............ 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................... 12 2 1. SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on anda lühiülevaade erinevaid päikese paneeli liikidest ja nende tööpõhimõttest ning anda teoreetiline hinnang päikesepaneelide kasutamise kohta Eesti tingimustes, eelkõige kasutades neid elektri tootmisel keskmise suurusega majapidamistes. Hinnag koosnebki teoreetilisest näitest päikese elektri süsteemi loomisest koju, millise süsteemi võiks luua, tasuvusearvutamisest ning millest see võiks sõltuda. Teoreetiliste tulmuste põhjal saab anda hinnagu kas päikesepeneelide kasutamine elektri tootmiseks Eesti tingimustes on mõistlik. 3 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on elektrienergia tootmine
Üks väide sellest on see, et tekkis Suurest Paugust. Mis see oli? Arvatakse, et see oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, kus Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse ka Universumi alguseks sealhulgas meie galaktika, planeedid ja tähed. Päikesesüsteem näeb väliselt välja nagu Bohri aatommudel. Üks tuum, mille ümber keerlevad pisikesed osakesed. Sellest tulenebki, et terve päikesesüsteem koosnebki tegelikult aatomitest, mis oma korda koosnevad elektronidest, prootonitest ning neutronidest. Kuidas sai siis meie planeet Maa alguse? Alguses ei olnud atmosfääri, mis kaitseks Maad päikesekiirte eest ning sellepärast ei saanud ka tekkida elusolendeid. Peale vihmatorme ja tulemägede purskamist tekkisid madalad veekogus, kus said moodustuda esimesed bakterid, millest aega mööda tekkisid erinevad elusolendid. Hakkaski palju veeloomi tekkima
Marit Jukk, 10a (4. rühm) p-metallide ühendid a) Al2O3 - alumiiniumoksiid Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva
ARVUTI JA TERVIS Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks kuid on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele. Puhkepauside ajal on soovitav teha erinevaid võimlemisharjutusi kätele, õlgadele, seljale, kaelalihastele. Silmade puhkamiseks soovitatakse vaadata kaugusesse ning pilgutada silmi liigse silmkesta kuivamise
Tolm selles pilves kleepus üksteise küljes. Aegade jooksul said nendest planeedid, asteroidid ja komeedid. Esialgsed planeedid nägid teistsugused välja kui praegu. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus selliseks maailmaks, milles me praegu elame. Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. Näiteks tolm sisaldab pisikesi osakesi aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi prootoneid, neutroneid ja elektrone. Järelikult maailm koosnebki aatomitest, prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Kui päikesevalgus triljoneid aastaid tagasi Maale jõudis hakkasid tekkima esimesed ookeanid, mille kallastel tekkisid esimesed eluvormid - rakud. 2 miljardit aastat peale ookeanite teket tekkis neis hapnik, mis võimaldas arenema hakata suurematel eluvormidel. Tekkisid selgrootud elusolendid ning 600 miljonit aastat tagasi oli järsk hüpe planeedi Maa ajaloos- tekkisid lõputul hulgal uusi mereolendeid
SÜSIVESINIKUD.- sisaldavad ainult H ja C aatomeid. Küllastunud süsivesinikud. C vahel on ainult üksiksidemed Alkaanid. Üldvalem: CnH2n+2 Metaan CH4 Vees mittelahustuvad gaasid. Etaan C2H6 Lõhnata, maitseta. Kas. Küttegaasina jm. Propaan C3H8 Butaan C4H10 C5 C15 Vees mittelahustuvad, veest kergemad, bensiini lõhnaga vedelikud. Nendest koosnebki bensiin ja petrooleum. Bensiin-hea lahusti. Alkaani nimetusel on lõpp- aan Alkaani nimetused on alusteks kõigi teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või mitu vesinikku asendub halogeeniga) N: freoonid Küllastunud süsivesinikud
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi.
tantsusaalides, kus tantsis ligi 6000 tantsijat. Läbi sajandi stabiliseerus ja oli edaspidi tuntud Josef ja Johannes Straussi muusika järgi. Muusika oli küll valsi rütmis, kuid kiirem ja kuna eeltoodud heliloojad olid pärit Viinist, saigi tants nimeks viini valss. Iseloomustus Viini valss on pöörlev tants, kus tantsijad peavad pidevalt üksteise ümber pöörlema, vahepeal on ka mitte pöörlevad sammud, et muuta pöörlemise suunda. Õige viini valss koosnebki ainult päripäeva ja vastupäeva pöörlemistest ning vahetussammudest. Tantsitakse kujundi poolest ringi. Iseloomulik viini valsile on lai, elegantne ja hoogne liikumine. Muusika viini valsi jaoks on 6/8 taktimõõdus ja kiire tempoga 60 takti minutis.
