#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
matemaatikasse . Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel. Paraku ei nõustunud isa eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. 3 TEADUS JA RELIGIOON Aastakümneid varem oli Poola astronoom Mikolaj Kopernik avaldanud teooria, et Maa tiirleb ümber Päikese. Galilei uuris Koperniku töid taevakehade liikumise kohta ja kogus tõendeid, mis kinnitasid Koperniku teooria paikapidavust. Alguses ei söandanud Galilei mõningaid oma avastusi avaldada, kuna ta kartis, et need võidakse välja naerda. Suutmata aga hoida enda teada neid vaimustavaid tõsiasju, mis talle teleskoobi abil ilmsiks olid saanud, tegi ta viimaks oma avastused avalikuks. Mõnede teadlaste meelest olid Galilei väited provokatsioonilised ning
Elas aastast 1506 Warmia piiskopiriigis kus oli kõrgetel riiklikel ja kiriklikel ametikohtadel. Muuhulgas tegeles rahareformiga ja oli ka sõja ajal kindluse komandant. Usutakse, et Kopernik ei abiellunud kunagi, sest oli liiga pühendunud oma tööle. Kopernik suri 1543.a. Tema surmahetkel anti talle kätte esimene koopia tema raamatust. Ta on maetud Frauenburgi katedraali. Heliotsentriline maailmasüsteem Murrangu astronoomia arengusse tõi Mikolaj Koperniku uus planeetide liikumise teooria,mille järgi planeedid liiguvad ümber Päikese. (Heliotsentriline maailmasüsteem; Päike kreeka k. helios) "Commentariolus" 1514 levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja "Commentariolus" ("Väikesed kommentaarid"). Selles esitas ta ideid kuidas loobuda senisest Ptolemaiose maailmasüsteemist. Ta pani Maa liikuma, Päikese seisma ning matemaatilises
ümber Päikse tiirleb. Lisaks eelnevale näitas ta veel, et kõik planeedid tiirlevad ühtlasi ka ümber oma telje. Oma peateose avaldas ta 1543. aastal raamatuna ,,Taevasfääride pöörlemisest". See teos pani aluse teaduslikule revulutsioonile, muutes pikka mööda inimeste mõtlemist. Ptolemaiose maailmasüsteemile oli tekkinud tõsiseltvõetav konkurent, mis põhjendas ja ennustas taevasi liikumisi mitte halvemini kui Ptolemaiose mudel . Johannes Kepler Koperniku õpetust täiendas ja põhjendas Johannes Kepler, kes oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Ta oli Koperniku maailmasüsteemi pooldaja ning uusaja astronoom, kes näitas, et planeetide orbiidid (tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Tal oli ka Kuu liikumise jõuteooria- Maa on jõud, millega ta Kuud liikuma paneb. See sai gravitatsiooniteooria eelkäijaks tema hilisemale uurimustööle planeetide liikumise alal
1473 Toruis ja suri 24. mai 1543 Fromborkis. · Saksa päritolu. · Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija. ELULOOLIST · Sündis rikka vasekaupmehe perekonda. · Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. · Kasvas üles oma onu leibkonnas. · Onu oli kanoonik ning sai hiljem piiskopiks. Ta organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise 1497. aastal, mis võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ning kindlustas ühtlasi materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani. Koperniku sünnimaja Toruis, ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. ÕPINGUD · 14911495 õppis Krakówi Ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. · 15011503 õppis ta Padova Ülikoolis meditsiini ja matemaatikat. · 1503. aastal sai ta Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi
· Tütred pühitseti nunnadeks 1613 · Poeg kuulutati Galilei pojaks ja pärijaks · Poeg arendas edasi isa leiutisi, sh pendelkella Elulugu taas Frienzes · Õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku ametikoht 1610 · Avaldati enamik Galilei tuntuid töid · Rooma külastamine Toskaania teadusliku saadikuna 1611 · Accademia dei Lincei liikmeks saamine · Galilei raamat `'päikeseplekkidest'' · Tüli Christoph Scheineriga Elulugu - Koperniku ideede hukkamõist katoliku kiriku poolt · Rooma külastamine 1619 · Paulus V komisjoni moodustamine · Koperniku ideedesse uskumise keelamine · Paavsti vastuvõtt Elulugu - "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel" ja Galilei protsess · `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' 1632 · Rooma inkvisitsioonikohus · Süü omaksvõtmine · Eluaegne vanglakaristus · `'Diolago'', `'Discorsi'' ja `'Diagramma''
