Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist. Jrk Aeg Tegevus Eesmärk . 1. 1.nädal Reaktsiooni täiustamine. Kasutada erinevaid Reaktsiooni kiiruse (2x) stardisignaale ja stardiasendeid nt selili, istudes, arendamine. seistes). Erinevad liikumisviisid kõrge põlvetõste, sääretõste. Kestvus kokku 30 minutit. Venitusharjutused 5 minutit. 2. 2
suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired häiruvad tahtlikud liigutused DESEKVILIBRATSIOON - Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. ATOONIA - Lihastoonuse langus DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks
liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potensiaali täilikuks kasutamiseks (Loko 2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline laiaulatuslik liikumine konkreetne paljudel erinevatel spordiala, tehnika spordialadel Koordinatsioon on tihedalt seotud teiste kehaliste võimetega: Paiduvus Vastupidavus Jõud Kiirus ilma nendeta ei saa rääkida koordinatsioonist Koordinatsiooni alaliigid Tasakaal Liigutuste täpsus Liigutusvilumus Rütmitunnetus Ruumitunnetus Täpsusvõime Ümberkohanemine Tasakaal Võime hoida oma keha tasakaalus, ning peale keha liigutamist jõuda kiiresti samasse asendisse Eristatakse staatilist ja dünaamilist tasakaalu Vajalik arendada varakult Ruumitunnetus Oskus säilitada ja muuta kehaasendit ruumis ja ajas, sõltuvalt tegevuskohast Eristatakse ruumilist tunnetus ja ajalist tunnetust
Paljud uuringud on näidanud, et jõu arendamisel on kõige efektiivsem segareziim. Maksimaalne, kiire ja plahvatuslik jõud ning jõuvastupidavus Maksimaalne jõud Maksimaalne jõud on suurim jõud, mida närvi- ja lihasaparaat maksimaalsel kontraktsioonil ehk kokkutõmbel saavutada suudab. Maksimaalne jõud jaguneb staatiliseks- ja dünaamiliseks jõuks. Maksimaalne lihasjõud sõltub lihaste läbilõike pindalast, lihaste vahelisest kordinatsioonist ja lihase sisesest koordinatsioonist. Energeetiliselt on olulised energiarikkad fosfaadid, sest pingutus kestab lühikest aega. Koormuse kestmine pikka aega viib laktaadi tekkeni, mistõttu tekib rakusisene ülihappelisus ja toimub koormuse langus. Maksimaalset jõudu peab arendama suure intensiivsusega ja küllaldase kestvusega. Oluline on erinevate meetodite kombineerimine. Kiire maksimaaljõu arendamisel kasutatakse lühiajaliste
4) vahelduv sisaldab endas kolme eespool mainitud reziimi. Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid,
rinnuliujumise varianti( erinevad käte ja jalgade liigutustes, hingamise ning tehnika kooskõlastuses). Enamus neist eriviisidest on aga seotud ujujate teatud individuaalsete kehaliste omadustega. Lühidalt: Rinnuliujumises on tehnika viimastel aastatel palju muutunud ja seepärast on ka tervisesportlasele raske soovitada, milline on just parim viis ujuda. Kindlasti sõltub õige rinnuliujumise tehnika kehaehitusest ja koordinatsioonist jalalöök koosneb paarisliigutustest - nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt painutamine jalgade löök -kiire ja tugev sirutamine - tõmmake jalad tagasi tuharate suunas - sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas - jalgade painutamisel vältida liiga suurt nurka puusade ja reite vahel, enne sirutust ehk jalalööki pööratakse jalalabad täisnurkselt väljapoole. Toodud liigutus vajab harjutamist, sest harjumatu liigutus võib esile kutsuda valu
juba alates viiendast eluaastast ja saavutavad täiuslikkuse küpses eas. 5 Kiirusvõimed sõltuvad järgmistest põhiteguritest: 1. liigutuste tehnika täiuslikkusest (n-ö kiiruslikust tehnikast, heast lõdvestusoskusest) 2. liigutusi juhtivate närvikeskuste erutuvusest ja närviprotsesside liikuvusest ning koordinatsioonist. 3. tahtepingutusest, -konsentratsioonist 4. lihaskiudude tüübist (kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhtes lihastes) 5. lihaste elastsusest ja viskoossusest 6. energiavarudest lihastes ja nende mobilisatsiooni kiirusest 7. maksimaalse ja kiirusjõu tasemest Võimsust on samuti kiirusega seotud, kajastades jõu rakendamist ajas (tavaliselt võimalikult maksimaalset jõudu võimalikult lühikeses ajas). Võimsuse puhul võib
