Seda raamatut peetakse ilmselt tänaseni itaalia proosa üheks tähtteoseks. Kindlasti on Dekameron üks neist vähestest kooli kohustusliku kirjanduse raamatutest, mida viitsitakse läbi lugeda ning erootilise alatooniga novellid on pakkunud intrigeerivat lugemisainet mitmetele põlvkondadele üle terve maailma. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. Teos näitab, et elurõõm ja armastus käivad kokku ja teisiti ei saakski see ju olla. Lood armukadedatest meestest,
on huvitav näha, kuidas ajalookäsitlused erinevad. Tegelased esitasid Raua sõnul omaaegseid prototüüpe pigem paroodia ja karikatuurina, kuid teinekord tabasid algset kuju väga hästi. ,,Mälestuste zanr on teatrilavale asetamiseks väga keeruline," lausus Raud. ,,Siiski on tore, kui inimesed üritavad oma ajalugu ja selles olemist lahti mõtestada." Raua sõnul oli lavastuses nii võluvaid ja suure emotsionaalse pingega hetki kui ka äratuntavat koomikat. Talle meeldis Roald Jürlau karakteri esitamine (näitleja Margus Jaanovits). ,,Samuti oli väga mõjus just lõpustseen." (M.Must; EPL; 12.11.2012) «Ühelt lavastuselt saada nii see, et ühel hetkel naerad laginal ja teisel muutud kurvaks ning mõtlikuks - see on juba suur asi,» kiidab lauljatar Lenna Kuurmaa Vanemuises esietendunud «Musta pori näkku» ning lisab, et kindlasti oli see tema aasta üks erilisemaid teatrielamusi.
,,Dekameron" Boccaccio ,,Dekameron" on XIV sajandil kirjutatud teos, mis koosneb 100 novellist, mis sisaldavad moraale, aga samas räägivad tolleaegsest kirevast maailmast. Novellid on enamasti armastusest ja kirest ning jutustavad, mida kõike selleks tehti, et oma soove rahuldada, aga ühtlasi on seal koomikat ning ka filosoofiat. Tähtsal kohal on kavalus, millega inimesed üksteist petavad. ,,Dekameroni" maailm on väga karakteriterohke, kuna seal on palju tegelasi. Tegelased jagunevad kavalateks, tarkadeks kes oskavad enda nutikust õigesti ära kasutada ja ahneteks, pahatahtlikeks. Tegelasteks on nii talupojad, aadlikud, ametnikud, petturid kui ka iharad nunnad ja mungad. Teoses on nii vaeseid kui rikkaid tegelasi, kes sageli isekeskis koos tegutsevad
Oma lavastuse debüüdi tegi ta 1996 aastal, kui tõi lavale Viimase Yanki etenduse. Kokku on ta lavale toonud 38 teatri etendust Inglismaal, 3 teatri etendust USAs ja ka 3 ooperit, mis on kõik väga kõrgelt hinnatud. Ta on kokku saanud 13 autasu ja nominendiks mitmetele autasudele on ta esitatud kaheksal korral. Tony auhinnaga pärjatud lavastaja Michael Grandage teeb METi debüüdi Mozarti aegumatu meistriteose lavaletoomisega, mis on tulvil karismaatilist elujanu, koomikat ja melodramaatilisust. Ooperi dramaatiline ülesehitus ja muusikaline komplekssus haarab vaataja kaasa Mozarti lõbusa elumänguga, mille käivitajaks on surm. Don Giovanni on mees, kes armastab naisi, tal on igas linna 100 armukesi. Loo käivitab Donna Anna isa sur, nimelt saab rikkas kodanik surma läbi Giovanni mõõga. Peale mõrva palub Anna Ottavio käest, et mees tema isa mõrtsukale kättemaksaks. Peale
Pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse ja pingutab tema armastuse nimel ,,Fiammetta" (it k leek)- peategelaseks kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Armukese isa kutsub ta tagsi koju ja mees lubab naisele, et on varsti tagasi. Kui naine saab teada, et mees on abiellunud, on naine väga õnnetu ,,Dekameron" on novellikogu, mis sisalsab 100 lugu, mis on jaotatud 10 päeva. Igal päeval räägivad 7 meest ja 3 naist ühe loo, milles leidub nii koomikat kui ka filosoofiat. Nees mehed ja naised on katku eest põgenenud ja peidavad ennast lossis. Lugude läbiv teema on armastus. THOMAS MORE Sündis Londonis Polnud vaimulik Oli seotud poliitikaga, see sai saatuslikuks Talle ei meeldinud, et Henry VIII ei allu Rooma paavstile, see viis ta tapalavale ,,Utoopia"- kuulsaim teos. 1. osas kritiseerib Inglismaa sotsiaalset ebavõrdsust. 2. osas kujutab ideaalset paika ja ühiskonda. Kui inimestel palju
depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus.“ Arvan samuti, et romantika žanrist jääb see film veidi eemale ja ma pigem arvaks, et tegu on kas põnevus- või õudusfilmiga. Rammo lisab veel: „Ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes. Niisiis on ekraniseeringus raamatu luustik mõnes mõttes pahupidi pööratud: kistud välja "Rehepapi" tõeline iva ning romaani koomikat garneeringuna tarvitatud. Säärase lähenemise tõttu "November" nii hästi töötabki.“ Ma nõustun Rasmus Rammo väitega, et filmis oli ütlemata palju huumorit ning roppusi, kuid ma väga kahtlen kas tol ajal mil filmi tegevus toimus, olid sellised väljendid kaustusel. Lauri Jürisoo sõnul on romaanis tegutsev maarahvas häbenematult ja varjamatult rumal, ahne, enesekeskne ja ropp, mis pakub rikkalikult ainest vaimukateks lookeste esitamiseks.
opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi kohalikku, fantastikat ja midagi sündsusetut, balletinumbreid, publik armastas päästmisoopereid. Carl Maria von Weber Lavastaja, pianist, dirigent ja helilooja; Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi alusepanija; Isa oli rändteatri trupi direktor. [,,Nõidkütt" (ooper), ,,Euryanthe" (ooper), ,,Oberon" (ooper)]
*Muusika oli ilus-kauni meloodia ja harmooniaga Lavazanrid : * Ooper : 1)Lüüriline ooper-tekkis vastandiks suurele ooperile, esile tõuseb 1 tegelane, 1 inimene tegelasena 2)Suur ooper: -tekkis Prantsusmaal ja ainestikuks on ajalooline sündmus, sisaldab suuri kooride numbreid ja massistseene *Operett: arenenud koomil. Ooperist ning saanud suureks konku. koomilisele ooperile, lauldakse ja tehakse koomikat/nalja, lõpeb hästi ja õnnelikult *Ballett: tants, esitavad balletitrupp ja solistid, orkester mäng. Muusikat ja tegevust loetakse tihtipeale kavast *Programmiline muusika.: muusika, millele helilooja on kaasa andnud kava ning s.o. puhtalt orkestriga *Romantiline laul: esitatakse klaveril või orkestriga, puhtalt armastusteemaline *Prelüüd: enamasti ekstisteerib lavamängude ühe osana, üksinda ei eksisteeri
Oluline oli kodumaise luule kokkusaamine pagulasluulega Kõige järjekindlamalt alustas väliseesti luuletajatest kodumaaga koostööd Ilona Laaman Uued suunad noores luules hakkasid endast märku andma 1986. aastal Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci
imiteerisid hilisrenessansiaja kunstnikud Michelangelot, on manerism siiski mitmekesisem kui ainult autoriteetide matkimine. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunneteülevoolavat kujutamist. Millised kunstnikud iseloomustavad manerismi? Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Omamoodi koomikat tekitab erootiliste tunnete lihtsameelne kujutamine. Näiteks saksa maalikunstnik, Friedrich Targa õuemaalija Lucas Cranach Vanem harrastas viimistletud stiili ja oli mõjutatud aristokraatlikust maitsest. Manerismi suurmeistriks võib aga pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Näide : "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis". Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe
Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik. Ta valas oma armastuse varasurnud Laura vastu itaaliakeelsetesse värssidesse.Sonett- (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. 6. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. Teos näitab, et elurõõm ja armastus käivad kokku ja teisiti ei saakski see ju olla. Lood armukadedatest meestest, kergemeelsetest
Kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajaloo. Silmapaistvaimad teosed: ,,Roderick Randomi seiklused" ja ,,Peregrine Pickle´i seiklused". Smollett ei ilusta tegelikkust, ta toob esile elu tumedamaid külgi. Peategelase elukooliks on seiklused, sünged olukorrad jne. Smolletti eripära on peaaegu naturalistlikus kujutusviisis. Smolletti Inglismaa on sama mis Fieldingi oma, ainult et seda on nähtud palju pessimistlikuma pilguga. Fieldingi teose elujaatavat koomikat asendavad Smolletti romaanides sarkasm ja grotesk. Denis Diderot (1713-1784) Denis Diderot oli entsüklopeediliste teadmistega filosoof, teaduste süstematiseerija, kunstiteoreetik, kunstiteoreetik ning kriitik. Ta tundis hästi nii kirjandust kui ka muuskiat, kujutavat kunsti ja teatrikunsti. Denis Diderot koostas esimese prantsuse entsüklopeedia. Kokku ilmus tema juhtimisel 17 köidet ja 11 lisaköidet
Su läve, su pühkmehunnikut tahaksin nüüd suudelda, hüüab Juhani kodutalu mahajättes. Juhanitr pole õnnistatud lahtise peaga, aabits nõuab talt pööraseid pingutusi. Kuid tüüpilise soomlasena on ta töökas ja püsiv. Tema isik põhjustab rohkesti kõne- ja situatsioonikoomikat. Me naerame südamest Juhani jutu üle härrasrahvast, kes sööb, kaltsud rinnal, ega oska pärast einet lusikatki puhtaks lakkuda. Omajagu koomikat on Juhani sagedastes enesehaletsemistes. Hih! Seal on kogu see põrgu härraslik toredus, seal on see kohutav kirjatarkus ning hirmuäratav auväärsus. Nüüd kangestuvad kõik mu liikmed ja mu jalad panevad armuheitmatult vastu. Ah! Mis pean ma tegema sel timukatunnil, mis ma pean tegema, teie õnnetu vanem vend? Halab Juhani kirikumõisa-retkel. Nautimisväärne on Juhani kõne rahvapärane lopsakus. Kõige sagedamini sajab sõnarahet
1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine *Kolm arvu *Õnnelik lõpp *Traditsiooniline algus ja lõpp *Muistendid jagunevad omakorda 3-eks: * Tekke- ja seletus muistend * Vägilas muistend * Koha muistend *Pajatused: Pajatus on rahva seas liikuv lühike jutt, Mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. *Naljandid Naljandis on argielu kujutatud läbi huumori, Kasutades olukorra ja sõna koomikat. *Rahvaluule lühivormid Kõnekäänd -kujukas,piltlik ütlus Uhke, nagu oleks tal nina ära kullatud. Mõistatus -sõnaline peitepilt Kiberik, kõberik, kükitab mäe külje peal. ( Kõrv ) Vanasõna -rahvatarkus ja reeglite kogum Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad.
vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. ,,Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu ületas kõik ootused, ta meeldis nii õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust.
(olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Naermine nähuste või isikute vastuoluliste külgede üle seostub probleemide koomilise
ilmalikumateks. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, allikaks jumalaema ja pühakute imeteod, kasutati ka olustikusüzeed. Sisu hakkas varajalt ähmastuma ning muutuma realistlikumaks. Pärast narripühade keelustamist jätkasid 15. sajandil nende traditsiooni teised üritused, mille käigus muutusid populaarseteks järgmised zanrid: · farss - arenes 14. sajandil iseseisvaks draamazanriks. Kujutatakse argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid, ohtralt koomikat. · sotii - lühike, improviseeritud palanarrimäng, poliitiline satiir. Keskaegses teatris oli kasutusel erinevad lavaliigid: · simultaanlava - "samaaegne" lava, ühel laval 3 tegevuspaika. · liikuv lava - rongilaadne lava, kus eri vagunitel oli erinev süzee. Dante Aligheri ja tema looming Dantet peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks. Uusajaga ühendab teda mitmekülgsus, keskajaga seob teda maailmavaade. Dante oli: · poliitik
naisi reaalselt. Dante, Petrarca ja Boccaccio kohtuvad. Boccaccio tegeles ka ise antiigi uurimisega, kuid ei saavutanud midagi erilist. 1350ndatel aastatel kirjutas suurteose ’’Dekameron’’, mis annab hea ülevaate erinevatest ühiskonnakihtidest. Tegu on raamjutustusega. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. Teos näitab, et elurõõm ja armastus käivad kokku ja teisiti ei saakski see ju olla. Lood armukadedatest meestest, kergemeelsetest abikaasadest ja naiivsetest armukestest on alati
tavaloomingu piiridest. Mats Traadi teosest teosesse paindlikumaks ja nüansseeritumaks muutuv inimesenägemine avaldub karakteerselt ka jutustuses “Türgi oad”, mis ilmus 1977.a. ühiste kaante vahel “Irdinimese” ümbertöötatud uustrükiga. Mõlema juures on huvitavaks avastuseks kirjaniku uus, muutunud autorisuhtumine – kirjaniku ja kangelase vahel on distants tunduvalt suurenenud. Samuti on märgatavalt rohkem hakatud kasutama koomikat, ning selle silmatorkavus viitab teoste pooleldi meelelahutuslikule eesmärgile, kusjuures käsitluse all on küllalt tõsised elunähtused. Traadi huumor ei ole niivõrd artistlikult kultiveeritud, kui just asjades ja nähtustes enestes kätkev koomilisus. “Türgi oad” on tähelepanuväärne sellegi poolest, et siin polemiseerib kirjanik mitmes mõttes iseendaga ja oma varasemate teostega. 1970. - 80-ndatel aastatel hoiavad loominguliselt viljaka ja mitmekülgse
iseseisvat tähtsust, vaid see sulab karakterkoomika arendamise sisse. Niisiis, eeskätt ,,Tõe ja õiguse" I-s osas, algul pealegi jämekoomilisel kujul. Kui Pearu kohe tutvustamisstseenis tikub esinema omaenda kaevu rüvetajana, kui ta naaberperemehe pulmas pidutülis kisub püksid maha ja saab selle eest naistelt nõgestega nuhelda, kui kõrtsikakluses Andresega ta saab kusagilt hellast kohast pigistada, siis need robustsed stseenid ilmutavad ürgset koomikat, mõjudes nüüdisaegsesse lugejasse siiski vahest ehk enam loole arhailist varjundit andjaina kui tõesti naljakaina. Koomilise ürgalgeid tulevatki otsida seksuaalselt pinnalt. Tänapäeva lugejale muhedamat koomikat esineb juba suuremal määral Pearu arvukais kõrtsi-, kodu- ja kohtuprotsessimistes naaberperemehe Andresega, eriti tugeval kujul aga ta nääklemistes Andrese karjapoisiga; aialõhkumises, milles ta jääb alla, sest et ,,nuabrimehe veart eit oma
naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest (satiir, sarkasm, iroonia) erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Naermine nähuste või isikute vastuoluliste külgede üle seostub probleemide koomilise tõlgendusega ning
läbimurret senise režii stampide kõigutajana tähistas Draamateatris tehtud diplomilavastus, Tammsaare „Kuningal on külm”. Kümnendi keskpaiku esietendusid selsamal laval Tammuri suurejoonelised, emotsionaalselt mõjuvad klassikatõlgendused – Lermontovi „Maskeraad” (1954, peaosades Ellen Liiger ja Kaarel Karm) ning Shakespeare’i „Antonius ja Kleopatra” (1955, peaosades Aino Talvi ja Kaarel Karm). 1958. aastal lavastas Kaarel Ird „Vanemuises” traagikat ja koomikat põimiva tõlgenduse Shakespeare’i „Veneetsia kaupmehest”, Shylocki rollis Ants Lauter (kes oli 1950. aastal Draamateatrist tagandatud ja Tartusse n.-ö. maapakku mõistetud). 1950. aastate teatripildis torkas heas mõttes silma Viljandi „Ugala”, kus Karl Adra ja Aleks Satsi lavastajakäe all viljeldi kammerlikku, poeetilis-realistlikku draamat ja ühtlaselt hea tasemega ansamblimängu. Ideoloogiliste kammitsate lõtvumist 1950.
