rakendamise, arendamise karjäärijuhtimise jm. plaanid. 5. Töö analüüsi olemus, eesmärk ja tulemus Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Tööanalüüsi meetodid: o Dokumentide analüüs o Ankeet o Vaatlus o Intervjuu o Töötajate tähelepanekud 6. Töökirjelduse koostiselemendid o Ametinimetus o Koht struktuuris o Kellele allub o Alluvad o Seotus teiste ametitega, asendamised o Töö eesmärgid o Ülesanded ja kohustused o Õigused ja vastutus o Töötingimused o Töötasustamine, soodustused o Koolitus ja arendamine o Karjäärivõimalused 7. Ametikirjelduse koostiselemendid o Haridus o Töökogemus o Keelteoskus o Arvuti kasutamise oskus o Autojuhiload
C;N;O;P;S 7. Milline on vee tähtsus molekulidele, rakkudele, organismidele? Molekulidele: vesi osaleb reaktsioonides, fotosünteesi lähteaine, universaalne lahusti, pH on vesikeskkonnas Rakkudele: termoregulatsioon, tagab raku stabiilse sisekuju, tagab raku siserõhu (ehk turgori) Organismidele: termoregulatsioon, stabiilne väliskuju, viljastamise keskkond, ainete trantsport (tõusev-laskuvvool, veri), kaitse (lootel, pisarad) 8. Süsivesikud Koostiselemendid: C ; H ; O Monomeerid: lihtsuhkrud (ehk monoosid) 3C trioosid; 4C tetroosid; 5C pentoosid (riboos); 6C heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus
· Meteoriitide sisemuse uurimine · Temperatuurimuuutused Astenosfääri mõiste- Maakoorealune nõrk plastne kest Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus 3+3p. · Erinevalt ookeanilisest maakoorest, on mandriline maakoor väga vana. · Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. · Mandriline maakoor moodustab vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem. Litosfääri koostiselemendid · Hapnik · Räni · Alumiinium · Raud · Kaltsium · Naatrium · Magneesium · Kaalium Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: · tard(magma)kivimid · moondekivimid · settekivimid Kivimiringe: Magma moodustuvad tardkivimid. Kivimite tekivad jahtumisel murenemisel moondel sulamisel setted, millest moodustuvad settekivimid
koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihedam, temp. 0-600C, 2kihti:basalt ja settekiht) 2) mandriline maakoor ( 0-70km, tihedus 2,7 g/cm3 , koosneb 3kihist: basaldi-, graniidikiht ja settekivimid) Maakoore koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na Maa koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, Ni, S Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid.
vajalikud dokumendid. Tööanalüüsi meetodid: · Dokumentide analüüs · Ankeet · Vaatlus · Intervjuu · Töötajate tähelepanekud Analüüsil saadud info põhjal käivitatakse töökoha kujundamise protsess, mille käigus määratakse kindlaks töötajate tööülesanded, kohustused ja vastutus konkreetsel töökohal ning fikseeritakse eri töökohtade vahelised suhted 12. Töökirjelduse koostiselemendid Töökirjelduse peamised koostiselemendid: · ametikoha nimetus, asukoht, eesmärk · töötingimused · tööülesanded · töötaja kohustused, vastutus ja õigused · alluvus ja alluvad · asendamised · töö hindamine ja sanktsioonid 13. Ametikirjelduse koostiselemendid 14. Personali värbamise olemus, allikad ja vahendid Personali värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava kvalifikatsiooni ja omadustega töötajaid kandideerima pakutavale töökohale.
Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Tööanalüüsi käigus uuritase organisatsiooni ülesehituse, tööjaotuse ja töökohtade iseärasustega seonduvaid küsimusi. Tööanalüüsi tulemusena koostatakse organisatsiooni tegevuse reguleerimiseks vajalikud dokumendid. 7. Töökirjelduse koostiselemendid ametikoha nimetus, asukoht, eesmärk töötingimused tööülesanded töötaja kohustused, vastutus ja õigused alluvus ja alluvad asendamised töö hindamine ja sanktsioonid 8. Ametikirjelduse koostiselemendid kohustusi, õigusi, vastutust, olulisemat panust ja tulemusi, mida antud ametikohalt oodatakse, nõudeid kvalifikatsioonile, alluvussuhteid/aruandekohustusi, ja põhilisi seoseid teiste ametikohtadega. 9
Looduslikud kiudained-taimsed- lina, kanep, loomsed- vill, siid, jõhv Keemilised kiudained- klaaskiud, metallkiud, kunstkiud- atsetaatsiid, sünteetilised kiudained- nailon, nitron, elaan, kloriin Keemiliste kiudainete om: ei märgu, odavad, ei kortsu, ei luitu värv, tekitavad allergiat, ei ima niiskust Looduslike kiudainete om: õhku läbi laskvad, niiskust imavad, ei tekita allergiat, kiirelt kuluvad, kiirelt luituvad, kortsuvad, kallid, vihmaga märguvad Sahhariidide koostiselemendid- süsinik, vesinik ja hapnik Sahhariidid on hüdroksükarbonüülühendid, sest sisaldavad palju hüdroksüül ja karbonüül rühmi Meie ei saa heina närida ja loomad saavad, sest neil on ensüümid mis lagundavad tselluloosi Polümerisatsiooni ja polükondensatsiooni erinevus- polükondensatsioonil eraldub mingi väike molekul, näiteks vesi
1. Millest koosneb Maa? (3) Maakoorest (litosfäär), vahevööst (süvavahevöö, astenosfäär) ja tuumast (sise- ja välis-) 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja
funktsioonidest. 5. Biomolekulid - Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Need on nt: 1) Valgud 2) Polüsahhariidid 3) Nukleiinhapped 4) Lipiidid (rasvad) 5) Vitamiinid jt. 6. Nimeta makroelemendid. Kitsamas mõistes arvatakse siia a) kaltsium b) fosfor c) magneesium d) kaalium e) naatrium f) kloor g) väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. 7. Vee tähtsus organismis. 1) Osaleb organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. 2) Transpordib aineid. 3) Tagab raku siserõhu, annab rakule kuju ja vastupidavuse. 4) Aitab säilitada keha temperatuuri. 8. Monosahhariidid (2 näidet) Monosahhariidid on energiakandjad ja rakkude ehituskivid. Nad on tavaliselt värvitud, vees lahustuvad läbipaistvad kristallilised ained. Mõned neist on magusad. Näide 1: Glükoos Näide 2: Fruktoos 9
pikaajaline vaegus. Makroelemendid Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Mikroelemendid Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Mikroelementideks loetakse neid aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,10,5 mg. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen, jt. Et mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised
reservvõimsuste osas. 3. Tuuleenergia tehnoloogia: · Tuuleturbiin töötab täpselt vastupidiselt ventilaatorile. Selle asemel, et kasutada elektrit tuule tekitamiseks, kasutavad turbiinid tuult elektri tekitamiseks; · Tuuleturbiinid koosnevad rootorlabadest, mis tiirlevad horisontaalse keskme ümber; · See kese on ühendatud masinaruumis asuva käigukasti ja generaatoriga. Masinaruum on torni tipus olev osa, mille sees paiknevad kõik elektrilised koostiselemendid; 3 · Suuremal osal tuuleturbiinidest on kolm laba näoga tuule suunas, tuul paneb labad pöörlema, mis omakorda paneb pöörlema telje, telg on generaatoriga ühenduses ja nõnda toodetaksegi elektrit; · Generaator on masin, mis toodab mehhaanilisest energiast elektrienergiat, erinevalt elektrimootorist, mis töötab vastupidi. 4. Olukord Eestis:
Litosfäär Maa siseehitus Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE TULEB TEADA: 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid)
KT KORDAMISKÜSIMUSED ,,Litosfäär" 1. Millest koosneb Maa? (3) · maakoor · vahevöö · tuum 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? · ookeaniline · mandriline 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: magma-, moonde,- ja settekivimid. 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikke huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisalduvaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks . 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma?
