Totalitaarsete riikide kunst Totalitaarne kunst 1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal, toetati traditsioonilisemat kunsti Säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu Kunst Saksamaal Saksamaal oli avangardismivastane võitlus avalik Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti Korraldati nn häbistusnäitusi, mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid Osa avangardistide teoseid põletati avalikult Kunst Saksamaal Natside kunsti meisterlikuim osa olid paraadid Visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid Hitleri eesmärk kunstis Arhitektuuris kajastuv poliitiline võim peab suutma inimesi psühholoogiliselt mõjutada
b. Erinevused: Saksamaa ei soovinud enda riiki teisi rahvusi ja põlastas neid. Peamiselt kiusati juute. Seevastu NSVLiidus üritati ära hoida rahvustevahelisi tülisid ja konflikte; Sakslased olid natsionaalsotsialistid ja venemaal olid kommunistid; 4. Propaganda a. Sarnasused: Propaganda oli mõlemas riigis väga laialdaselt levinud; b. Erinevus: Juutide kodanikuõiguste piiramine ja saatmine koonduslaagritesse (kuulsaim neist Auschwitz), kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks; Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem; Saksamaal oli propaganda pigem negatiivsete tagajärgedega, kuid NSVLiidus oli see vastupdidine; 5. Ühiskonnaelu a. Sarnasused: Mõlemas riigis põlati riigivastast tegevust ja selle
võimu kaotada. 3. Sõjaks valmistumine pankroti tõttu sõjalised tellimused jne. 4. Juutide tagakiusamine Hitleri arvates olid SKS hädades süüdi juudid, tahtis SKSist teha juudi vaba riigi juutide ärid suleti ja keelati, keelati töötada ka teatud aladel, 1935.aastal võeti neilt ka kodakondsus, kuid makse pidid nad ikka maksma, keelati abielluda mittejuutiega ning saadeti koonduslaagritesse, kristalliööl lõhuti tuhandeid juutide poekesi ja töökondasid, põletati sünagooge, peksti juute tänaval ning tungiti nende kodudese, juute tapeti ja saadeti koonduslaagritesse. Ettekäändeks oli ühe Saksa diplomaadi tapmine Pariisis juudi poolt. PIDID KANDMA TAAVETI TÄHTE. 5. Seaduse vastu eksinud, poliitilised vastased, kommunistid ja juudid saadeti koonduslaagritesse, 1933 rajati Dachau koonduslaager. 6
Toimusid ulatuslikud repressioonid: inimeste sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat ,,suur terror", tihti langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades. Saksamaal oli suur juutide tagakiusamine, teisitimõtlejate kinnipidamine ja koonduslaagritesse paigutamine. Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks.
kehtestas üheparteisüsteemi *loodi salapolitsei *rajati koonduslaagrid majandus võeti riigi kontrolli alla 7. Hitlerist sai NSDAP juht, kuna ta julges sõnavõtta seal koosolekul. Tema esinemine vaimustas juhtkonda niivõrd, et peagi saigi Hitlerist partei juht. 8. Too näiteid Hitleri diktatuurist a) demokr institutsioonide kaotamine kehtis ainuparteisüstem, Hitler sai erakord volitused, demokratlike vabadusi hakati piirama b)teisitimõtlejaid jälitati. Arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse, rassilise puhtuse tagaine, juutide tagakiusamine c) riigi sekkumine majandusellu Majandus võrti riigi kontrolli alla kehtestati 4-aastased plaanid 8) Kommunistlik diktatuur Venemaal 1.Miks ei olnud talurahvas 1920 a algul sõjakommunismipoliitikaga. Neid laostas toiduainete andmise kohustus ja rahutus levis ka armee ridadesse. 2. Milles seisnes NEPi põhisisu? *tugevndada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu.
Murru Töö- ja Kasvatuslaager, Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager. 2. Seletage Gulagi ideoloogiat. Riiki valitsevad uskusid, et need, kes laagri läbivad, väljuvad sealt vaimselt tervenenud ehk lojaalse kodanikuna. 3. Tooge välja erinevused ja sarnasused Hitleri Saksamaa koonduslaagrite ja Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne. Laagrid olid osaks riiklikust poliitikast. Enamikel vangistatutest õnnestus Natsi- Saksamaa ja Gulagi koonduslaagrites ära kanda oma karistus ja naasta tagasi igapäevaellu. ERINEVUSED: Natslike laagrite ajalugu on lühem ja ühetaolisem, GULAG pidas vastu kauem ja see oli perioodil julmem, mingil perioodil jälle humaansem 4
Totaalne sõda Totaalne ehk kõikehaarav sõda Sõjategevus Euroopas, PõhjaAafrikas, Atlandi ja Vaiksel ookeanil. Mitte armeede, vaid rahvaste sõda. Võidu nimel tegutseti lisaks rindele ka tagalas: vastupanuliikumine, tsiviilisikud. Vägivaldne kord vallutatud aladel. ,,alamrassid" nagu juudid, mustlased pidi hävitama. Vangistati, tapeti, saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Koonduslaagritesse saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, seal hukkus vähemalt 12 miljonit inimest. 14. juuni 1941 küüditati Baltimaadest Siberisse 50 000 inimest. Vastupanuliikumine Vastupanuliikumine kõikjal Euroopas vallutatud aladel; nii fasismi kui kommunismi suunas. Põrandaalused vastupanurühmitused: häirisid vägede varustamist; tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi; kutsusid elanikke keelduma koostööst anastajatega.
