ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivne käitumine • Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Agressiivne käitumine: kontrolli tunne • Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Tagajärg • Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine. Kehtestav käitumine • Kehtestav käitumine jääb kahe eelneva käitumisstiili vahele, sest sellisel juhul on olulised nii inimese enda kui ka teiste inimeste mõtted,
ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine, alaline distress ning sellest tulenev füüsilise ja vaimse tervise halvenemine. Lisaks sellele võib agressiivselt käitunud inimesel endal tekkida oma käitumise tõttu süü- või häbitunne.
paremaks muutmiseks. Näiteks; Uudishimu- Uudishimu ehk uute muljete ja elamuste motivatsioon. Algatab paljusid inimlikke tegevusi. Ei piisa vaid unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning läbielamusi selle tundmaõppimisel. 2. Kontrollitunne- Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kontrollitunde. 3. Tunnetuslik ebakõla- ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks 4. Saavutusvajadus- Saavutusvajadus hetkel tajutav või tulevikus prognoositav tunnustuse
teiste inimeste vastu Tootmishälbed: Lahkub varem Pikad pausid Aeglus Raiskamine Omandihälbed: Saboteerib Omandab tulu Valetab tööaja kohta Varastab firmalt Isiklik agressioon: Ahistab Sõimab Varastab kolleegidelt Ohustab teisi Poliitilised hälbed: Soosimised Klats Süüdistused Kasutu konkurents Organisatsioon Vähetõsine Tõsine Inimesed TÖÖKOHA EBAKINDLUS Põhjused: Muutused töökeskkonnas Subjektiivne hinnang situatsioonile Turvatunde kadumine Kontrollitunde puudumine töökoha säilimise üle Kvalitatiivne ja kvantatatiivne töökoha ebakindlus Emotsionaalne ja kognitiivne töökoha ebakindlus Ebakindluse tagajärjed Suureneb vastupanu muutusetele Alternatiivsete töökohtade otsimine Lojaalsus muutub Pühendumine ja usaldus vähenevad Sooritus muutub Rahulolu töö või organisatsiooniga väheneb STREIGID Streikide tüübid Streikide põhjused Streik kui poliitiline tegevus Streik kui läbirääkimiste
lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine igapäevamured (arvutiprobleemid, majanduslikud raskused jms. Sümptomiteks võivad aga olla väsimus, peavalu, lihaspinged ja seedimisprobleemid. Käitumises võib märgata aga inimese unehäireid, liigset alkoholi tarbimist või suitsetamist muidugi ka toitumisharjumuste muudatust. Paljud väldivad oma lähedasi pere ja sõpru. Inimesel tekkib ärevus ja muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine (mõte, et asjad toimuvad ja sa ei saa sinna midagi parata), meeleolumuutused: masendus, tigedus, kannatamatus, ärrituvus, rahutus, abitusetunne, seksuaalhuvi vähenemine ja negatiivsed mõtted. Et tressiga toime tulla peaksid sa selgeks tegema endale: Mis sinus pingeid põhjustab? Peaksid hoolitsema oma keha eest. Toitumine peab olema korras söö alati tervislikult (puuviljad, köögiviljad jms) ning väldi suures koguses kohvi või alkoholi joomist, suitsetamist ning erguteid
Tootmishälbed: Lahkub varem Pikad pausid Aeglus Raiskamine Omandihälbed: saboteerib Omandab tulu Valetab töötaja kohta Varastab firmalt Isiklik agressioon: Ahistab Sõimab Varastab kolleegidelt Ohustab teisi Poliitilised hälbed: Soosimised Klats Süüdistused Kasutu konkurents Organisatsioon Vähetõsine Tõsine Inimesed Töökoha ebakindlus Põhjused: · Muutused töökeskkonnas · Subjektiivne hinnang situatsioonile · Turvatunde kadumine · Kontrollitunde puudumine töökoha säilimise üle · Kvalitatiivne ja kvantatatiivne töökoha ebakindlus · Emotsionaalne ja kognitiivne töökoha ebakindlus · Ebakindluse tagajärjed · Suureneb vastupanu muutusetele · Alternatiivsete töökohtade otsimine · Lojaalsus muutub · Pühendumine ja usladus vähenevad · Sooritus muutub · Rahulolu töö või organisatsiooniga väheneb RAHULOLU JA MOTIVATSIOONI SUURENDAMISE VÕIMALISED