* Tardkivimid ja tardumisel kaalisool N:põlevkivi, süsi, nafta, lubjakivi, gaas, settekivimid fosforiit murendatakse. Vanimad kivimid maismaal. · osa kivimeid kasutatakse metallide saamiseks ja nim. Maakideks. · Fosiilsed kütused · Ehitustmaterjalid, paekivi Maakoore koostiselemendid: Hapnik 46%, Räni 28%, Alumiinium 8%. Maa koostiselemendid: Raud 35%, Hapnik 30%, Räni 15% 3.2 Laamtektoonika Laam e. Plaat- suur litosfääri tükk, mis triivib/liigub astenosfääri pinnal erineva kiirusega. Ookeanilised Mandrilised Õhemad, raskem paksemad, kergemad Liiguvad: lahku, kokku, paralleelselt. Laamade liikumised toimuvad nii vertikaalselt, kui horisontaalselt. 1
36.Mis on valgusstaadiumi saadusteks? Hapnik, ATP, NADPH2 37.Kus toimub pimedusstaadium? Kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? Glükoosi süntees ja vaheühendi NADP ja ADP taastamine, CO2 sidumine 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? NADPH2, ATP 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks? glükoos 41.Millistest ühenditest saadakse glükoosi molekuli koostiselemendid? Süsihappegaasist ja veest 42.Mis on fotosünteesi kõrvalsaadusteks? Hapnik, vesi, 43.Kirjuta fotosünteesi üldvõrrand. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 (nool üles) 44.Milline on fotosünteesi tähtsus (4)? Toiduks heterotroofidele, CO2 taaskasutamine, osoonikihi tekkimine, põlemine
tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, fotolüüs, difundeerumine, süntees 37.Kus toimub pimedusstaadium? kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? glükoosi süntees, vaheühendite taastumine 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? vesinikioonid (NADPH), O2, 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks? NADP ja ADP taastumine 41.Millistest ühenditest saadakse glükoosi molekuli koostiselemendid? C-süsihappegaasist, H- veest, O- süsihappegaasist 42.Mis on fotosünteesi kõrvalsaadusteks? hapnik 43.Kirjuta fotosünteesi üldvõrrand 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + H2O + 6O2 44.Milline on fotosünteesi tähtsus (4)? vajalik kõikidele organismidele CO2 sidumine orgaaniliste ühendite koostisesse fossiilsete kütuste teke glükoos põhiline energiaallikas organismides
ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu Faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid: · 1.kuu loomine (kuud ei ole näha) · 2.noorkuu · 3.poolkuu (esimene veerand) · 4.kasvav kuu · 5.täiskuu · 6.kahanev kuu · 7.poolkuu (viimane veerand) · 8.vanakuu
juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu pind · Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja breta, mis koosnevad varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakestest. Kuu kivide mineraalne koostis on põhiliselt raud ja räni. Tumedad piirkonnad on mered ja heledad mandrid
KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel. 2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4
Seotakse süsihappegaasi atmosfääri, sünteesitakse glükoos, vaheühendi NADP ja ATP algse seisungi taastamine. 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsoonide toimumiseks. 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks? Lõpptulemuseks moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid millest kokku saadakse glükoos. 41.Millistest ühenditest saadakse glükoosi molekuli koostiselemendid? Süsihappegaasist ja veest 42.Mis on fotosünteesi kõrvalsaadusteks? Hapnik, vesi 43.Kirjuta fotosünteesi üldvõrrand. 6 CO2 + 12 H2O + → C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O 44.Milline on fotosünteesi tähtsus (4)? Orgaanilise aine moodustamine, hapniku moodustamine, osoonikiht, süsihappegaasi taaskasutamine
Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad
ligi 2 miljonit hektarit metsa. Hapestumine on probleemiks veel USA idarannikul, Lääne- Euroopas, Hiinas jne. Eestis saastavad õhku kõige rohkem tööstus ja liiklus. Kuid happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem. Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis. Viimasel ajal on õhk Eesti kohal paranenud. Atmosfääri osiste tervisemõjusid hakati teaduslikult uurima alles paar sajandit tagasi, viimased koostiselemendid avastati alles sajand tagasi ning uute ühendite avastamine käib käsikäes tehnika ja teaduse arenguga pidevalt. Komponentide väikeste kontsentratsioonide tõttu on uuringud tervisemõjude kohta pidevalt laienenud. Kui ajalooliselt hakati algselt Londoni sudude tõttu uurima aerosooli ja väävliühendeid, siis neile on lisandunud põlemisel tekkivad lämmastikuoksiidid, hingamisteede ärritust ja haigusi põhjustav osoon, lämbumist ja