toodavad tootjad omakorda rohkem asju mida müüa. Tarbimisühiskond on kasumis kuna inimesel on alati vaja midagi uut ja huvitavat. Kuid kas inimesele endale tuleb kasuks selline raiskamine? Vanasti ei saanud teadupäraselt asju osta eriti palju, kuna neid lihtsalt ei olnud. Tänapäeval on asju tonnides, kuid inimesed vaevlevad raha puuduse käes. Kuid inimesed peavad sellist ostmisviisi vajalikuks ning inimlikuks. Kuna meie maailm koosnebki tarbimisühiskonnast, siis on inimeste ostmisvajadus suuresti kasulik ning asendamatu. Enamus rahvaste tõekspidamiseks ongi see, et kui keegi ei ostaks siis variseks meie majandus kokku ja tööstused pannakse kinni. Üheltpoolt on see ka õige, kuid kindlasti saab ka tarbimist vähendada ning kasvõi loodust säästa. Inimeste tarbimisele aitavad kaasa ka reklaamid. Need meelitavad inimesi veel rohkem ostma.
Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad .Siin on sobivad tingimused nii kõige pisematele organismidele ,planktonile ,kui ka kõige suurematele sinivaaladele.Neid kõiki nimetatakse veeorganismideks.Suurem osa biosfääri elustikust koosnebki veeorganismdest. Vees tekkis elu ja arenas siin ligi 3 miljardit aastat ,enne kui esimesde organismid maismaale elama asusid .Veeloomad suudavad omastada vees lahustunud hapnikku.Osa loomi ,nagu kalad ja veetaimed ,ujub vees aktiivselt. Suurem osa taimseid ja loomseid organisme,kes moodustavad planktoni, liigub vees passiivselt hõljudes.Palju taimi ja loomi on aga ranniku lähedal ookeanide ja merede põhja kinnitunud. MAAILMA MERI JAGUNEB NII
Kõik, mis pidevalt silmis ja kõrvus, hakkab paratamatult väsitama ja selleks võib muutuda aastatega isegi väga kallis inimene. Inimene vajab vaheldust ja puhkust. Väike vabadus ei tee iialgi paha. Igalühel on õigus teha seda, mis talle meeldib, siis on ka, millest rääkida. Teiste maitsete ja soovide arvestamine tuleb suhtes alati kasuks. Peab püüdma jagada õiglast tunnustust ja kiitust ning seda eelkõige pisiasjades, millest ju tegelikult pereelu ju koosnebki. Kahjuks oleme eestlastena harjunud tooma esile ja võimendama elu negatiivseid ilminguid, on aeg õppida nägema head ning selle varjundeid. Rääkige häirivast juba siis, kui tegemist on veel väikese murega ning ärge laske sellel üle pea kasvada. Kõik suhtes tekkinud rahulolematused, sinna hulka kuulub ka rutiin, tuleb omavahel selgeks rääkida. Teha õiged järeldused, vajadusel jõuda kompromissini.
"Ilus Armin" Kogumik «Ilus Armin» püüab anda ülevaatliku pildi viimase pooleteist aastakümne eesti lühiproosast. Teosed on reastatud autorite vanuse järgi, alates elavast klassikust Jaan Krossist ja lõpetades nn. 1977. aasta põlvkonna kirjanikega, lootuses, et see aitab markeerida kirjanduse põlvkondlikku muutumist. Kokku on antoloogias esindatud 31 autori lühijutud. Põlvkondlikule taustale lisandub ajalooline. Ehkki Eesti ajalugu koosnebki peaasjalikult erilistest aastatest, on ikkagi tahtmine öelda, et need aastad, mida antoloogia «Ilus Armin» hõlmab, on meie ajaloos erilised. Ühelt poolt noorte kirjanike jõuline pealetulek ja sellega seotud kirjanduse sisemine muutumine ning teisalt suur ajalooline murrang nende muutuste välise raamina ongi selle antoloogia peamiseks sünnipõhjuseks. Käsitletav ajaperiood on olnud eesti lühiproosale saavutustetiine aeg. Käes on õige hetk pilk korraks tahapoole
