(rentnikud, kes varakeskajal maksid renti naturaalandamites; koos rahamajanduse kujunemisega hakkas üha enam domineerima raharent) pärisorised tp-d isiklik vabadus puudus sunnismaised e. kinnistatud maa külge (feodaal võis osta ja müüa ainult koos maaga) täitsid erinevaid koormiseid feodaalile sulasrahvas maata talupojad · Talupoegade koormised: NB! Koormiseid tehti feodaalile maa kasutusõiguse eest tasumiseks! teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud) raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk- järgult hakkas asendama teotööd. abiellumis- ja pärandusmaks isikumaks e. pearaha
Üheks muutuseks oli Karl XI poolt läbi viidud reduktsioon. Reduktsioon oli riigimaade tagasivõtmine ja selle all said kannatada mõisnikud. See oli talupoegadele positiivne, sest reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Lisaks tulid kasutusele vakuraamatud. Vakuraamatutes peeti koormiste üle arvestust. Tänu vakuraamatute tulekuga vähenesid talupoegade koormised, sest mõisnikud ei võinud enam ebanormaalselt suuri koormiseid nõuda. Vakuraamatus oli antud teatud piir. Lisaks said talupojad õiguse ja võimaluse kaevata mõisavalitsejate- ja rentnike peale. Näiteks kui mõisarentnik sunnib talupoega maksma suuremaid koormiseid kui vakuraamatus. Talupoegade olukorras oli ka negatiivseid külgi. Esiteks oli see, et talupojad pidid maksma ka riigimakse. See tulenes sellest, et Karl XI võimuletulekuga oli riigikassa tühi ning seetõttu oli vaja raha. Tänu talupoegade maksmisele olid kirikud toetatud
Tühja riigikassa tõttu alustas Karl XI reduktsiooni ehk erakätes olevate riigimaade tagasivõtmist. Aadlikud ei olnud sellega rahul, kuna nad pidid hakkama Rootsile renti maksma. Liivimaal riigistati 4/5 maadest. Karl XI tegevuse tagajärjel peaaegu kaotati aadli omavalitsus ning kehtestati oma tahe. Aadlike plussideks Rootsi ajal olid kindlasti vilja müügist saadud suur tulu ning ka see, et Rootsi kuningas ei suutnud riigistada kõiki mõisaid. Aadlikud hakkasid saama väiksemaid koormiseid, kuna talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslikule olukorrale. Aadlikud kaotasid õiguse tõsta talupoegade koormiseid ning ajada neid taludest välja. Aadlike jaoks oli Rootsi aeg siiski rohkem kahjulik, kuna enmik neist pidi maksma Rootsile renti ning nende õigused talupoegade üle vähenesid. Rootsi ajal paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu reduktsioonile täienes riigikassa ning rohkem raha läks hariduse ja kirikuolude parandamiseks
Talu ja Küla-Talu- Nim. Adrataluks, suurust hinnati adramaades. Pere ja talu tähendasid sama. Eestis oli üksikpereline majandusvorm- üks pere majandas üht talu. Olid ka poolmaamehed- üht talu majandas mitu peret, mis kujunesid enamasti isatalu jagamisel poegade vahel või vaesuse tagajärjel. Poolmaamehed kandsid ühiselt koormiseid. Juhtus ka nii, et poolmaamehe talu peremehed elasid erinevates taludes ja neid ühendas ainult koormiste maksmine ja nad olid vaid ühise ematalu nime all. Talu töötas omaette mitte kollektiivselt(ka laostus ainult üks talu mitte terve küla.). Talu eesotsas oli peremees, talu sain nime peremehe nime või hüüdmine järgi, nt Jerwa Oca(Järvaotsa), Wanawieszki(Vanaveski).Vanimad nimed ulatuvad 15. saj. Lõppu. Talumajand oli maksustamise alus. Koormised vastavalt talu suurusele adramaades