aastal andis Galileo välja raamtu päikeseplekkidest. Raamatust tekib tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes väitis et tema oli enne Galileod vaadelnud päikeseplekke. Tegelikult ei olnud kumbki neist esimene vaatleja, esimesena vaatles päikseplekke madalmaade astronoom Johannes Fabricius. Raamatus avaldati ka esimene selgesõnaline Koperiniku maailmasüsteemi toetav avaldus. Aastal 1619, Galilei Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda. Katolik kirik tunnistas Koperniku idée alles 1992.aastal õigeks. 1632. aastal avaldatud raamat "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta.", oli paavsti luba ja tekst oli heaks kiidetud tsensori poolt, kuid raamat ei meeldinud kiriku võiumudele
Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus sündis 19. veebruar 1473 Poolas Torunis ja suri 24. mail 1543 Fromborkis. Ta oli saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik ning alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. Mikolaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas. Ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. Kui Koperniku isa suri, kasvas Mikolaj üles oma oma emapoolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ja sai hiljem piiskopiks. Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Onu finantseeris õepoja õpinguid ja organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise. Kanooniku sissetuleks võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ja kindlustad materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani
Aastal 1613 andiski Akadeemia välja Galilei raamatukese "Päikeseplekkidest"; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes oli neid vaadelnud enne Galileid. (tegelikult polnud kumbki neist päikeseplekkide esmaavastaja: esimesena oli neid märganud Madalmaade astronoom Johannes Fabricius). Selles raamatus, on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus. Ta tõi näitena Jupiteri kaaslased. Koperniku ideede hukkamõist katoliku kiriku poolt Aastal 1619, Galilei järgmise Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam, ning et Päikese maailma keskpunktiks kuulutamine on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda. On vastuolulisi
planeedid tiirlevad ümber Päikese. Seda teooriat hakati kutsuma heliotsentriliseks maailmasüsteemiks. Sellinne teooria oli aga vastuolus Aristotelese filosoofia, piibli ning tavakogemustega. Galileo Galilei oli aga esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi (varem oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku “jumalavastaste” iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem)
planeedid tiirlevad ümber Päikese. Seda teooriat hakati kutsuma heliotsentriliseks maailmasüsteemiks. Sellinne teooria oli aga vastuolus Aristotelese filosoofia, piibli ning tavakogemustega. Galileo Galilei oli aga esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi (varem oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku "jumalavastaste" iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem)
Kuid möödus veel 70 aastat, enne kui valmistati esimene pendelkell. 1610. aastal sai Toscana suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku koha ilma õpetamiskohustuseta Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks Aastal 1613 andis akadeemia välja Galilei raamatukese Päikeseplekkidest Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus 1618 nähti kolme komeeti Galilei vaidlused jesuiitidest astronoomidega 1623 avaldas poleemilise kirjanduse meistriteose "Il Saggiatore", mis oli pühendatud paavst Urbanus VIII'le Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks Aastal 1619, Galilei järgmise Roomakülastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam
JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal • aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil
Trükimasin on mehaaniline seadeldis, mille abil saab paberile või teistele materjalidele trükkida teksti ja muid kujutisi. Leiutati aastal 1454 Leiutaja Johannes Gutenberg Tüübid metallist tähtede kujutised mis laoti ritta, et nendest moodustuksid sõnad jne. Pandi alus aastal 1545 Mikolaj Koperniku poolt. Mudeli esmaseks väljatöötajaks peetakse Mikolaj Kopernikut, hiljem täiustas seda Galileo Galilei ja lõplikult tõestas selle Johannes Kepler. Loomisaasta 1545 maailma vanim siiani samas kohas asuv botaanikaaed. Asub Itaalias Kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Leiutaja Galileo Galilei Leiutati aastal 1608 Tema teleskoop võimaldas näha kraatreid Kuul, tähti Linnutees ja uurida nelja Jupiteri kuud.