ja et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Jumal aga leidis, et inimesed on tegelikult oma loomult head ning oma teekonnal headuse poole võivad nad eksida, kuid lõpuks jõuavad ikkagi välja headuseni. Inimese igapäevaelu juurde kuulub võitlus hea ja kurja vahel. Meis on peidus nii hea kui ka kurja alge. Meil on valida halva ja hea vahel ning see on meie teha kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saavutada harmoonia ülejäänud maailmaga. Faust oli aga maailmaga konfliktis ning tegi ka valesid otsuseid, mis põhjustasid hiljem halba. Lõpuks kui Faust taipas oma vigu oli hilja. Ta üritas päästa oma armastatut vangist, kuid see oli juba liiga hullunud
suurustest ja nende väärtustest lahutada. Ei tohi unustada ka Albert Einsteini, kes tuli fotoefekti seletuseks välja teooriaga, et valguse energia on ise kvantiseeritud. Lähtudes vaadeldud asjaolust, et energiahulgad, mis valguskiir saab ainele ära anda, on võrdelised valgusesagedusega, seega valguse enda omadusega, leidis Einstein, et energianivood ei ole kvantiseeritud ainult aines, .vaid valgus ise koosnebki ainult teatud energiaportsjonitest. Selline kontseptsioon ei ole ühitatav valguse puhtlainelise iseloomuga. Seega tuli välja, nagu ei käituks valgus ei klassikalise valgusena ega ka klassikalise osakeste vooga. Nagu jutust aru võib saada, siis kvantmehaanika on üpriski keeruline teema ning selle kohta on iga üks paika pannud oma teooria. „Kas kass on elus ja surnud samal ajal?“ - oleks minu küsimus seoses selle teema lõpetuseks.
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed.
rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. Indiat on korduvalt koloniseeritud, sealjuures erinevate riikide poolt. Rahvastikust enamus on hindud, kes ei söö veiseliha, kuna veis on püha loom. Nad ei söö ka sealiha, kuna siga on nende uskumuse järgi roojane. Osa elanikkonnast, nimelt muhameedlased, ei söö sealiha usukeeldude tõttu. Nii koosnebki India elaniku toidusedel peamiselt köögiviljast, riisist, leivast ja maitseainetest. Jõukamad saavad endale lubada ka kana- ja lambaliha, millest valmistatakse hautisi ning varda- ja pajaroogi. Kõik toiduained, kui neid ise ei kasvatata, hangitakse iga päev turult, tänakauplejatelt ja poodidest. Kuna mitmed ususätted piiravad naiste tänavatel liikumist ning autot juhtiv naine on Indias suur haruldus, tegelevad toiduainete ostmisega sageli mehed. Muu toiduga seonduv
000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline Allah saatis ingli dikteerima tekstide kogumik talle ilmutusi. ahadith. • Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan . Islami usukombed Palvetamine • Palvetatakse viis • On paika pandud korda päevas, näoga kumba kätt pestakse Meka poole. esimesena (käed tehakse • Palvete jaoks on igas märjaks kuni linnas kindel küünarnukkideni) ja kellaaeg. mitu korda peab oma • 24 ööpäevas on kogu kaelale, näole ja juustele aeg palvused. vett peale panema. • Eelnevalt tuleb pesta • Enamikul juhtudel
Teetseremoonia jaapani keeles cha-no-yu, mis tähendab "soe vesi tee jaoks". Cha-no-yu võlu peitub lihtsuses ja loomulikkuses. Pealtnäha koosnebki rituaal vaid tee valmistamisest ja tee pakkumisest. Näilise lihtsuse taga on aga sügavam mõte, mis avaneb harrastajale õppimise ja harjutamise käigus. Õige teetseremoonia viiakse läbi spetsiaalselt selleks ehitatud teemajas, mida ümbritseb väike jaapani aed Tseremoonial kasutatav tee on mõru roheline tee (macha), mida kasutatakse pulbrina Tseremoonia käigus on praktiliselt iga liigutus täpselt reguleeritud ning
