Budistlik meditatsioon Mediteerimisest üldiselt: Ladina keeles meditatio Vaimne praktika Sisekaemus Mediteeritakse istudes Erinevates koolkondades erinevad tehnikad Jälgitakse traditsioone ja õpetaja juhiseid Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama)
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide
dharmas. Peale seda kummardavad nad pühakuju ette 3 korda ja omakorda peale seda toovad annetuse või retsiteerivad. Sellega avaldavad nad austust Buddhale, sanghale ja dharmale. Mõtlus Mõtlusega vabastatakse vaim vägivallast, kirest, ükskõiksusest, uhkusest ja armukadedusest ja tänu neile saab särada loomulikul tarkusel. Kuna meditatsiooni ehk mõtluse kaudu jõudis Buddha virgumiseni, siis paljudes koolkondades on mõtlus tähtsaim usuline aspekt. Mediteeritakse vaikses kohas, istudes lootosasendis või jalad risti. Olemas on 2 mõtlusvormi- 1. samatha- meele täielik keskendumine ühele asjale. (Näiteks lill või küünlaleek). Teiseks vipassana, kus suurendatakse teadmist iseenda mõtete ja tunnete kohta, hoolikalt analüüsides. Peaaegu, et kõik budismi harud on arendanud edasi oma meditatsioonivorme ja selle tõttu on tänapäevaks palju erinevaid variante, mille vahel valida
väärtuste levimisele. Kuna 1979. aastal viis NSV Liit oma väed Afganistani, boikoteeris mitu riiki protestiks 1980. aasta Moskva olümpiamänge – ka soov rahupüüdlikkusele on säilinud. Filosoofia – tõlkes tarkuse armastus – pärineb samuti Vana-Kreekast. Maailma esimene teadaolev filosoof oli Mileetose kodanik Thales. Nagu tõlge näitab, oli filosoofide näol tegemist haritlastega, kes pühendusid teadusele, vaimsetele väärtustele. Vana-Kreeka filosoofia koolkondades olid teadus ja filosoofia omavahel tugevasti läbi põimunud ning klassikalised teadusharud kujunesid hellenismiperioodil filosoofia baasil. Enne nimetatud perioodi polnud eri teadusharud veel üksteisest eraldunud. Näiteks oli Platon väga tugev matemaatikas, Aristoteles tegeles aga peaaegu kõigi teadustega. Seega tänapäeva inimkonna teadus sai alguse just Vana-Kreekast, kus erinevad filosoofid lõid oma teooriaid ja seletusi erinevate asjade kohta, mida kasutatakse tänaseni
Arhed (nn. arhebakterid) Eukarüoodid (protistid, taimed, seened, loomad) Biosüstemaatika on teadus organismide elurikkusest. Esmane ülesanne: Taksonoomilise informatsiooni süsteemi loomine. Varustab kõiki, kellel on selleks vajadus, võrdlevate andmetega elusorganismide kohta. Süstemaatika või biosüstemaatika? Üldises kontekstis - biosüstemaatika (keeleteadus, eluta loodus jne.) Bioloogilises tekstis - süstemaatika. Süstemaatika (1737) ja taksonoomia (1813) Erinevates koolkondades erinev tähendus. Euroopas süstemaatika tähistab praktilist klassifitseerimistööd ja taksonoomia klassifitseerimise teooriat, printsiipe ja reegleid. Põhja- Ameerikas aga vastupidine traditsioon. Tänapäeval üha enam: süstemaatika = taksonoomia. Elurikkuse informaatika (ingl.k. biodiversity informatics) Ülevaade biosüstemaatikaga seotud informaatikast. Peamised biosüstemaatika valdkonnad millega elurikkuse informaatika tegeleb: - Taksonoomilised nimed ja klassifikatsioon
('seadmuseratta käivitamine'). Kombestik Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite- kloostrite külastamises ning paljus muus
