Mart Saar(1882-1963)Helilooja, pedagoog, pianist,organist. Õppis Peterburis. Sündinud Viljandimaal Hüpassaares. Loomingus on kaks põhiteemat: armastus ja loodus. Tegeles aktiivselt rahvaviiside kogumisega. Saare laulud on eelkäijate omadest tehniliselt palju keerukamad. Koorilaule kirjutanud u 400 ja soololaule 140, on kirjutanud ka klaveriteoseid. ,,Kõver kuuseke".Teda on hüütud soode ja rabade laulikuks, laulude temaatika pärast Cyrillus Kreek(1889-1962)Sündides kandis nime Karl Gustav, pärast vanemate õigeusku astumist sai nimeks Kirill. Kõige tähtsamal kohal tema loomingus on vaimulike rahvalaulude seaded. Tegeles rahvaviiside kogumisega(Läänemaalt ja saartelt). Eluajal tema loomingut ei tunnustatud . looming on tehniliselt keerukas.
• Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. • Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. • Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". • Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Isiklikku • Gustav Ernesaks sündis Kustav ja Johanna Ernesaksa peres, Peningi vallas. • Tema vend oli nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal põgenenud, hiljem USAs elanud pangandustegelane Oswald Ernesaks. • Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks.
Kõrghariduseta heliloojad Aleksander Thomson 1845-1917(Peterburg).Lõpetas 1865 J.Cimze seminari, edasi õppis 2aastat tartu ülikoolis matemaatikat. Töötas mitmel pool eestis ja hiljem läheb üle Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilaule
aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Looming · Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. · Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. · Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. · Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Veljo Tormis · Sündinud 7. augustil 1930 Aru külas, Harjumaal · Hakkas muusikaga tegelema kodus, õppides orelit · Hetkel on Tormis Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia professor Elulugu · Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik
Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm heliloojat kirjutasid eestikeelseid koorilaule, mis olid tõhusaks repertuaaritäienduseks kooridele ning kõlasid ka laulupidudel. Aleksander Kunileid: · Oli helilooja, koorijuht ja üks esimese üldlaulupeo kahest peadirigentidest. · Aleksander Kunileidi isamaalised laulud: "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud". · Koostas esimene eestipärase koorilaulude kogu "Wanemuise kandle healed" (1869, 1871).
"Tabularasa"-puhas leht. "Tabularasa"-puhas leht. Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Evald Aav(1900-1939) 1928 1. ooper "Vikerlased" esitus Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi Estonias. 2 sümfooniat, koorilaule,soololaule. Lõpetab A Kapi juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes. Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud juures konservatooriumi. Ta taotles rahvuslikkust oma teostes. juures konservatooriumi
aastakümneid oli ta erinevate muusikaorganisatsioonide juht (aastatel 19441966 ENSV Heliloojate Liidu esimees, 1945. aastast Tallinna konservatooriumi õppejõud, aastatel 19521964 ka rektor). Elu jooksul omistati talle veel mitmeid teenetemärke ja aunimetusi. Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit (neist kaks lastele), kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat, lühemaid sümfoonilisi teoseid, kontserte, kammerteoseid, soolo ja koorilaule. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi ja filmimuusikat. Esikooper "Tasuleegid" valmis sõjaaastail, tähistamaks 600 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. Libreto kirjutas ooperile Paul Rummo. Omal ajal lavastati seda mitmeid kordi (esietendus "Estonias" 1945. aastal), ka väljaspool Eestit. Selles ooperis on nii värvikaid stseene kui ka terve rida kauneid aariaid ja duette
Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas muusikat(koorilaule). Kasvas koolmeistrite perekonnas. Esimeseks pilliks orel, mida õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene Eesti interprent, kes kogus kuulsust väljaspool eestit. Asus tööle tüdrukute koolis
David Otto Wirkhaus Click to edit Master text styles Second level Sündinud 1837 aastal Third level Isa oli David Wirkhaus Fourth level Fifth level Elulugu David Otto Wirkhaus'i isa oli muusikaõpetuse koolmeister. Temalt õppis ta muusikat. Täiendas end ise. 1856 aastal sai kutse Väägvere koolilt. 1864 sai temas kooli juht. 18511912 juhatas Väägvere pasunakoori Huvitavat... Pasunakooriga võitis ta esimesel üldlaulupeol 1auhinna Tema soovitusel asutati ~100 orkestrit. Ta tellis noote ja pille. Korraldas ühislaulmisi. Juhatas 27 laulupeol puhkpilli orkestrit. Oli Vanemuise seltsi auliige. Looming On loonud * Orkestripalu ...
legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960).