Koonduslaagrid Koonduslaagrid said alguse Suurbritanniast. Need tekkisid sellepärast, et ei olnud võimalik mahutada suurel hulgal inimesi vangilaagritesse. Nende pealmisteks eesmärkideks olid massihävitus ning piinamine. Koonduslaagritesse sattusid sageli inimesed kes olid sõja või poliitika vastased. Tuntuimad Saksamaa Teise maailmasõja aegsed koonduslaagrid olid Auschwitzi ja Treblinka. Auschwitzi koonduslaager oli kõige suurem ja kõige kuulsam. See asus Lõuna-Poolas. Selle koonduslaagri ülemaks oli Rudolf Höss ja Nürnbergi kohtuprotsessidel ta tunnistas, et laagris hävitati kuni 2,5 miljonit inimest ja hiljem selgus, et hukkunutest moodustasid 90% juudid
sunniviisiline steriliseerimine · 1. aprill 1935 keelatakse Jehoova tunnistajate sekt · 28. juuli 1935 Homoseksualism kuulutatakse kuriteoks Getod · Juudid eraldati ülejäänud elanikest · Suletud territoorium · Elatusvõimaluste puudumine · Haiguste levik ja nälg · Asutati ligikaudu 400 getot · Alates 1942. aastast "lõpplahenduse" (Endlösung) poliitika getode hävitamine ja juutide koonduslaagritesse saatmine Vastupanuliikumine · Partisanid · Varssavi geto ülestõus · Juutide varjamine · Põgenejate abistamine 1933 · Juutidele keelati maa omamine · Vallandati ajalehtede peatoimetajad 1934 · Juudid heideti ametiühingutest välja · Neile ei laienenud enam tervisekindlustus 1935
Tülli sekkus Suurbritannia, kes soovis oma kodanike huvisid kaitsta. 1899 tõi Inglismaa oma väed buuri riikide piiridele. Algas sõda, kus buuridel tuli võidelda ülekaaluka vastasega. See sundis neid peagi üle minema partisanisõja taktikale. Kuna buurid tundsid hästi maastikku, oli inglastel partisanivõitlejatega raske toime tulla. Nende alistamiseks kasutati põletatud maa taktikat ning sulgeti tsiviilelanikkond koonduslaagritesse, kus neil polnud võimalik partisane toetada. Buuridel tuli lõpuks ülekaalukale vastasele alla vanduda ning 1902. a ühendati Oranje ja Transvaali riigid Briti impeeriumiga. Sõja tulemusel sai Suurbritannia rahvusvahelise maine tugevalt kannatada, kuna tegu oli röövelliku koloniaalsõjaga.
toimub, et NSVL kommunistlik süsteem toimiks. Keelatud oli välismaal käimine ja välismaa raadio, televisiiori ning ajalehtede lugemine. Raamatud, ajalehed ja ajakirjad olid enne avaldamist läbi uuritud, et miski ei ohustaks NSVL mainet. Ning, kui keegi julgeski kommunistliku reziimi vastu hakata, siis rakendati väga karme meetodeid, mis pani järgmistel julgedel vastuhakkajadel jalad värisema. Vastuhakkajad vangistati ja saadeti ära Siberisse koonduslaagritesse. Veel tehti rahva eraomandid ühiseks ja kogu tehnika ja tööjõud koondati kolhoosidesse. Need inimesed, kes ei olnud nõus liituma kolhoosidega, pidid maksma kõvasti kõrgemaid makse või nende vastu võeti kasutusele karmimad karistused. Inimesed töötasid nüüd riigi jaoks ja neil ei olnud enam aega ja võimalusi ise jõukaks saada. Tööpäevad oli pikad ning palgad madalad. See oli NSVL üheks eesmärgiks ühtlustada klasside vahelised tasemed.