Filippus, Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus (Jaakobuse poeg Juudas), Juudas Iskariot (Jeesuse reetja) Judaism, Kristlus, Islam - tekkinud Lähis-Idas, on monoteistlikud, omavad prohveteid (kellest mitmed kattuv Heebrea keeles "minu Isandad (my Lords)" vägivallatuse voorus Indias. Harilikult tähendab see elava olendi vigastamisest hoidumist ning seostub taimetoitlusega. Levinud nii dzainismis, budismis kui ka mõnedes hinduismi koolkondades. müstiline teadus keemilisest manipulatsioonist, mille eesmärgiks on muuta mitteväärismetallid kullaks, leid universaalne ravim haiguste vastu ja avastada surematus. minatus, isetus materiaalne heaolu laskuja; rahvalikus hinduismis ilmub isand Visna kindla aja tagant maailma, et kinnitada muistseid väärtusi hävitada pettekujutelmi.Valitsev traditsioon viitab kümnele laskunule, kellest üheksa on juba ilmunud. Kuulsaim avataara on Krisna
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse
Augsburgi rahuga esilekerkinud põhimõte cuius regio, eius religio lõpetas ära usulistel 9 põhimõtetel toimunud sõjad katoliiklaste ja luterlaste vahel. Vaikselt hakkas tekkima maailmas arusaam, et need kaks usku saavad eksisteerida kõrvuti ning ei ole aluseks sõjaliste konfliktide alustamiseks. Vestfaali rahulepingus garanteeriti cuius regio, eius religio põhimõte rahvusvaheliselt, ning teatud rahvusvahelistes koolkondades loetakse seda esimesteks sammudeks usuvabaduse poole.6 Vestfaali rahulepingus tuuakse lubatud usuliigina välja ka kalvinism - protestantlik usuvool, mille rajas J. Calvin 1536. aastal. Õpetuse järgi on jumal maailma ja inimeste saatuse ette määranud. Usklik, teadmata oma saatust ette, peab kogu elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama, olema töös püüdlik ja kohusetruu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis
peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse
Kaks jõukeskust, kes tunnetavad omavahel konflikti, kuid suudavad kahepeale hoida ohjes kogu ülejäänud maailma. Multipolaarne Jõukeskusi on rohkem kui kaks. Tervikuna on realism tänapäeval üks kõige mõjukamaid koolkondi. 2. Liberalism Tekkis kriitikana IIMS järel realismi edasiarendusena. Riik pole ainsana rahvusvaheliste suhete temaatikas. Põhiideeks kõikides liberalismi koolkondades: On olemas mitteriigid. Mõned koolkonnad väidavad, et rahvusvahelistes suhetes omavad mitteriigid tänapäeval suuremat tähtsust kui riigid (nt. ÜRO julgeoleku otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Sama lugu EU, NATO, ka katoliku kirik). Kõige mõjukam koolkond - sõltuvuse teooria. Kasutavad nn. ämblikuteooria metafoori - maailm on omavahel seotud ja see väljendubki sõltumises. Toota tuleb seda, mis on kõige kasulikum (nt
Lankas hakanud levima valge pruudirüü, kuigi valget rüüd on idas varem traditsiooniliselt seostatud matustega või steriilsusega. Nüüd on pulmatseremoonia ajal hakatud laulma religioosse sisuga laule ja mõnikord kutsutakse kohale mungad. Ka abielulahutus on muutunud palju keerulisemaks. Laste sündimise üle rõõmustatakse väga. Kuigi tunnistatakse, et isegi vanemlik armastus ja kiindumus on üks liik kannatust (dukkha), peetakse vanemlikke tundeid siiski kõigis budistlikes koolkondades positiivseteks. Et budistid usuvad taassündi, arvavad nad, et igal sündinud lapsel on kaasa ajalugu. Nad ei saa olla oma vanemate ,,omadus", sest neil on seljataga varasemad elud. Siia juurde tuleb lisada uskumus, et inimelu on väga haruldane kingitus, võimalus vaimseks arenemiseks, mida ei 13 tohi lasta kaotsi minna. Naised loovad kodutunde kõigile suure perekonna liikmetelem valvavad oma meeste asjade järele ning tegutsevad osavalt ja otstarbekalt. Mehed omakorda peavad