Ta kuulus “Muusikalehe” toimetusse ning oli “Eesti Muusika Kuukirja” peatoimetaja. 1917-1929.a.andis ta 4 laulmist Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis. 1939.a.valiti M.Härma Tartu ülikooliaudoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Miina Härma suri Tartus 16.novembril 1941.aastal. MIINA HÄRMA LOOMING. Miina Härma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, koorilaule on üle 200. Neid iseloomustavad ilmekas meloodia, nooruslik hoog ja lihtsus. M.Härma loomingu võib jagada kahte eristavasse perioodi. Esimesel loomejärgul (sajandi vahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja heroilised (“Isamaa, õitse sa”) laulud. Teisel (eriti 1915.aastast) püüdles rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole (“Kojuigatsus”). Kaasaegsete hulgast küünivad esile tema
................................ Heino Eller. 2. Kirjuta lahti mõte ,,Elleri“ koolkonnale aluspanija? Tema töö pani aluse nn Elleri koolkonnale ja uuele helikeelele eesti muusikas. 3. Nimeta millistes žanrites on Eller kirjutanud muusikat ning iseloomusta muusikalist helikeelt. Eller kirjutas praktiliselt eranditult instrumentaalmuusikat, lisaks kammer- ja orkestriteoseid, sümfooniaid, sümfoonilisi poeeme koorilaule ja soololaule. 4. Meenuta, mida tähendab programmiline muusika ja kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri loomingus? Nimeta helilooja 2 tuntumat programmilist teost. Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süžeele, vaid väljendab teostes valitsevat meeleolu ning need on peaaegu alati seotud loodusega. ,,Koit“ ja „Videvik“. 5. Nimeta kaks kõige varajasemat kirja pandud ooperit Eesti muusikas
fagoti-, saksofoni-, tsello-, flöödi-, ja tuubakontserdid) · Kontsert häälele ja orkestrile ,,Concerto grosso" (1955) · 1990 ekspressiivsus · ,,Ballettsümfoonia" 1959 Rahvamuusika kasutamine · Ester Mägi 1922 · Loojakäekirja põhiomadus on rahvamuusikalähedus, mis väljendub rahvamuusikapärases lüürilis-eepilises väljenduslaadis · Valdavalt loonud kammermuusikat ning soolo- ja koorilaule · Looming: sümfooniline teos ,,Bukoolika" 1968 · Klaveriteos ,,Vana kannel" 1985 · Naiskoorilaul ,,Vahtralt valgõ pilve peale" 1984 · Segakoorilaulud ,,Laulikutele" 1987 ja ,,Mõtisklused" 1978 · Metsosopranile ja klaverile laulud Betti Alveri luulega 1981 ,,Jälle ja jälle" · Veljo Tormis 1930 · 1960ndate lõpust hakkas erilist tähelepanu pöörama regilaule kui iseseisvale muusika liigile- maagiline minimalism · 1970
Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob"
Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pianist. Tema mäng oli tundeerk. Väikevormid. Prelüüdid, tantsud (masurkad, valsid) klaveripalad Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatud .zanriks, ta on neid kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja. Üle 100 ,,Must lind"sünge soololaul, üksildust kajastav, tähendab surma. ,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri ja orelisolitsina. Üks selle aja haritumaid mehi. LOOMING. Kooriteosed: soololaulud, naiskoorile, meeskoorile(,,Pilvedele", ,,Kuldrannake"), kantaadid, sümfoonilised teosed (ei ole tegija) kammerteosed. Cyrillus Kreek Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Helolooja, pedagoog,...