moondekivimitest. · Kuni 2900 km sügavuseni asetseb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. · Vahevöö ülaosas laiub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. · Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. · Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb kaheks : 1. vedel välistuum 2. tahke sisetuum · Litosfääri põhilised koostiselemendid on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. · Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomulike kuju ja kindla struktuuriga kristallina. · Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. · Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. · Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi,
vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on väävlirikkad sinep, küüslauk ja sibul, karulauk, mädarõigas
Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi- suurune) taevakeha nimega Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse Kunstniku nägemus Kuu tekkimisest energia sulatas maakoore, pani aluse Maa kihilisele ehitusele (koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma) ning tekitas magmaookeani nii Maa kui Kuu pinnale. Selle teooria kasuks räägib ka 2001. aastal läbi viidud uurimus Washingtoni Carnegie Instituudis, kus uuriti senisest põhjalikumalt Apollo programmi raames Maale toodud Kuu kivimite isotoopilist signatuuri ning leiti, et see on identne Maal leiduvaga ning erinev pea kõigist teistest Päikesesüsteemis leiduvatest. See leid oli ootamatu, kuna seni
- Sisetuum - tahke (raud, nikkel), rõhk suurem - Tuumade vahel vedel sisu - magnetuum - Välistuum - vedel (raud, nikkel) - Vahevöö - Alavahevöö - tahke - Ülavahevöö - tahke v.a ülaosa Astenosfäär on vahevöö ülaosa kivimite ülessulamise piirkond (osaliselt plastiline), maakoort koos astenosfääri peale jääva ülavahevöö osaga nimetatakse litosfääriks Maakoor Maakoore koostiselemendid: - Hapnik 46% - Räni 28% - Alumiinium 8% - Raud 6% Mandriline maakoor: - Paksus 25-70km (tasandikud 25, mäestikud 70) - Vanus ~4 miljardit - Moodustab mandreid ja mandrilava, on ka šelfimere põhjas - Väiksema tihedusega, seega kergem - Kihid: - Settekivimite kiht - Graniidikiht - Basaldikiht Ookeaniline maakoor: - Paksus 5-10km - Vanus 200 miljonit aastat - Moodustab ookeanile põhja - Suurema tihedusega, seega raskem - Kihid:
August Weisman omandatud tunnused ei pärandu. Pakkus välja omapoolse iduplasma struktuuri. 18. Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetiakst Geeniteooria (al 1909) organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste elementide poolt, milledel esinevad alternatiivsed variandid alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt. Koromosoomiteooria geenid on kromosoomidee koostiselemendid, nad paiknevad kromosoomis lineaarselt. Lähestikku paiknevad geenid on aheldunud ning kalduvad päranduma koos (rikkudes lahknemisseadust). Rekombinatsioon toimub piiratud sagedusega meiootilise ristsiirde kaudu. Mutatsiooniteooria geenides võivad tekkida ootamatud ja päranduvad muutused. Mutatsioone võivad indutseerida mitmed mutageenid (kiirgus, kemikaalid, temperatuur). Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone.
mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. 8 Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. [10] Huvitavat Kuu pinnal on tumedaid laik, mida kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal Kuu vasakul poolel näha olevat laiku kutsutakse koguni ookeaniks (Tormide ookean- 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse madriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist mandritel domineerib anortosiit
tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuule laskumine Esimese juhitava laskumise Kuule tegi 1966 NSV Liidu kosmosesõiduk Luna 9. Kolm aastat hiljem, 1969. a juulis, väljus USA astronaut Neil Armstrong Apollo 11 kuumoodulist ja tema oli esimene Kuu pinnale astunud inimene. Teised kuud Meie Päikesesüsteemis on teada olevalt rohkem kui 60 kuud ehk planeedi kaaslast.
Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu 8 Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. 9 Marss Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Marss, tuntud ka punase planeedi nime all on Päikesesüsteemi neljas ja suuruselt seitsmes planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Atmosfäär
Magmakivimid ehk tardkivimid. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt võib osa magmast. 23. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri
Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Hiidplaneedid Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
maapinnal. Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt väike osa magmast. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad
Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Marss Rooma sõjajumalalt nime saanud Marss on Päikesest lugedes neljas planeet, asudes viimasest keskmiselt poolteist korda kaugemal kui Maa. Marsi aasta kestab 687 päeva, seega maisest ligi kaks korda kauem. Ka ööpäev on Marsil maisest pikem, seda küll vaid 37 minutit. Seejuures on tema pöörlemistelg ligikaudu samapalju kaldu kui Maal, seetõttu toimub Marsil sarnaselt ka aastaaegade vaheldumine.
korda 468. a., võitis Aischylost) ega jäänud kunagi viimaseks. Tema matuste ajaks 406. a katkestati sõjategevus, käsu selleks andis Sparta väepealik, kelle alluvuses Atika tookord oli. 9 Meie ajani on säilinud ka ühe Sophoklese saatürdraama katkendid ,,Otsijad". Uuendused: Sophokles andis tragöödiale lõpliku kuju, tasakaalustades kõik selle koostiselemendid. Tõi lavale kolmanda näitleja, suurendas näitlejate osa. Vähendas koori rolli pole enam vahetult tegevusega seotud, vaid kommenteerib ja annab meeleolu, väljendab ühiskonna või autori vaateid. Sophokles kasutas 15-liikmelist koori. Tegevus loogiline ja rangelt põhjendatud, vaid ühel korral, tragöödias ,,Philoktetes", kasutas deus ex machina võtet. Hakkas kasutama dekoratsioone. Triloogia iga tragöödia oli iseseisev lõpetatud tervik.
Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Peaaegu kõik metallid reageerivad kontsentreeritud väävelhappega. Seejuures ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi või vaba väävllit, olenevalt metallist ja katsetemperatuurist: 2H2SO4+Cu=CuSO4+2H2O+SO2 Toatemperatuuril ei toimi kontsentreeritud H2SO4 rauasse, seepärast kasutatakse väävelhappe säilitamiseks ja transportimiseks rauast terast. Väävelhape õtab orgaanilistelt ainetelt vee koostiselemendid, süsinik oksüdeerub osaliselt CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni
B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Projekteerimine Hoolitsege selle eest, et ehitusprojektis oleks arvestatud ohutuse ja tervishoiuga. Kõrvaldage kukkumisrisk sobivate redelite abil, mida kasutatakse õige kalde all ja kohale kinnitatuna. Kavandage ja rajage juurdepääsuteed katustele. Hoolitsege selle eest, et kõik tõsteseadmed ja -vahendid, sealhulgas nende koostiselemendid, tarvikud ning kinnitus- ja tugitarindid oleksid korralikult projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud, et neid kasutataks nõuetekohaselt, hoitaks heas töökorras, et neid kontrolliks ja katsetaks pädev isik vastavalt riiklikele nõuetele ning et seadmeid kasutaksid selleks asjakohase väljaõppe saanud töötajad. Varustage kõik töökohad, trepid ja muud ehitusplatsi kohad, kus töötajad võivad tõenäoliselt liikuda, piisava ja sobiva valgustusega.