Paljud uuringud on näidanud, et jõu arendamisel on kõige efektiivsem segareziim. Maksimaalne, kiire ja plahvatuslik jõud ning jõuvastupidavus Maksimaalne jõud Maksimaalne jõud on suurim jõud, mida närvi- ja lihasaparaat maksimaalsel kontraktsioonil ehk kokkutõmbel saavutada suudab. Maksimaalne jõud jaguneb staatiliseks- ja dünaamiliseks jõuks. Maksimaalne lihasjõud sõltub lihaste läbilõike pindalast, lihaste vahelisest kordinatsioonist ja lihase sisesest koordinatsioonist. Energeetiliselt on olulised energiarikkad fosfaadid, sest pingutus kestab lühikest aega. Koormuse kestmine pikka aega viib laktaadi tekkeni, mistõttu tekib rakusisene ülihappelisus ja toimub koormuse langus. Maksimaalset jõudu peab arendama suure intensiivsusega ja küllaldase kestvusega. Oluline on erinevate meetodite kombineerimine. Kiire maksimaaljõu arendamisel kasutatakse lühiajaliste maksimaalsete pingutuste meetodit, kus vastupanu suurus on
tööülesandeid püstitama ja nendega hakkama saama, meeldib võtta vastutust 1. Nimeta 5 erinevat organisatsiooni liiki Usuorganisatsioonid,äriühingud, mittetulundusühingud,sihtasutused, formaalsed, mitteformaalsed. 2. Sünergia Sünergia saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes, sünergiline efekt 1+1+1>3 3.Mis on organisatsiooni sünergia (efekt, mis tuleneb inimeste otstarbekast rakendusest, tööjaotusest, koostööst, koordinatsioonist ja eesmärgipäraselt organiseeritud tegevusest, selle efekti määravad üldjuhid (tippjuhid) 4.Mis on ressursisünergia (efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekas rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid (tipptasemel); 5. Mis on kultuurisünergia (efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva
Need füüsilised näitajad omakorda sõltuvad: aeroobsest töövõimest, anaeroobsest töövõimest ja lihaste jõuomadustest. Füüsiliste näitajate põhialuseks on kaks suurt tegurit: südame-veresoonkond ja skeletilihaste ehitus. Need sõltuvad käsipalluri vanusest, soost ja antropomeetrilistest näitajatest (Gussev, 2003). 2.2.1.Koordinatsiooni anatoomilis-füsioloogilised alused Kõik kehalise ja psüühilise töövõime faktorid sõltuvad suuresti just heast koordinatsioonist. Kui suudame oma spordialal vajalikke liigutusi perfektselt sooritada, vajame selleks vähem energiat kui algaja. Kui oleme regulaarselt õppinud uusi liigutusi ja need korralikult selgeks saanud, on omandamine tulevikus järjest lihtsam. Hea koordinatsioon tagab uute tehniliste ja taktikaliste oskuste kiirema omandamise. Parim lahendus seepärast alustada kindlasti juba varases lapsepõlves. Juba mõtlemine liikumisega alustamisele suurendab aju verevarustust,
saavutamiseks, vahend strateegia elluviimiseks ja vahend omanike tahte elluviimiseks äriühingutes. Sünergia Organisatsiooni loomise ja tegevuse peamine mõte ja põhjus on saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Sünergia- koostoime, ühesuguse suunaga talitus, vastastikune võimendamine ja rikastamine (1+1+1>3). Liigid: organisatsioonisünergia (efekt, mis tuleneb inimeste otstarbekast rakendusest, tööjaotusest, koostööst, koordinatsioonist ja eesmärgipäraselt organiseeritud tegevusest, selle efekti määravad üldjuhid (tippjuhid); ressursisünergia (efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekas rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid (tipptasemel); kultuurisünergia (efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena).
