• välismaalase puhul dokument, milles on märge pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta, või ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta; • välisriigis õppiva õpilase või üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta; • andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta; • andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta; • muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhiosa tagasimaksmist peab alustama hiljemalt ühe aasta möödumisel õppe lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, v.a juhul, kui asutakse enne
lehest; 2) välismaalase puhul dokument, milles on märge alalise elamisloa kohta, või selle ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta; 3) välisriigis õppiva õpilase või üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta; 4) andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta; 5) andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta; 6) muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhisumma tagasimaksmist peab alustama hiljemalt 12 kuud pärast kooli lõpetamist. Kogu õppelaenu summa koos intressidega tuleb tagastada kahekordse õppeasutuses õppimiseks ette nähtud nominaalaja jooksul. Kui kõrgkool on pooleli jäetud, siis peab õppelaenu tagasimaksmist
põhjustab ülemääraseid kulutusi. 1 Eelnevalt nimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale
tagatist. Kui omanik endist olukorda ei taasta ega anna täiendavat tagatist, võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud (nõudest üks kuu ette teatada). Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku süüta, võib hüpoteegipidaja täiendavat tagatist või võla osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud. HÜPOTEEGI SEADMINE Eeldused: koormatava asja/õiguse omaniku ja hüpoteegi omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe, kinnistamisavaldusja kanne kinnistusraamatus Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, kinnisasja võõrandamisel jääb endise omaniku kasuks püsima. Võlaõiguslikku notariaalselt tõestatud tagatislepingut (causa), millega määratakse, milline
tõestatud. (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud Hoonestusõiguse seadmine võib olla ka tingimuslik Hoonestusõiguse lõppemine ei või olla tingimuslik (sh ka hoonestaja surm) Kinnisasja omanik võib seada hoonestusõiguse ka enda kasuks (omanikuhoonestusõigus)– omanik peab selleks esitama vastava materiaalõigusliku tahteavalduse ja kinnistamisavalduse 1) Hoonestusõigus kantakse koormatava kinnisasja registriosa III jakku ja alati esimesele järjekohale (AÕS § 250) ja 2) Seatakse sisse eraldi hoonestusõiguse kinnistusraamat kuna hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, saab sellele omakorda seada hüpoteeki jt. piiratud asjaõiguseid v.a. hoonestusõigus Hoonestusõiguse käsutamine § 249. Hoonestusõiguse käsutamine (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi,
omanik võib nõuda selle eest omakorda hüvitist. § 158 – 159 tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustus. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. § 158. Tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade
Need kitsendused kehtivad kolmandate isikute suhtes ainult siis, kui on kantud kinnistusraamatusse. · On ka kohtulahendi alusel kehtivad kitsendused, mis tagavad seadusel või tehingul põhinevaid kitsendusi. Rko: vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve. Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle kostja kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav. Autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas. Juurdepääsutee võimaldamisega ei kaasne ka õigust nö püsivale parkimiskohale. See saab toimuda üksnes kokkuleppel kinnisasja omanikuga
mida ei piiritleta piirimärkidega; Kuidas toimub juurdepääs avalikult kasutatavale teele? Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Mis on kinnistusregistriosa 3 pealkiri ja mis sinna kantakse? Registriosa kolmas jagu «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 4 Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord?
3.5.4. Osahüpoteek Hüpoteeki võib jagada osadeks. Hüpoteegi jagamiseks osadeks, samuti osahüpoteekide omavahelise järjekoha muutmiseks ei ole omaniku nõusolek nõutav. Osahüpoteegid asuvad senise hüpoteegi järjekohale. 3.5.5. Ühishüpoteek Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. 3.5.6. Kohtulik hüpoteek Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue. Kohtulik hüpoteek tekib ja kustub kinnistusraamatusse kandmisega ning hüpoteek saab kinnistusraamatus endale järjekoha üldises korras. Kohtulik
(3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 8.18 Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. 9 Võlaõigus 9.1 Mis on võlasuhe ja millest see tekib? (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku
summana, mis need on? Veega küllastunud kraavkaevikud drenaazi, torustike jne. Puuraugus katsetamisel ka väiksemad plaadis savil soovitab ENV-EPN 7.1 arvutada vajum paigaldamiseks. Puuduvad nõrgad pinnasekihid pindalaga 0,03m2 Koormis antakse plaadile kas kolme vajumi summana: raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele toetuva tungraua kaudu Kasutatakse ka kombineeritud varianti Vundamendi süvis on vähemalt 1m (keldri 39. Milline on CFA vaiade valmistamise Koormusplatvormi kasutamisel on tagatud põrandast 0,5m) Talla laius on vähemalt 0,5 põhimõte
Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min. Enne kehalist koormust süstitavat insuliiniannust vähendada .Insuliini ei tohi süstida koormatava lihase lähedusse, kuni insuliini toime on max. Ei tohi end liiga tugevasti koormata. 30 min. enne koormust süüa kerget süsivesikute rikast toitu, kestval koormusel iga 30 min, järel 10 g süsivesikud. Juua küllaldaselt. Diabeedi I ja II tüübi olemus.I tüüp: esineb lastel ja noorukieas, perekondlik, insuliini tootmine on langenud. On vajalik eluaegne insuliini teraapia. Normaalne kehakaal. II tüüp: täiskasvanutel, ülekaalulised, lihased, maksa ja
1. Kuidas toimub juurdepääs avalikult kasutatavale teele? (1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (2) Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. (3) Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult
1. Kuidas toimub juurdepääs avalikult kasutatavale teele? (1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (2) Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. (3) Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult
§ 158 – 159 tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustus. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. § 158. Tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need
(6.33) kuid mitte vähem kui ega rohkem kui . Eelmise avaldise tähised: fk --müüritise normsurvetugevus; M --materjali osavarutegur; Ab --toetuspind, mida ei võeta suuremaks kui 0,45 Aef; Aef --seina arvutuslik ristlõikepind Lef t; t --seina paksus, mis arvestab uurdeid sügavusega enam kui 5 mm. Koormuse ekstsentrilisus ei tohiks olla suurem kui t/4. Käsiraamatutes antakse ka muid arvutusvariante sõltuvalt koormuspinnast ja koormatava elemendi muudest omadustest. Eraldi tuleks vaadelda konstruktsiooni toesõlmi. 13 Müüri tugevdamine armeerimisega (vasta järgmistele punktidele)- müürituse kaudne tugevdamine, selle olemus Müürituse kaudne tugevdamine Müüritise tugevdamisel tuleks vahet teha tema kaudse tugevdamisega (tugevdatakse müüritist kui materjali) ja müüri kui konstruktsiooni tugevdamisega (võtted, mis on seotud sellega). Müürituse kaudne tugevdamine seisneb temas ruumilise pingeolukorra
kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avaliku teena (AÕS § 155. Avalik tee). Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve (AÕS § 156. Ajutine tee). Kinnisasja omanik peab lubama jalg- ja talitee kasutamist üle oma kinnisasja kohalike tavade kohaselt, kui teise tee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. Tee määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve(AÕS § 157. Jalg- ja talitee). Omanik peab lubama oma kinnisasjast läbi viia elektri-, gaasi-, side- ja muid liine maapinnal, maapõues ja õhuruumis, kui liini rajamine ei ole võimalik seda kinnisasja
vardas ja ruumilise seosega ei = Mi /Ni + ehi + ea Arvutusvalem arvestab peale pingeolukorra. >=0,05t ehi fk ja M veel toetuspinda Ab, Külgdeformatsiooni horisontaalkoormuse seina arvutuslikku takistamiseks võib varda põhjustatud ristlõikepinda Aef ja asetada näiteks kesta sisse, vertikaalkoormuse koormatava elemendi muid varda vastasküljed siduda eksentrilisus ülemises osas. omadusi. Eraldi tuleks kokku. Neid võtteid ea - juhuslik eksentrilisus vaadelda konstruktsiooni kasutatakse haprast saadakse seosega hef /300 hef toesõlmi.(Paine müüritise materjalist elementide - seina arvutuskõrgus. hef = n purunemine paindel võib tugevdamisel(JOONIS 5.1) *h- korruse puhas kõrgus
vormi. Aktsionäril ei ole õigust taotleda erikontrolli küsimuste osas, millele aktsiaseltsi juhatus peab talle aktsionäride üldkoosolekul vastama teabenõude alusel VÕS § 287 järgi KAASOMANDI JA KORTERIOMANDI ASJAD NING NAABRUSÕIGUSED Mõningad kohtulahendid: 3-2-1-41-08 Vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve. Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle kostja kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav. Autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas. Juurdepääsutee võimaldamisega ei kaasne ka õigust n.ö püsivale parkimiskohale. See saab toimuda üksnes kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Päästesõidukitele on tagatud juurdepääs hageja hoone
Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks teeseaduses sätestatud korras. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve (kehtiv alates 01.07.2003). Jalg ja talitee. Kinnisasja omanik peab lubama jalg ja talitee kasutamist üle oma kinnisasja kohalike tavade kohaselt, kui teise tee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. Tee määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Tehnovõrgud ja rajatised. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või rajatis (kütte, veevarustus või