Suhtlus kui emotsioon? Inimene on ühsikondlik olend, kelle elu koosneb suhetest. Juba imikueast ümbritsevad meid perekonnaliikmed ning sugulased. Minnes elus edasi, lisanduvad lasteaia-, kooli- ning töökaaslased. Ka armsamad ja silmarõõmud. Igapäevaelu koosnebki suhetest - omandades uusi sõprusi, uusi tehinguid, uusi vaateid. Suhtlemisest ei saa üle ega ümber, see lihtsalt on kõikjal. Sotsiaalsus on silmnähtavalt muutunud viimastel aegadel. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii intiimsed ning emotsionaalsed, kui varem. Väga palju on lisandunud virtuaalsuhteid, millest meie esivanemad ei osanud aimatagi. Tihti kipub juhtuma, et virtuaalmaailmas jagatakse rohkem rõõmu- ning põõnaperioode kui silmast- silma kohtumistel
tagakiusajatest ja oma enda vaimukujutistest. Minule jääb tema tekste lugedes tunne, et ta soovis olla vaba ja tema jaoks oli vabadus puhtas puutumata looduses. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Ka minule on sügis hingelahedane aeg, sest siis on minu sünnipäev. Sellega seoses on mul nii häid, kui ka halbu mälestisi just värvikalt meelde jäänud sügisesest aastaajast. Liivi luule koosnebki suurel jaol loodusluulest, sest see oli temale kõige hingelähedasem. Sellest luuletamine arvatavasti ei olnud talle raske vaid see oli lihtsalt see, mida ta tundis olles oma kodukoha kaunis looduses. Loodusel oli väga suur osa Liivi elul ja luulel, ning õnneks saame me veel praegugi sellest kaunist kooslusest oma hinge nende ilusate luuletustega ergastada. Hinne 4
häda siis aitame kõik teineteist. Antonüümne luuletus: Õekesed Nutt ja Hala Näevad näguripäevi. Teinekord laenab leiba Nendele naaber Naer. Vananenud sõnaga luuletus: Pööningult Piinad kirjad avastas Uudishimu. Tõlkida oskab neid küll vaid vanaisa Askees. Siin luuletuses kasutatakse sõna askees mida tänapäeval enam eriti ei kohta. Ühtegi Kareva luuletust viisistatud pole. Luulekogu koosnebki põhilisel metafooridest ja võrdlustest. Mulle meenutasid need luuletused valme. ,,Perekonnaalbumis" on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Need lood leiavad aset meie igaühe perekonna, suguvõsa, sõprade ja töökaaslaste eludes. Kareva ütleb täpselt ja lõikavalt, isegi pilkavalt elu kohta ja samas õigesti: Kadedus usub, et Headus Teab mis varandust varjab. Kelmusest kõneldakse, Et noolib Naiivsuse maja.
superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast KAASAEGNE FÜÜSIKA FÜÜSIKA KLASSIKALINE FÜÜSIKA Kvantmehaaniline Relativistlik UURITAV MAAILM MAKROMAAILM MIKROMAAILM MEGAMAAILM
mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast Klassikaline ja kaasaegne füüsika - Klassikaline füüsika uurib makromaailma, kaasaegne aga mikro- ja megamaailma. Relativistlikud efektid- Aja aeglustumine (liikuja suhtes ja paigalseisva vaatleja suhtes ), pikkuste ja kauguste lühenemine ( ), Massi suurenemine( ). Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud:Mass on ainelise mateeria
subjektiivsest vastutusest siis vastutus on ka objektiivselt olemas. Vastutustunne on minu arvates olemas sõltumata sellest, kas keegi seda märkab. Seepärast on vastutustundetus lihtsalt intellektuaalse, emotsionaalse ja moraalse pimeduse üks vorme. See, et me vastutust ei tunne, ei muuda tegelikkust. Meil pole võimalik põgeneda vastutuse eest, sest see kuulub inimeseks olemise juurde . Vastutustunne käib meie eluga paratamatult käsikäes ja me põrkame sellega kokku igapäev. Meie elu koosnebki ühest suurest vastutamisest. Kas teie ei arva nii? Me puutume kokku iga päev millegi sellisega, mille eest me peame vastutama ja tundma kohustust. Alustades väikestest lastest lõpetades eakate inimestega. Inimene saab vastutada ja peab vastutama selle eest, kuidas ta oma elu elab ja kuidas ta ühiskonda on püüdnud kujundada. Vastutustunne peaks olema kui hingamine loomulik.
Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest. Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. RÄNIKIVI Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim. Peale kvartsi (ehk kaltsedoni) võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiidid jne. Ränikivi võib olla värvunud mitmesugustes toonides, näiteks hall, pruun, must, roheline, punane jne
HCl), * Hapnikhape (n.H2SO4) 2)vesinikioonide e prootonite arvu järgi-*üheprootonihape, *Mitmeprootonihape 3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist. 8. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada söögisooda lahusega ja uuesti veega. 9.Happe tugevus sõltub sellest, kui palju on happe lahuses vesinikioone. Tugevas happe lahuses on kõik molekulid jagunenud ioonideks. 10.Enamik metalle reageerib hapetega, kuid on ka selliseid mis ei reageeri. 12. hape+metall= sool+vesinik 2Zn+4HCl= 2ZnCl2 +2H2 6Na+2H3 PO4=2Na3PO4 +3H2 Mg+H2 SO4 = MgSO4+H2 13
Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan. 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis
KUIDAS MÕJUTAB ARVUTI MEIE TERVIST? Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks. Aga on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Paljud tervisehädad on tänapäeval saanud alguse liigsest nutiseadmete kasutamisest. Võrreldes eelmise sajandi lõpuga, on oluliselt suurenenud prillikandjate hulk ning palju on ka seljaprobleemide käes kannatajaid. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele
Kuna sõprad tahtsid ette võtta ühise kontserdikülastuse, siis otsustasin ka osa võtta. Kusjuures ma ei olnud kunagi varem elus ühelgi kontserdil käinud, veel vähem säärasel. Löökpilliansambel Komodo koosneb viiest liikmest: Per Svenner, Sebastian Ring, Isak Widmark, Peter Lönnqvist ja Petri Heikura. Grupp loodi aastal 2001, kõigil liikmetel on akadeemiline löökpillimängija haridus ja nad õpivad kogu aeg uusi asju juurde, et publikut üllatada. Nende muusika koosnebki ainult löökpillidest, näiteks sellel kontserdil kasutati marimbat, triangleid, taldrikuid, erinevaid trumme. Oma esituses kombineerivad nad teatri, huumori, draama ja rütmi kõik ühes. Kontsert tundus olevat rohkem lastele suunatud, järeldan seda klounilikest välimustest, ja lapsikutest naljadest. Kontserdi kavanumbrite ülesehitus oli minu meelest hästi läbi mõeldud ja
Samuti transportisid nad seemneid, mis nende sulgede külge kidade või okaste abil kinni jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja. Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima, näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Kirevad ja värvilised vetikad, meriliiliad ja käsnalised. Konkreetseid taimi on tegelikult üsna vähe, sest korallriff iseenesest koosnebki nö loomadest. Mõni käsnaline on näitkeks kala jaoks söök ehk taim. Siiski leidub taimi nagu: põdrasarv, ajukorall, veenuslehvik. Mitmed korallmere kalad meenutavad välimuselt taimi või teesklevad, et nad on korallid või merepõhi. Kalade eriline värvus on mõeldud ennekõike kaitseks teiste röövkalade eest. Rifikalad on miljonite aastate vältel kujunenud püsivate elutingimustega sedavõrd hästi kohastunud, et väiksemadki muutused ümbritsevas olustikus mõjuvad hukatuslikult.
Poisid ja tüdrukud, kes ei saa kodus piisavalt tähelepanu üritavad seda mujalt saada. Nad arvavad, et on lahe, kui käsi on kipsis ning teised tunnevad selle vastu huvi või kui teised kiidavad su hulljulgust. Enesetapp ei pruugigi olla kogu tegutsemise eesmärk, kuid vahel on piiri raske märgata enne kui tagajärjed on näha. Alati on mingi võimalus olukorrast väljapääsemiseks. Kõiki raskusi, olgu need millised tahes, on võimalik ületada. Inimene peab teadma, et meie elu koosnebki tõusudest ja mõõnadest ja alati on ka midagi head ees ootamas ning surm ei ole kunagi millegi lahenduseks. Surm on lõplik lahendus ajutisele probleemile või olukorrale. Oma probleemidega tuleb võidelda ja teiste inimese toega on võimalik kõigest üle saada ning selg sirge edasi sammuda.
Tegelikult ei pane inimene olukorra head poolt lihtsalt tähele. Näiteks jäin eelmine nädal bussist maha ja pidin tükk aega ühikas niisama logelema. Olin küll enese peale pahane, et varem koju ei saanud aga samas oli mul rohkem aega matemaatikat õppida ja sain parema hinde kui tavaliselt. Igal asjal on oma hea ja halb külg. Ilma õnneta oleks elu suhteliselt mõttetu, sest kui õnne ei eksisteeriks, oleks inimesel elus üks eesmärk vähem ja inimese elu koosnebki ju peamiselt õnnevajaduse rahuldamisest. Soovitakse õnnelikku armastust, materiaalset kindlustatust, mis suudab inimese ellu luua palju rohkem võimalusi õnne kogeda ja ka inimesi, kes õnnelikuks teevad. Siiamaani pole ma kohanud inimest, kes pole elu jooksul oma õnne leidnud. Vahel võib küll veidi kauem aega minna aga mida vanemaks inimene saab, seda paremini hakkab ta mõistma, mida õnn just tema jaoks tähendab ja suudab seda õigel ajal ja viisil märgata.