AJALUGU- KESKAEG(pt. 8-12) 1. Eesti ala valitsemine ja pärast Jüriööd Jüriöö ülestõus -> talupoegade põgenemine (Venemaale, Soome, Rootsi) -> kokkulepped mõisnike vahel Talupojad said koormiseid juurde, teotöö, kümnise maks (110-> 14 mõisnikele), raha rent, teotöö. Mõisinike kontrolli kasv -> feodaal maale elama -> mõisate ehitamine Eliidi häving Karistused -> Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Saaremaa 2. Jüriöö ülestõus ja selle tagajärjed Taani müüs oma valdused ära. Kui ennem oli maaisandaid neli siis nüüd kolm- saare- lääne piiskop, tartu piiskop, liivi-ordu meister) 3. Linnade teke ja valitsemine
see tähendab, et siin aladel oli palju võõrvalitsejaid. Aadlid olid talupoegadele seadnud piisavalt hiiglaslikud koormised, et nood ei suutnud tasuda- jäädi võlgu ja nälga. Kuna talupojad olid suuresti, siis öeldi neile, et nad ei tohi maalt enne tagasi maksmist lahkuda- nii tekkis sunnismaisus. Seejärel hakkasid mõisnikud kutsuma talupoega juba enda omandiks. Nüüdsest võis neid osta, müüa, vahetada ning ka peksta- kodukariõigus. Talupoegadele seati mitmeid koormiseid, mille hulka kuulusid andamid, mis tähendas enda saagist kindla osa ära andmine. Veel oli pidid talupojad tegema teotööd, mis koosnes raskest rakmeteost, kus talupoeg pidi mitmeks päevaks mõisa minema hobusega. Oli ka kergem variant- jalategu, kus talupoeg läks ilma hobuseta jalgsi mõisa tööle. Lisaks pidid talupojad käima mõisavooris, mille käigus toimetas talupoeg suurde linna või sadamasse vilja, liha ja hiljem ka viina. Talvel käidi metsas puid
hea, et eksisteeris kuni XIX aastani. Talupojad saaksid ometi kohtusse pöörduda. Ilusad sõnad, aga ei saanud praktiliselt talupoeg pöörduda kohtusse, sest kohtusse kaebamiseks oli vaja maalt lahkuda ja raha, kuid aga mõisnikud keelanud talupoegadele ära minna ja nendel polnud raha. Aga pärast 1672.aastat, kui troonile astus Karl XI, talupoegade olukord muutus paremaks. Kuningas keelas mõisnikutele talupoegi füüsiliselt karistada, andis talupoegadele võimalust oma talu pärandada. Koormiseid reguleerisid vakuraamatud. Kuid aga eramõisadel ikkagi olid talupoegadel koormised suurem, kui kroonumõisades, sest mõisnikud tahtsid rohkem vilja ja teotööd. Selle võitlemiseks viidi läbi reduktsioon , mille seas riigistati maaomandi. Eramõisad muutusid kroonumõisadeks ja talupoegade koormised natuke alandasid. Aga heaks Rootsi aega peetakse mitte ainult koormiste alandamise pärast. Kuna Rootsi oli protestantlik riik, oli Rootsi usk suhteliselt lähedam eestlastele, kui teised riigid
läänikorraldus. Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrae (senjööride) poolt läänideks (feoodideks). Lääni omanik (feodaal) oli vasallina kohustatud vastutasuks lääni saamise eest toetama maahärrat sõjaliselt. Lääni 7 territooriumil elavad talupojad olid õiguslikult allutatud läänimehele ja maksid põllumaa kasutamise õiguse eest talle koormiseid. Erinevalt Lääne- Euroopast toimus keskaegsel Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel ehk läänimehed oma maid edasi ei läänistanud. Osa läänimeestest olid eesti päritolu, tõenäoliselt endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid. 3. Võõrvõimude ja eestlaste vallutusjärgsed suhted
Suhted Moskva riigiga Moskva tugevnemine suurendas Venemaa poolt lähtuvat ohtu Vana-Liivimaale. 11. Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Põhiline osa rahvastikust elas maal, kus tegeleti karjakasvatusega ja põllutööga - maa oli peamine väärtus. Jagunesid viieks: Maavabad (kõrgeim kiht); vabad talupojad (tasusid koormiseid raharendiga, teotööst vabastatud); adratalupojad (kõige suurem kiht, tasusid teotööga, naturaalandamite ja raharendiga); üksjalad (oli antud uudismaa ülesharimiseks, koormised väikesed); sulasrahvas (maaomanditeta talupojad, leidsid teenistust suurematest taludes). 15. sajandil algas talupoegade ulatuslik karistamine, naturaalandamite pidev suurendamine, teoorjuse osatähtsus kasvas, mõisate rajamine, ühesõnaga elu muutus sitaks. 12
