1 (21, 31, 61 ...) 2, 3,4 ( 22, 33, 94) 5-20 2. ? ? Mis kell on? on meessoost sõna. 1, 21 2, 3, 4, 22, 23, 24, 5- 20 (minut) on naissoost sõna (1) (2), 3, 4 5- 20 ? Mis kell? Siis on alati eessõna B. Nt. Mis kell algavad tunnid? 3. ? Palju maksab? *Meessoost sõnad. (dollar), (sent) 1 , 2,3, 4 , 5- 20 , (rubla) on peenendusmärgiga lõppev meessoost sõna 1 2, 3, 4 5-20 on ka meessoost sõna, kuid ta ei käändu. *Naissoost sõnad (kroon), (kopikas) (1) , (2), 3, 4 , 5-20 , . Nimisõna ühildumine arvsõnaga 1. Meessoost nimisõnad , , , * 1 , , , 2, 3, 4 , , , 5-20 , , , * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 2. Naissoost nimisõnad * (1) (2), 3, 4 5-20 * (1) (2) , 3, 4 5-20 * (1) , 3, 4 5-20 * (nuku) (1) (2) , 3, 4 5- 20 3. Kesksoost nimisõnad * Sõnad, mis lõpevad -E (1) 2,3, 4 5-20 * Sõnad, mis lõpevad O
ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11
Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Eesti kroon oli käibel 1941. aastani. Eurole üleminek Eestis toimus 2011. aasta 1.jaanuaril. Alates 15.jaanuarist saab Eestis maksta ainult eurodes. Raha kohta on palju ütlemisi ja vanasõnu, näiteks mõned: Raha ei haise. (Vespasianus) Raha paneb rattad käima. Kes ainult raha rabab, selle on võtnud raha oma orjaks. (sveitsi vanasõna) Kui tahad, et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama. Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (eesti vanasõna) Aeg on raha. (ameerika vanasõna) Rahal on oma väärtus.
üle võetud alam-saksa keelest, mis on seletatav sajandeid kestnud saksa ülemvõimuga Eestis. Alamsaksa laensõnad on näiteks: kool, kampsun, tellis, köök, kamber, nööp, müts, seep, paber, pood, suhkur . Kui Eesti läks 16. sajandi lõpul Rootsi riigi koosseisu, hakkas eesti keelde tulema rootsi laensõnu .Näiteks :plika, särk, tasku, laut, plaat, kelk, ämber, säng. Esimesest vene ajast (18.-19. sajand) on eesti keelde jäänud sellised laensõnad nagu kopikas, pintsak, pliit, puravik, polk, rood, suli, jaam . Üks vanemaid laene on arvsõna sada . Hästi vanad laenud on ka ratas, kirves, oinas, hammas, hernes. Kogu meie sõnavarast on umbes 85% laensõnad. Selles pole midagi imelikku ega ootamatut, sest nagu kõik teisedki keeled, on eesti keel arenenud pidevalt teiste rahvaste ja keeltega kokku puutudes. Kerli Kõiv .
kaasneb inflatsioonitempo tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mille puhul hinnad langevad ja rahaühiku väärtus kasvab. Seda juhtub majanduses väga harva, põhjuseks võib olla olulise tooraine (n. nafta) hinna langus. Ütlusi raha kohta Inflatsioon on ainus maks, mida saab peale suruda ilma seadusteta. Milton Friedman Raha suurim vaenlane on inflatsioon, suurim sõber - intressimäär. Raha ei tee õnnelikuks, aga raha puudumine teeb õnnetuks. Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (Eesti vanasõna) Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (Soome vanasõna) Raha on öörgi, kala on kiiskki. (Soome vanasõna) Kopik ka raha ja lutik liha. (Eesti vanasõna) Markki on raha, kirpki on liha. (Soome vanasõna) Aeg on raha. (Ameerika vanasõna) Rahal on oma väärtus. Raha ei haise. (Vespasianus) Too ei ole raha, mis pakutas; too om raha, mis kätte andas. (Eesti vanasõna) Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab
(Vespasianus) · Too ei ole raha, mis pakutas; too om raha, mis kätte andas. (eesti vanasõna) · Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab. (araabia vanasõna) · Raha paneb rattad käima. · Kes ainult raha rabab, selle on võtnud raha oma orjaks. (sveitsi vanasõna) · Kui tahad, et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama. · Tühjalt ei tohi tule juurde minna, raha peab kaasas olema ja toit ka. (Karula vanasõna) · Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (eesti vanasõna) · Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (soome vanasõna) · Raha on öörgi, kala on kiiskki. (soome vanasõna) · Kopik ka raha ja lutik liha. (eesti vanasõna) · Markki on raha, kirpki on liha. (soome vanasõna) · Aeg on raha. (ameerika vanasõna) · Rahal on oma väärtus. 2 Kokkuvõte