2. Vene muusika jagunemine: - kirikumuusika - rahvamuusika - välismaa muusikute esinemised 3. Võimsa Rühma põhisuunad: a. Nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvuslike traditsioonide jätkamises Sinna kuulusid: A.Borodin, M. Mussorgski, N.Rimski-Korsakov 4. Glinka: a. Kirjutas ooperi ,,Ivan Sussanin"; b. Glinkat on nimetatud vene klassikalise muusika isaks; c. G. on kirjutanud ka rahvamuusikat, koorilaule ja romansse. 5. Glinka tähtsus: ,,Võimas rühm" nägi vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. 6. ,,Ivan Sussanin" - ooper: räägib 17.saj poolakate sissetungist Venemaale, täpsemalt kuidas talumees Ivan Sussanin juhatas vaenlase väed paksu metsa. 7. Mussorgski elu: - Mussorgski sündis Pihva kubermangus mõisniku perekonnas; - Klaveritsükkel ,,Pildid näituselt" on inspireeritud M-i sõbra kunstnik Hartmanni memoriaal- näitusest;
Aischylos kirjutas 90 tragöödiat, millest 79 on tuntud pealkirja ja katkendite järgi. Täielikult on säilinud seitse: "Pärslased", "Seitse Teeba vastu", "Palujannad", triloogia "Oresteia" ja "Aheldatud Prometheus". Mees võttis ainestikku müütidest et väljendada oma suhtumist kaasaja poliitika ja kõlbluse probleemidesse. Uuendused teatrikunstis Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. Aischylos kasutas näidendites nukke, kes kujutasid surnuid või tummi. Aischylos tegi lavatehnilisi uuendusi. Aischylos tõi esmakordselt lavale teise näitleja. Sophokles Sophokles (496 406 eKr) sündis Ateenas jõuka relvameistri pojana ning sai gümnastilise ja muusikalise hariduse
KUJUNEMINE · Laulupidusid sai hakata korraldama tänu sellele, et Eestis oli selleks ajaks juba piisavalt haritud dirigente ja koorilaulukogemusega inimesi. · Kooriliikumine oli saanud alguse Lõuna-Eesti vennaskoguduse lauludest. · Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid. · 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks. · 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama. ·1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Laulupidu pühendati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juunil 1869. Tartus.
120 eesti noormeest, kelle tegevus kujundas oluliselt kogu Eestimaa kultuurilugu alates 1850. aastaist. 7. Karl August Hermann - kellena elu jooksul tegutses? (väh 2 tegevusala) õpetaja, helilooja, ajakirjanik - millisel alal oli kõrgelt haritud? filosoofia - kuidas on edendanud Eesti rahva muusikalist haridust? (nimeta erinevaid trükiväljaandeid ja miks need ilmusid) - millist muusikat põhiliselt kirjutas ja kui palju? koorilaulud, u 300 - nimeta koorilaule (väh 2) oh laula ja hõiska, isamaa mälestus 20. sajand 8. Millises õppeasutuses said haridust esimesed kõrgharidusega Eesti muusikud? Valgas tegutsenud Janis Cimze seminaris. - milline oli eesti soost õppijate peamine eriala, miks? koorilaul - kas tead mõnda kuulsat oreli või kompositsiooniõppejõudu? 9. Miina Härma - kellena elu jooksul tegutses? Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga
segahäältel ühes lauda. Esimene vihik''. Samal aastal andis ta välja veel 16 E.A. Hörschelmanni laulu-'' Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud''. Kõige mahukam on aga K.A. Hermanni poolt aastatel 1885-1897/98 väljaantud esimene eestikeelne muusikaalane kuukiri '' Laulu ja mängu leht'', milles väljaandja jagab õpetust nooditundmises, tutvustab nimekaid heliloojaid, toob andmeid muusikaelu kohta meil ja mujal maailmas, kutsub üles arendama koorilaule ja koguma rahvaviise. Ajakirja teine pool sisaldab noodimaterjali, peamiselt koorilaule. ''Laulu ja mängu lehe'' noodilisas ilmus 13 aasta jooksul umbes 800 muusikapala väga laia väärtuseskaalaga. Muusikaväljaannetest võib nimetada veel kolme aastakäiku '' Eesti Postimehe'' muusikalisa '' Muusika Lisaleht'' (1882-1884) ''Laulu ja mängu lehe'' lisadena avaldas K.A.Hermann oma teoreetilsed tööd