perekonnanimed. 1849/1856 Liivi-/Eestimaal võeti vastu teine talurahvaseadus. Mindi üle teotöölt raharendile ja talupoegadele müüdi talusid päriseks. 8.Vallakogukond mõiste sisu ja vallakogukonna ülesanded Pärast esimest talurahvaseadust hakkas pärisorjuse kaotamisega mõisate ümber kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus, mida hakati nimetama vallakogukondadeks. Selle ülesanneteks sai talupoegade omavaheliste tülide lahendamine, jälgida, et kõik oma koormiseid täidaksid ja see said ka määrata väiksemaid karistusi. 9. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine miks ja mida need endast kujutasid? Miks: 1840. aastal tabas Eesti- ja Liivimaad näljahäda ja viljaikaldus. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse kõigile soovijatele tasuta maad. Tõusis usk keisrisse ja kümned tuhanded inimesed pöördusid keisri usku. Hakati ka massiliselt välja rändama ja Venemaale tekkisid lausa
3. TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: 3.1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund: Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus inimestest (~90%) elasid maapiirkondades ja tegelesid põlluharimise ning karjakasvatusega. Ka enamiku väikelinnade elanike hulgas oli palju põlluharijaid. Talupojad elasid enamasti feodaalile või mõnele kloostrile (kollektiivne feodaal) kuuluval maal ja tasusid selle kasutusõiguse eest koormiseid. Isandal oli oma talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõim, sealhulgas õigus neid ihunuhtlusega karistada või isegi surma mõista. Varakeskajal (5.-10.saj) olid talupojad valdavalt pärisorjad (isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada).
3. TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: 3.1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund: Keskaegne Euroopa oli oma iseloomult agraarühiskond- enamus inimestest (~90%) elasid maapiirkondades ja tegelesid põlluharimise ning karjakasvatusega. Ka enamiku väikelinnade elanike hulgas oli palju põlluharijaid. Talupojad elasid enamasti feodaalile või mõnele kloostrile (kollektiivne feodaal) kuuluval maal ja tasusid selle kasutusõiguse eest koormiseid. Isandal oli oma talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõim, sealhulgas õigus neid ihunuhtlusega karistada või isegi surma mõista. Varakeskajal (5.-10.saj) olid talupojad valdavalt pärisorjad (isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada)
Vene aeg 5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade
Eestimaa oli jagatud kaheks kubermanguks: Liivimaa ja Eestimaa ning mõlemaid juhtisid kindralkubernerid. Suurt arengut võis näha hariduses, kui loodi praeguse Euroopa üks vanimaid ja parimaid ülikoole, kirjutat esimesed grammatikaraamatud, mille abil eesti rahvas õppis lugema ja kirjutama. Linnade olukord muutus samuti. Õitsema puhkes Narva, positsiooni säilitas ka Tallinn ja kõrgelt kukkus Tartu. Talurahva olukord paranes. Nad pääsesid pärisorjusest ja koormiseid märgiti vakuraamatusse. Rootsi aeg võis küll tunduda ”vana hea ajana” võrreldes sellele eelnenud Saksa ajaga ning järgnenud Vene ajaga, kuid pigem on see siiski müüt kui ajalooline tõde.