"The Sex And The City" Naljakas mõelda, kui suurejooneliselt seda filmi enne esilinastust reklaamiti. Ja mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Mingil põhjusel oli aga minul hirm seda vaatama minna. Kartust tekitas ehk mõte: "Kas ei saa jälle tegu olema viimase püüdlusega surnud "brändist" veel viimane kopikas välja pigistada ja püüuga surnule elu sisse puhuda?" Enda suureks üllatuseks ja meeleheaks avastasin et nii ei olnud. Tegu oli vägagi nauditava kinoelamusega. Sooviksin alustada mainides, et tegu on pigem täiesti iseseisva filmiga, kui seriaali jätkuga. Seriaali viimases jaos saavad kõik otsad pealiskaudselt ja kiirelt kokku tõmmatud ja kõikide peategelaste probleemid leiavad siiski õnneliku lahenduse nagu õigele seebile kohane
Toon näiteks talupidaja, kellel on piimafarm- ta on vihane, et ta oma piima müügist mingit tulu ei saa. Kui leidub Timosuguseid inimesi, siis muutub see isegi meeleavalduseks, mida kajastab ,,Aktuaalne kaamera". Seda näeb mõne teise eriala töötaja ja ta ei tee sellest välja, sest temale meeldib, kui piim on odav. Samas see ,,teise eriala" inimene läheb meelt avaldama, sest võipakk on liiga kallis ja talupidajal ei ole sellest probleemi, sest hea on, kui kuskiltki mingi kopikas tuleb. Iga inimene ise peaks aru saama, et kõik, mis tema ümber toimub, puudutab ka teda ennast. Inimesed peaksid olema ühtehoidvad ning aitama üksteist, sest tihti võivad eesmärgid olla sarnased ning koos nende poole püüelda on märksa lihtsam, kui olla üksiküritaja suures maailmas. Tõele võinuks rohkem tähelepanu pöörata ja Timo loo lõpp tuleks ka üldistada. Kirjutasin punasega juurde õpetaja soovitused/märkused.
hr härra hrl harilikult ik isikukood ins insener IT infotehnoloogia j jõgi; jagu j.a juures asuv jaan jaanuar jj ja järgmine, -sed jm ja muu(d); ja mujal jms ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ja mitmed teised, ja mõned teised jn joonis jne ja nii edasi jpt ja paljud teised jr juunior, junior jrk järjekord, järjekorranumber jsk jaoskond jt ja teised juh juhataja jun juunior, junior jv järv k küla; keel; kell; kopikas K kolmapäev k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud kd köide kk keskkool; käskkiri kl klass; klaas, klaasitäis; kell km käibemaks; kilomeeter knd kandidaat kod kodanik kpl kauplus kr kroon kt kohusetäitja kv kvartal KÜ korteriühistu l leht; loe; linn; laht; liiter L laupäev lg lõige lj linnajagu lk lehekülg LK looduskaitse all lm liidumaa lo linnaosa lp lugupeetud lüh lühend; lühemalt m meri; mägi; meeter
legaalselt ja illegaalselt, vastavalt siis oma tegemistest riigile mitte teatades ja tegeledes millegagi, mis seadusega pahuksis on ning päevavalgust ei kannata. Äri saab ajada julmalt ja äri saab ajada malbelt, üheltpoolt teisi ära kasutades ja alatuid võtteid tarvitades, teisalt partnerluse ja sõprussidemete peale panustades. Ärimehi on igasuguseid, inimeste südametunnistus ning käitumise ja julmuse piirid on erinevad. Iga inimene ei ole suuteline kõigeks, et kopikas taskusse saada. See on julm valdkond, osa sellest on kuritegevus ning petmine, kõik raha pärast. Nagu öeldakse ,,Vaga vesi, sügav põhi", see peab ka äris paika. Paljudel suurettevõtetel on illegaalsed alluvad, kes üht-või teistmoodi teisi firmasid mõjutavad. Tihti kaasneb sellega ähvardamine ja vägivald. Firmad varjavad oma tegemisi riigi eest, et mitte makse maksta, riskides suurte rahatrahvidega ning isegi kriminaalkaristustega.