1 Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis, kuigi anne ja sidemed oleksid võimaldanud sulandumist Peterburis või Saksamaal juba õpingute ajal sissetöötatud kunstiringkondadesse. Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamikus söejoonistustest.Pärast kunstniku Pariisi reisi, kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljanduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud
Tao meistri madalaim aste. Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi. Esimene taoistlik kaanon (Dao Zang) pandi kokku 471. a. pKr. See koosnes 1200 kirjarullist ehk meie mõistes "raamatust", mis olid kogutud kõigist taoismi peamistest traditsioonidest. Kõik nad tunnistasid Daodejingi. Dao Zang koosnebki peamiselt tao meistrite poolt antud tõlgendustest Daodejingile ning sisaldab kirjutisi alkeemiast ja surematusest, surematute ja kangelaste elukäikudest, filosoofilisi kirjutisi ja rahvapärimust, samuti taoistlikku maagiasse, meditatsiooni, rituaali, liturgiasse ja paljudesse teistesse taoismi aspektidesse puutuvaid tekste. 748. aastal saatis Tangi dünastia keiser Tang Xuanzhong, kelle sugupuu pidi pärimuse kohaselt
Nii esimene kui teine oli kuskil vaiksem ja kuskil veidi tormilisem. Kuid samuti sobivad oma vahel Pjotor Tsaikovski Kuues sümfoonia ning Carl Nielseni flöödikontsert,sest nad mõlemad sisaldavad palju allegrot ehk kiirust, värvikust ning lõbusat meloodiat. Ning sama kõik kolm sobivad oma vahel kokku kuna ,,Sillhouette" on see lugu, mis sisaldab vähesel määral valjemaid kohti. Nielseni flöödikontsert aga juba hakkab suurmas osas sisladama allegrot ja Adagiot. Ning Tsaikovski lugu koosnebki juba ainult allegroat ja adagiost, mis tähendab aeglaselt. See sümfooniakontsert on minu esimene kontsert kus ma olen käinud ning see avas palju uusi muljeid minus. Mulle väga meeldis elus orkestri estius ning loodan, et külastan veelgi rohkem selliseid sümfooniaorkestrite kontserdeid ka väljaspool kooli programmi. Koostanud 2013
Nimesid, mida keelenõuanne pole soovitanud panna: Kättlin vastuolus eesti õigekirjareeglitega, saaks olla Kätlin; Marjetha sobib nt Marjeta. Carolina või Käroliina, aga mitte Cärolina või Caroliina; Christopher või Kristofer, aga mitte Gristopher Poolitusprobleeme Ühest täishäälikust koosneva silbi eest või järelt ei saa sõna poolitada (nt ema, õue), kuigi saab silbitada (e/ma, õu/e). Kõigil muudel juhtudel, kui silp algab täishääliku(te)ga või koosnebki ainult täishäälikutest, on poolitamine võimalik: öö-bik, õu-es, oo-ta-ma, uu-dis, ee-pos, ää-res, ai-nult, ae-gade, ea-kas, lau- ast, süü-ak-se, nõu-et, püü-ud, akt-si-aid, hoi-us-ta-ma, lai-en-da-mi-ne, po-sit-si-oo-ni, kon-sul-tat- si-oon, pe-ri-oo-di-ga, or-ga-ni-sat-si-oo-ni-li-ne, in-di-vi-du-aal-ne, ide-aal-selt, kli-en-did, va-ri-ant, oo-ke-an. Ühetähelise sõnasisese vokaalsilbi võib poolitamisel
täielikult, kui nad selle vanusepiiri ületavad, kuid peab tõdema, et tegelikult ei muutu midagi. Niisiis on elu mõte väga keeruline ja sellest ei pruugitagi alati selgelt aru saada ja sageli jääb see ka inimeses endas teadmatuks. Nagu selgus internetist otsides ja foorumitest lugedes on inimese elu mõte elada, süüa ja sigida, kuid see on siiski ainult meie algne mõte, sest igaüks peab ise endale siiski seadma mõtte, mida ta austab ja täita üritab. Nagu ütles Budda, siis elu koosnebki meie mõtetest ja ilma mõtteta ei saa me eksisteerida. Jaan Kaupmees XII klass
terved, neil on suurepärane perekond, korralik töö ja head sõbrad. Rahulolu viib positiivsuseni ning positiivsus viib elu paremuse poole, kuni õnneni. Kui sina oled heas tujus ja naeratad, muutuvad ka teised sinu ümber paremateks inimesteks. Minu meelest peaksid tänapäevased materjaalsed inimesed märkama rohkem pisiasju oma elus. Näiteks olema õnnelikud ja naeratama selle üle, kui saavad endale uue telefoni, mis küll pole eelmisest parem aga ikkagi uus. Õnn koosnebki peamiselt just väikestest asjadest. Näiteks ei suuda mõni rahvas elada elu, kus oleks kõik korras, kus auto läheks ilma probleemideta käima, majade veevärk ei jupsiks igal nädalavahetusel ja uste sulgemine ei vajaks tohutut jõupingutust. See-eest on nad üldiselt õnnelikud ja oma eluga üsna rahul. Selline elu muutub pikapeale naljakaks, selle asemel, et muuta kõik oma elus negatiivseks ja ebameeldivaks.