on teinud mõne aastakümnega läbi niisama ulatusliku arenemisprotsessi, kui vanemate kultuurrahvaste oma sajandite kestel." Selle järgi oleks eestlaste muusikaline areng toimunud nii: laulsid regilaule ja muid rahvalaule, siis hakati koore tegema (Saksamaalt tulnud vennastest ja pastoritest siiski mööda ei saa, ka neljahäälne koorilaul ja kirikulaulu repertuaar oli ,,rõhujatelt"). Siis tuli laulupidu ja järgmised laulupeod ja kirjutati koorilaule ja mõnel noorel tuli järsku pähe minna Peterburi ja päriselt muusikat õppida. 20. sajandi alguses toimus Eesti linnade rahvusliku koosseisu ja selle kiire muutus: muutus hariduslik pilt - rahvusliku intelligentsi, kõrgkultuuri tarbijate teke. Eesti ülikoolid sajandi alguse eesti haritlaskond, kes oma kultuuri ülesehitajaks sai, oli väga mitmekesise
(1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Suu laulab, süda muretseb''"Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb''"Laul, ava tiivad"
Hephaistos Poeg Tulejumal, jumalate sepp. 5.) Kujunes 8 saj. eKr Foiniikia tähestiku põhjal ja koosneb 24-st tähemärgist. Hakati kasutama kangelaseeposte ja seaduste kirjapanekuks. Edasi jagunes Ladina (600 eKr) ja Slaavi (9 saj. pKr) tähestikuks, mida kasutatakse tänapäevalgi. 6.) Teater sai alguse draamakunsti tegevusest VI saj. eKr. Ateenas pühendati koorilaule ning näidendeid Dionysose auks. Teemad mida esitati pidid pakkuma huvi kogu polisele. Näidendites rääkiti erinevatest teemadest. Näiteks võib tuua müütidelt kuuluvad õpetused; jumalatele meelejärgi olemine ja poliitikute mõnitamine. Peamisteks zanriteks olid tragöödiad ja komöödiad. 7.) Antiik Olümpiamängud - Tähtsaimad hellenite spordi-ja kultuuripidustused Lõuna-Kreekas, Elise maakonnas, Olümpias
Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tema loomingusse kuuluvad veel "Rongse sõitis", "Näärisokk", "Kuidas kalamehed elavad?", "Ühte laulu tahaks laulda", "Tulge kaasa", "Kevade laul", "Muusikale", "Mehed". Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema" Publitsikud teosed Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks erinevaid raamatut. Enamasti kirjutas ta Eesti kultuurist. "Suu laulab, süda muretseb" "Nii ajaratas ringi käib" Jutustab mälestused ja meenutused kaasaegsetest muusikutest, kirjanikest ja kultuuriinimestest, kellega ta oma eluteel kohtus. "Kutse" -Annab ettekujutuse tema lapsepõlvekodust, õpingukaaslastest, õpetajatest, aga ka
Teoses "Raua needmine"segakoorile, solistile ja korjaki trummile on Tormis ise loonud rahvalaulu lähedase viisi ning ühendanud folkloorist lähtuvad võtted modernse koorimuusika võtetega. Teose tekst on loodud mitme luuletaja poolt "Kalevala" tekstide põhjal. "Raua needmine" on sõjavastane teos ning mõeldud hoiatusena, et inimkond peaks säilitama oma võimu raua ehk tehnika üle ja kasutama seda ainult loovatel mitte purustuslikel eesmärkidel. Tormisel on ka koorilaule, mis on täiesti ilma folkloorse aluseta. Tuntumate hulgas on naiskooritsükkel "Looduspildid", mis koosneb neljast miniatuuritsüklist: "Sügismaastikud", "Kevadkillud", "Talvemustrid", "Suvemotiivid". Omapäraselt karged on "Talvemustrid", mille viimane, neljas osa on "Virmalised". Selle laulu omalaadsus põhineb silpide kiirel vaheldumisel ja sellest tuleneval kõlamuljel. Tormis oli ja on Eestis üks populaarsemaid heliloojaid, tema looming kuulub väga paljude