Sissejuhatus Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, füüsik, matemaatik ja filosoof. Galileo Galilei lõi mitmeid erinevaid mõõteriistu, millega pani aluse seletavale loodusteadusele. Juba lapsena janunes Galileo Galilei teaduse ja teadmiste järele. Kuid mitte keegi ei osanud ennustada, et suureks sirgudes teeb see väike õpihimuline poiss avastusi, mis muudavad kogu meie maailmapilti. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, mille järgi tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. See tõi kaasa katoliku kiriku hukkamõistu, teda sunniti seisukohtadest lahti ütlema ja määrati koduaresti. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus. Galilei panus teaduse arengusse oli ka selles, et just tema lükkas ümber paljud
Virginia ja Livia ning poja Vincenzio. Galilei soovis pääseda aeganõudvast õpetamiskohustusest ning tal õnnestuski 1610. aastal saada Toscana suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku koht ilma õpetamiskohustuseta. Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest. Sinna langeb ka konflikt kirikuga. Aastal 1619 moodustas paavst Paulus V komisjoni Mikolaj Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda. Komeediuuringud Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast konstantsel kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja pooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpus avaldas Galilei 1623.
Galileo jäi seisukohale, et taevanähtused peaksid olema selgitatud maiste analoogiate kaudu vastupidiselt Aristotelese põhipostulaatidele. Ta kinnitas samuti, et asjade tuuma pole võimalik põhjani tunda ning teadus huvitab ainult asjade omadustest ja sündmuste vaatlemisest. Öeldu küündis teaduse iseseisvuse deklaratsioonini ja võrdus eraldumisega filosoofiast. Esimest (ja ainust) korda avaldas Galileo nüüd trükis selgesõnaliselt oma poolehoidu Koperniku astronoomiale. "Siderius Nunciuses" oli ta seda vältinud. Isegi pärast Veenuse faaside avastamist polnud tal piisavalt tõendeid Tycho (Joonis 4) Koperniku süsteemi vastu. Nüüd aga oli tegemist lihtsalt ühe lisaga tema ,,Kirjadele Päikese laikudest", kus ta seda enda jaoks kaheldamatut fakti oli korraks maininud. Joonis 4. Tycho Brahe (Tycho.www). Joonis 5. Markus Welser (Markus.www). 9
kirikuõiguse doktori kraadi Pildid Johannes Kepler O Sündis 27.detsember 1571 Weil der Stadt’is O Suri 15.november 1630 Regensburg’is O Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused O Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike O Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad O Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Pildid Kasutatud kirjandus O http://et.wikipedia.org/wiki/M iko%C5%82aj_Kopernik O http://et.wikipedia.org/wiki/Joh annes_Kepler
Vincenzio kes sündis aastal1606. Tütred läksid 1613 kloostrisse ja pühitseti hiljem nunnadeks. Pojal õnnestus aga Toscana suurhertsogi abiga kuulutada ennast ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks. Ta arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas ka pendelkella. Konflikt kirikuga Aastal 1619, paavst Paulus V moodustas komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Nad leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Katoliklastel keelati ära uskuda koperniku ideese. On ka vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka isiklikke ettekirjutusi või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda.
kinnitatud torus. Ehitas aastal 1609 pikksilma, millega avastas Kuu mäed , Veenuse faasid, Päikese laigud ja pöörlemise ning Linnutee tähestruktuuri. Sõnastas inertsiseaduse, avstas vaba langemise seadused ja rajas mehaanika alused. Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmakäsituse. Ta tõestas esimesena Koperniku süsteemi kehtivuse ja avaldas aastal 1632 teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Selle eest anti ta 1633 inkvisitsioonikohtu alla. Piinamise kartuses ütles ta ametlikult lahti oma vaadetest. Ta pidi elu lõpuni jääma inkvisitsiooni valve alla. Oma villas Arcteris jätkas ta astronoomilisi vaatlusi (avastas 1637 Kuu liberatsiooni), kuni jäi täielikult pimedaks aastal 1637. 1638 ilmus Hollandis tema teos " Arutlused ja
Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai Kopernik läks vastu katoliku kiriku käsitlusega. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. 1660 põletati tuleriidal. Alles 17. saj Johannes Kepler ja G. Galileo, kes avalikult kinnitasid päikesekeskset.. G. galileo pikksilm, jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus. 16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender. Arstiteadus 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine. Paracelsus haigusi põhjustavad organismi keemilised muutused ja seda saab mõjutada. Versalius pani alguse teaduslikule anatoomiale.
Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Kahtles avaldamises, teos ,,Taevakehade liikumine" trükiti tema surma- aastal. Kirik keelas selle õpetuse. Giordano Bruno (1548- 1600) itaallane, väitis et Päikesesüsteem pole ainuke. Vaidlustas Jumala olemuse (on looduse osa), hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesus Kristuse jumalikkuse. Mõisteti ketserina surma. Galileo Galilei (1564- 1642) itaallane, kinnitas Koperniku seisukohti enda loodud pikksilmaga, et Jupiteril on kaasalased ja Maa pöörleb ümber oma telje, Päikesel plekid ja Kuul on mäed. ,,Ta liigub siiski". Suri pagenduses. Pannakse alus füüsikale.
Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Kuna nende kahe mehe arusaam ja väited asjast ei läinud sugugi kokku Piibliga, siis Kopernik ei julgenud algul üldse oma ideid välja käia ning Bruno mõisteti koguni surma. Väga oluline isik oli ka Galileo Galilei, kes konstrueeris nii teleskoobi kui ka termomeetri. Oma valmistatud pikksilmaga kinnitab ta Koperniku seisukohti. Seega sel ajastul arenes teadus märgatavalt ja tehti väga palju edasiminekuid just teaduses. Tänapäevalgi kasutavad inimesed sarnaseid ja samadel põhimõtetel töötavaid asju, mis leiutati just renessanssi ajal. Samuti on säilinud näiteks arusaamad, et Maa on ümmargune ja meie päikesesüsteemis tiirlevad planeedid umber päikese. Samuti töötasid alles hiljuti veel paljud trükimasinad samal põhimõttel, et iga täht on eraldi plaadikesel, mis siis tindiga kokku
Aastal 1613 andiski akadeemia välja Galilei raamatukese Päikeseplekkidest; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes oli neid vaadelnud enne Galileid. Tegelikult polnud kumbki neist päikeseplekkide esmaavastaja; esimesena märkas neid madalmaade astronoom Johannes Fabricius. Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus. Ta tõi näitena ette Jupiteri kaaslased. Aastal 1619, Galilei järgmise Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda. On vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka
Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne
William Hawking. Antroopsusprintsiip on tees, mille kohaselt maailm on tekkinud selleks ja niisugusena, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada. on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Päritolu Seda väljendit kasutas teadaolevalt esimesena 1973. aastal Cambridge'i Ülikooli professor kosmoloog Brandon Carter Mikolaj Koperniku 500. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosionil "Confrontation of Cosmological Theories with Observational Data" (Kosmoloogiateooriate kõrvutamine vaatlusandmetega). Antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: 1. vedel vesi 2
1543. aastal väitis, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese. Galileo Galilei (1564-1642) (astronoomia) Esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi. Avastas, et Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased. Johannes Kepler (1571-1630) (astronoomia) Arvutas lõpuks välja, et maa ja teised planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17. sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on õige. William Harvey (1578-1657) (meditsiin) Esitas 1628. aastal esimesena tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi ajab. Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) (meditsiin) Kudede uurimiseks kasutati mikroskoope ning tema avastas selle abil punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. • Usuline tagakiusamine Õpikust lk. 30 „Usulised vähemused“ • Läbi lugeda ptk. 5-7 (lk. 24-35)
Maa pöörleb ümber oma telje 12. Miks vahelduvad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ja telg on orbiidi suhtes nurga all 13. Kui pikk aasta? 365 ööpäeva, 5 h, 48 min, 46 sek 14. Miks ja millal võeti kasutusele liigaasta kalender? 40 e.m.a, sest 400 a 3ööpäeva jää maha 15. Mille poolest erine Gregoriuse kalender Juliuse omast? Kui täissada ei jagu 4ga, ei ole liigaasta. (1900 jagub 4ga, aga 19 mitte, seega pole liigaasta) 16. Koperniku avastused? Heliotsentriline süsteem, planeedid õiges järjekorras (6), selgitas öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist 17. Galilei avastused? Teleskoop, Kuu mäed ja mõõtis nende kõrgused, Jupiteri 4 kaaslast, Päikese plekid ja liikumine 18. Taevakehade liikumise 3 seadust? 1) Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike / 2) Raadiusvektori poolt võrdseteks
2.Miks hakati erimaade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Erimaade 17.saj kunsti hakati erinevalt nimetama nende maade ebaühtlase arengu tõttu. Selle järgi võib jagada Euroopa maad kolme rühma. 3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik. Tema maalide kompositsioon oli täiesti uudne-inimeste poosid ja asendid on
metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib. Universum on isotroopne, st ta paistab vaatlejale ühesugusena sõltumata vaatlemise suunast ruumis (isotroopsuse printsiip).