mehhanisme, tungides konfliktide juurteni. Niiviisi on Vetemaa ühtaegu meelelahutaja, moralist ja ühiskonnakriitik. Kuivõrd ta käsitleb moraalseid kollisioone ühiskonna väärarengu sümptomeina, on näidendite paatos hoiatav. Nii nagu Dürrenmatt ja lonesco, keda Vetemaa on pidanud oma mõjutajaiks, segab ta 4 koomikat tõsidramaatiliste ja traagiliste toonidega. Tema näidendites ei puudu ka (meta)teatraalne kihistus, mis muu hulgas avaldub remarkidesse kirjutatud detailses lavastusvisioonis värvigamma, valgus, heli ja muusikarezii ning plastikal rajanevate kujundite kirjeldused. Teatrikirjaniku maine võitis Vetemaa abieludraamaga ,,Õhtusöök viiele", mille lavastusest (1972, lavastaja Grigori Kromanov) kujunes sündmus. Ühe abielu purunemise näitel avab see draama ühiskonda tabanud
Music- hall (ingl –muusikasaal) kujutab endast varieteed briti moodi. 1832 aastal avati L an cashire’i krahv konna linnas B oltonis esim ene inglise varieteeteater “Star Music Hall”. K uid enne seda oli music- hallis viljeldav ajaviide õitsenud niisugustes väikestes joogikohtades nagu pub (lüh public house- kõrts, õllebaar), kus märjuke külaliste hääled tihti ühislauluks liitis, vabaõhulavadel, mis olid teemajade suveaias ja mujal. Neis lõbustusasutustes oli enamasti koomikat, mis avaldus veiderdamises, kahemõttelistes laulutekstides. Music- halli seinte vahel tõmmati see kõik teatavatesse raamidesse, kuid rahvalik vaba õhkkond valitses saalis edaspidigi, avaldudes selleski, et publik refrääni kaasa laulis. Levimuusika alla kuulub ka folkmuusika- kas autentse rahvamuusika tänapäevase esitusena, või enamasti nüüdisautorite- esitajate originaalloominguna. Vahest suurima osa nüüdismuusikast võtab enda alla lööklaul (sks. Schlager- tõmbe
Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane
noorteks. Ka siin jääb kaotajaks Altsest, kes siin on noor-aadlik, tal on põhimõtteline hoiak, ta on aus, aga teda püütakse teha naeruväärseks veidrikuks. Finaalis sunnitud Pariisist lahkuma. Ainsa ausa mehena sunnitud põgenema. Alzest ei saanud olla positiivne tegelane, teda tõlgendati negatiivsena. Kõik mõtted paneb ta kirja allteksti. Moliere oli Alzest, see ei olnud aga algselt tema roll, selles rollis väga vähe koomikat. Moliere ise muutub ka misantroopiliseks. Põdes tiisikust, iga uus skandaal süvendas seda haigust, oli pettunud inimestes. Kuna ta oma näidendites naeris arstide üle, siis tema surmavoodile ei tulnud ükski arst. ,,Arst vastu tahtmist" farss pärast Misantroopi. Sel ajal just tegutseb Tartuffe uuendamisega, see keelustatakse taas. See vastu saab kuningliku tellimuse valmistada midagi eestulevateks pidustusteks. ,,Amfitrion'i" kirjutab selleks puhuks 1668. aastal
ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani
Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 19181922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 19241944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind KerillKerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibliainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused.
Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist
kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb G tal seda pärast surma siiski teha. Neis kogudes ka Piibli-ainelised novellid Laatsarus ja Barrabas. Püromaaninovell Punased hobused. Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist
annaabi.ee 
