Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Keskaegse rüütli koondportree Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rüütlikasvatus.............................................................................................................................4
poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda(ihkavad vabadust laante rüpes, sõltumata tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii realistlik kui ka romantiline, klassikaliselt eepiline teos(tormlev tegevus vaheldub rahulike, süzeedega sidumata olupiltide ja lugudega), 7 venda soomlase koondportree(laisad ja tõrksad, kui sunnitakse ja agarad ning töökad, kui sunduse alt vabad). Juhan-äge & vihastub kergesti, rumal, tabavad repliigid; Aapo - rahustav; Eero-terase peaga, togib sõnadega; heatahtlik huumor(autori elujaatav hoiak) Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda
Luule olemus Ei tule luule tuulest Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka … Ära sunni, ära keela – kõik see oleks asjata. Unes ja luules Luuletus on kui unenägu, luuletuse sisu on saladus ja tema vorm vaikus. Luuletus on kootud vaikusest õhkõrn sall, mis vaevata Läbi sõrmuse libiseb. Doris Kareva *** Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas. Juhan Viiding Luule koondportree „Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka.“ „Silmade jaoks kirjutatud luule kuulamine kõrvaga on sageli piinlik ja piinav: hääl rikub luuletuse vaikuse.“ „Luules pole muud tehnoloogiat kui aju keel ja kultuur.“ „Luule saab hakkama ka infrastruktuurideta.“ Aitäh kuulamast!
kaks korda (alguses ja lõpus). · Omavahel põimuvad fantastiline ja realistlik stiil, domineerib fantastiline kujutluslaad. Suur osa tegevusest on motiveeritud eesti müütilistest ja mütoloogilistest tegelastest. Põimuvad kristlikud ja ebausklikud (paganlikud) nähtused, üleloomulik maailm on inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest
Nt. Bela isa, Kazbits ja Bela ka ise. Kui Maksim ja Petsorin jälle kokku said üle aastate, siis Petsorin ei tahtnud Maksimiga tegemist teha ja oli kinnine. 5. Mina tahaksin olla Petsorini süüdistaja, sest ta käitus teistega väga halvasti ja vedas teisi alt. Ta pidas ennast teistest paremaks. Ta manipuleeris teistega. Mängis teiste tunnetega. Bela oli vastutahtist temaga. ,,Meie aja kangelane" · MAK on koondportree 19. sajandi noorest inimesest. · Väljendab oma aja inimlikke pahesid. · Petsorin kui romantiline kangelane-üksik ja uhke, mässab oma igavuse vastu, ei suuda pühenduda tõsistele asjadele. · Realistlikuks teeb teose see, et Lermontov kujutab tegelasi kõige positiivse ja ngeatiivsega ja tekivadki inimlikud tegelased. · Faabula-teose sündmustiku ajalisespõhjuslikus(ehk kronoloogilises)järgnevuses. · Süzee- teose sündmustik ülesehitusest lähtuvalt.
libahundiks sellepärast, et ise enda perele liha valida, krattidest ei piisanud ja neid ei usaldatud nii palju. Tondid olid hinged, kes hirmutasid inimesi. Enamus olendid peletas eemale ristimärgi tegemine ja jumalasõna lausumine. Romaani on naljakas lugeda, sest raamat on kirjutatud satiirilises toonis ning toob esile eestlastele omased iseloomujooned. Seepärast peaks seda raamatut lugema iga eestlane ja mõtlema raamatus tekkinud koondportree üle. Kivirähi enda sõnul pole raamat ainult naljakas, vaid ka kurb ja traagiline, sest humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid.