karjäär võimatu. Viljakamad aastad Schumanni elus olid 1830-1840, mil valmis tema helitööde paremik (klaveripalad ja soololaulud). Sel perioodil oli ta ka Leipzigi ülikooli õppejõud ning andis välja ajairja ,,Uus Muusikaajakiri".Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal tema ja Clara pulmaastal.Pulmadeks ,,kinkis" Robert Clarale laulutsükli ,,Mirdid". Ka Clara ise oli helilooja. Oma viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas. Looming Schumannil on üle 200 soololaulu, palju koorilaule ja sadakond vokaalansamblit. Schumann võttis laulude kirjutamisel eeskuju Schubertist, kasutas samu laulutüüpe, kuid kirjutas keerukaid ja rohkem läbikomponeerituid laule. Ta suurendas klaveripartiide tähtsust veegi lauludel on pikad järel- ja eelmängud. Partiid on ka tehniliselt virtuoossed. Schumanni laulud räägivad armastusest, kuid pole nii traagilised kui Schubertil. Samuti pole surm tihti esinev teema kuigi Schumann ise kaldus suitsiidile. Klaver oli Schumanni
stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romantismiga. "Ruslan ja Ljudmilla" jäi pikaks ajaks Vene heliloojate eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste ooperite kirjutamisel. Tähelepanuväärsed on sünfoonilised avamängud "Argonia Jota" ja "Öö madridis" kus on kasutatud Hispaania rahvamuusika rütme. "Kamarinskaja" (?) on eeskujuks, kuidas Vene rahvamuusikat töödelda. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse. Mussorgski Mussorgski looming kajastab 19. sajandi teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Tema teoste keskne teema on õiguseta talupoja saatus. Tema helikeel on piltlik, ta kasutab palju kõneintonatsioone, harmoonia on uudne ja julge. Oopreri "Boriss Godinov" aluseks on Puskini ajalooline draama. Esimene versioon lükati tagasi primadonna puudumise tõttu, peale täiendusi sai see aga Vene liberaalse intelligentsi lipulaevaks.
suunad(impressionism-klaveriprelüüdid ja suurenes tema huvi Eesti rahvamuusika vastu ekspressionism- soololaul ,,Must lind"). Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, Koorilaulude jaoks sai inspiratsiooni loodusest kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma ja rahvaviisidest. Oli ka armastus kodumaa kooriloomingus. vastu, mille tõttu on ta kirjutanud soololaule. Koorilaule kirjutas ta enim. Erinevatele . Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt muusikutele ja linnakooridele meeldisid ta üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Samuti teosed ning tema looming oli isegi omaks tema lood on tuttavad ning siiani lauldavad, võetud. Kirjutas umbes 350 koorilaulu, millest näiteks: "Meil aiaäärne tänavas", "Mu süda ärka osad on lihtsa tekstuuriga ning kuuluvad üles". Tema koorilaulud olid ilmalikud.
Liszti muusikaliste ideede suhtes tundis Brahms vastumeelsust. See-eest kohtumine Schumannitega mõjutas oluliselt tema edasist loomingulist tegevust: 1853. aastal avaldas Robert Schumann artikli, milles nimetab Brahmsi saksa muusika tulevikuks. Brahms oli Clarale suureks toeks Roberti haigushoogudel ja ka pärast Roberti surma ning jäid sõpradeks elu lõpuni. 1850. aastatel töötas Brahms ka klaveriõpetaja ja koormeistrina, asutas naiskoori. Sel perioodil valmib Brahmsil hulk soolo- ja koorilaule, samuti klaveri- ja kammermuusikat. 1863. aastal sai Brahmsist üheks hooajaks Viini Lauluakadeemia (Wiener Singakademie) dirigent (Brahmsi initsiatiivil esitab koor palju varajast muusikat). Loobub sellest ametist, et tegutseda vabakutselisena ja pühenduda täielikult komponeerimisele (Siiski annab ta ka klaveritunde ja esineb jätkuvalt pianistina). Oluline töö oli Brahmsil ka teiste heliloojate (Bachi, Händeli, Couperini) teoste redigeerimine trükis avaldamiseks
üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunase konservatooriumis ja Leedu Riiklikus Konservatooriumis Vilniuses õppejõuna. Ta lõi mitmeid koorilaule sega-, nais- ja lastekooridele. 3) Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (22. september 1875 Varéna, Leedu – 10. aprill 1911 Vilnius) oli leedu maalikunstnik ja helilooja, kes püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat. Paljud tema maalitud pildid said muusikalised pealkirjad, näiteks "Päikesesonaat", mis koosnes neljast pildist; "Kevadesonaat", samuti neljaosaline pildisari: Allegro, Andante, Skertso ja Finaal.
Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed (Tartu Ülikooli Staadion), mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja Kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. Peeti isamaalisi kõnesid. Esimest korda esines laiema avalikkuse ees noor usuteadlane Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ning manitsedes eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Eesti koorilaule oli esimese laulupeo kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ (sõnad Lydia Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse loodud hilisemalt riigihümniks saanud „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ millele Jannsen ise oli sõnad teinud. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla
8. Mis aastal ja mis linnas toimus I Eesti üldlaulupidu? 1869.aastal Tartus 9. Nimeta 2 A. Kunileidi laulu, mis kõlasid I üldlaulupeol. ,,Mu isamaa on minu arm´´ ; ,,Sind surmani´´ ; ,,Mu isamaa,nad olid matnud´´ 10. I üldlaulupeo tulemus (2 põhjendust) Üldlaulupidu innustas kogu rahva,kutsus esile õndsustunnet,soodustas kultuuri arengut ja rahvuslikku liikumist. 11. Nimeta eesti esimesi asjaarmastajaid-heliloojaid (4) ja nende tuntumaid koorilaule (2-3) Friedrich Saebelma ,,Kaunimad laulud´´ ; ,,Ema süda´´ Karl-August Hermann ,,Isamaa mälestus´´; ,,Kungla rahvas´´ Aleksander Kunileid ,,Sind surmani´´ ; ,,Mu isamaa on minu arm´´ Aleksander Thomson ,,Palve´´ ; ,,Kevade käes´´ 12. Miks läksid paljud eestlased just Peterburi konservatooriumisse õppima? Püüti Eestlaste olukorda parandada ( nt Köler) 13
2) Nimeta ärkamisaegseid kultuuritegelasi. Mille poolest oli nende tegevus oluline? Karl August Hermann, tegeles eesti keele ühtlustamise, õpetamise ning õpikute koostamisega. Aleksander Saebelmann- Kunileid, temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded. Friedrich August Saebelmann, paljud laulupidude koorilaulud on tema poolt kirjutatud. Miina Härma, Eesti esimene professionaalne naishelilooja ning ta kirjutas paljusid koorilaule, mida ta kirjutas kõigile kooriliikidele. 3) Esimene üldlaulupidu – kes oli laulupeo mõtte algataja, mis aastal ja kus toimus, kes võtsid osa, mis laule lauldi + kaks eesti helilooja poolt kirjutatud laulu (helilooja ja pealkiri) Esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus, selle idee autoriks oli Johann Voldemar Jannsen. Osa võtsid kõik meeskoorid. Teiste hulgas kõlasid peo ühe üldjuhi Aleksander Kunileidi ja Lydia Koidula laulud „Sind
Muusika keskajal Esitati stseene piiblilugudest. Suurvõim oli kirikulaulu. Laulis munkade koor. 13.sajand kui tekkis gooti stiil tekkisid piibliteemalised vitraazid. Muusika oli ühehäälne ja ilma saateta.Ühehäälseid vaimulikke koorilaule nimetati gregdibaanideks. Puudus dünaamika. 3 kirikumuusika edendajat: 1) Gregorius 1. Koostas goraali viiside kogumiku asutas esimese laulukoori. 2)Ambrosius- mõtles välja 4 helistikku . DEFG 3) Munk Arezzo-võttis kasutusele 4 noodijoont- Hakkas märkima noote noodijoontele ja nende vahele. Mitmehäälne muusika Pärit on mitmehäälne muusika 17nendast sajandist. Hakati kasutama orelit. Oli 2 häälne.
Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Eesti üks sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele
Tema looming on tugevate saksa mõjudega, jäljendab liedertafel stiili, laulud on muretud, hoogsad ja naiivsed. Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne.
Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik. Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 300 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Lisaks on kirjutanud ka soolo- ja lastelaule ja ka muusikalisi lavateoseid ehk oopereid. Lastelaulude kogumikud: ,,Lõoke," ,,Ööbik," ,,Pääsuke". Tuntuimad laulud on ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu"
Aastast 1962 on helilooja õpetanud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid. Ta on olnud Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1960. aastast. Aastatel 19591962 töötas ta ajalehe "Sirp ja Vasar" muusikaosakonna juhatajana. Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on nii rahulikku eluvaatlust kui irooniatki, kuid enne kõike leiame siit muigvelsui väljamõeldut ja lopsakat huumorit, mis on muusikas küllalt haruldased. Peamurdmist pakuvad juba kas või teoste pealkirjad "Oreleelo", "Orelend" ja " Oreloits". Mis puutub Anti Marguste kooriloomingusse, siis on ta alati silma paistnud erilise tekstivaistuga. "Vanasõna vana hõbe" võiks ehk pealkirjastada
1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a
Sünnikoht ja pikaaegne elukoht Hüpassaare. Koorilaulud, soololaulud, klaveripalad. Teemaks loodus. Varasemas muusikas palju impressionismi ja ekspressionismi, hilisemas muusiaks kasutab palju eesti rahvaviise. MK „Skizze“ „Must lind“ soololaul „Põhjavaim“ „Leelo“ „Lindude laul“ koorilaulud Cyrillus Kreek Õppis Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ja trombooni. Kogus rahvalaule, eriti vaimulikke ja tegi nendest seadeid, kokku üle 600. Kirjutas põhiliselt koorilaule ja orkestriteoseid. Tähtsamad: koorilaulud „Taaveti laulud“, „Meie err“, „Sirisege sirbikesed“, „Meil aiaäärne tänavas“, „Ma kõndisin vainul“, Reekviem MK „Mu süda ärka üles“, „Sirisege sirbikesed“, „Taaveti laul nr 104“ Heino Eller Kirjutas põhiliselt instrumentaalmuusiat. Oli paljude eesti heliloojate õpetaja. MK Kõige kuulsam „Kodumaine viis“, „Männid“ Eduard Tubin Oli pikka aega Vanemuises dirigent. II MS ajal emigreerus Rootsi
Thespis olevat tulnud koos kooriga oma sünnikohast Ikarjast kraamivankril, mille põhja- ja äärelaudadest sai moodustadaimproviseeritud lava. Rännakuil ühelt peolt teisele jõudis ta lõpuks Ateenasse, kus ta loomulikult võitisauhinna äsja algadatud draamafestivalil - suurtel dionüüsiatel. Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need lihtsalt vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draamaga). 7. Mida tead Sophoklese tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? "Kuningas Oidipus" (vanakreeka keeles " " ("Oidipous Tyrannos"), ladina keeles "Oedipus Tyrannus" või "Oedipus Rex")
looduslikku kaljusse hauakambrid valitsejale Kuningate Org Egiptuses 8. antiikkunst-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst 9. tempel- pühakoda, jumalale pühendatud koht Paeseumi tempel 10. amfora- antiik ajal kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu (veini,teravilja,õli säilitamiseks) 11. amfiteater- vaatemängukoht, vabasõhus tehti näitemänge ja koorilaule Ephesose Suur Teater 12. kapiteel- iluotstarbeline samba või pilastri ülemine osa Hera tempel, Dorischi kapiteel 13. dooria stiil- varaseim kolmest Vana-Kreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Zeusi tempel, Olümpia Dooria stiilis tempel 14. joonia stiil- üks kolmest vanakreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustavaks
1893. a. ilmusid kaks tema omapärasemat koorilaulukogumikku "Völkerlieder", üks sega- ning teine meeskoori seades, sisaldades 150 koorilaulu 27 rahvuselt. . Suurema osa laule harmoniseeris ta ise- rahvuslikku omapära arvestamata, koraalistiilis. "Völkerlieder" trükiti Leipzigis ning leidis saksakeelsete sõnade tõttu vähest kasutamist kodumaal. K. A. Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud Koorilaule kirjutas Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200-ni Parimad, tuntuimad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil Hermanni haaras veel rahvusliku liikumise vaimustus ("Oh laula ja hõiska"; "Ilus oled, isamaa"("Minge üles mägedele") 1873. a.; "Kui Kungla rahvas"; "Munamäel" 1874. a.; "Isamaa mälestus 1880.a. jne.). Hilisema perioodi töödest lauldakse "Kevade marssi"; "Kuku sa, kägu" Click to edit Master text styles Second level Third level
