Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontrolltöö 1 juhtimisarvestuses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ulud, omahind, 7500, püsik, muutuvkulu, püsikulu, amort, kaudsed, otsesed, müügitulu, ärikasum, täiskulu, täisomahind, kontor, 25000, generaatorid, elekter, õlid, otsek, raamatupidamine, saast, osakuluarvestus, muutuvkulud, jääktulu, püsikulud, turundus, 7300, 2400, tootmishoone, üldkulu, müügijuht, frantsiis, brutokasum, 42000, 150000Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR Ülesanne 3
· Kulud Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustuste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. (SME IFRS 2.23). · Kulud tähendavad ühe või mitme ressursi kulutusi, mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6
strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandus- tulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste juhtimistasandite (segmentide) tulemuste kaudu. Ettevõttesisene arvestussüsteem aitab anda vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Peamine ettevõttesisene informatsioonivajadus tuleneb, ühelt poolt, planeerimis- ja kontrolliprotsessi teostamise vajadusest
vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. püsikulud (fixed cost) on kulud, mis jäävad olulisuse vahemikus toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid ei tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. Tuleb meeles pidada järgmist: Kulud defineeritakse muutuvaks või püsivaks lähtudes konkreetsest kuluobjektist. Ajaperiood on oluline. Püsikulu suurus on konstantne kindlas ajaperioodis. Kogukulud käituvad lineaarselt. Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes. Püsi- ja muutuvatest kuludest saab rääkida olulisuse vahemiku piires. Olulisuse vahemik (relevant range) on kulukäituri mahu piirkond, mille piires kehtib spetsiifiline seos kulude hulga ja mahu vahel. Püsivad kulud on konstantsed ainult olulisuse vahemiku piires. Kululiikide vahelised seosed NB! Kulu võib samaaegselt olla:
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.2. Arvu leidmine protsendi järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.3. Osa leidmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 NÄIDE 4.7. Lihtintress. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 NÄIDE 4.8. Lihtintress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel: varude pidev (jooksev) arvestussüsteem varude perioodiline arvestussüsteem. Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjas. Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist. Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
ettevõtte sise-eeskirjadega. Põhiliseks eesmärgiks on siin kasulikkus. 8. Info esitamine Finantsarvestus korrapäraselt ja perioodiliselt, vastavalt seadusandlusele ja sise-eeskirjadele. Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks.
komplekteerimisel väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste risk, tekib silmade väsimus väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 7 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B
komplekteerimisel väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste risk, tekib silmade väsimus väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja –toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Kui tegevust ei toimu, siis pole ka muutuvkulusid (st kulukäituri nullväärtusel on muutuvkulud nullis). 13 Püsivkulud ehk püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht. Siin on tähtis mõista, et püsikulud on konstantsed üksnes kogusummas. Püsikulude summa ühiku kohta on muutuv suurus ning muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega – tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta väheneb ning tegevusmahu vähenemisel püsikulu ühiku kohta suureneb. Telefoni kuutasu (tõenäoliselt) ei muutu, kui teha rohkem kohalikke kõnesid. Iga tehtud kõnega aga keskmine kulu kõne kohta alaneb. Muutuv- ja püsikulud esinevad praktikas sageli astakkuludena. Astakkulud on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-muutuvkulu puhul on astmed väikesed, mistõttu
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
Hinna olemus ja tähtsus.....................................................................................................14 2.Hinnastrateegia olemus, seda mõjutavad tegurid ..............................................................14 3.Hinnameetodi valimine .....................................................................................................15 4.Hinna kohandamine, diferentseerimine ............................................................................18 III OMAHIND 19 1.Omahinna kujunemine põllumajandustootmises...............................................................20 2.Omahinna arvutamine masintöödel....................................................................................23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnad
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks
Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/ 1)muutused reaalsissetulekutes 2)muutused teiste kaupade hinnas a) asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad b) täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin 3)inimeste maitse/eelistuste muutused 4)muutused rahvastikus Nõudmise hinnatundlikkus e.-elastsus. Hinna muutus mõjutab müüja müügitulu. Seega on müüja jaoks oluline teada, kui palju ta peaks hinda alandama, et müügitulu oleks maksimaalne. Nõudmise hinnaelastsus näitab kui palju muutub nõutav kaubakogus hinna muutumisel. 8 Nõudmise hinnaelastsuse koefitsient. Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja vastupidi- väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist
järgmistel aastatel iga aastaga see summa väheneb - kindel protsent jääkväärtusest).Hoonete kasutuseaks loetakse raamatupidamises tavaliselt 25...50 aastat, selle aja möödudes on neid vaja kas kapitaalselt remontid või uued ehitada, masinatel loetakse kasutuseaks 10...12 aastat, seadmetel 5...8 aastat. Amortisatsiooni arvutamine lineaarsel meetodil: Soetusmaksumus 100 000.- Jääkmaksumus 5 aasta pärast 0.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amort on 100 000/5=20 000 Amortisatsiooni arvutamine väheneval meetodil (tuntud ka kui kahekordse alaneva jäägi meetod): 1 MA = 2 100 kasutusaeg Soetusmaksumus 100 000.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amortisatsiooninorm on 40% 7
ja võimalused, mis on seotud ettevõtlustegevusega ühel või teisel territooriumil (looduslike ressursside ammutamine jne) ning tootmistegevuse mõjuga looma- ja taimeriigile ning inimese elukeskkonnale. 6 Infoallikad Infoallikad jagatakse otsesteks ja kaudseteks. Eelistada tuleks otseseid allikaid, need on näiteks ettevõtete aastaaruanded, riiklikud dokumendid ja infokogumikud. Kaudsed allikad on näiteks ajalehtede artiklid, raadiod, teleintervjuud. 1. Eesti Statistikaameti kodulehekülg: www.stat.ee 2. Eesti Panga kodulehekülg: www.eestipank.info 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg: www.mkm.ee 4. Rahandusministeeriumi kodulehekülg: www.fin.ee 5. Siseministeeriumi kodulehekülg: www.siseministeerium.ee 6. Välisministeeriumi kodulehekülg: www.vm.ee 7
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
