide pindpinevus püüavad õhuga täidetud kopsude ruumala
*aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid - kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes) - termosensorid (sooja- ja külmasensorid) - valusensorid Füüsiline töö: kopsude ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui –mahu arvel. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui –sageduse arvel – vererõhk tõuseb. Kõikide faktorite koosmõjul võib tarbitud hapniku ületada kuni 20 korda puhkeoleu hapniku tarbimist. Merepinnal olevast õhurõhust madalama ja kõrgema rõhu juures: Madalam: puutume kokku kõrgmäestikes ja kõrglendudel, kui ei kasutata hingamisaparaate. Kuna õhurõhk
*kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid  kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes)  termosensorid (sooja- ja külmasensorid)  valusensorid Füüsiline töö: kopsude ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui –mahu arvel. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui – sageduse arvel – vererõhk tõuseb. Kõikide faktorite koosmõjul võib tarbitud hapniku ületada kuni 20 korda puhkeoleu hapniku tarbimist. Merepinnal olevast õhurõhust madalama ja kõrgema rõhu juures: Madalam: puutume kokku kõrgmäestikes ja kõrglendudel, kui ei kasutata hingamisaparaate.
sambale mõjuvaid koormusi. Luukude on kõige jäigem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule tugevuse ja ühtlasi mõningase elastsuse. Luukoe põhimassi moodustab rakuva- heaine, rakkude osa selles on väike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt tähtsatele elunditele. Näiteks kolju ümbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud südant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luuüdi, kus tekivad vererakud. Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik  vereplasma. Eris- tatakse kolme liiki vererakkusid, millest kõige arvukama rühma moodustavad punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud ehk trombotsüüdid ning arvukuselt kõige tagasihoidlikuma, ent rakutüüpidelt kõige mitmekesisema rühma moodustavad valged vererakud ehk leukotsüüdid.
annaabi.ee 