Saksamaal? Õhutati viha kõige uue ja võõra vastu ja näidati võime rahvusliku kultuuripärandi kaitsjana. 5. Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus Nõukogude Liidus? Saksamaal oli võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga tihti jõhkram. Keelati mitte ainult loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti. 6. Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Traditsiooniline, realistlik kunst, eeskujud võeti 19. Sajandi akademismist ja realismist. 7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, kus ülistati juhte, töölisi, revolutsioonisündmusi, sõjalisi võite. Tegelased
1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamist ning diktatuuri kehtestamist.Varsti sai Saksamaast totalitaarne diktatuur,kus võimutsesid natsid ja nende võimu tugisammasteks olevad organisatsioonid .Peagi algas rassiline puhastus.Kõigepelat hakati juutide kodanikuõigusi piirama ja seejärel saadeti neid koonduslaagritesse, kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks, lõplikuks eesmärgiks sai juutide hävitamine. Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire taasrelvastumise ja Versailles´ rahulepingu tühistamise. Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid
Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve (rajati sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm
10 Miks Itaalia oli I maailmasõja tulemustest pettunud? Sest Itaalia võitis vaid ühe lahingu ning neid ei koheldud Pariisi rahukonverentsil võrdsetena. 11 Mis on Mussolini õpetuse seisukohad, kuidas fasistid võimule saavad? Üksikisik ei ole oluline, kõige olulisem on rahvus. 12 Miks meeldis Mussolini õpetus nii diktatuuridele kui ka demokraatlikele riikidele? Sest paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Vahistamisi, koonduslaagritesse saatmist ja mõrvamisi ei olnud nii palju kui nt Nõukogude Liidus. 13 Millised olid Itaalia välispoliitika eesmärgid? Kas need saavutati? Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Ei saavutatud. 14 Kuidas tulid natsid võimule? Miks nad muutusid populaarseteks? Natsid tulid võimule läbi demokraatliku hääletuse. Nad muutusid populaarseteks, sest Hitler oli väga karismaatiline juht ja nad lubasid taastada Saksamaa Suurriigi. 15 Mis oli Kolmas riik
Põletati ligi 1000 sünagoogi Hävitati ligi 7000 juutide kauplust Tapeti sadu juute, üle 30 000 saadeti laagritesse Keelati juutide ettevõtlus Juutidel tuli kinni maksta koristustöö, lisaks trahvi miljardi marga ulatuses 1939 Hitleralustas oma "uue korra" elluviimist Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid oma kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse ehk GETODESSE Varssavi getos hoiti pool miljonit juuti Osa juute saadeti otse koonduslaagritesse Inimesi alandati Murti psühholoogiliselt Sellel tänavapoolel on juutidel kõndimine keelatud Taaveti täht Alates 1939.a sügisest pidid kõik juudid alates 10 eluaastast kandma kollast kuusnurka taaveti tähte Getod Kokku rajasid sakslased 356 getot Getod ümbritseti kõrgete müüridega, üksikuid väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid. Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud
kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fashistid on korra peamiseks tagatiseks. Paljudes linnades (näiteks Bolognas) kasutatigi Mussolini mustsärklasi politseijõududena. 13)Iseloomusta Hitleri poliitilist programmi! Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versaille' lepingust loobumine. Ehitati uusi sõjatehaseid. Võimu tugisambaks oli SS-kaitsemalev,mida juhtis Heinrich Himmler. Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. 14)Iseloomusta Mussolini poliitilist programmi! Taastada Itaalia positsioon maailmas, luua Rooma impeerium, hävitada kommuniste, teha itaalias tugev sõjaline riik 15)Iseloomusta Stalini poliitilist programmi! Levitada kommunismi, rajada NsVL tugev tööstusriik, likvideerida eraomand 16)Mis on ühist diktatuurriikide majanduselus? Domineerib riiklik tööstus, plaanimajandus
Kuna terve euroopa on suuremal või väiksemal määral sõltuvuses Venemaast, tekib minus küll hirm. Lohutab küll veidi see, et Eestil on õnn kuuluda NATO'sse, mis on vajadusel nõus juhtima Eestis sõjalisi operatsioone. Minu vanustel noortel on sellest raske aru saada, kui hea on elada vabas ühiskonnas, kus aktsepteeritakse üksikisikute ideede ning arvamuse avaldamist võrreldes NSV'ga, kus teisiti arvajaid koheldi kui ühiskonnarämpsu ning töö-või koonduslaagritesse saadeti. Eestlaste lubadus teha kõike, et saada vabaks riigiks on aga vaheldunud pettumusega. Tihti olen kuulnud lauset, et ,,kas sellist riiki me siis tahtsimegi?" Samas taheti saavutada iseseisev Eesti Vabariik, kus meie ise oleme peremehed ja väljaspoolt meid ei kamandata. Muidugi võiks meie riik toimida praegustes olukordades paremini, kuid usun seda, et Eesti on arenenud iseseisva riigina tohutult pärast Nõukogude Liidust vabanemist