Uued laulud olid küllaltki robustsed, nad muutusid või ununesid enne, kui korraliku kunstilise küpsuse saavutasid. Ajad ja moed hakkasid kiiremini vahetuma. Uuemat laulu- ja muusikakultuuri viljelesid ennekõike mehed, nii kujuneski regilaul 19. sajandiks peamiselt naiste repertuaariks. Suured muutusid toimusid ka 19. sajandi teisel poolel koos rahvusliku ärkamisaja ja seltsiliikumisega. Just siis asuti saksa kultuuri eeskujul looma ka laulukoore, mis esitasid juba seatud koorilaule mitmel häälel. 1869. aastal toimunud laulupidu oli stardipauguks uuele rahvalikule koorilaulukultuurile, mis on Eestis populaarne tänaseni. Oma teed jätkas ka rahvapärane seltskonnatants, millel põhineb ka tänapäevane eesti rahvatants ja tantsupeokultuur. Kui toonased koreograafid eestlaste tantse 20. sajandi alguses üles kirjutama asusid, leidus neis ürgsemaid tantsuelemente juba üpris vähe. 20. sajandi rahvusriigis kujundati pärimuslikust rahvakultuurist
Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Heino Eller elanud 7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli
sajandi lõpus, piirdusid oma loomingus koorilauludega. 20. sajand tõi eesti muusikasse ka teised muusikažanrid - sümfoonilise, vokaalsümfoonilise ja instrumentaalmuusika. Sümfoonilise ja vokaalsümfoonilise muusika teerajajateks olid heliloojad Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Esimesed instrumentaal- ja sümfoonilise muusika loojad olid ka Aleksander Läte, Mihkel Lüdig ja Peeter Süda. Üheks tähtsamaks muusikažanriks oli endiselt koorimuusika ja koorilaule leiab pea kõikide tollaste heliloojate lomingust. (Näiteks Mihkel Lüdigi laul „Koit“ on saanud meie laulupidude traditsiooniliseks avalauluks.) Rahvusliku helikeele rajajad koorimuusikas olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi
Vaimuliku loomingu hulka kuuluvad Taaveti laulud. Kirjutanud on ka humoristlikke laule: "Hindu kotipoisid", "Ai siga, siga , link, link, link", "Kannel", kus kõlab üheaegselt kaks erinevat teksti ja kaks meloodiat. "Ma kõndisin vainul", "Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu". Üldse kirjutas ta üle 600 vaimuliku laulu, ilmalikke koorilaule, süit meeskoorile "Kuus laulu Hiiumaalt" ning "Reekviem", orkestriteosed. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koolilaulud: "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisega, sirisega, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", "Meie err", "Miks sa sirised, sirtsukene?". Ta kirjutas ravaviisidel põhinevat polüfoonilist koorimuusikat. Helen Keller
paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit. Suur Ramses II tempel ja väike ehk tema abikaasa Nefetari tempel. Abu Simbeli tempel. Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amforad. Amfiteater- Dionysose auks korraldati koorilaule ja näitemänge, selleks rajati teatrid, et neid koorilaule ja näitemänge korraldada. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. Amfiteater. Colosseum, amfiteater. Arlesses. Kapiteel- Samba ülemine osa e. Samba pea
aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid, näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud väga populaarseks. Tunuim neist
Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik. Esimeste laulukooride loomine Tänu Tartu Ülikooli taasavamisele (1802) hakkas Liivimaal paranema ka koolikorraldus. Kõigis koolides hakati lastele õpetama tuntumaid koraaliviise. Mitmetes koolides jõudis aga lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka ilmalikke laule. Esimeseks selliseks kooliks oli pastorJohann Philipp Rothi 1804. aastal asutatud Kanepi kihelkonnakool, mida seati hiljem teistele Liivimaa rahvakoolidele eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822. aastal asutatud Laiuse kihelkonnakool: seitse tundi kirikulaulu nädalas, neist kuus eesti ja üks saksa keeles, lisaks noodiõpetus ning oreli- ja viiulimäng. Laiusel oli väga aktiivne ka vennastekoguduse tegevus - nende palvetunde peeti koolimajas
annaabi.ee 