Maksimaalse kiiruse säilitamise osa nimetatakse distantsjooksuks. Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada. Sprindiks nimetatakse ka kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4]. 1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8 Pikamaajooksja harrastajatele eelduseks on hea vastupidavus, mida iseloomustab aeroobse töövõime kõrge maksimaalne hapnikutarbimine. Kesk- ja pikamaajooksul on kolm meetodit. Esimene - ühtsusmeetod, kus arendatakse peamiselt üldist vastupidavust. Ühtsusmeetod võimaldab arendada vereringe- ja hingamissüsteemi, vere hapnikusidumise võimet ja ainevahetust. See on abiks ka kapillaarvõrgustiku
stardikiirendus- väljendub kiiruse kiires tõstmises mingist lähteasendist võimalikult lühikese aja jooksul tsükliline- on seotud kõrge kiiruse säilitamisega distantsil vahelduv- sisaldab endas kolme eespool mainitud režiimi Kiiruse liigid Reaktsioonikiirus Stardikiirendus Maksimaalne kiirus Kiiruslik vastupidavus Millest sõltub kiirus kui kehaline võime? Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist Lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases Maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest Energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost Lihaste elastsusest ja viskoossusest Tahtepingutusest Tehnika täiuslikkusest Reaktsioonikiiruse arendamine Lihtreaktsiooni harjutused reageerimine ühele ärritajale harjutusi korratakse eesmärgiga lühendada reageerimise aega Valikreaktsiooni harjutused
Maksimaalkiirusega jooksus loetakse olulisemaks teguriks sammusagedust. Mida suurem on (optimaalse sammupikkuse juures) sammusagedus, seda suurem on jooksukiirus. Sprindis peetakse sammusagedust edasiliikumise kiiruse oluliseks komponendiks." (7) Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub samuti individuaalsetest iseärasustest, tehnikast ja koordinatsioonist. (3) Erinevate uuringute tulemusel on tehtud kindlaks, et 100 m läbimisel on kõige aeglasem kiirus esimesel 20 meetril. Kiirus kasvab vaid esimesed 40 meetrit, jääb samaks 40-80 meetril ja hakkab siis langema. Tavaliselt saavutatakse keskmine sammupikkus ning maksimaalne jooksukiirus 12.-15. sammuks (s.o 20-25 m). Maksimaalkiirus 5 saavutatakse 5-6 s peale starti. (1) Sama kehtib ka teistel spordialadel, nt kiiruisutamine
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga
11 max pingutust määratlevad tegurid: *KrP mehhanismi võimsus *Närvi-lihasaparaadi labiilsus *KNS labiilsus *Lihaskontraktsioonide võimsus ja arendatud jõudude biomehhaanilise rakenduse otstarbekus (ehk õige tehnika). Kiirus, kui liigutusvõime sõltub: · Lihaskiudude tüübist ja nende % lihastes · Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist · Tahtepingutusest · Max ja kiiruslikujõu tasemest · Tehnika täiuslikkusest · Lihaste elastsusest ja viskoossusest · Energiavarudest lihastes ning nende mobilisatsiooni tempost Jõudu ja võimsust mõjutavad järgmised füsioloogilised tegurid. · Lihaste ristlõike pindala suurus · Erinevate lihaskiudude osa · Skeleti tasakaalustatus · Energiaallikad · KNS mõju ja liigutussüsteemi kaasamise mudel
Arvatav põhjus: kosimisrituaalide ja pooside üks rolle on partnerile oma liigilisest kuuluvusest teatamine. Neid kasutatakse taksonoomilise määramistunnusena. 11. Automaatne ja tagasisidel põhinev käitumine. Käitumise automaatsus esineb harva. Käitumise jooksvat reguleerimist nimetatakse tagasiside printsiibiks. 12. Liikumise tsentraalne ja perifeerne kontroll. Liikumist kontrollitakse peaaju vahendusel ja ka perifeerselt. 13. Näide liigutuste perifeersest koordinatsioonist siidiliblika koorumisel. Pole vaja peaaju, mis juhiks närviganglione, vaja läheb hormooni, närviganglionid hakkavad tööle, siidiliblikas hakkab väänlema. 14. Tsentraalse ja perifeerse kontrolli vahekord. Lihaste kokkutõmbumise põhijärjekord on tihti tsentraalse juhtimise all, liikumise detailides aga osaleb ka perifeerne lihaste kontroll. 15. Liigutuste orientatsioon. Lisaks üldise liikumismustri tsentraalsele ja/või perifeersele kontrollile vajab käitumine tihti
• Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet • Avaldab mõju skeletilihaste toonusele • Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? Koosneb: keskmine osa –USS, kahest poolkerast, kahest külgsagarast On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist. Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu. Eemaldamisel staatilisete ja staatilis-kineetiliste reflekside häired, häiruvad tahtlikud liigutused. 35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaalu häire Tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. 36. Mis on ataksia ja miks ta tekib?