TUNTUMAD DIKTAATORID · Jossif Vissarionovits Stalin (Nõukogude Liit) · Benito Mussolini (Itaalia) · Augusto Jose Ramon Pinochet Ugarte (Tsiili) · Adolf Hitler (Saksamaa) · Kim Jong II (Korea) · Mao Zedong (Hiina) · Than Shwe (Myanmar) ADOLF HITLER · Elanud 1889 1945 · Üks teise maailmasõja algatajatest · Lasi tappa juute, moslemeid, homoseksuaalseid inimesi ja puuetega inimesi · Enda vastased inimesed lasi ta tappa või saata koonduslaagritesse · Lõi sõjalis-tööstusliku kompleksi · Kui Hitler ja tema järgijad hakkasid kodusõda kaotama tegi Hitler Berliinis enesetapu JOSSIF STALIN · Elanud 1878 1953 · Nõukogude Liidu diktaator · Nime Stalin kasutas esimeste korda 1913. aastal · Õppinud Gori kirikukoolis · Lasi surmata ühe oma suurima konkurendi Lev Trovski · Algatas industraliseerimise ja kollektiviseerimise · Isikukultus tema järgi nimetati laevu, asutusi kui ka linnu
abielus). Tema maailmavaade on laialdane, ta suudab inimese oma teosesse kaasa haarata, nii et inimene kujutaks seda ette kui reaalsust. Teos kui struktuurne tervik Lissabonis kohtuvad kaks sarnase saatusega meest ning üks jutustab teisele oma loo. Loo sellest, kuidas ta naaseb Saksamaale peale põgenikuna elatud aastaid, leiab üles oma naise, too lahkub temaga ning saab samuti põgenikuks. Teel kohtavad nad raskusi, kuid ületavad need. Lõpuks viiakse nad koonduslaagritesse Prantsusmaal, kust nad põgenevad. Mees saab teada naise haigusest ning raamat lõpeb sellega, et jutustava naine sureb ning lugu kuulav mees saab endale too laevapiletid, viisad ning ka passid ja leiab välismaal võibolla(?) oma õnne. Teose tegelased (ka tegelasrühmad) Peategelane/ Kõrvaltegelased: Põgeniku naine Ruth peategelased Josefi naine Helen Josef Schwarts (lugu Naise vend Georg
4. 13% saksamaa aladest võeti ära, inimese ei leppinud kodumaa tükeldamisega 5. suurbritannia+pr õhutasid hitlerit, ohverdati austria ja tsehhoslovakkia iseseisvus 6. saksa ja nsv liiit tahtsid alasid suurendada . MRP sõlmiti 23.08.39 . erinevate vaadete kokkupõrkamine. 3) 1. Hitler,Mussolini,Francisco franco ,stalin , roosevelt 2. hitler kurikuulsaim türann. 12 aastat saksamal. Provotseeris II MS toimumist . saatis kõik ebasobivad isikud koonduslaagritesse, hakkas endale vägisi nõudma teiste alasid, tungid mitmetesse euroopa riikidesse, Holokaust, lõpuks leidis, et saksamaa ongi väärt hävitamist ,kuna maa ei suutnud täita tema ootusi. 3. Mussolini tappis pol vaenlasi , unistas uuest rooma impeeriumist, sõlmis hitleriga teraspakti ja toetas francot, tungis abbessiiniasse. 4. Stalin purustas oppositsiooni, viisaastaku plaan. Seda rahaastati viljaekspordiga.
Alates oma palkamisest Reichswehr'i agendiks kuni oma poliitilise testamendi kirja panemiseni 29. aprillil 1945 jäi Hitleri mõttemaailma keskpunktiks juutide hävitamine. Juudi bolsevismi hävitamine sai varsti tema maailmavaate nurgakiviks. Üha uutes kõnedes hurjutas Hitler juute kõige õelamate sõnadega. Ta nõudis põhilist lahendust: "eemaldada juudid meie rahva hulgast". Et "tõkestada meie rahva laostamine", tuleb juudid eraldada koonduslaagritesse. 1924. aasta kevadel, kui Hitlerit süüdistati riigireetmises, kuna ta oli 1923. aasta 8.-9. novembril ette võtnud ebaõnnestunud putsikatse ja kuulutanud Müncheni Bürgerbräukeller'is välja rahvusliku revolutsiooni lootuses tõugata võimult Reich'i valitsus, rääkis Hitler kohtule, et ta oli tahtnud olla vaid marksismi lammutaja, ja kinnitas ühtlasi, et natsiliikumisel on vaid üks vaenlane surmavaenlane marksism. Juute ta ei maininud. Tooni muutust
1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis H. Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Saksamaad kiiresti taasrelvastada: sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba diktatuur ja võimukas Lenin. 1924. aastal suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Stalin. 1928. aastal algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama, kuna ta kartis et keegi võib teda kukutada. Stalin võttis kastusele viisaastakuplaani, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks, see omakorda
Taastamise Finantseerimise Selts.Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollar,suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaa- 1934-Hitler võimule. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi.Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt.Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalia-kehtestati diktatuur.Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. 11. Millised ettevõtmised Roosevelti väljakuulutatud nn uue kursi raames olid ameeriklaste
Sellele järgnes jõuga viljatagavarade konfiskeerimine ning sundkollektiviseerimine. Võimu kindlustamiseks tegid juhid kõik võimaliku. Itaalia duce Mussolini oli neist kolmest kõige leebem- poliitiliste opositsioonide allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Saksamaa füürer Hitler hakkas piirama demokraatlikke vabadusi, riigis kehtestati inimeste eraelu kontrollivad seadusi ja teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti ning paigutati koonduslaagritesse. Kõige suuremaid muutusi tehti NSV Liidus, kus Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Samuti õpetati lapsi oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Stalin hakkas kõrvaldama ka oma vastaseid ning loodi ka ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem - GULAG. Igal juhil oli võimule pääsedes omad eesmärgid ja põhimõtted. Mussolini õpetuses oli