Kaubastatav kontsentreeritud v. On kuni 95,6%-ne. Veega moodustab erisuguse koostisega hüdraate (H2SO4*H2O). Redoksreaktsioonides reageerib lahjendatud v. ainult pingereas vesinikust eespool olevate metallidega; oksüdeerija on H+, eraldub H2. Konts.-tud v. võib reageerida kõikide metallidega, kuid paljudel juhtudel reakts. lakkab. Konts.-tud v. ja metalli reageerimisel tekivad väävliühendid (SO2, S, H2S).Võtab ära org. ainetelt vee koostiselemendid. Lämmastikhape: tugev ühealuseline hape, suitsev värvuseta vedelik. Kontsentr.-tud on 65 %-ne. Väga tugev oksüdeerija, reageerides redutseerub läm.oksiidideks, vabaks lämmastikuks või ammoniaagiks. Vähesed metallid ei reageeri l.-ga; mittemet. Oksüdeerivad tema toimel vastavateks hapeteks. Paljud org. ained võivad l.-ga kokkupuutes süttida. Redoksreaktsioonid: Ca2++H2SO42-àCa2+SO42-+H20h 3Ni0+8HNO3=3Ni2+(NO3)2-+2NO3+6H2O Ca0-
B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Projekteerimine Hoolitsege selle eest, et ehitusprojektis oleks arvestatud ohutuse ja tervishoiuga. Kõrvaldage kukkumisrisk sobivate redelite abil, mida kasutatakse õige kalde all ja kohale kinnitatuna. Kavandage ja rajage juurdepääsuteed katustele. Hoolitsege selle eest, et kõik tõsteseadmed ja -vahendid, sealhulgas nende koostiselemendid, tarvikud ning kinnitus- ja tugitarindid oleksid korralikult projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud, et neid kasutataks nõuetekohaselt, hoitaks heas töökorras, et neid kontrolliks ja katsetaks pädev isik vastavalt riiklikele nõuetele ning et seadmeid kasutaksid selleks asjakohase väljaõppe saanud töötajad. Varustage kõik töökohad, trepid ja muud ehitusplatsi kohad, kus töötajad võivad tõenäoliselt liikuda, piisava ja sobiva valgustusega.
teadusalalt üle meetodid rakendamiseks teisel teadusalal. Meetodeid võib jaotada rakendussihi poolest kolme rühma: 1) uuringu korraldamise (organiseerimise) meetodid; 2) informatsiooni (faktide) registreerimise meetodid, kaasa arvatud vajalikud analüütilised protseduurid; 3) informatsiooni läbitöötamise meetodid. TEADUSFAKT. Uurimuse tulemusena laekuv faktiline materjal koosneb paljudest üksikfaktidest. Need on koostiselemendid, millest moodustub teaduslik fakt. Teadusfakt on üksikfaktide süstematiseeritud ja töödeldud kogum. Tema tõesus on kontrollitud, tema esinemise tõenäosus määratud. Teadusfakt on igati täiuslik, kui on selgitatud tema tekke/esinemise tingimused. Teadusfakti teadusväärtuse määravad: 1) fakti uudsus 2) fakti tunnetuslik väärtus. Fakti teaduslik huvitavus on pigem subjektiivne kui objektiivne mõiste. SEADUS, SEADUSPÄRASUS. Seadus on objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja
SO32- + H2O + Br2 ↔ SO42- + 2Br - + 2H+ Väävlishapet, SO2 ja sulfiteid kasutatakse - kahjurite tõrjeks (peam. kasvuhoonetes) - desinfitseerimiseks (veinivaadid) puuviljade säilitamisel - kangaste ja õlgede pleegitamiseks * H2SO4 (väävelhape) õlikas, väga sööbiv vedelik laboris kasutatav H2SO4: d = 1,84 kg/dm3, sisaldab ≈ 96% H2SO4 lahjendamisel tuleb valada aeglaselt vette (mitte vastupidi!) hügroskoopne, söestab org. aineid (seob vee koostiselemendid) kasut. laboris kuivatamiseks Väga tugev hape, vesilahustes dissotsieerub H2SO4 H+ + HSO4- ↔ 2H+ + SO4+ I astmes dissotsieerub lahjades lahustes ≈ 100% II astmes K2 = 1,2 · 10-2 Konts. H2SO4 (eriti kuumalt) on tugev oksüdeerija (S6+ redutseerub, → SO2 või H2S): 2H2SO4 + C → 2SO2 + CO2 + 2H2O H2SO4 soolad: sulfaadid SO42-, vesiniksulfaadid HSO4- Akt. metallide sulfaadid on püsivad, vesiniksulfaatide kuumutamisel tekivad disulfaadid: to
annaabi.ee 