koordinatsioon liigutustegevste vahel oleks võimalikult “värske”. Protsesse Kesknärvisüsteemis iseloomustavad selle erutus ja pidurdus, lk 253-278 Kordamisküsimused 1. Püüdke sisuliselt põhjendada tegureid, millest sõltub kiirus kui kehaline võime. Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Kõige üldistatumalt sõltub see: närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist; lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases; maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest; energiavarudest lihases ja nende mobiliseerimise tempost; lihaste elastsusest ja viskoossusest; tahtepingutusest; tehnika täiuslikkusest. 2. Mida tähendab mõiste „baastreening“, mis loob eeldused kiirusvõimete efektiivseks arendamiseks? Baastreening-arendatakse põhilisi liigutuslikke võimeid, et kindlustada soliidne baas järgnevaks treeninguks. See
korrigeerib pidevalt oma suunda vastavalt jänese liikumisele. Liikumise tsentraalne ja perifeerne kontroll. Tsentraalne: aju saadab pidevalt detailset informatsiooni vaheldumisi kõigi jäsemete vastavatele lihastele, mis paneb need kokku tõmbuma ja lõdvenema täpselt õiges järjekorras. Perifeerne: ühe lihase toimimine kutsub esile järgmise lihase toimimise, see omakorda järgmise, lihaste töö toimub kindla motoorse mustri kohaselt ilma aju vahenduseta. Näide liigutuste perifeersest koordinatsioonist siidiliblika koorumisel. Esimene pooltund – kõik ühe külje lihased kontrakteeruvad korraga ja vaheldumisi teise külje lihastega - tulemuseks küljelt küljele väänlemine, mis vabastab keha nukukestast. Teine pooltund – puhkus. Kolmas pooltund – kehasegmentide lihased kontrakteeruvad peristaltiliselt üksteise järel tagantpoolt ettepoole, mõlema külje omad korraga - tulemuseks roomav liikumine, mille abil loom väljub nukukestast
suurim oht hulluks minna. Paragrammatiline ei tähenda mingil juhul subjekti lokaliseerimist kusagile mitteteadvusse. Paragrammatism on lakkamatu võitlus loogika ja mitteloogika, tõelise ja mittetõelise, olemise ja mitteolemise, kõne ja mittekõne vahel. JACQUES LACAN (1901-1981) Kirjutised Ecrits 1967 Seminarid 26 kd 1953-1979 Inimese olemise mõõtmed, millede koordinatsioonist sõltuvalt areneb subjekti "saatus". Algselt rõhk Kujuteldaval (3040ndad), siis Sümboolsel (5060) ja Reaalsel (70ndad), siit ka etapid. Lõi strukturaalse psühhoanalüüsi. Lacani lähenemine Freudi teooriale oli vastupidine kaasaegsete omast, mille tõttu ei aktsepteeritud teda Prantsuse Psühhoanalüütikute Assotsiatsioonis. Ta lõi vastukaaluks oma psühhoanalüütilise seltsi. Lacani kriitika käsitles enamasti Freudi
2. Mittespetsiifilised tuumad annavad signaale koorealustele tuumadele, milledelt impulsid lähevad erinevatele ajukoore osadele, on tihedalt seotud retikulaarformatsiooniga. 60. Väikeaju funktsioonid. Väikeaju koosneb: - Keskmine osa USS - Kahest poolkerast - Kahest külgsagarast Väikeaju on ühenduses kõigi teiste kesknärvisüsteemi piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist. Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis- kineetiliste reflekside häired; häiruvad tahtlikud liigutused. Desekvilibratsioon tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. Atoonia lihastoonuse langus Düstoonia- lihastoonuse regulatsiooni häirumine Astaasia- lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad)
