Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KONTSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahustuvuskorrutis, elektrood, agno, agno3, küllastatud, elektromotoorjõud, kno3, praktikum, agbr, galvaanielement, kontsentratsiooniga, uurimine, teostaja, lott, määramiseks, talts, aparatuur, fk18, praktikumi, juhendaja, segamisel, hägu, puhastatud, andmetega, katsetulemused, 96485, võrdlenMaterjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 19 Töö pealkiri KONTSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE nr (FK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 04/04/2011 Arvestatud TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast a1 aCl- a2 mille elektromotoorjõud kus + a2 on Ag -ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures, -
määramine .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri FK laboratoorne töö 18-19 GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA LAHUSTUVUSKORRUTISE MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõud. Seejärel mõõdetakse kummagi elektroodi potentsiaalid standardse võrdluselektroodi (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti võrrandi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö teises osas valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr või AgI) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi
Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Konsentratsioonielemendi Uurimine Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 nsentratsioonielemendi Uurimine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvusk valmistatakse element Ag /AgI / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag Töövahendid. Uuritav galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsiooniele valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsioon nõutava kontsentratsiooniga KCl (või KBr, KI jne.) lahus, mida järgnevalt küllast
Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK16 KONSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23 SIOONIELEMENDI UURIMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teooria. Minu konsentratsioonielement: Sg / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 /Ag Töövahendid. galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Valmistasn galvaanielemendi. Mõõtsin elektromotoorjõudu. t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal . Uuritav galvaanielement: Ag / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 / Ag
Töö nr. 18-19 Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja lahustuvuskorrutise määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Saime teha ainult töö esimese osa! Skeem Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile. Töövahendid: väikesed keeduklaasid, elektrolüüdilahused, vahelahus (KCl või KNO 3) erinevad metallelektroodid, liivapaber, võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektrood), soolasillad (KCl või KNO3), voltmeeter. Elektromotootjõu mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 -- 109 ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Väike voolutugevus tagab täpsema
Töö nr 18f GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 05.03.2014 Joon. 17. Elektromotoorjõu mõõtmise skeem Töö eesmärk Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Aparatuur koostatakse vastavalt joonisel 17 näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK18 Töö pealkiri: Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja elektroodipotentsiaalide määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Valmistada galvaanielement ja mõõta selle elektromotoorjõudu. Mõõta ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi, hõbe-hõbekloriidelektroodi, suhtes. Mõõdetud suurusi tuleb võrrelda Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd, CdSO4KClCuCl2,Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse u 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO4 0,05m ja CuCl2 0,1m), kuhu sisse paigutasin elektroodid.
füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 18fk Töö pealkiri: GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm:KATB-41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev:12/02/1 4 Joonis 17. Elektromotoorjõu mõõtmise skeem Töö ülesanne. Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Katse käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 18 Töö pealkiri GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA nr (FK) ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE Üliõpilane MIHKEL HEINMAA 094105 Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 04/04/2011 Arvestatud Elektromotoorjõu mõõtmise skeem TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. APARATUUR Koostatakse vastavalt päise all näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj
4. Aktiivsustegur. Ioontugevus. Aktiivsustegur- arv, millega tuleb korrutada kontsentratsiooni et saada aine aktiivsust. Aktiivsus- aine efektiivne (näiv kontsentratsioon). Väga lahjades lahustes on aktiivsus võrdne kontsentratsiooniga. 5. Lahustuvuskorrutis- Tahke soola dissotseerumise konstant lahuses. on ioonide molaarsete kontsentratsioonide(täpsemalt muidugi jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses,kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antudtemperatuuril. Ca3(PO4)2(s) ---- 3Ca2´+(aq) + 2PO43-(aq) . Vee dissotsiatsioon ja . pH on negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt, kuna 556 miljoni vee molekuli kohta dissotseerub üks molekul vett. H2O H + OH
oksüdeerimiseks või redutseerimiseks. 7. Tiitrimeetria põhimõisted Standardlahus Titrant ehk standardlahus peab olema kindla koostise ja kontsentratsiooniga Titrandi kontsentratsiooni määramiseks on vajalik nn. esmane ehk primaarne standard ehk põhiaine tiitrimise ekvivalentpunkt Punkt, kus titranti on lisatud ekvivalentses koguses analüüsitava ainega Näiteks kloriidide määramine 0,005 ekvivalendi kloriidioonide täielikuks reaktsiooniks on vaja 50 ml 0,1 N AgNO3 tiitrimise lõpp-punkt lõpp-punkti määramiseks on nõutav tiitrimiseks kulunud titrandi ruumala; Ideaalsel juhul ekvivalentpunkt = lõpp-punkt; Tavaliselt ei lange kokku Põhjustab tiitrimisviga - ületiitrimist Indikaator Vajalikud et määrata tiitrimise lõpp-punkti; Indikaatoriga peab toimuma märgatav muutus (värvuse muutus); Lõpp-punktis on piisavalt palju indikaatorit muutnud vormi; Viimane aste ei tähenda, et kogu indikaator on reageerinud, vajalik ainult mõni %, et näha värvi
2) Valada hape katseklaasi, „kleepida“ klaasi seinale filterpaberisse mähitud metallitükk. 3) Märkida üles näit ühelt büretilt (V1 ). Kukutada metallitükk hapesse. 4) Reaktsiooni lõppemisel ja eraldunud vesiniku jahtumisel asetada vee nivood uuesti ühele tasapinnale ning lugeda uus näit (V2 ). V3 = |V 1 – V 2 | 3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? – Laboris oleva t emperatuuri põhjal. Rõhu andmeid saadi antud tabelist. 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2 HCl → MgCl2 + H2 2 Al + 6 HCl → 2 AlCl3 + 3 H2 5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema vee nivood mõlemas büretis ühe kõrgusel
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KI
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema
Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ning siis tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4dm3. Kehtib seoses moolide arvu ja suurusega n=V/22,4dm3/mol. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: a) Absoluutne niiskus (g H2O/m3) b) suhteline niiskus (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1)Tegelik veeauru rõhk temperatuuril tX / Küllastatud veeauru rõhk samal temp-l*100=% 2) Tegelik veeauru sisaldus temp. tX [g H2O/m3]/ Maksimaalne veeauru sisaldus samal temp-l [g H2O/m3]*100=%. Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temp-l ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat
1. Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel. 2. Suhteline niiskus – õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH- relative humidity) 2.1. (tegelik veeauru rõhk tempeatuuril t1/ küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t1) x 100% = …. % 2.2. (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t2 gm-3 /maksimaalne veeauru sisaldus temperatuuril t2 g m-3) x 100 = …. % 43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat.
Kriitilisest temp. kõrgemal eksisteerivat olekut nim. superkriitiliseks olekuks. Kahekomponendilised süsteemid- sageli on kasutussel diagrammid kahemõõtmelises teljestikus. Praktikas on rõhk muutumatu olles = välisrõhuga. Eksisteerivad alad kus on tasakaalus kaks faasi. Diagrammilt saab lugeda temp. antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures tekkiv auru ja vedeliku faasi koostis. Tasakaal vedela ja aurufaasi vahel- küllastatud aur on temaga oleva vedeliku suhtes rikkam jlenduvama komponendi poolest. Maksimum ja min. keemistemp. Koostis diagrammil vastavad küllastatud auru ja lahuse niisugusele tasakaalule, mille juures mõlemad faasid on ühesugune koostis. Nendes punktides läheb vedelik aurumisel aurufaasi koostise muutuseta. Selliseid kahekomponendilisi segusid nim. aseotroopseteks segudeks. Tasakaal vedela ja tahke faasi vahel-süsteemi kus koostiskomponendid vedelas faasis lahustuvad piiramatult,
- Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Zn + CuSO4 ® ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- => Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- => Zn2+ redutseerija 108. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide. Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). Zn ja Cu plaadid elektroodid: Zn anood (-), Cu katood (+) Elektronid liiguvad anoodilt katoodile! anood | lahus | soolasild | lahus | katood + (-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) 109. Elektroodpotentsiaalid, standartne elektroodpotentsiaal. 2Ag+ + Cu = 2Ag + Cu2+
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*
Keemia ja materjaliõpetus vedelike lahustuvust: Gaaside korral gaasimaht liitrites N:milline lahustub 100 g vees. Sellest tulenevalt on lahustuvuse ühikuteks kas 1/100 g või g/100 g. Temp tõusuga tahkete ainete lahustuvus suureneb. Mõnede ainete korral ka väheneb. Gaaside korral lahustuvus temp tõusuga vedelikes väheneb, rõhu tõstmisel suureneb. Lahustuvuskorrutis KS=[Ba2+][SO42-] =1,1*10-10 (25°C) on küllastatud lahuses olevate ioonide kontsentratsioonide korrutis. Vees abs lahustumatuid ühendeid ei ole, seepärast on mõtet raskesti lahustuvate soolade korral rääkida lahustuvuskorrutisest. Lahustuvust kasut praktikas a)tahkete ainete puhastamiseks. Selleks valmist tahkest ainest võimalikult kõrgel temp küllastatud lahus. Küllastatud lahuse aeglasel jahutamisel
Kuidas arvutatakse õhu samal rõhul rõhu muutumisel temperatuur, millal tekib kondensaat? Kuidas arvutatakse rõhu suurus, mille juures tekib kondensaat ja temperatuur ei muutu? a. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: absoluutne niiskus (gH2O·m-3) ja suhteline niiskus (veeauru rõhu suhe küllastunud veeauru rõhku või veeauru sisalduse suhe maksimaalsesse veeauru sisaldusse). b. Kondensaat tekib kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel. c. Boyle'I-Mariotte seadus on pH2O/Püld=VH2O/100. Selle järgi on veeauru osarõhu suhe üldrõhku võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel
määrata vaid üht analüüti, väga halvasti automatiseeritav. I don't want to know the answers, I don't need to understand 43. Mida võib öelda sadestusmeetodi täpsuse kohta? Mis limiteerib sadestusmeetodi täpsust? Mida võib öelda sadestusmeetodi avastamispiiri kohta? Üldjuhul väga täpne meetod madala määramatusega (suhteline määramatus 0.1% kandis). Sadestusmeetodi täpsust limiteerib reaktsiooni täielikkus, lahustuvuskorrutis, segavad ained). Avastamispiir on kõrge. 44. Aurustamismeetodi põhimõte. Aurustamismeetodid on gravimeetrilised meetodid, mille korral analüüt aurutatakse proovist välja. Jagatakse otsesteks (lendunud analüüt püütakse kinni ja kaalutakse) ja kaudseteks (määratakse proovi massikadu). Aurustamismeetodeid kasutatakse nt niiskusesisalduse määramiseks sel juhul ei baseeru meetod keemilisel reaktsioonil. HAPPED JA ALUSED 45. Brönstedi definitsioon happe ja aluse jaoks.
Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ja sealt tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4. Kehtib seoses moolide arvu ja suurusega n=V/22,4 dm3/mol. 8) Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: a) Absoluutne niiskus (g H2O*m-3) b) suhteline niiskus (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1)Tegelik veeauru rõhk temperatuuril t X / Küllastatud veeauru rõhk samal temp.-l*100=% 2) Tegelik veeauru sisaldus temp. tX , g H2O*m-3/ Maksimaalne veeauru sisaldus samal temp. , g H 2O*m-3 *100=%. Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. tempil ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt- on temp
temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (moodustub kondensaat: kaste, härmatis), nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temperatuuril ja rõhul. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Kondensaadi koguse arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O/Püld=V H2O/ 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus)
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis
kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. CO2 st põhjustatud ohud: süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: . Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2, SO2, O2, N2). Saadav informatsioon: 1) kriitiline temperatuur; 2) küllastatud aururõhk kriistilisel temperatuuril; 3) kullastatud auru rõhk tavatemperatuuril; 4 )mahuteguri arvutamine vedelast olekust gaasilisse rõhu juures 1 atm; 1. CO2 : 1) 304,2 K; 2) 74 atm; 3) 60 atm; 4) 0,543 m3 2. CO : 1) 132,9 K; 2) 35 atm; 3) puudub; 4) 0,844 m 3 3. CH4 : 1) 190,5 K; 2) 46 atm; 3) puudub; 4) 1,47 m3 4. C3H8 : 1) 369,8 K; 2) 42,5 atm; 3) 10 atm; 4) 0,523 m 3 5. C4H10 : 1) 425,1K; 2) 38 atm; 3) 2,3 atm; 4) 0,396 m 3 6. Cl2 : 1) 417,1 K; 2) 77 atm; 3) 5 atm; 4) 0,328 m3 7
6)Täitepinnased NB! On bakterid, mis toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4 toimele. 9. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: a) Absoluutne niiskus (g H2O*m-3) b) suhteline niiskus (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1)Tegelik veeauru rõhk temperatuuril tX / Küllastatud veeauru rõhk samal temp.-l*100=% 2) Tegelik veeauru sisaldus temp. tX , g H2O*m- 3/ Maksimaalne veeauru sisaldus samal temp. , g H2O*m-3 *100=%. Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. tempil ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt- on temp
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element
redutseerija metalliline liitium 1. Nernsti võrrand Kuna elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist, siis on sellist süsteemi võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand 1. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud, muudab keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks Elektroodides ja juhtmetes liiguvad elektronid tsinkelektroodilt vaskelektroodile. Lahustes toimub ioonide liikumine: a) Vasakpoolses anumas liiguvad tsingi ioonid elektroodist eemale ja sulfaatioonid elektroodi poole
Absoluutne – veeauru tegelik hulk õhus – g H20 m H2O m-3. Suhteline - õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH) (tegelik veeauru rõhk temperatuuril t1 / küllastnud veeauru rõhk temperatuuril t1) * 100 % (veeauru tegelik sisaldus temp t2 gm-3/maks veeauru sisaldusega temp t2 g m-3 ) * 100% 44. Mis on kastepunktid (seletus)? Kastepunkt – temperatuur, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub. Punkt, kus veeauru rõhk ületab küllastatud veeauru rõhu. Temperatuur, mille juures õhu tavarõhu 1 atm korral moodustub kondensaat. 45. Vedelike üldomadused. Raskusjõu mõjul voolavad Voolavus – muudab kuju, pidev molekulide ümberpaiknemine soojusliikumise tagajärjel Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt Ei pruugi seguneda omavahel Vähe kokkusurutavad, molekule pole võimalik kokku suruda Molekulide kaugused aines on võrreldavad molekulide mõõtmetega
kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse absoluutse niiskusena (H 2O g/m3) ja suhtelise niiskusena (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1) 2) Kondensaat??? auru või gaasi muutumine jahtumisel vedelikuks, nt kaste, härmatis. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel. Kastepunkt on temperatuur, mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Kondensaadi koguste arvutusskeemid Enamasti on vaja arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali koos; Element on kogum ühesuguse tuumala
võrdne puhta aine aururõhu ja tema moolimurru korrutisega lahuses (Raoult'i seadus): Et üldine aururõhk lahuse kohal p koosneb lahuse komponentide aururõhkudest, siis Kontraktsiooninähtus Ainete lahustumisel esineb kontraktsiooninähtus lahuse (süsteemi) ruumala vähenemine, mis on tingitud lahusti ja lahustunud aine osakeste erinevast suurusest ja kujust. Kontraktsiooni tõttu on tekkiva lahuse ruumala väiksem kui lahustunud aine ja lahusti ruumalade summa. Lahustuvus ja lahustuvuskorrutis Lahustuvus - aine maksimaalne kogus, mis lahustub kindlas koguses puhtas lahustis antud tingimustel. Vees lahustuvuse järgi võib jagada aineid: · hästi lahustuvad; · vähelahustuvad; · praktiliselt lahustumatud. Ainete lahustuvust mõjutavad: · temperatuur. Tahkete ainete lahustuvus vees üldjuhul suureneb temperatuuri tõusuga, temperatuuri tõusu ulatus sõltub ainest ja võib olla väga erinev. · gaaside lahustuvust soodustab rõhk. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõusuga
annaabi.ee 