Linnad kujunesid linnuste ümber, mis omakorda olid veekogude ja kaubateede ristumiskohtades. Koos aktiivse kaubanduse kasvuga tulid kasutusele kaalud, mõõdud ja raha. Tänu kirikule hakkas levima ka kunst: nii arhitektuur, maalikunst kui ka skulptuur. Järjest enam aga halvenes maal elavate inimeste olukord. Mõisapõldude harimine pandi ümberkaudsete talupoegade õlgadele. Tekkis järkjärguline teoorjus, talupojad pidid maksma koormiseid kümnist, hinnust, kirikukümnist, preestri ülalpidamisraha, toetama teede ja linnuste ehitust. (I. Talve, 2004) 1517. aastal saksamaal alanud usupuhastus ehk reformatsioon jõudis Eestisse 1523. aastal. Selle algatajaks oli M. Luther. Tema üleskutse koosnes 95 teesist, võitluseks indulgentsi (patukahetsuse kiri) vastu. Tegelikult tähendas see aga tagasipöördumist kristluse algtõdede juurde. Linnades läks reformatsioon palju ladusamalt kui maal. maal
täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu 5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral? Tallinnat. 6.Liivi sõja ajal, 1560 a. toimus talupoegade ülestõus. Miks? Maid sõja tõttu rüüstati , kuid talupoegade koormiseid ei vähendatud ning sunniti ikka tegema rasket mõisatööd. Hädas ei saanud talupojad aadlikelt ei abi ega kaitset. 7.Liivi sõja lõpetasid Jan Zapolski vaherahu ja Pljussa vaherahu Jan Zapolski vaherahu sõlmiti 1582.a. Poola ja Venemaa vahel Pljussa vaherahu sõlmiti 1583.a. Venemaa ja Rootsi vahel 8. Liivimaa jaotus Rootsi, Taani ja Poola vahel ehk kolme kuninga aeg. Kolme kuninga ajaks nim. seda aega, sest Eesti oli jagatud kolme riigi kuninga vahel: Põhje-
13. saj 150000 180000. 3 saj jooksul kasvas 2x. Kasvu pidurdasid näljahädad, taudid, sõjad. Talurahva sotsiaalne liigendus Puudusid Saksa talupojad, etniliselt homogeenne (va rannarootslased) 1) Adratalupojad andamid, teokoormised. Õiguslik seisund sama, talus suurusel ja jõukusel suur vahe. 2) Üksjalad uued talud väljaspool külasid, koormavam > koormised väiksemad 3) Maavabad talupojad talu lääniõiguse alusel, isiklikult vabad, koormiseid polnud, sõjateenistuskohustus. Harisid ise maad. Palju ordu alal. 4) Vabatalupojad osadest või kõigist koormistest lahti ostnud. Palju maaisandate isiklikkudes valdustes. Möldrid, kõrtsmikud, sepad, mõisaametimehed. 5) Vabadikud maata või vähese maaga 6) Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu 7) Orjad e träälid sõjavangid. Kaovad 15 saj Mõisate laienemine Pühendumine maaomandi haldamisele > ise vilja tootmine Toetas konjuktuur
2. Eestlastel tekkisid koormised ehk naturaalmaks- maa eest osa saagist (loomusrent- osa saagist tuli anda linnusele) ja kohustused. Kümnis (1/10 saagist), kirikukümnis preestrile (10/kümnisest), hinnus (ette määratud maks- jõukamad talupojad) 3. Kõige rohkem kannatasid Sakala ja Ugandi. Seal toimus sõda kõige kauem (1208-1224) 4. Saarlased sõlmisid sakslastega alistumislepingu (1241)- saarlased suutsid tagada normaalse elu. Nad maksid koormiseid ja isegi preestreid kinni, sest neil oli palju hõbedat. 5. 1227- Muhu linnuses lahing, Valjala andis alla. Eesti ala jagunemine võõrvõimude vahel- Eesti ala jagunes feodalriikideks. 1. Mõõgavendade ordu (pärast 1236. Aastal sai Saksa ordu haru, Liivi ordu valduseks) Kesk-Eesti, endine Sakala mk, Järva mk. Viljandi linnus võimsaim komtum, Paide foogti linnus (tornlinnus, 8- nurkne) 2. Riia peapiiskop- Riia, Põhja-Läti