Kivimid Liigid ja ringe Kivimitel on kolm liiki: Tardkivimid: Tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (Magma on vulkaani sees, laavaks muutub ta siis, kui ta jõuab maapinnale). Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee toimel laguneb tardkivim väiksemateks osakesteks, seda pudedat
vaese keelega. Kõige omasem on Ehinile meetriliselt organiseerimata kirjutusviis; värsimõõt võib sundida ta kõne ühetooniliseks, rääkimata riimist, mis võib muuta ka süntaksi puiseks ja tühistada kogu ütlemismõnu. See eest on aga Ehinile suurepäraselt sobinud mitmesugused sõna ja tähemängud, tähenduslik kahemõttelises, parafraasid ja paragrammid. Ehinile on iseloomulik ka fragmenteeritus, mistõttu mõni tema luuleraamat koosnebki lihtsalt kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus tõusis tuul - + on jamb - + +- +- + - - + - - on daktül ja viis põllult ära traktori - + - on amfibrahh +- + - +-- +-- - - + on anapest kõige tavalisema traktori +-- - + -- metalse ja tüseda
Neil trafalmadoorlastel on ajast sarnane arusaam: kui nad näevad surnukeha, mõistavad nad, et selle vennikesega on hetkel pahad lood, kuid paljudel teistel hetkedel on ta parimas korras. Nende jaoks pole aeg üksteisele järgnevate sündmuste ahel, millest iga eelmine on lõplikult kadunud, vaid kõikide olnud, olevate ja tulevaste hetkede kooseksisteerimine. Tervet raamatut läbib ütlus, mis näitab tralfamadoorlaslikku õlgukehitavat suhtumist kellegi suremisse: ,,Eks ta ole". Nii koosnebki romaan Pilgrimi ajarändudest erinevate olukordade ja eluetappide vahel: kord leiab ta end 1945. a Saksamaalt, järgmisel hetkel aga 1967. a Ameerikast, seejärel on ta puuris Tralfamadore'i planeedil, kus kohalikud teda loomaaias vaadelda võivad. Pinget hoiab tunne, nagu oleksime lugedes kassipoegadena kaelapidi autori lohutavas haardes: viinud meid üsna lähedale sõja koledusele ja lastes tunda õudu, rändame järgmisel hetkel mõnda turvalisse
Seevastu muuseumist väljaspool, kunstiga seotud koosolekutel oli ta aktiivne esineja ja otsustaja. Esimene eesti karjääri rajaja Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis. Varasemad tööd Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamasti söejoonistustest. Stiil Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926.aastal kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Looming Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripändiga.
jne). 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus. Õpetajatööks vajalikke teadmisi ja oskusi ei paku mitte ainult pedagoogiline psühholoogia, vaid ka teised pedagoogilised ained, mis erinevad pedagoogilisest psühholoogiast nii lähenemisviisi kui ülesehituse poolest. Neist kõige sagedamini esinevateks on üldpedagoogika, didaktika ja kasvatusteooria. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteadus koosnebki tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, pedagoogika uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimustele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 1.4
Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kurjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith.