aasta paiku tundis ta, et on küps kirjandusse astuma. Puskini surma puhul kirjutatud luuletuse ,,Poeedi surm" pärast saadeti ta Kaukaasia tragunipolku, kus ta viibis umbes aasta. Pärast naasmist suhtles Lermontov Peterburi kirjandusringkondadega ja hakkas avaldama oma töid ajakirjanduses. Aastail 1837-1841 kirjutas ta 80 luuletust ja igaüks neist on omaette pärl.Sellel perioodil keskendus ta oma põlvkonna lüürilisele kujutamisele. Ta lõi ,,oma aja inimeste", reaktsiooniaja põlvkonna koondportree. Perioodi kuuluvad luuletused ,,Mõtisklus", ,,Borodino", ,,Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist, noorest opritsnikust ja uljast kaupmehes Kalasnikovist", ,,Kodumaa", ,,Mtsõri" ning poeem ,,Deemon", mida ta kirjutas kogu elu. Viimastel loomeaastatel ületab Lermontov romantismi realismiga, aga nii, et säilisid romantismi kõige väärtuslikumad omadused, tema mässumeel, süüvimine inimisiksuse kannatustesse, kaasaja ja kaasaegse põlvkonna hukkamõistmine ja rahvapärasusideaali otsingud
teistega Kujundlik – mida ütleb nimi ja välimus tegelase maailmavaate kohta Tegelase suhe loo 1. Tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise. jutustajaga, iseendaga, Kuidas esitab jutustaja tegelast? teiste tegelastega, Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda vaid tegevuses? Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree? ümbritseva maailmaga Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda, kuidas saab lugeja tegelase kohta edasist informatsiooni? 2. Tegelase suhe iseendaga. Milline on tegelase enesehinnang? Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest?
aasta paiku tundis ta, et on küps kirjandusse astuma. Puskini surma puhul kirjutatud luuletuse ,,Poeedi surm" pärast saadeti ta Kaukaasia tragunipolku, kus ta viibis umbes aasta. Pärast naasmist suhtles Lermontov Peterburi kirjandusringkondadega ja hakkas avaldama oma töid ajakirjanduses. Aastail 1837-1841 kirjutas ta 80 luuletust ja igaüks neist on omaette pärl.Sellel perioodil keskendus ta oma põlvkonna lüürilisele kujutamisele. Ta lõi ,,oma aja inimeste", reaktsiooniaja põlvkonna koondportree. Perioodi kuuluvad luuletused ,,Mõtisklus", ,,Borodino", ,,Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist, noorest opritsnikust ja uljast kaupmehes Kalasnikovist", ,,Kodumaa", ,,Mtsõri" ning poeem ,,Deemon", mida ta kirjutas kogu elu. Viimastel loomeaastatel ületab Lermontov romantismi realismiga, aga nii, et säilisid romantismi kõige väärtuslikumad omadused, tema mässumeel, süüvimine inimisiksuse kannatustesse, kaasaja ja kaasaegse põlvkonna hukkamõistmine ja rahvapärasusideaali otsingud. Ta
trükkides eri riigikordade aegu, seda on illustreerinud Eesti parimad raamatukunstnikud. 6. Voldemar Elleri maal „Tasuja“ on justkui koondportree Bornhöhe ajaloolise jutustuse peategelasest. Mis detailidega näitab kunstnik, et Tasuja oli …? talupoeglikku päritolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Hr. Maurus – kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Vaatamata kõigele pidas eesti poiste kooli venestamise tingimustes, olles ise samas saksameelne. Seesmiselt lõhestunud karakter. Tammsaare naistegelased vastanduvad meestele. Tõe ja õiguse asemel väärtustavad nad headust ja armastust. Nad mõistavad sageli elamise lihtsat kunsti ning on võimelised ennastunustavalt armastama. Krõõt ja Mari – nad ühtekokku annavad eesti naise koondportree. Krõõt – igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele hääl”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Krõõda pealt peegelduvad Pearu ja Andrese puudused. Krõõt paneb Pearu häbenema oma tühja kemplemist. Ta on Pearu ja Andrese vaheliste pingete allikas, kuna Pearu tahab talle oma kangust tõestada. Mari – kõike unustava ema kujund. Hääletu armastuse, kõikevõitva kohusetunde kehastus. Kannab endaga süü- ja patukoormat. Kannatab vaikides.