- 1563 – 1570 Taani ja Rootsi vahelise Seitsmeaastase Põhjamaade sõja osa lahingutest toimusid ka Lääne- ja Saaremaal. Sõja tulemusena säilitas Taani oma valdused ainult Saaremaal; - Poola väed osalesid antud sõjas Taani liitlasena Rootsi vastu. Pikaajalise sõjategevuse tulemusena said kõige rohkem kannatada talupojad: - rüüstamised (Vene, Poola, Rootsi väed, palgasõduritest nn mõisamehed). - mõisnike poolt suurendati koormiseid. - halvenenud olukord viis talupoegade vastuhakkude puhkemiseni (n ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561). Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1570-1577) Venemaast sõltuv vasallriik - Liivimaa kuningriik: - selle eesotsas oli hertsog Magnus, kes oli Taani kuninga Frederik II-ga tülli läinud ja Saaremaal asunud valdustest ilma jäänud; - riigi keskuseks / “pealinnaks” oli Põltsamaa;
taanlastest võõravallutajatest ning ka muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemiseks. Ülestõus leidis aset nii Põhja- kui ka Lääne-Eestis. 14. sajandi lõpus hakati võtma trahvi talupoegadelt, kes omavoliliselt lahkunud olid, sõnakuulmatuse korral hakati aga kasutama füüsilist jõudu, k.a. sõjalis jõudu. Kui 15. sajandil hakati Lääne-Euroopas tundma suurt huvi Eestimaa teravilja vastu, mis sai aadlikele suureks tuluallikaks, hakati tõstma talurahva koormiseid. Kümnis hakkas ulatuma kuni veerandini saagist ning loonusrendi asemel hakati aina enam nõudma raha. Teoorjuse osatähtsus kasvas eramõisates, ordu- ja piiskopmõisates aga jäi loonusrent olulisimaks. Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas see kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 15
pärisorjus. *Kaotus muistses vabadusvõitluses ning allutatus võõrvõimudele ei vähendanud eestlaste igatsust taastada muistne iseseisvus. Eestlased korraldasid võõrvõimude vastu pidevaid vastuhakke, mille puhkemisele aitas kaasa ka koormiste pidev kasv ja õiguste vähendamine. *Kõik eestlaste ülestõusud ning katsed taastada muistne iseseisvus suruti julmalt maha; eestlaste olukord halvenes ülestõusude järgselt veelgi - karistuseks suurendati koormiseid, vähendati õiguseid ja sunniti ehitama linnuseid. 12 *Suuremad vastuhakud olid saarlaste vastuhakud 1236 ja 1260 ning jüriöö ülestõus 1343-1345. *Jüriöö ülestõus oli 1343–1345.a Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine.
6) Selgita feodaalne hierarhia Kõige tähtsam oli kuningas ehk süserään(suurfeodaal). Otse temale allusid tema vasallid ehk senjöörid e suurfeodaalid(hertsog. vürst, markii, krahv, parun), kellele omakorda allusid väikefeodaalid(rüütlid). Vahe suur ja väikefeodaali vahel oli väga suur. Feodaali maal elasid talupojad, kes sõltuvalt põllumajandussüsteemist(rendihärrus või mõisahärrus) pidid kas maksma makse ja koormiseid või tegema teotööd, maksma makse ja olid lisaks ka pärisorjad. 7) Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg? 3 näidet 1) pidi tasuma makse 2) pidi tegema mõisniku maal tööd(oma riistadega) 3) vajadusel pidi minema sõtta, et kaitsma oma isandat 4) Selle eest, et talupoeg kuninga ja rüütlite maal elas, pidi ta viimastele andma osa oma viljasaagist ja ka nende põllul tööd tegema
6) Selgita feodaalne hierarhia Kõige tähtsam oli kuningas ehk süserään(suurfeodaal). Otse temale allusid tema vasallid ehk senjöörid e suurfeodaalid(hertsog. vürst, markii, krahv, parun), kellele omakorda allusid väikefeodaalid(rüütlid). Vahe suur- ja väikefeodaali vahel oli väga suur. Feodaali maal elasid talupojad, kes sõltuvalt põllumajandussüsteemist(rendihärrus või mõisahärrus) pidid kas maksma makse ja koormiseid või tegema teotööd, maksma makse ja olid lisaks ka pärisorjad. 7) Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg? 3 näidet 1) pidi tasuma makse 2) pidi tegema mõisniku maal tööd(oma riistadega) 3) vajadusel pidi minema sõtta, et kaitsma oma isandat 4) Selle eest, et talupoeg kuninga ja rüütlite maal elas, pidi ta viimastele andma osa oma viljasaagist ja ka nende põllul tööd tegema. Alles seejärel võis ta oma põllule minna.