"("Kuidas teha värsse" 1926). Mihhail Lotman aga arutleb, et tsitaadi esimene pool on ilmselge pettus: "Iga gümnaasiumiõpilane pidi teadma mis on jamb ja trohheus, pealegi teeb Majakovski sellessamas artiklis vanade värsimõõtude väsimusest kõneldes suurepäraselt vahet Z.Gippiuse jambi ja Kirillovi amfibrahhi vahel". Tegelikkuses oskaski Majakovski eristada jambi mittejambist, märgata jambi isegi seal, kust kellegil teisel ei tulnuks pähegi seda otsida. Täiskasvanu Sekeldab. Sebib. Kopikas koguneb. Pakute armastust? Raha, näh, laual. Mina jõlkusin. Polnud mul koduteed. Sihtisin silme kahest rauast. Teil on õhtuks hea haisuga frakk ju. Hinge saate naise peal rahule aeleda. Mind aga Moskva kaisutas rakku oma Sadovaja saja kaenlaga. Armunuis ühtse kellana vagusi tiksub tukseteks lähenev tähelend. Julma suurlinna südametagumist kuulsin ma väljakutena väherdes. Kuulutan Saagu särgist või narmastu: rinnas nüüd lahtiste uste päev mul! Tulge kired, ilm, armastus!
Too ei ole raha, mis pakutas; too om raha, mis kätte andas. (eesti vanasõna) Raha on inimesel vaid siis, kui ta selle ära annab. (araabia vanasõna) Raha paneb rattad käima. Kes ainult raha rabab, selle on võtnud raha oma orjaks. (šveitsi vanasõna) Kui tahad, et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama. Tühjalt ei tohi tule juurde minna, raha peab kaasas olema ja toit ka. (Karula vanasõna) Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (eesti vanasõna) Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (soome vanasõna) Raha on öörgi, kala on kiiskki. (soome vanasõna) Kopik ka raha ja lutik liha. (eesti vanasõna) 16 Markki on raha, kirpki on liha. (soome vanasõna) Aeg on raha. (ameerika vanasõna) Rahal on oma väärtus. 17
20. sajandi keskpaigas oli jalgpalluri särk lihtsalt ühevärviline kuid nüüd on sportlane reklaamidest kirju nagu lepatriinu ja loetav nagu ajaleht. Vormel 1 autod on samuti erinevaid logosi täis trükitud ning kinni makstud suurfirmade poolt. Kuid see reklaam on hea, sest kui mina vormelit vaatan, siis uurin neid reklaame ja mõtlen ikka, et kui see toode juba vormelis figureerib, siis see peab hea olema. Riik toetab sporti kuid reklaami tulude kõrval näib see vaid väike kopikas rahahunniku kõrval. Kui reklaami hindadest rääkida, siis vormel 1 maailmameistri Michael Schumacheri mütsil olev logo läks reklaamijale maksma 110 miljonit krooni ning paljud teised sportlased teenivad mitte auhinnarahadest vaid just raklaami tuludest miljoneid. Lõppkokkuvõttes, panevad kõige suuremad rahatähed taskusse ikkagi ärimehed, kes on ülima kavalusega oma firma logo sportlasele paigutanud ning sellega masse kaasa meelitanud oma tooteid ostma ning tarbima.
Ks->ss Tk->kk Vokaalharmoonia Palatalisatsioon I-mitmus. Nt: lehtedel lehil · Tartu murre · Mulgi murre (Võrtsjärve) · Võru murre (Lõuna-, Kagu-Eesti, Põlva,Värska) Venemaa mõjutus väike Laen- ja tehissõnad Saab laenata teistest keeltest. Neid saab kohandada oma keele järgi. 1) Slaavi ja vene laenud: aken, kapsas, kopikas jt. 2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid
Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutus...