tegelase välimus tema maailmavaate kohta? Kujundlik aspekt on omane just kirjanduslikele tegelastele. Tegelas iseloomustavad 4 tüüpi suhetegrupid: 1.)Tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise. - kuidas j. esitab t-st - kas j. valgustab t-e siseelu v. näitab ainult tegevuses? Millistest t-e elu tahkudest jutustatakse, milliseid välditakse? - Kas j. esitab t-e koondportree?(t-e kujundlik aspekt) - Kuidas lugeja kohtub t-ga esimest korda, kuidas saab edasisi inform-i ? 2.) Tegelase suhe iseendaga (enesehinnang, enesekeskne v huvitub teistest, kas tegeleb eneseanalüüsiga, kas teadvustab oma käitumise motiive, milline on suhe mineviku(lapsepõlv) ja tulevikuga(kas teeb plaane)? 3.) Tegelase suhe teiste tegelastega ( suhtumine teistesse t-stesse, mida märkab teiste
h) Tegelaskuju loovad suhtegrupid i. Tegelast iseloomustavad nelja tüüpi suhtegrupid: 1. tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise a. kuidas esitab jutustaja tegelast? b. Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda vaid tegevuses? c. Kas jutustaja esitab tegelase koondportree? i. Kui jah, siis sellele pöörata erilist tähelepanu (vt tegelase kujundlik aspekt) d. Kuidas lugeja kohtub tegelasega esimest korda, kuidas saab lugeja tegelase kohta edasist informatsiooni? 2. tegelase suhe iseendaga a. milline on tegelase enesehinnang? b
Tegelaskuju loovad suhtegrupid Tegelast iseloomustavad nelja tüüpi sutegrupid. 1. tegelase SUHE LOO JUTUSTAJAGA, kui selleks pole tegelane ise. o Kuidas esitab jutustaja tegelast? o Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda ainult tegevuses? Millistest tegelase elu tahkudest teoses juttu tehakse, milliseid välditakse? o Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree? Kui jah, siis pööra sellele erilist tähelepanu (vt. Tegelase kujundlikku aspekti). o Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda, kuidas saab lugeja tegelase kohta edasist informatsiooni? 2. tegelase SUHE ISEENDAGA o milline on tegelase enesehnnang? o Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest inimestest? o Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ja teadvustab endale oma käitumise motiive?
Maksimats", "Petsorini paevik", "Bela", "Vürstitar Mary", "Fatalist"), mida ühendab ühine peategelane Petsorin, kelle iseloomu ja isiksuse sügavamat avamist teenivad romaani kõik osad nii hästi eraldi võetuna kui ka koos. Mida Petsorinis nähakse ja mida temast jutustatakse, oleneb sellest, kelle silme läbi kangelast vaadatakse ja kes on jutustaja. Kõik hinnangud kokku loovadki tegelase keeruka ja vastuolulise karakteri. Petsorin kui "meie aja kangelane", kui sugupõlve koondportree, on oma ajastu nähtus. Tema ellusuhtumist on kujundanud paljud ajastule iliupilised mõjutegurid. Selles mõttes on Petsorini karakter saatuslik ja tema pahed pole ainult ta süü, vaid ka tema häda ja õnnetus. Tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Iseennast kulutades sekkub Petsorin võõrastesse saatustesse, tungib võõrasse ellu ja rikub võõrast anne