Võimalikud maastike stsenaariumid. Tänastes otsustes on “homsed” maastikud. Maastiku “tasandid”, maastikukihid, too näiteid. Eraldi väärtustamist vajavad maastikuaspektid 2 Maastikuökoloogia: maastikuökoloogia olemus ja määratlused. Olemus: Objekti (maastik) erinev käsitlus – Erinevates teadustes (maastikuteadus, ökoloogia, jne) – Koolkondades – Keeltes • Erinevad koolkonnad – Põhja-Ameerika – Euroopa- Ida-Euroopa -Prantsuse jne Olemus: Maastikuökoloogia “maht” • Uurimisobjekt • Eesmärgid • Uurimismeetodid Maastikuökoloogia on teadussuund, mis uurib erinevatel tasanditel ökosüsteemide vahelisi põhjuseid ning populatsioonide, aine ja energia jaotumist maastikul, maastiku ajalist ruumilist mitmekesisust ning selle mõju biootilistele ja abiootilistele protsessidele, samuti maastiku hooldust
keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Tähendus on sõnade, lausete, kõne, tekstide jms keelenähtuste ning üldisemalt igasuguste märkide sisuline, väljenduslik külg. Tähenduse mõiste on üks semiootika alusmõisteid ning ka keeleteaduse ja filosoofia mõiste. Eri distsipliinides, eri koolkondades ning puhuti ka eri autoritel on lähenemine tähendusele, tähenduse definitsioon ja arusaam tähenduse loomusest erinev. Sageli eristatakse tähenduse oluliselt erinevaid liike või sõna "tähendus" oluliselt erinevaid tähendusi. Tähenduse uurimine: - Komponentanalüüs mõistete ja tunnuste tabel - Prototüüpanalüüs tüüpnäited, mõistete hierarhia Tähendusväli sõnade rühm, mis suures osas oma tähenduselt kattuvad
sajandil. Antropoloogia ajaloo selgitamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Neutraalne ajalugu antropoloogia kohta puudub. ÜRGANTROPOLOOGIA Antropoloogia ajalugu algab Antiik-Kreekas. Näiteks kirjeldas Herodotos 5. sajandil eKr kirjelduse Ida- ja Põhja-Kreeka poolsaare barbarite kohta, võrreldes nende käitumist ja uskumusi Ateenaga. Sellel ajal hakkas antropoloogia eristuma filosoofiast, kuna filosoofia on rohkem teoreetilisem, aga antropoloogia empiirilisem. Euroopa koolkondades tekkis huvi kultuurivariatsioonide vastu renessansiajal. 16. sajandil Michel de Montaigne, 17. sajandil Thomas Hobbes, 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de
mingi kena neiu kutsub (mitte nagu kritsluses halvad inimesed satuvad põrgu), tavaliselt on halva lõpuga sellised lood. Jutte on kahte sorti: echtrae ja imram (immram). Echtrae puhul külastavad inimesed kaugeid maid, mis on mere taga, keset maad või neid varjab udu vmt. Imram räägib meresõidust ühele või mitmele saare, mis on inimasustusest kaugel (teispoolsuses) (nt Brani meresõit; Navigatio e Püha Brendani reisid). Mõnedes koolkondades seostatakse neid kohti praegugi ajalooliste kohtade ja sündmustega. Sidh esmane tähendus on inimkätega valmistatud kääpad, mida on Iirimaal sadu. Need ,,haldjakünkad" on ümara põhiplaaniga, lameda laega, mõnikord kividega ümbritsetud. Need võivad olla seotud surnutega vvõi kaitseotstarbelised. Nendega seotud palju uskumusi. Talumehed vältisid karja laskmist sidhide alale ja isegi sinna viivaid radu. Kogu Euroopale on omane usk, et kääbaste juures on midagi
,,On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata." 6. Põhiprobleemid sõltuvad koolkonnast Filosoofilis probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, meetoditest, põhiprobleemidest neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 7. Filosoofia voolud ja koolkonnad Eksistentsialism, analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, marksism, poststrukturalism, neotomism jne. 8. Analüütiline filosoofia Eelkäija/vanaisa: G.Frege (1848-1925) Klassikud/alusepanijad: G.E.Moore (1873-1958), B.Russell (1872 1970), L
püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine). Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia). Need on pmst juhtideed. II Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad Camus arvates on filosoofia kõige tähtsam küsimus enesetapp – kas elu väärib elamist või mitte. Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega
osa. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärgiks on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste ning toimingute selge, ammendav, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Esteetiku huvi on suunatud esmajoones probleemide tõestamisele, mõistete selgitamisele ja eelduste kriitilisele läbivaatamisele. 3. Nimetage vähemalt 3 filosoofilise esteetika koolkonda! Esteetika koolkonnad: esteetikat tehakse koolkondades/vooludes, mis erinevad üksteisest aine ehk põhiprobleemide ja meetodite poolest. On olemas näiteks: analüütiline esteetika (Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovits), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman). 4. Iseloomustage analüütilist esteetikat!
kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/voolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla, st igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas
esimesena selgelt vahet kausaalsusel ja (normatiivsel)) imputatsioonil), subsumtsioon.] Kas õigusdogmaatika on vahend selleks[?]. Õiguse uurimiseks, seda nii ontoloogilises kui metodoloogilises võtmes, on rakendatud ka süsteemiteooria postulaate ja meetodeid (Joseph Raz). (*) Ehkki analüütilist õigusfilosoofiat seostatakse pigem õiguspositivismiga, ei ole see õigustatud: õigust on analüüsitud ka teistes koolkondades. Seos on ilmselt pigem mõlema anglo- ameerika juurtes. Kontseptuaalne õigusdogmaatika [Aarnio 1997]: [Conceptual legal dogmatics has had a bad reputation in the eyes of the posterity. There are many reasons for this. One of them has to do with the form of the conceptual legal dogmatic reasoning. It reminds in this respect deceptively the theory of natural law. As we remember, according to the outlining given to natural law by Christian Wolff, natural law is a pyramid on
Intertekstuaalsust võib seletada hüpo- või anagrammi abil, sest need on peidetud teksti pindmisse kihti. Igasugune tekst võrsub võõrast tekstist, mis jääb teksti pindmisse kihti ana- või hüpogrammina. Need on mingid kõrvalekaldumised. 20 Intertekstuaalsuse mõiste tekib 1960/70 aastatel vastukaaluks sünkroonse analüüsi traditsioonile, mis valitses 1920-50.aa koolkondades (sh strukturalismile). Nende huviobjektiks oli omaette tekst, mida uuriti suletud, autonoomse objektina, võtmata vaatluse alla konteksti, milles tegelikult kõik tekstid asuvad. Samas rõhutati, et intertekstuaalsuse mõiste on hajuv. Intertekstuaalsuse praktilise aspektiga tegeles peamiselt G. Genette. Palimpsestes. Teoses on välja toodud 5 intertekstuaalsuse liiki: 1) intertekst, nt allusioon kui viide võõrale tekstile ja tsitaat; 2) paratekst: põhiteksti
nüüd leida ühes kohas. Sellega kaasnes edikti tähtsuse tõus. 3.2) Sabiniaanide ja prokuliaanide õigusteaduslikud koolkonnad, kõrg- ja hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr) Printsipaadi ajal, 1. saj pKr tekivad üksteise järel kaks, erineva lähenemisega õigusteaduslikku koolkonda: prokuliaanid ja sabiniaanid. Nende koolkondade erinevus põhines varasematel perioodidel väljaarendatud kahel mõistel: instituudil ja printsiibil. Seepärast on koolkondades kasutusel olnud õigusteooriad nimetatud institutsionaalseks ja printsiibiliseks õigusteooriaks. Printsipaat (27 eKr - 250 pKr) kui valitsusvorm kujutas endast Augustuse loomingut. Augustuse võim oli põhistatud auctoritas’ele, tema loomuse ja isiku üleolekule teistest ning seega juba loodusepoolsele legitimeeritusele. Sellele viitas ka keisri seadusejõuliste käskude nimetamine constitutio principis. Eelklassikalises,