sõltub valitud töökindluse tasemest ja arvestab ebasoovitavate kõrvalekalle- te võimalust normkoormusest, modelleerimise ebatäpsust ja määramatusi koormuste mõjude hindamisel. Koormuste ja materjali omaduste osavarutegurid sõltuvad koormuste, kan- devõimete, geomeetriliste mõõtmete ja projekteerimismudeli määramatuste astmest ning konstruktsiooni ja piirseisundi tüübist. Osavarutegurid võivad sõltuda ka liinile ettenähtud tugevuse koordinatsioonist. • Vabakoormus /free action/−− konstruktsioonile antud piires mõjuv mis tahes ruumilise jaotusega koormus. • Koormusvariant /load arrangement/ − määrab vabakoormuse paigutuse, suuruse ja suuna. • Koormusjuhtum /load case/− − kokkusobivad koormusvariandid, deformat- sioonide kogumid ja hälbed, mida arvestatakse samaaegselt määratletud muutuv- ja püsikoormustega teatud kontrolli teostamiseks.
ärksusest. Ja mõõtmised näitasid, et inimesed hakkasid kartma siis, kui Ehrson virutas haamriga kaamera ees sellises kohas, kus inimestel oli veendumus näha ennast. Oli selge, et tegelikult ei olnud mingisugust reaalset ohtu, kuid sellest hoolimata tõusis inimeste emotsionaalne ärksus. Sveitsi Zürichi Ülikooli kliiniku neuroteadlast Peter Bruggerit veensid need katsed selles, et inimese tundmust olla oma kehas põhineb meelte ja taju vahel oleval visuaalsest perspektiivist ja koordinatsioonist. Kuid Peter Brugger oli siiski ka kindel selles, et nendes katsetes ei ilmnenud täielikku kehast eraldumist, mille korral oleksid katseisikud tundnud ennast täielikult eraldunud oma kehast. Laboritingimustes jõuti lihtsalt nendele väga lähedale. Olaf Blanke on märkinud ka seda, et kehavälised kogemused võivad tekkida mitmetes ajupiirkondades nagu näiteks aju temporaarsagara ja kiirusagara ühenduskohas. Seda on näidanud varasemad uuringud
ärksusest. Ja mõõtmised näitasid, et inimesed hakkasid kartma siis, kui Ehrson virutas haamriga kaamera ees sellises kohas, kus inimestel oli veendumus näha ennast. Oli selge, et tegelikult ei olnud mingisugust reaalset ohtu, kuid sellest hoolimata tõusis inimeste emotsionaalne ärksus. Šveitsi Zürichi Ülikooli kliiniku neuroteadlast Peter Bruggerit veensid need katsed selles, et inimese tundmust olla oma kehas põhineb meelte ja taju vahel oleval visuaalsest perspektiivist ja koordinatsioonist. Kuid Peter Brugger oli siiski ka kindel selles, et nendes katsetes ei ilmnenud täielikku kehast eraldumist, mille korral oleksid katseisikud tundnud ennast täielikult eraldunud oma kehast. Laboritingimustes jõuti lihtsalt nendele väga lähedale. Olaf Blanke on märkinud ka seda, et kehavälised kogemused võivad tekkida mitmetes ajupiirkondades nagu näiteks aju temporaarsagara ja kiirusagara ühenduskohas. Seda on näidanud varasemad uuringud
annaabi.ee 