· määramatuse aktsepteerimine; Väikeettevõtjate isiksusel suur tähtsus, eriti varastes kasvufaasides. · algatusvõime ja loovus, Strateegia teostamine (strateegiline juhtimine) väikeettevõttes · kavandamis- ja organiseerimisvõime. Kandev roll omanikest tegevjuhtidel, oluline on nende sõnade ja tegude Näiteks 400 eduka Briti ettevõtja nn koondportree: ühtsus. Lisaks: · vanus 27 33 aastat, 95% heteroseksuaalsed mehed; ... on soovitav kaasata kavandamisse (võtme)isikud, kes hakkavad · lihtne soeng, aetud habe, mugav riietus, ei kanna ehteid; kavandatut teostama (võimaldab säästa ka aega ja vaeva - strateegia · hea tervis, ei joo ega suitseta;
mis suunavad ta käitumist Sotsiaalne aspekt ühiskondlik positsiooni, suhted inimestega Kujundlik aspekt tegelase nimi, tegelase välimuse paraleel tema maailmavaadetega. Viimane aspekt on omane ainult kirjanduslikule tegelasele. Tegelaskuju iseloomustavad ka nelja tüüpi suhtegrupid: Suhe loo jutustajaga tegelase esitamine, siseelus avamine, mida elukäigust avatakse, mida mitte. Tegelase koondportree. Lugeja kohtumine tegelasega, edasise informatsiooni kätte saamine. Suhe iseendaga tegelase enesehinnang, kas enesekeskne või huvitub teistest, oma käitumise motiivide teadustamine, tegelase suhe oma mineviku ja tulevikuga. Suhe teiste tegelastega suhtumine teistesse, mida märkab teiste juures, tutvumisringkond, teiste tegelaste suhtumine temasse, mulje. Suhe ümbritseva maailmaga suhtumine ümbritsevasse, looja või tarbija,
Lapsena sai ta õppetunni selgitamaks, kuidas kõik keda ta armastas, võetakse talt ära. Olemuselt on Rass unistaja, kes ei julge oma eraelust liialt rääkida, kartes et teda naerdakse välja. Ta on noormees, kes teab, kes ta on ja kust ta tuleb. Ta teab, et ei suuda võidelda geneetilise ettemääratusega psühhotroopsete ainete vastu. Oma vanemate eluolu kohta ta valetab, kuna tahab olla teistega võrdväärne. · Peategelase koondportree Peategelane on pikka kasvu, siniste silmadega ning poolpikkade hoolitsemata juustega noormees. Rass on ahelsuitsetaja, kellele enda riietusstiil korda ei lähe. Rassile on omane valetamine ja vale valitseb tema igapäevaelu. Tema hingeelu ja see, mis välja paistab, on erinevad. Ta tuleb oma minevikust ja elab sellega nagu oskab. Ta häbeneb oma tausta ja loodab uuele algusele. Viimase jaoks vajab ta otsustuskindlust ja toetavat lähisuhet.
(amet, elukoht, majanduslik seis) ! *Tegelase kujundlik aspekt: Mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta? Mida kõneleb tegelase välimus ta maailmavaate kohta? TEGELASKUJU LOOVAD SUHTEGRUPID Tegelaskuju iseloomustavad nelja tüüpi suhtegrupid: ! 1) Suhe loo jutustajaga. ! ! *Kuidas esitab jutustaja tegelasi? ! ! *Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või keskendub vaid tegevusele? Kas tema kirjeldamisel välditakse millestki rääkimist? ! ! *Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree? Millise? ! ! *Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda? Kuidas saab edasist infot? ! ! 2) Suhe iseendaga ! ! *Milline on tegelase enesehinnang? ! ! *Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest? ! ! *Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ja teadvustab oma käitumise motiive? ! ! *Milline on tegelase suhe oma mineviku ja tulevikuga? ! 3) Suhe teiste tegelastega ! ! *Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse? ! ! *Mida märkab tegelane teiste tegelaste juures? !