kontseptuaalsete ja matemaatiliste mõistatuste lahendamist. Kuigi normaalteaduse mõistet käsitleb Kuhn kõige esimesena, on mõiste "paradigma" sellest isegi tähtsam, olles normaalteadusega ka tihedalt seotud. Paradigma Kuhni essees tähendab põhimõtteliselt teooriat, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ka ettekujutus teaduslikust tegevusest (näiteks milliseid väärtusi tunnistatakse) Sellised paradigmad on näiteks: Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika jne. (http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Teadlased, kes sama teooriat pooldavad, moodustavad teadlaskonna. Normaalteadusest rääkides peavad eksisteerima paradigmad, ilma nendeta ei saa uurimustööd teha, küll aga on Kuhn välja toonud selle, et paradigmad võiksid määrata normaalteaduse, ilma et avastatavad reeglid sekkuksid(lk 69) Seda seetõttu, et teadlased
kirikuga? ühiskasutamise õigust. Neil kõigil oli samad seisukohad ja Missugused olid Lutheri peamised järeldused: Galilei ütles et Maa liigub etteheited tolleaegsele katoliiklusele? ümber päikese ja ümber oma telje. Milline oli paavstikiriku reaktsioon? Kuid need seisukohad olid siiski Ta kõhkles, kas ainult kirik saab aidata vastuolus kiriku õpetusega. Koperniku inimesel õndsaks saada. Ta arvas üha järeldused, et taevakehad tiirlevad enam, et õndsaks saab ainult usu ümber Päikese, mis omakorda oma kaudu. Tema arvates polnud vaja ei telje ümber, olid vastuolus Piibliga. kirikut ega paavsti. Luther vaidlustas Bruno ütles näiteks, et loodus on ka paavstikiriku ilmeksimatuse. Algul Jumala kehastus, ta vaidlustas hinge suhtus paavstikirik ükskõikselt sellesse.
vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke 9 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Päikese pinnal. Ning samuti avastas ta Veenuse faasid. Raske on ülehinnata aga Jupiteri nelja kaaslase avastamist. See purustas lõplikult vana doktriini, mille kohaselt Maa sai olla kõigi Universumi liikumiste ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alle, kuid oma villas
saanud nad selle loomusest ja ehitusest aru. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi liikuvalt Maalt vaadatuna peetigi nende tegelikeks liikumisteks ümber Maa, mida arvati paigal seisvat. Peale selle ei ole paljud Päikesesüsteemi objektid ja nähtused palja silmaga vaadeldavad. Nõnda nõudis adekvaatne arusaamine Päikesesüsteemist teoreetilisi ja tehnilisi saavutusi. Kõige esimene ja kõige põhjapanevam neist saavutustest oli Koperniku revolutsioon, mis tähendas planeetide liikumise Päikese-keskse (heliotsentrilise) mudeli kasutuselevõttu. Juba sõna "Päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Tähtede märkimisväärse aastaparallaksi puudumine (tingitud Maa liikumisest orbiidil) näitas, et nad on tohutu kaugel. Sellest sugenes mõte, et tegemist võib olla Päikese-taoliste objektidega, millel võivad olla ka oma planeedid.
