Soojuse Kandumine Liikuva Ainega (0)

Sarnased õppematerjalid

31

pptx

Maa siseehitus, selle uurimine. Maakoore ehitus

tahke Fe O ja Ni 2 6378 km  Konvektsioonivo olud maakoor rift süvik süvik vahevöö tuum Konvektsioon on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine. Tekib, sest erisuguse temperatuuriga piirkondades on aine tihedus erinev. ata animatsiooni Maa konvektsioonivooludest http://dusk.geo.orst.edu/oceans/PPT/ConvectionTecton ics.html  Mantli pluumid (kuuma ja kergema mantli aine vood)

Füüsika

42

docx

Maa kui süsteem

Mõjuv biogeeniline ainevahetuse jääkained, juure eritised. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed Mullatekketegurid  1. Lähtekivim. On kivim, millel muld kujuneb. Määrab ära mulla põhiomadused nt. Toitainete rikkuse, niiskuse- ja õhusisalduse. Nt. Savi- toitaneterikkad, liigniisked Liiv- kuiv 2. Reljeef Mõjutab mullaosakeste, vee- ja soojuse jaotumist Nt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Raskusjõu mõjul toimub mullaosakeste ümberjaotumine kõrgemalt madalamale. Künkliku reljeefiga aladel on muldade mitmekesisus suurem 3. Kliima Eelkõige sademete hulk ja temperatuurid (a) Mõjutab murenemisprotsesse (b) Mõjutab vee liikumist mullas (c) Mõjutab taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu. Huumuse

Geograafia

24

docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

välitingimustes Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks. Statsionaarne arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis püsivates keskkonnatingimustes. Dünaamiline arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis muutuvates keskkonnatingimustes. (Realsemad kliimatingimused; materjalide omadused võivad olla sõltuvuses keskkonna- tingimustest; arvestatakse niiskuse ja soojuse mahtuvusega; arvutus on keerukam). Arvutusliku analüüsi tüüpilised analüüsid: Niiskustehnilise toimivuse kontroll, kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll, niiskuse liikumine ja sell mõju materjalide kestvusele, sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele, tarindi niiskumine ja kuivamine, lisasoojustamise mõju analüüs, soojusläbivus erinevatel aasta- aegadel, sisekliima tingimused, energiaarvutused.

Ehitusfüüsika

11

pdf

Maa, kui süsteem

Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb ​elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad pä

Loodus

17

docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

mõõdukas murenemine kus kliimast sest erinevates protsesse saadustex on liiv, savi, tolm. paikades on erinevad mullad. RELJEEF Muld koosneb olenevalt Künklikel-mägisel Mõjutab osakeste, vee ja piirkonnast ja kliimast aladel on muldkate soojuse jaotumist mitmekesisem kui tasandiikel VEEREZIIM TAIMESTIK Kõdunevad ja tekib huumushorisont LOOMASTIK Esmatähtsad on mullas

Geograafia

10

docx

Maasfäärid ja energia

11. Kuidas tekivad maasääred? Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel? 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. fjord - kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega kaugele sisemaale ulatuv laht, tekkinud liustikuga kaasneva meretaseme tõusuga üleujutatakse troogid. skäär - keerukalt liigestunud laugrannik paljude sfääridega ehk kaljusaartega, on kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. 13. Miks on liustikud meile tähtsad? Nad on olulised maailmamere veetaseme reguleerijad. 14. Millistes tingimustes tekivad liustikud? Madala aasta keskmise õhutemperatuuri ja rohkete sademetega. 15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul? Mägi- ehk oruliustikud liiguvad piki orge raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale.

Geograafia

30

doc

Üldgeograafia 10.kl

lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange ­ rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda ­ kõrbed ja poolkõrbed Leetumine ­orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb Kamardumine ­ mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont. Eriti intensiivselt toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim Gleistumine ­ pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III) oksiidist, mis

Geograafia

18

docx

Termodünaamika, aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika

Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine ­ kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju ­ potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. Ideaalse gaasi puhul ainult temperatuurist. -soojushulk Q, mis kehale antakse/võetakse on soojusenergia, mis kantakse üle erineva temperatuuri tõttu. TERMODÜNAAMIKA I SEADUS Seob omavahel: 1.süsteemile kantud soojuse 2.süsteemi poolt tehtud töö 3.muutused süsteemi siseenergias Energia jäävuse seadus: -energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise; Gaasi siseenergiat saab tõsta kui: - Lisada süsteemile soojushulga Q ja gaasi ruumala ei muutu (kolb ei liigu), siis gaasi temperatuur tõuseb siseenergia U tõuseb; - Kui teha gaasi suhtes tööd (vähendada ruumala) ilma soojusvahetuseta väliskeskkonnaga; I SEADUS:

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)