See, et inimene on tuntud ei tohiks takistada elada tal siiski eraelu. Samas näeme iga päev kuidas meie avaliku elu tegelaste eraelu kistakse välja rahvale lugeda ja parastada. Kindlasti usun, et üks tundlikemaid teemasid on lahutused ja surmad. Arvan, et see on aeg kui inimesed tahavad aja maha võtta ja järele mõelda oma elu üle. On hea, kui seda aktsepteeritakse. Aga inimesed on raha nimel kõigeks valmis ja nagu me võime lehtedest lugeda, makstakse vastavalt infole ka kopikas raha. Ja kahjuks on inimesi, kes müüvad raha eest maha ka oma sõbrad ja lähedased. Igal kuulsusel omad fännid, kes neid idoliseerivad ja eeskujuks seavad. Arvan, et sellele võiks iga tuntud inimene vahest mõelda. Samas ma mõistan, et ka kuulsus on lihast ja verest ning eksimine on inimlik- kõigil. Aga kui inimene on võtnud endale kanda kuulsuse ja tuntuse koorma, peaks ta sellega arvestama, et teda jälgitakse ja arvustatakse iga tema sammu. Ning pigem olgu need
Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas.
Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas.
rootsi laenud eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi 105148 iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, keelest (XVI ja XVII saj) tont, tünder, värd vene laenud vene keelest (XIV sajst alates) 315362 kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa laenud ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates) 486520 aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts
räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle, puravik, sputnik jt. Nagu Aristelgi, nii esineb ka Rätsepa sõnul, et vene laenud on jõudnud keelde mitmete allikate kaudu. Esialgu on vene laenud tekkinud Ida-Eesti naabruse tõttu lähedaste olevate venelaste kaudu, siis käsitöölised ja kaupmehed hakkasid tulema linna. (Rätsep 2002: 73, Ariste 1981: 83-89) Saksa laenud on laenud, mis põlvnevad ülemsaksa keelest. Need laenud hakkasid
208g, mis andis marga mõõdu. Kaalumark ja rahamark eraldusid, kaalumark=4rahamarka. Väiksemad kohalikud mündid killing-öör-artig-penn. 1422 mündireform artigi asemele killing, veering. 16 saj taaler = dollar; Rootsist:: vaskraha 17 sajandil (Rootsist pärit), paberraha; riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler ; livonees - 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi. 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II - vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn ; 1928 EV rahareform - kroon-sent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rublad-kopikad; 1941-44 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad; 1944- rublad ja kopikad; 1992 - eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati
Lapsi hirmutati kolli, kodu- ja metshaldja, karu või rebasega. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle. Ema õpetas tütart, isa poega. Oluline oli pidev eeskuju. Talupoja laps kasvas nii looduse tsüklites kui ka vanade tavade, kommete ja rituaalsuse kogumis. Hinnati väärikust suhtlemises. Etiketist kinnipidamine oli väga oluline. Lipitsemist põlati. Eneseväärikus oli ka kõige vaesemal. Inimese omadusi hinnati oskuse järgi ,,Kopikas teenida". Tavasuhtluses hinnati ausust. Lapsi õpetasid kasvatama ja kuulekuses hoidma kirikuisade kirjutised. Eelkõige õpetati- õpiti, kuidas käituda, ja mida teada jumalateenistuse käigus. KRISTLANE RENESSANSS. UUS INIMENE Renessanss tõi inimese sealpoolsusest kahe jalaga maa peale ja olevikku, tegi temast iseenda peremehe. Renessanss hindas ilu koos avalikkuse hinnanguga. Ilu omamine oli
anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr. Väiksemad kohalikud mündid killingöörartigpenn 1422 mündireform artigi asemele killing veering 16 saj taaler = dollar Rootsist:: vaskraha 17 sajandil (Rootsist pärit), paberraha riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn 1928 EV rahareform kroonsent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rubladkopikad 194144 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad 1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1 1992 eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9
anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr. Väiksemad kohalikud mündid killingöörartigpenn 1422 mündireform artigi asemele killing veering 16 saj taaler = dollar Rootsist:: vaskraha 17 sajandil (Rootsist pärit), paberraha riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn 1928 EV rahareform kroonsent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rubladkopikad 194144 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad 1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1 1992 eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9
taaler (dollar), jäi maailma tähtsaimaks kaubandusmündiks 19. sajandini. 16. saj. teiset poolest lisandub Atlandi ookeani tagne hõbe. 16. saj tuli mündimetallina käibesse ka vask (Hisp, Madalmaad, pidevalt Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1624). 1644 plaatmündid - 10 taalrit = 19,7 kg. 1660. aastail tekkis Euroopa esimene paberraha. Venemaal 14. sajandil tatari eeskujul dengad (hõbe) 16. saj kp-st: 1 rbl = 100 Novgorodi dengat = 200 Moskva dengat. Rahal oli piigiga ratsanik, kopikas Liivimaa Juba muinasajal üksjagu võõrast raha (Eurooppa, Araabia). Liivima linnadel pole kunagi mündiõigust olnud, kuid nad on kasutanud isandate antud müntimisvabadust. Mündiõigus oli riigivürstidel, st: Riia piiskop Albert 1207, Tartu piiskop Hermann 1225, Saare-Lääne piiskop alates 1279, Liivi ordumeister kasutas ilmselt kõrgmeistrile kuulunud mündiõigust, Taani kuningas. Kartograafia ajaloost Antiikaeg
15). Paralleelselt vanade kupüüridega ilmusid 1991. aastal ringlusesse muudetud kujunduse ja vastava aastaarvuga paberrahad. Kõige suurem Eestis käibele tulnud Nõukogude Liidu rahatäht on 1000 rubla. Rubla on oma nime saanud venekeelsest tegusõnast , mis tähendab tõlkes raiuma. Ajalooliselt oli rubla teatud kaaluga raiutud hõbedatükk. Värvideks oli üherublalisel ookeripruun, kolmesel roheline, viiesel sinine, kümnesel punane ja sajalisel beez. Rubla jaguneb 100 kopikaks. Nimetus kopikas tuleneb sõnast , mis tähendab oda. Esimesed kopikad, mis vermiti Moskva Suurvürstiriigis peale Novgorodi vallutamist 1478. aastal, kandsid Moskva vappi Püha Jüriga, keda kujutati odaga tapmas draakonit. 1-, 2- , 3- ja 5-kopilkalised olid ühesuguse kujundusega, millede aversil on lühendatud kujul riigi nimetus ,,CCCP" ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta.
IG sai endale toa allkorrusel, kus üür kallim. Mida vaesemaks jäi, seda kõrgemale kolis. Oli olnud edukas kaupmees ja end üles töötanud. Ärimehena halasatmatu, inimesena egoistlik, isana aga armastav. Enne pansionaati kolimist jaotas oma vara tütarde vahel, endale jättis väga vähe. Tütred lõid raha kähku laiaks, elasid võlgu ja käisid isa juures veel vaid senikaua, kuni oli lootust vanamehelt veel mõni kopikas saada. Kui isal raha otsa sai, jätsid tütred ta maha. Selles romaanis esinevad korduvatest tegelastest üliõpilane Rastignac ja sunnitööline Vautrin. Viimane on inimestetundja, näeb isa kohe läbi. Rastignac oli sinisilmne, püüdis Gd aidata. Gor. suri oma ülakorrusetoas ilma ühegi pennita, nii, nagu ta alustanud oli. Rastignac, hea inimene, korraldas matused. Raamat raha võimust. Paljud nimetasid Bi kriitiliseks realistiks
astusid sa aga härra Mauruse ette, siis soovitas see rääkida härra Ollinoga. Paremal korral pistis härra Maurus sulle valurahana kakskümmend kopikat pihku ja selle eest said sa karskuses neli napooleoni ning kaks klaasi teed, pealegi jäi veel kaks kopikat üle tagavaraks, s. t. teiseks korraks ette, kui sa said jällegi Jürka käest võmmida ning härra Mauruselt kakskümmend kopikat, nii et nüüd võisid juba süüa viis napooleoni, juua kaks teed ja ikkagi jäi veel kopikas ette kolmandaks korraks. Nõnda oli lugu Jürkaga, tema ,,triivimisega" ja ka võmmimisega. Ainult niipalju võiks veel juurde lisada, et igakord, kui härra Maurus andis sulle kakskümmend kopikat, ütles ta seletuseks Jürka kohta: ,,Hoidke temast eemale, sest tema on närviline. Tema kannab kaelkookudega vett, tema kannab väga palju vett, sest meie kõik tahame juua ja silmi loputada ning seda kõike peab kandma Jürka. Mõistate
annaabi.ee 