oli selleks Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus heideti valitsevast parteist välja ebasoovitava elemendi. Saksamaal likvideeriti SA. Nõukogude Liidus aga hävitati neid, kes oleksid võinud Stalini võimult kõrvaldada ning ka liiga haritud visati valitsevast parteist välja. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute.Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal saadeti koonduslaagri vüi hukati. Nõukogude Liidus sunniti inimesi alluma võimule, muidu saadeti inimesi GULAG-i asumisele või lasti maha. Saksamaal saadeti vangilaagri. Nõukogude Liidu ning Saksamaa ühidkond olid küllaltki erinevad. Nõukogude Liidus olid naised ja mehed võrdsed, kuid Saksamaal pidi naine olema koduperenaine ja hoolitsema laste ja kodu eest. Saksamaal käsitletakse elanikke rahvusena
Euroopa riikides. Vt. Õp lk 42 1. Muutused ühiskonnas 2. Sõja mõju 3. Pettumine Versailles' süsteemis 4. Majanduslikud raskused 5. Terav riigisisene võimuvõitlus 6. Valimiskünnise puudumine 5. Kas lause on õige või vale? Vale väide paranda. Mussolini oli paljude Euroopa diktaatoritele, teiste seas ka Hitlerile, eeskujuks. Õige. Itaalias ei toimunud nii suurearvulisi vahistamisi ja koonduslaagritesse saatmisi kui Saksamaal või Nõukogude Liidus. Õige. Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. Vale. Itaalia välispoliitika oli väga sõjakas. Vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad. 6. Selgita mõisted: Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa
oma vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute. Ka Nõukogude liidus oli suur vangilaagrite süsteem, mida nimetati GULAGiks. Vangilaagreid oli rajatud kõikjale Nõukogude Liidus. Hirmuvalitsus on üks tüüpilisemaid totalitarismi tunnusjooni. Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini arusaam, mis pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta oleks onud võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida
ühekülgne majandus- kuuba-suhkur, kolumbia- kohvi, tsiili- vask, venetsueela- nafta Hiina- kodusõda 1946-1949 kommunistlik partei ja Rahvuslik rahvapartei vahel , kommunistid võitsid , Mao Zedong "suur hüpe",- 1958 eesmärk jõuda kommunismini võimalikult kiiresti.hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist. kultuurirevolutsioon-koloostrite hävitamine, õppeasutuste sulgemine, kunstiteoste hävitamine. Haritlased ja teadlased saadeti koonduslaagritesse. Deng Xiaoping- pragmaatikute eesotsas Jaapan-majandusime-1950 II pool, Sõjapurustused likvideeritud,sõjatööstuse tellimused, minimaalne sõjaline eelarve,rahvuslikud traditsioonid, avatus uutele ideedele Sündmus Aeg Osapooled Põhjused Tulemused Berliini 1953 NSVL, Ida- Ida-S tahtis Suruti maha, 61 kriis Saksamaa NSVL võimu alt Berliini müür,
hirmuvalitsusega saavutati parteile abosluutne enamus. 1933. aastal võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust, Hitler sai erakorralised volitused, temast sai Saksamaa diktaator. Hitleri võimuletulek tähendas vabaduse kaotamist. Demokraatlikud institutsioonid keelati, kehtis ainuparteisüsteem. Majandus võeti riigi kontrolli alla- kehtestati nelja- aasta plaanid. Algas juutide tagakiusamine ja piirati õigusi. Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse. Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelastamine ning Versailles´ lepingust loobumine. Ehitati uusi sõjatehaseid ja rajati teid. Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida ja elatustase tõusis. Kokkuvõtteks võib öelda, et demokraatia kriis ei haaranud kahe maailmasõja vahel üksnes Euroopa suuremaid, vaid ka väiksemaid riike. Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa
liikumisele piir piiratakse sisse 330 000 Sm sõjaväelast Leningradi blokaad Maist hakkab Sm pommitamine Usa abi NSVL (12%) Sm hakkab juute massiliselt koonduslaagritesse koondama Pööre sõjas 1943 28. Nov-1. Apr lüüakse Sakslased Aafrikast välja DetsTeheran 2. Vebr- Stalingradi all 90 000 Saksa sõjaväelast NSVL-Stalin vangi. (Pauluse üksus) USA- Roosevelt 5. Aug Kurski tankilahing Algab punaarmee suur
Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks Gestapo) ja relvastatud rühmitused, üheparteisüsteem (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), üks juht (Adolf Hitler), valmistuti sõjaks, hirmutati rahvast tehes propagandat juutide vastu, kaotati demokraatia. 4. Miks tekkisid diktatuurid? (lk 42-43) 1) Tekkisid muutused ühiskonnas. 2) Sõja mõju. 3) Pettumine Versailles'i süsteemis. 4) Majanduslikud raskused. 5) Terav riigisisene võimuvõitlus.
Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks. Loodi hulgaliselt plakateid, mis alati inimeste silme all olid. Algul võimatuna tunduv teos 1984, on siiski päris tõeline. Riik on inimese suurim mõjutaja. Suur vend mängis inimeste mõistusega muutes vale tõeks. 1984 oli tavaline et Suur vend ennustas ette eesolevat
Hitleri Saksamaa Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine. Hakati tagakiusama juute ning kehtestati seadused millega piirati oluliselt juutide poliitilisi, majaduslikke ja kodanikuõigusi. Paljud põgenesid Saksamaalt.Riigis hoidsid kontrolli julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS, millele kuulus riiklik salapolitei Gestapo. Teisiti mõtlejad jälitati, arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärgiks oli kiire taasrelvastumine ja rahulepingust vabanemine. Ehitati rohkelt sõjatehnikat ning ehitati palju uusi teid, tulemuseks likvideeriti peaaegutööpuudus. See oli ajutine mis tõttu vajas Hitler kiirelt sõda. Nõukogude Liidu loomine Toimus läbi relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. Kehtis ühepartei süsteem ja parteid peale kommunistliku olid keelatud. Laiendati kommunistliku
must-valge lipp. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Rahvas loeb Iseseisvusmanifesti Saksa väed okupeerivad Eesti · Juba järgmisel päeval, st 25. veebruaril saabusid Tallinna Saksa väed. · 3. märtsil sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa rahulepingu: Eesti jäi vormiliselt Venemaa võimu alla, ent tegelikult läks kogu võim Saksa sõjaväe kätte. · Kehtestati sõjaväeline diktatuur. · Mitmed poliitikud vangistati, saadeti koonduslaagritesse või hukati. Saksa okupatsioon · Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele ja asuti kõike Eestist välja vedama. · Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. · Eestlaste vastutegevus Eesti Vabariigi iseseisvust de facto tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. · Baltisakslased üritasid luua Balti Hertsogiriiki. · Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon, millega keiser kukutati. · 11
suures osas Euroopas. Teine maailmasõda tõi Eestile kaasa iseseisvuse kaotamise ning okupatsioonid – sõja algul ja lõpus Nõukogude Liidu, sõja keskel Natsi – Saksamaa võimu. Kummagi totalitaarse riigi otsatut kurjust sümboliseerib ilmekalt loomade vedamiseks mõeldud vagun – Stalin kasutas neid miljonite inimeste saatmiseks Gulagi laagritesse ning küüditamiseks kodumaalt tuhandete kilomeetrite kaugusele; Hitler lasi neis transportida miljoneid inimesi koonduslaagritesse, millest mitu asus ka Eestis. Seal ruumis olid lood inimestest, kes olid need teekonnad läbinud, osa neist tuli tagasi, paljude teekond katkes igaveseks. Neist lugudest leiab sügavat nukrust, kuid ka lootust. Järgmine osa „Eksiilis“, jutustas võõravõimu hirmus Eestist põgenenud inimestest, kes arvasid, et sõja lõppedes saab kodumaa taas vabaks, ning neil on võimalik tagasi tulla. Paraku nii aga ei läinud ja naasmise asemel tuli veeta
natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised 8) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, , mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, vastuhakkajad hävitatu kohe või viidi koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachau, samuti laagrid Buchenwaldi lähedal, Auschwitzi koonduslaager). 5. Saksamaa välispoliitika: Versailles´ rahulepingu rikkumine ja liitlaste otsimine. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu.