võtta, et muredega tegeleda ning vihal lahtuda lasta. Kui inimene ei püüdleks eesmärkide poole, ei teki tal kunagi elus tunnet, et ta midagi saavutanud on. Pigem saab temast allaandja ning heitunud isik, kes elab täiesti neutraalselt, kuid võimalik, et unistades sellest, milleks ta ise võimeline pole (näiteks paremast elust, suuremast elukohast, punasest liibuvast kleidist, mis figuurile sobiks). Eesmärgid seatakse juba elu algusaastates paika ning elu koosnebki nende täitmistest. See oleks kui samm ühest etapist teise, mis viib õnnelikku vanadusse ning aitab elu armastusväärselt meenutada. Kui edukas olev inimene ei oma lähedasi sõpru, jääb tal vajakka armastusest, lähedusest ja hoolitsusest, mida nad pakkuda suudaksid. Alati ei pöörduta muremõtetega vanemate poole, alati ei suudeta neid ka endas hoida. Sõbrad on siiski need, kes täiustavad päeva, on
Jõujooned näitavad: a)väljasuunda, mis ühtib jõujoone puutuja suunaga. B)välja tugevust-mida tihedamalt jõujooned seda tugevam on väljatugevus. Kuju põhjal liigitatakse: 1)homogeene ja 2)mitte homogeene. 4)ruumitihedust nt. Kui palju energiat on ühes kuupmeetris. 5)elektrivälja levimiskiirust- on tõestatud, et laengute vaheliste kandjateks on virtuaalsed prootonid, mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki. Delta t=r/c Punktlaengu elektrivälja tugevus: Kui laeng q kaugusel r asuks teine laeng q0, siis E selle kohal oleks leitav valemiga E=F/q0 Coulumbi seaduse põhjal F=kqq0/Er2, asendame F E-valemis E=kq/Er2. Selle valemiga saab leida elektrivälja tegevuse punktlaengust q kauguselt r. Elektriväli juhtides: Elektrivälja paigutatud juhis liiguvad vabad elektronid jõujoontele vastassuunas, kuna nende ja+ laengute vaheline elektriväli tasakaalustab
viimaks hukati oma usu pärast. 2) Paulus: Korralikult haritud, kreeka keelt oskav juut.Pärast Jeesuse surma võitles kristlaste vastu, Kord ilmutas end talle ülestõusnud Jeesus ning Paulus hakkas kristlaseks.Ta rändas mööda Vahemere-äärseid maid, rajas kristlikke kogudusi. Kirjutas hulgaliselt kirju esimestele kristlikele kogudustele, pani kirja kristluse tähtsaimad õpetused. Suur osa Uuest Testamendist Piibli teisest osas, koosnebki tema kirjadest. 3) kristlus Rooma keisririigis: Paulusega hakati Jeesuse õpetust kuulutama kõikidele inimestele, kes elasid Rooma impeeriumis.Esialgu levis Jeesuse õpetus linnades, kõige enam vaeste ja orjade seas, aja jooksul hakkas levima ka kõrgematesse kihtidesse igal pool üle Rooma impeeriumi. Jeesus oli Rooma ametivõimude poolt hukatud, esimesed kristlased tegutsesid seetõttu salajas, põranda all.
SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. VILJA EHITUS Seemned
mittehomogeensed- kõik teised. 4) Energia ruumitihedus- näitab kui palju energiat on ühes m(3), 5) Elektrivälja levimiskiirus Kui nihutame energiat q(2) q(1)-st kaugemale, siis ei vähene jõud F mitte kohe, vaid aja (delta)t pärast (delta)t= r/C On tõestatud, et laengute vahelise mõju kandjateks on virtuaalsed footonid (nähtamatud), mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki. Punktlaengu elektrivälja tugevus Kui laengu q kaugusel r asuks teine laeng q(0), siis E selle kohal : E= F/q(0) Coulombi seaduse põhjal E= kq/ epsilon r(ruut) Selle valemiga saab leida elektrivälja tugevuse punktlaengust q kauguselt r ja laetud keha keskpunktist kaugusel r. Elektriväli juhtides Elektrivälja paigutatud juhis liiguvad vabad elektronid jõujoontele vastassuunas kuni nende ja + laengute vaheline elektriväli tasakaalustub välisvälja ja üldise välja tugevus langeb 0-ni
Töö käik : Pipeteerida 100 cm3 analüüsitavat vett, lisada 3-4 tilka indikaatorit mp ja triitida lahuse värvuse muutumiseni kollasest punaseks. Arvutada mööduv ehk karbonaatkaredus tiitrimisel kulunud HCl lahuse ruumala järgi (ühikutes mgmol dm-3 ehk mol · 10-3 dm-3) Katse andmed : VKulunud HCl 2,5 (cm3) CHCl 1,01267 Arvutused: Mööduv karedus = = 12,66 mgmol dm-3 Järelduses: Katse tulemused näitasid, et mööduv karedus on väiksem, kui üldkaredus (kuna üldkaredus koosnebki mööduvast ehk karbonaatsest ja püsivast ehk mittekarbonaatsest karedusest). Samas saime me vee kareduse kordades kõrgema, kui kraanivesi tegelikult olema peaks. Seetõttu arvan, et keegi üritas meie tööd saboteerida, lisades hetkel, mil me ei vaadanud, meie veeklaasi kaltsium, magneesium ja kaalium soolasid. Mööduva kareduse saime 12,66 mis karedusskaalal on 6,33 mg-ekv/l , mis on aga juba ka kare vesi (sellele lisandub veel mitte mööduv karedus) seega minu teooria peaks paika
annaabi.ee 