b) korrapoliitikaks ja protsessipoliitikaks; c) riigi majanduspoliitikaks ja ettevõtete majanduspoliitikaks. 6. Kvantitatiivne majanduspoliitika a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi; b) on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele; c) on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid. 7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon a) käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.; b) käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad stniktuurrmuutusi suunata; c) tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. 8. Seaduslik järelevalve (kui kollektiivse sunni instrument) a) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on jäigad, kuid võivad muutuda äkiliselt; b) orienteerub informaalsetele suhetele, mis on dünaamilised ja paindlikud;
99.Majanduspoliitika kandjate suhted rajanevad a)vastastikusel kokkuleppel ja koostööl; b)parlamendi kontrollil ja operatiivsel sekkumisel; c)kontrollil, sõltumatusel, koordineerimisel. 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 7. Majanduspoliitika horisontaalse lähenemise kontseptsioon a)käsutab mitmesuguseid haruspetsiifilisi regulatsioone, finantssoodustusi või -koormiseid jms.; b)käsutab meetmeid, mis otseselt sekkuvad majandusprotsessi, on sellisena loomulikult diskrimineerivad ja püüavad stniktuurrmuutusi suunata; c)tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. 66.Majanduspoliitika kujundajad ja elluviijad peavad lähtuma eeldusest, et (majanduspraktikas on a)nii reeglid kui ka nende rakendamine jäigad; b)nii reeglid kui ka nende rakendamine perfektsed; c)nii reeglid kui ka nende rakendamine ebatäiuslikud. 76
lisanditest muutuvad kriitilised temperatuurid. Need muutused kantakse oleku diagrammile, mille vertikaal teljel on temperatuur ja horisontaalsel on koostis (Süsinik %). Temperatuuride muutuse teekonna määrab ära neid ühendav kõver. METALLIDE MEHAANILISED OMADUSED 5. Kuidas liigitatakse koormuseid olenevalt mõjuva jõu suuna ja suuruse muutumisest ajas? Koormuseid liigitatakse dünaamilisteks ja staatilisteks. Vastavalt jõu mõjumise suunale liigitakse koormiseid ka deformatsioone: surve, tõmbe, painde, ja väände koormisteks. Staatiline koormis muutuv suurus sujuvalt ajaühikus on väga väike. Jõu suuruse muutumine kiiresti ajas nimetatakse dünaamilisteks: löögiline, sitkus, purunemine ja väsimus. 6. Nimetage deformatsiooni liigid ja kuidas neid rakendatakse tehnikas? Olenevalt deformeeritavuse astmest suurusest liigitatakse neid: Elastseteks deformatsiooniks-jõu eemaldumisel materjal võtab esialgse kuju. Plastsed
Kõige rohkem adratalupoegi pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi, adramaades mõõdeti. Õiguslik seisund ühesugune, aga jõukuselt olid erinevad. Suurtes taludes võõras tööjõud. Adratalunike pojad asutasid uusi talusid, nende koormised väiksemad. Nende peremehed üksjalad. Vabad jagati maavabadeks ja vabatalupoegadeks. Maavabad ülikute järeltulijad, neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, nad olid isiklikult vabad ja ka koormiseid polnud, olid kohustatud ainult kandma sõjateenistust kergeratsaväelasena. Nad pidid ise maad harima, kuna neile ei kuulunud talupoegi. Vabatalupojad olid end koormistest raha eest lahti ostnud. Neid oli kõige rohkem maaisandate isiklikes valdustes. Adratalunike koormistest olid vabastatud ka möldrid, kõrtsmikud, sepad, puusepad ja mõisaametimehed. Alumise kihi moodustasid: * vabadikud maata või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad
Talupoegi võeti mõisa veel karjusteks, tallipoisteks, kokkadeks, köögi- ja toatüdrukuteks. Siis veel metsavahid, piirivahid, mõisa käsitöölised, kõrtsmikud, palgalised möldrid. Sellised mõisateenijad olid lähedased vabadikele: 1.maavabad-omasid läänikirja ja maatükki, sõjaväekohustus, hiljem raharent. 2. Vabatalupojad-ei ole isikuliselt vabad, olid (ajutiselt) teotööst vabaks ostnud. Nende hulka kuulusid ka möldrid, sepad, kõrtsmikud. 3. Adratalupojad-kandsid teotöis ja koormiseid. 4. Üksjalad- nooremad pojad läksid kütisemaale, salajased põllud. 5. Vabadikud (saunik, pops)- omas väikest hurtsikut, üksikud, väga väike maa (kapsaaed), elasid teiste talupoegade juures. Siirdumine linna vabadike arvelt. 6. Sulane-vähem õigusi kui vabadikul, saab vähem palka, sulase eest vastutas peremees, peremees maksis sulase maksu.7.orjad 25.Maaühiskonna õiguslik olukord ja koormised: 1
annaabi.ee 