Getodes nappis toidust, joogist ja ravimitest. Paljud surid nälga,haigustesse või külma. Müüdi maha kõik väärtuslik, et saada midagigi kõhtu. Mitmed smuugeldasid toitu sisse, seades ohtu enda ja oma pere elu. Iga päev jäi lapsi orvuks, kes seeläbi jäid tänavatele nälgima. Getod olid asutatud ainult ajutiselt, kuid juudid seda ei teadnud. 1941 pandi alus „lõplikule lahendusele“, mis kujutas endast massilist juutide hävitamist. Juudid viidi getodest kas koonduslaagritesse sunnitööle oma järjekorda ootama või otse surmalaagritesse. Koonduslaagritesse viidi need, kes olid vähegi elujõulisemad. Juute hoiti halbades tingimustes, vähese söögi ja joogiga. Koondulaagrites kasutati ära juutide tööjõudu, kus tööpäev kestis vähemalt 12 tundi. Paljud surid halbade elutingimuste ja raske töö tulemusel. Inimesed elasid ülerahvastatud barakkides. Need, kes olid haiged, vanad või ei suutnud tööd teha tapeti gaasikambrites. Inimesed ei
Suur hüpe kukkus läbi. Mao tõmbus 59ndal a. tagasi, kuid säilitas võimu partei üle. Deng Xiaoping stabiliseeis senise majandusliku olukorra ja sh saatis laiali hiigelkommuunid, talumajandus suudeti taastada peale Mao surma.1966.kuulutas Mao välja suure proletaarse kultuurirevolutsiooni.Deng saadeti pagendusse.Selle käigus purustati kloostreid, suleti õppeasutusi,põletati palju kunstiteoseid ja kirjandust, haritlased ja teadlased koonduslaagritesse. Kehtestai Mao iskukultus-tema kujutised ja tahvlikesed tema mõtteteradega üle maa. 1968.a lõppes
nii öelda ,,jumalat" kellesse uskuda ning kes toob rikkuse riiki tagasi. Hitler, Mussolini ja Stalin olid suurte soovidega mehed. Hitler tahtis maailma valitsevaks rassiks muuta aaria rassi, mille kõrgemateks esindejateks pidid olema sakslased. Esialgu tegutsesid natsionaalsotsialistid vähemalt formaalselt demokraatia piirides, kuid hiljem kadusid kõik piirid. Põhilised tagakiusamise ohvrid olid juudid, keda hävitati massiliselt ning saadeti koonduslaagritesse kust tavaliselt eluga ei pääsetud. Stalini sooviks oli maailmarevolutsioon ja et terve maailma ideoloogiaks saaks kommunism, kuid tema plaan nurjus, sest ta ei leidnud endale liitlasi. 1930. aastatel, pärast kõikvõimalike konkurentide tapmist või muul moel kõrvaldamist, kindlustus veelgi Stalini ainuvõim. Sel ajal võttis stalinlik terror ennenägematu ulatuse.1930ndate lõpus tabas "puhastus" lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge.
kätkes endas ka mitmete instrumentide halba nimekirja panemist, siis pidid saksofonimängijad ning muud läänelike pillide käsitlejad oma tegevuse lõpetama. See tähendas aga potentsiaaliaalsete muusikute, kes oleks eesti muusikasse uuendusi toonud, raisku minemist. NSVL võimu ajal oli lubatud vaid looming, mis ülistas nõukogude korda. See tähendas seda, et ka paljud kirjanikud loobusid rohkete tabuteemade tõttu kirjutamast. Juhul, kui nad seda siiski tegid, saadeti neid koonduslaagritesse või karistati muul moel. NSVL võimupiirkonna alla kuulumine tähendas eesti sportlaste jaoks seda, et nad ei saanud rahvusvahelisel areenil esindada oma kodumaad Eestit, vaid pidid esinema NSVL lipu all. Selline olukord vähendas eestlaste motivatsiooni ning surus alla rahvuslikud väärtused ning ühtsustunde. Maailma vapustanud sõdade tulemusena langes Eesti rahvaarv märgatavalt. Esimeses maailmasõjas hukkus vähem tsiviilelanikke, kui Teises maailmasõjas. Miks
ajutiselt erakaubandust. Sellest omakorda pidi toimuma üleminek sotsialismile, mis tähendas loomulikult väliskapitali tõrjumist ja riik võttis "ohjad jälle enda kätte" Pärast sotsialismi pidigi tulema rõõmus, õnnelik ja ühtne perekond kommunistlik ühiskond. Millegi pärast aga see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Kollektiviseerimise käigus 1929-1933 võeti inimestelt käest eraomandid ja nad suunati ühiskooperatiividesse. Kes ei olnud nõus, küüditati koonduslaagritesse. Minuarust tekib siin väga suur vastuolu, pealtnäha õilsat eesmärki aetakse taga väga veriste ja julmade moodustega. Võibolla sellepärast kommunismi ei saavutatudki. Et lääs koguaeg arenes, tekkis nõukogude liidul kannulpüsimisega tõsiseid raskusi ja midagi tuli muuta. Koos Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal tuligi uute majandusreformide programm Perestroika. Koos perestroikaga tuli ka suurem liberaalsus ja vabadus liiduvabariikides.