Pinnase deformeeritavuse määramiseks otseselt pinnasemassiivis võib kasutada plaatkoormuskatset, pressiomeetrit, dilatomeetrit või seismilist meetodi. Enamlevinum on neist esimene. Sisuliselt kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimõõt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kasutatakse ka väiksemaid plaati pindalaga 0.03m2. Koormis antakse plaadile kas raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele (fermidele) toetuva tungraua kaudu. Kasutatakse ka kombineeritud varianti mõlemast eelnimetatust. Koormusplatvormi kasutamisel on tagatud koormuse muutumatus plaadi vajumisel. Tungraua poolt tekitatud jõud väheneb plaadi vajumisel ja seepärast on vajalik selle pidev korrigeerimine. Käsitsi ei ole see piisava täpsusega võimalik ja seepärast kasutatakse elektroonilisi või hüdraulilisi lisaseadmeid koormuse püsivuse tagamiseks
Näiteks võib see olla tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kolmtelgse survega ja ühetelgne surve. ärauhutud pinnasekiht või maa-ala katnud liustikujää. Koormus võib väheneda kasutatakse ka väiksemaid plaate. Koormis antakse plaadile kas raskustega 1.7.1.1 Liketeim Liketeim on vanim ja lihtsaim viis pinnase ka pinnasevee taseme tõusmisel. Korduvad pinnasevee taseme kõikumised koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele toetuva tugevusparameetrite leidmiseks, seade koosneb kaheosalisest metallkarbist, tihendavad samuti pinnast. Pinnase ületihenemise nähtus võib olla seotud ka tungraua kaudu. Koormusplatvormi kasutamisel on tagatud koormuse millesse asetatakse pinnaseproov. Karbi osasid saab omavahel horisontaaljõu kolloidide vananemise protsessiga
pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist. 126. Mis on ühishüpoteek ja mis on kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. 127. Mida reguleerib Võlaõigusseadus? koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku
Ainutl tervikuna saab koormata ka kaasomaniku mõttelist osa kinnisasjast, mõttelise osa osaline koormamine ei ole lubatud (AÕS §325, lg 2, 3). Kaasomaniku mõttelise osa koormamiseks hüpoteegiga ei ole seadus piiranguid seadnud. Ühe hüpoteegiga võib koormata ka mitut kinnisasja (ühishüpoteek). Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja registriosas ära märkida teised sama ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Hüpoteegiga saab koormata ka korteriomandeid. Seaduses ei ole seda eraldi sätestatud, kuid kuna korteriomand on kinnisasja kaasomandi erivorm, laieneb kinnisasja hüpoteegiga koormatavus ka korteriomandile. Lisaks kinnisasjale saab hüpoteegiga koormata ka hoonestusõigust (AÕS § 249 lg1). Hoonestusõiguse koormamisel hüpoteegiga on omaniku nõusolekut vaja ainult siis, kui nii on
väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud. AÕS § 156 lg-st 2 tuleneb, et tee (juurdepääsu) määramise võimalusi ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega kaalutakse selle kinnisasja piires, mille kaudu ühendus seni toimus. Nii AÕS § 156 lg 1 kui ka sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve, kuid AÕS § 156 lg 2 tähenduses tuleb eeltoodut arvestades juurdepääsu määramisel kaaluda selle omaniku huve, kelle kinnisasja ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega seni kasutati. Riigikohtu otsus 3-2-1-84-12, pöörata eelkõige tähelepanu p 8-16 Kinnistusraamatusse kantakse AÕS § 53 lg 1 järgi ainult seaduses ettenähtud andmed. Ainult
Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 179. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste. (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad (AÕS § 359). Kohtuliku hüpoteegi mõiste. (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue (AÕS § 363). VÕLAÕIGUS 180. Mida reguleerib võlaõigusseadus?
või seismilist meetodi. Enamlevinum on neist esimene. Sisuliselt kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimõõt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kasutatakse ka väiksemaid plaati pindalaga 0.03 m2. Koormis antakse plaadile kas raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele (fermidele) toetuva tungraua kaudu. Kasutatakse ka kombineeritud varianti mõlemast eelnimetatust (joon.4.22). 46 R a sku se d M õ õ tk e lla re e p e rta la d T u n g ra u d M õ õ tk e lla d
pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist. 184. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. 69 (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. XV Võlaõigus 185
Sarnaselt vara arestimise määrusega peab sellisel juhul eeluurimiskohtuniku määrusest, millega tsiviilhagi tagatakse, esmalt alati nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Määruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas põhjendatud kuriteokahtlus kohtuliku hüpoteegiga koormatava vara omaniku või kuritegeliku tulu eeldatava saaja suhtes. Kuriteokahtluse põhjendamine peab tuginema kriminaaltoimiku materjalile ja kohtumääruses ei saa piirduda üldsõnalise tõdemusega, et toimikumaterjali põhjal on olemas põhjendatud kuriteokahtlus või et kohtunik on veendunud kuriteokahtluse olemasolus. Vt ka RKKKm 3-1-1-1-12, p 9. Tuvastades määruses, millega maakohus on vara arestinud, KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse
annaabi.ee 