134 Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see). Hinduismi praktika sihiks ongi "ärkamine", omaenda jumaliku olemuse mõistmine, selleni jõudmine. Aatman Aatman või Atma (tm, sanskrit: ) on hinduismis ja eriti Vedanta koolkondades 'hing' või 'maailmahing', mis annab elu kõigile olendeile. Monistlikud Vedanta koolkonnad (Advaita) käsitlevad Atmanit identselt Brahmaniga ning näevad kõigi elusolendite hinge maailmahingena. Dualistlikud koolkonnad (Dvaita) eristavad universaalsel, Ülimat Atmani (Paramatma), mis on vaid osaliselt esindatud elusolendite individuaalsete hingedes (jiva). Aatman võib seega erinevate koolkondade käsitlustes tähendada nii üksikisendi hinge kui ka maailmahinge. Isvara
põhimõtteid rahvusvaheline standardiorganisatsioon ISO. Nende oma- duste tõttu sobib Viini koolkond ideaalselt äärmusonomasioloogilise lähenemise illustratsiooniks (vt nt Wüster 1979, Felber 1984). Viini koolkonna jaoks on olnud oluline rõhutada, et termino- loogia on iseseisev interdistsiplinaarne tegevusala, mitte lingvistika osa. Mitte kõik alltoodud terminoloogiapõhimõtted ei ole leidnud tunnustust ei teistes rahvusvahelise nimega koolkondades ega Eesti oskuskeelekorralduse teoorias või praktikas. Näiteks Henn Saari (1980) on neid nimetanud „kivistavateks ideaalideks”, mille puhul ei ole mitte alati endale aru antud, kas need omadused on „saatuslikud, immanentsed karakteristikud, ideaalsoovid või tööhüpoteesid, mis käsitlust lihtsustavad”. Onomasioloogiline lähenemine Maailmavaateliselt põhineb klassikaline terminoloogiateooria loogi- lisest positivismist tuntud realismil ja objektivismil – eeldusel, et
Inimene katsetab mõjutada neid välisvägesid ja püüab neid endale kasutada. Ohvritalituse või riituse korral on erinevate rahvaste puhul raske eristada, et kus on tegu maagia või kus religiooniga. Näiteks nii argumenteerib Uku Masing isiklikult. 6 Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei
Inimene katsetab mõjutada neid välisvägesid ja püüab neid endale kasutada. Ohvritalituse või riituse korral on erinevate rahvaste puhul raske eristada, et kus on tegu maagia või kus religiooniga. Näiteks nii argumenteerib Uku Masing isiklikult. 6 Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et ,,...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei
Inimene katsetab mõjutada neid välisvägesid ja püüab neid endale kasutada. Ohvritalituse või riituse korral on erinevate rahvaste puhul raske eristada, et kus on tegu maagia või kus religiooniga. Näiteks nii argumenteerib Uku Masing isiklikult. 5 Muistsel ajal elanud inimene nende probleemide üle ei juurelnud, kuid tänapäeval mõistab etnoloogia neid erinevates koolkondades siiski erinevalt. Seda sellepärast, et inimesed on uskunud just erinevaid Jumalaid ja nende ootused elu jätkumisele pärast surma on erinevad. Kuid põhjus ei ole ilmselt ainult selles. Näiteks W. Goldschmidt arvab nii, et „...erinevate rahvaste maailmadel on erinevad kujud. Juba metafüüsilised eeldused on erinevad: ruum ei vasta Eukleidilisele geomeetria- le, aeg ei moodusta pidevat ühe suunalist voolu, kausaalsus ei ühti Aristotelese loogikaga, inimest ei
annaabi.ee 