42. Millega sai kuulsaks ülempreester Silvester?(1) silvester on teose "Domostroi" põhiautor 43. Milline oli munk Feodossi Kossoi sisukoht? Jumalat tuleb kummardada vaimus,mitte välistes vormides,samuti eitas ta kõiki kultusevorme ja nimetas kirikuuid ebajumalakodadeks 44. Missugused alad pidi kuuluma opritsninasse?(1) riigi majanduslikult arenenumadmja strateegiliselt olulisemad alad 45. Milline teooria oli Kopernikul? 46. Kes põhjendas ja täiendas Koperniku õpetust? 47. Miks langetati Giordano Bruno surmaotsus? 48. Kes oli Pracelsus? 49. Mis oli renessanss? 50. Kes oli humanistliku maailmavaate keskpunktis? 51. Mida väitis Ulrich von Hutten?(1) 52. Mida tegi Lorenzo Vallat?(1)
ei saanud nad selle loomusest ja ehitusest aru. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi liikuvalt Maalt vaadatuna peetigi nende tegelikeks liikumisteks ümber Maa, mida arvati paigal seisvat. Peale selle ei ole paljud Päikesesüsteemi objektid ja nähtused palja silmaga vaadeldavad. Nõnda nõudis adekvaatne arusaamine Päikesesüsteemist teoreetilisi ja tehnilisi saavutusi. Kõige esimene ja põhjapanevam neist saavutustest oli Mikolaj Koperniku teooria, Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudel, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Juba sõna "Päikesesüsteem" ise eeldab niisugust vaateviisi. Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Teiseks suuremaks saavutuseks on Kepleri seaduste formuleerimine (planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi orbiite) ja Isaac Newtoni gravitatsiooniteooria kasutuselevõtt, mis võimaldas
Sartre kritiseeris Freudi psühholoogiat ebaloogiliselt esitatud väite tõttu, mille kohaselt teadlik tsensor, Ego, surub alla alateadlikud ihad. Kui ego ei ole teadlik alateadlikest ideedest või ihadest, siis kuidas on võimalik, et ta teab neid alla suruda? Sellel kriitikale vaatamata on filosoofia võtnud Freudi teoreetilised põhimõtted üldiselt hästi omaks. Freud ise on väitnud, et tema filosoofia esindab uut ,,Koperniku revolutsiooni". Just nagu Kopernik oli näidanud, et Maa ei ole universumi keskpunkt ning Darwin tõestanud, et inimene ei ole loomariigi isand ega käskija, vaid ainult üks osa sellest, nii väidab ka Freud olevat end tõestanud, et teadlik mõtlemine, või Mina, ei ole ,,oma majas peremees", nagu on eeldanud ratsionalistid ja kartesiaanlikud filosoofid. Kasutatud kirjandus: 1)http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud 2) ,,100 tähtsamat mõtlejat" Philip Stokes
Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui tähed jäid endiselt vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke Päikese pinnal. Ning samuti avastas ta Veenuse faasid. Raske on ülehinnata aga Jupiteri nelja kaaslase avastamist. See purustas lõplikult vana doktriini, mille kohaselt Maa sai olla kõigi Universumi liikumiste ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II).
ei langenud ka kokku, nagu mõnikord väidetakse. Veel 17. sajandil koostasid paljud astronoomid koostasid oma tellijatele horoskoope, kuid nad ei näinud selles oma põhitegevust. Klassikaline astronoomia tegeles ainult tähtede ja planeetide asenditega ja nende täpse arvutamisega, neid asendeid tõlgendas maapealsete sündmuste märkidena aga astroloogia. Nii olid astronoomiaalased teadmised vaid astroloogia eelduseks. Euroopa astronoomia uus tõus algas Mikolaj Koperniku töödega 16. sajandil. Pärast Kuu vaatlusi kinnistähtede taustal hakkas ta geotsentrilises maailmasüsteemis kahtlema ja töötas 1543. aastal välja uue mudeli, heliotsentrilise maailmasüsteemi, milles Päike on kosmose keskmes. Samuti oli väga oluline samm pikksilma leiutamine, mis andis uuringutele suuremad võimalused. 3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost 1543
külgedes, hõlmates ka inimese suhteid loodusega. Täielik terviklikkus. Ring on psüühe sümbol. Isegi plaaton kirjeldab psüühet kui kera · Ruut sageli ristkülik sümboliseerib maist ainest, keha ja tegelikkust. 1913 malevits must ruut valgel taustal esimene abstraktne pilt mis üldse kunagi maalitud. · Yantra idamaased meditatsioonikujundid mis on puhtgeomeetrilised. Näit ring, 2 teineteisse ulatuvat kolmnurka. · Mandala · Herbert Kühn · Koperniku heliotsentriline maailmapilt · Robert Delaunau · Henri Matisse · Paul Klee · Sofu Teshighara · Kandinsky · Marel Duchamp klaasikild · Joan miro' · Giorgio de Chirico - pittura metafisica rajaja. Siin töödes on inimeselt võetud ära tema hing, tast on saanud manichino, nukk ilma näota, seeläbi ka ilma teaduseta.
hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistaeva pöörlemine poolusel: Poolusel asuvale vaatlejale paistab maailmapoolus (põhjapoolusel Põhjanael) otse vertikaalselt „pähe“, kõik taevakehad tiirlevad mööda ringjooni, mis asuvad muutumatutel kõrgustel. 3. Kirjelda heliotsentrilist maailmasüsteemi? – Heliotsentriline (Koperniku) maailmasüsteem kirjeldab taevakehade liikumist selliselt, kus liikumise keskpunktiks (taustkehaks) on Päike. Enne Kopernikut oli kasutusel Ptolemaiose maailmasüsteem, kus taustkehaks oli Maa, mille ümber toimus taevakehade liikumine. Mõlemad maailmasüsteemid on võrdväärsed, vahe on vaid selles, et Maaga seotud taustsüsteemis on teiste taevakehade liikumise kirjeldamine tunduvalt keerulisem. 4. Mitu korda aastas tõuseb Päike idast ja loojub läänes, millal see nii on
vaateid sedavõrd efektselt, et just tema süsteem kujunes valitsevaks paljudeks järgnevateks sajanditeks. Tõsi, 1209. ja 1215. aasta kirikukogud mõistsid Aristotelese õpetused hukka, kui ketserlikud, kuid varsti õnnestus Aquino Thomasel (1225-1274) sobitada see kosmoloogia kiriku õpetusega ja nii leidis ta skolastika koostisosana tee Euroopa ülikoolidesse. Astronoomia Teadusliku kosmoloogia ajalugu algas Mikolaj Koperniku (1473-1543) töödest, kes alates 1496. aasta sügisest alustas Kuu regulaarseid vaatlusi. Peatselt jõudis ta arusaamisele, et vaatlused ei kinnita varasemate mudelite järeldust, nagu peaks Kuu oma esimeses ja viimases veerandis olema Maale ligi kaks korda lähemal, kui noor- ja täiskuu ajal. See sundis Kopernikut üle vaatama ka mudelite teisi järeldusi. Oma töö põhitulemused esitas ta kokkuvõtlikult umbes 1515. aastal. Ta
k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber tiirlevate elektronide arvuga. Neutroneid võib tuumades olla väga erineval hulgal.
nõustus. Galileo Galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning jõudis Jupiteri kaaslaste süsteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nähtavate faaside põhjal järeldusele, et kõik kehad ei tiirle ümber Maa. Kuigi Galileo Galilei vaatlused kinnitasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja planeedid on Maa-sarnased taevakehad, ei toonud see kohe kaasa heliotsentrilise maailmasüsteemi võidukäiku. Koperniku mudeli põhjal tehtud arvutused andsid sageli Ptolemaiose mudeliga võrreldes tunduvalt ebatäpsemaid tulemusi. Heliotsentriline maailmapilt sai lõpliku kinnituse Johannes Kepleri töödega, milles ta töötas välja seadused, mis käsitlesid planeetide liikumist elliptilistel orbiitidel. Isaac Newtontöötas välja gravitatsiooniteooria , mis võimaldas Kepleri seadusi kirjeldada range matemaatilise ja füüsikalise teooriana
ja teoloogia doktor, MARY STUART traagilise elu tõttu tuntumaid Sotimaa monarhe, MARY TUDOR Prantsusmaa kuninganna, ELIZABETH II maailma ainus monarh, kes on samal ajal ka mitme iseseisva riigi pea, FELIPE II esimene Hispaania kuningas, HERTSOG ALBA - ????, NICCOLO MACHIAVELLI renessansiaegne itaalia filosoof ja teadlane, kuulsaim teos ,,Valitseja", ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid, GIORDANO BRUNO kinnitas Koperniku teooriat, süüdistati valeõpetuses, WILLIAM SHAKESPEARE inglise luuletaja ja näitekirjanik, inglise kirjanduse suurkuju, THOMAS MORE renessansiaegne humanist, tähtsaim töö ,,Utoopia" - terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, IGNATIUS LOYOLA jesuiitide ordu asutaja, IVAN IV JULM üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. 4) Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. Mõiste. Humanism