inimestega? · Kujundlik aspekt Mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta? Mida kõneleb tegelase välimus ta maailmavaate kohta? Tegelaskuju loovad suhetegrupid 1. Tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise (Kuidas esitab jutustaja tegelast? Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda vaid tegevuses? Millistest tegelase elu tahkudest teoses juttu tehakse, milliseid välditakse? Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree?) 2. Tegelase suhe iseendaga (Milline on tegelase enesehinnang? Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest inimestest? Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ja teadvustab endale oma käitumise motiive? Milline on tegelase suhe oma minevikuga ja tulevikuga?). 3. Tegelase suhe teiste tegelastega (Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse? Mida märkab ta teiste tegelaste juures? Mida saab tegealse kohta järeldada tema tutvusringkonna põhjal
pantvangis ja petavad teda. ,, Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine. Romaan tegeleb toonase ajastuga seonduvaga: kohanemisvajadus. Uute asjadega kaasa mineku vajadus, enda muutmine, selle kaudu kogukonna muutumine jne. Kirjutatu lähtuvalt eesti külakirjanduse traditsioonist. Pole vaeva nähtud ajaloolise reaalsuse tekitamisega. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp, kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja- Aida Oskar, ahnus, asjade omamine ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) tõsisem ja süngem, kuid see on ikkagi koomiline anne, mis pidevalt välja lööb. Kujunenud ka Kivirähu rahvusvaheliseks läbimurdeks. Raamat kirjutatud võtmes, et seda annab lugeda ka kõiketeadmatult eesti ajaloost, vaid on võimalik leida ka lugemiseks teise vaatenurga.
Vaimud kõnnivad ringi hingedeajal. Mööda minnes moondutakse libahundiks, krati tegemine). Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine (keegi ei tee tööd selles romaanis. Varastatakse, kästakse krattidel asju teha. Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp (kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja), Aida Oskar, (ahnus, asjade omamine), KoeraKaarel (lollus, naiivsus, laiskus), Muna Ott (kohaneja, kõikide peremeestega toimetulev), Räägu Rein ja Ints (rahvuslased), Kupja Hans (unistav, tundlik tüüp), Liina (iseseisev, eesti naine, taustaks ,,Libahundi" Tiina), Imbi ja Ärni (külakehvikud, väiklased ja tasuta asjade huvilised).
oma huvides ära kasutamine. Seega mingi osa raamatust meenutab eesti rahvajutte selle laadi, teemasid ja tegelaskonda; ning sellele lisandub kriitilise realismi funktsioon. Piltlikult kohtuvad siin Vilde romaanid Eiseni mütoloogiaga. Kivirähk ei loo selles romaanis mingeid karaktereid, pigem võiksime neid nimetada tüüpideks. Konkreetselt on erinevate tegelaste näol tegemist eesti rahvast iseloomustavate tüüpidega ehk tegelaskond esitab meile eestlaste koondportree. See on grupipilt eestlastest. Rehepapp tasakaalukas, kaval, mõistuseinimene, ei kaldu äärmustesse, ei tüki esile, diplomaatiline, saab enda ja oma eluga suhteliselt hästi hakkama. Mõisateenijad Kivirähk ei lase oma romaanis üldse rääkida ajaloolisel vastasel ehk sakslasel. Mõis on tegevuspaigana ja ihaldatud kohana olemas, kuid seda esindavad just eesti rahvusest isikud, kes seal mõisas ametis on
näidata, kuidas ajakirjanikuamet elukutseks kujunes: millal muutus ajakirjandus põhitööks, kuidas arenes toimetusesisene tööjaotus, milline oli ameti-ideoloogia ja ajakirjaniku sotsiaalne staatus. Muidugi ei saa kõike kätte vaid elulugudele toetudes, küllalt palju tuleb lugeda taustandmeid, mitmesuguseid memuaare, vastava aja ajakirjandust jt allikaid. Inimeste elud on põnevad ja erinevad, elukutsest lähtuvalt neid üldistades annab ometi välja tuua ajakirjaniku koondportree. Ajakirjanike päritolu, hariduskäiku ja nende muutumisi vaadates võib kinnitust saada, kuidas eesti ühiskond arenes. Ameti arengutaseme kohta saame teha üldistusi nende tööstaazi jälgides ja töökogemust arvestades. Ka ajakirjanike keskmine vanus mingil ajahetkel (sh tööleasumise hetkel) võib osutuda teiste perioodidega võrreldes magusaks avastuseks, mis annab lisateavet ajakirjaniku ameti arengu kohta. Sellest kõigest saab
annaabi.ee 