MAAILMAREVOLUTSIOON. 15. Hitler rakendas juutide vastu TERRORIT. 16. Laiaulatuslikus vangilaagrite süsteemis GULAG-is kandis 1940. Aastal karistust 1,7 miljonit vangi. 17. Märtsiküüditamisega 1949 toimus „kulakluse kui klassi likvideerimine” ja enamik KULAKUKS tehtud inimestest küüditati Siberisse 18. GESTAPO ülesandeks Saksamaal oli jälitada ja arrenteerida teisitimõtlejaid ning viia nad seejärel koonduslaagritesse. 19. NKVD vastutas näiteks kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest. 20. NSVL-s oli kaks juhti,(Stalin ja Lenin) kelle eesmärk oli üks – maailmarevolutsioon.
· Ta pani end ümbritsevad inimesed naerma oma lõikava huumoriga ja jäljendamistalendiga. · Hitler vihkas juute hingepõhjast. · Kuni oma poliitilise testamendi kirja panemiseni 29. aprillil 1945 jäi Hitleri mõttemaailma keskpunktiks juutide hävitamine. · Iseloomustavad jooned. Kuid terrorit ja repressioone rakendati siiski üsna valivalt. Töölisi, kes olid astunud vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal. · Juudid langesid põlatud vähemusena terrori alla. · Aastate 1938 ja 1943 vaheline ajajärk oli kõige saatuslikum Saksamaa traumaatilises hilisajaloos. Need olid aastad, mil Hitleri võim oli absoluutne. · 1943. aasta algul kannatas Hitler jäiga vastuseisu ajal kindralitega tõsise närvide ülepingeall. · Sel ajajärgul sõi Hitler üksinda ja lahkus oma siseruumidest nii harva kui võimalik.
Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, nad arreteeriti ja viidi koonduslaagritesse. NSV Liit moodustati 1922.aastal. Juhiks oli Lenin. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. 1924.aastal Lenin suri, riigis tekkis võimuvõitlus ning üheks võimule tuleku soovijaks oli Jossif Stalin, kellel 1929.aastal see ka õnnestus. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama
ja teotahet. 7) väljaspool Oli GULAG ja Loodi Oli Gestapo, toimus avalikkuse kontrolli NKVD. Toimus salapolitsei ja suurearvuline tegutsevad sala-ja inimeste rajati inimeste vahistamine julgeolekuteenistuse vahistamine, koonduslaagrei ja mõrvamine ning d mõrvamisi ja d. koonduslaagritesse koonduslaagrisse saatmine. saatmine. 4. Võrdle tabelivormis NL ja Saksamaad. NL Saksamaa Majandus (põllumajandus) Panus tehti suurtööstuse Oli ainult üks eesmärk, eelisarengule, see pidi milleks oli tõsta riigi sõjalist
AUSCHWITZ Teise maailmasõja ajal juhtis natsilikku saksamaad Adolf Hitler. Tema ideoloogia seisnes kõikide juutide ning muude vähemusrahvaste hävitamises Saksmaal. Tuhanded inimesi täis rongid viisid vangid koonduslaagritesse üle Euroopa. Suuremad laagrid jäid tolle-aegse Saksamaa, praeguse Poole, aladele. Suurim surmalaager asub praeguse Poola lõuna osas Oswiecimis. Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944
kaotusele. 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid USA ja Jaapan tingimusteta kapitulatsiooniakti. Sellega lõppes II Maailmasõda. Teist maailmasõda nimetatakse Totaalseks sõjaks, sest tegemist oli sõjaga, kus toimus rekordiliselt hukkamisi, lepingute murdmisi ja sellega oli seotud praktiliselt terve maailm. Saksamaa ja NSV Liidu aladel toimus hulgaliselt tapmisi, vangistamisi, küüditamisi. Eriti kiusati taga juute, kes saadeti koonduslaagritesse, kus sai surma vähemalt 12 miljonit inimest. Massilist juutide hukkamist nimetatakse holokaustiks. Pärast sõda toimus Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. 24 natsistlikku sõjategelast karistati. 12 nendest mõisteti surma, teised said pikaajalised vanglakaristused. Selle kohtuprotsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Minule jääb õhku küsimus, miks ei mõisteta kommunismi hukka? Nürnbergi
rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi, seetõttu kiusati juute taga ja nad olid sunnitud põgenema. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja relsvastatud rühmitused, Hitleri võimusambaks oli SS, mida juhtis Hitleri läghim kaastööline Himmler, sellele allus ka riiklik salapolitsei ehk Gestapom teisitimõtlejad arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärkideks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine,ehitati uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Venemaa- kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgenenud verise kodusõjaga, üheparteisüsteem, kõik teised partied peale kommunistliku olid keelatud, võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele vabariigile välja
Rooma impeerium. Mussolini võim kasvas, võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Ettevõtteid kontrollis riik. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismimeelsed kirjutised, valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus. Mussolini diktatuuri tunnustati paljudes riikides. Samas ei toimunud Itaalias nii suurearvulisi inimeste vahistamisi, koonduslaagritesse saatmisi ja mõrvamisi nagu Saksamaal või Nõukogude Liidus. Nõukogude Liidus algas riigiaparaadi kujunemine 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle eestvedamisel
annaabi.ee 