mille kõrval seisab läätselihvija ja Federzoni. 2) Valitseb üsna pidulik meeleolu. Galileid õnnitletakse ning teda tunnustatukse suure saavutuse pärast. Ta endal on aga hirmus igav ning tahab sealt lahkuda. Ta räägib, et ta kasutab pikksilma hoopis muul otstarbel. Ta oli eelmisel ööl suunanud oma pikksilma kuule ning avastanud, et kuul ei ole oma valgust. Galilei rahamured on igatahes murtud. 10. jaanuar 1610. Pikksilma abil avastab Galilei taevas nähtusi mis tõestavad Koperniku süsteemi. Sõber hoiatab teda uuringute võimalike tagajärgede eest, kuid Galileil on kindel usk inimmõistusse. Galilei töötuba Paduas. Öö. Galilei ja Sagredo paksudesse mantlitesse mässitult pikksilma juures. 3) Galilei selgitab Sagredole, et tähtede peal olevad punktid on hiigelmäed ning nende varjud paistavadki neile nii hästi silma. Galilei arvates ei ole Kuul ning Maal mingis mõttes mitte mingeid erinevusi
prismabinokliga. Ülejäänud kuud on juhuslikult Jupiteri mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veel. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, sundides neid eemalduma Jupiterist. Jupiter koos oma kaaslastega on nagu miniatuurne Päikesesüsteem. Jupiteri kaaslaste avastamine kinnitas Koperniku õpetust, et Maa pole maailma "keskpunkt", mille ümber tiirlevad kõik taevakehad. Galilei kuud IO Jupiterile lähim Galilei kuudest Albeedo on 0,6 Keskmine pinnatemperatuur on -50°C Pinna värvus on punakasoranz Io pinnal asub 7 tegutsevat vulkaani Meteoriidikraatrid puuduvad, kuid vulkaanikraatrite vaheline keskmine kaugus on 250 km Küllaltki tasase reljeefiga Lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta pooleteise
Nõudmine prillide järele lõi optikute läätselihvijate ja prillimeistrite kutseala. Keegi neist, pärimuse järgi Lippershey, leiutas teleskoobi (1608). Kõik toimus proovimise teel, teoreetilised arutlused olid kahvatud. Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Kui Padua füüsika ja sõjatehnika professor Galileo Galilei (1564-1642) kuulis teleskoobi leiutamisest, valmistas ta otsekohe endale samasuguse riista. Galileo oli Koperniku tuline pooldaja. Tundis huvi pendli liikumise vastu. Sellega seondus teinegi keha vaba langemise probleem. Uba esimestel vaatlusöödel tuli tal veenduda Aqristotelese ettekujutuse ekslikkuses maailma ehituse kohta. Kuu ei osutunud sugugi täiuslikuks keraks, Veenusel olid faasid, Saturn näis olevat kolmeks jagunenud. Kõige põrutavam aga: Jupiteri ümber tiirles kolm tähte või kuud.
hierarhiana, milles inimesel oli kõrgeim koht. Inimese ja maailma saatuse üle valitses kõikehõlmav ettehoole. Uus kosmoloogia, heliotsentriline süsteem, millele pani aluse Kopernik, tegi selle kõik küsitavaks. Inimene asetati nüüd lõpmatusse ruumi, ta oli üksik, kaduvväike, teda ümbritses tumm universum. Esimene reaktsioon sellele uuele maailmakäsitlusele oli loomulikult negatiivne. Giordani Bruno leidis, et Koperniku teooria oli esimene ja otsustav samm inimese enesevabastamise suunas. Inimene ei olnud enam maailma vang, suletud lõpliku füüsilise universumi kitsasse kongi. Ta võis tungida läbi õhu, läbi taevasfääride tõkete, mille oli püstitanud väär metafüüsika ja kosmoloogia. Läks tarvis 17.saj. teadlaste ja metafüüsikute ühiseid jõupingutusi, et ületada Koperniku avastusega tekkinud intellektuaalne kriis. Nii Galilei, Descartes,
Viies tase Mikolay Kopernik (14731543) Mikolaj Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Mikolaj kasvas üles oma emapoolse onu Lukasz Watzenrodeleibkonnas. 14911495 õppis ta Krakówi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. 15011503 õppis Kopernik Padova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat. Mikolay Koperniku teosed Kuueteistkümnenda sajandi alguseks oli Kopernikul välja kujunenud heliotsentrilised vaated. 1514 levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja "Commentariolus" ("Väikesed kommentaarid"). Selles esitas ta ideid kuidas loobuda senisest Ptolemaiose maailmasüsteemise. Ta pani Maa liikuma, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklit. Sõbrad kiitsid idee heaks, seda loeti Roomas
annaabi.ee 