Religiooni tekke hüpoteesid : 1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. 4. Maagiline hüpotees - rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. 5. Totemistlik hüpotees - Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; Religioossete kujutelmade varieerumine : 1. Inimeste ettekujutusvõime 2. Praktilised-loogilised tingimused 3. Sotsiaalsed tingimused Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks : loitsud, palved, keha ja mõistuse mõjutamine, simulatsioon, püha toidu söömine, ohverdamine
Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel
· väsimus mõjutab elukvaliteeti · Vajadusel taga asendiravi voodis või · mälumis- ja neelamishäired ratastoolis · suurenenud süljevool või suukuivus · taga voodile, toolile, WC potile õige · põiehäired kõrgus, käetoed · unehäired · ei põrandavaipadele · liikumise piiratus, kontrollitunde · anna piisavalt aega söömiseks puudumine keha üle · soovita patsiendile sobivaid söögiriistu · häiritud WC kasutus · vajadusel abista söömisel, jälgi, et · enesehoolduse defitsiit, häiritud patsient sööks tihti ja väikeste portsjonite riietumine kaupa
ebarealistliku eesmärgi sõnastamine. Tasub seada spetsiifilised eesmärgid ebamääraselt sõnastatud eesmärkide asemel, kuna mittespetsiifiliste puhul hinnatakse oma sooritust tagantjärele subjektiivselt paremaks ehk ollakse rahul kehvemate tulemustega. Soorituseesmärkide püstitamine on efektiivsem kui tulemuseesmärkide seadmine, kuna need (a) hõlbustavad tähelepanu fokuseerimist; (b) soodustavad keskendumist; (c) automatiseerivad kehalisi oskusi; (d) tõstavad kontrollitunde suurenemise kaudu enesekindlust. Psüühikatreeningu tsükli alguses seatakse kõiki kolme laadi eesmärke: millist tulemust sportlane teatud piiratud aja jooksul soovib saavutada (tulemuseesmärk); millisel tasemel peaksid olema tema kehalised võimed, tehnilised, taktikalised ja psühholoogilised oskused, et sellist tulemust saavutada (soorituseesmärgid); milliseid tegevusi tuleks treeningutel kasutada, et sellist võimete ja oskuste taset saavutada (tegevuseesmärgid).
emotsioonid ja eesmärgiga mitteühilduvad (pärssivad neg, parem prefrontaalkoore osa) emotsoonid Hirm signaliseerib füüsilisest karistusest Ärevus ebamäärasus, enesehinnang, arenes sotsiaalseks ellujäämiseks Pidev tajutud kontrolli puudumine õpitud abituse kujunemine (Seligman) Toimetulekuviis ärevuse hirmuks ümberkujundamine, et sellele vastu astuda Õnnelikkus subjektiivne heaolu (SHO) (Diener, 2000) Õnne emotsioon motiveerib planeerima, saavutades isikliku kontrollitunde 8. SJ tunnetuspsühhi II visuaalne töömälu kordamine Ajataju Impulsiivsus kui ülehinnatud aeg. 9. loeng Normaalsus ja ebanormaalsus 1) subjektiivne norm lähtepunkt iseendast 2) normatiivne norm lähtepunkt ideaal Rieff 1986, iga kultuur postuleerib ideaalse isisksusetüübi ja ideaalse elukaare 3) kultuuriline norm normaalne on see, mida enamus inimesi teeb Dunn, Plomin iga kultuur vastandab erinevusi, kõik kalduvad veidi keskmisest, igas
vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus. Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad? Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on negatiivsete sündmuste suhtes tundlikumad ning panevad ka rohkem negatiivseid sündmusi tähele.
suhtes ning kuidas areneb lapse arusaamine sellest, mis on lubatud ja mis mitte. Esimese asjana saab õpetaja toetada lapse kohanemist lasteaiaga, tehes tihedalt koostööd koduga. Usalduslik ja soe kontakt lapse ja tema vanemaga annab lapsele märku,et ta on teretunud. Lapse turvatunde suurendamiseks tuleb lapsega kokku leppida kindlates tegutsemisreeglites ja -ootustes. Piirid annavad lapsele kontrollitunde ning teeb keskkonna etteaimatavamaks. Õpetaja saab toetada last kaasates teda ühitegevustesse ja anda igale lapsele võimalus anda oma panus ühisesse tegevusse. Tähtis on jälgda lapse suhteid kaaslastega, milline on tema sotsiaalne positsioon, kuidas laps käitub konfliktisituatsioonides. 4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel
Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel
konkurents. Rikutakse head töö õhkkonda. Vähetõsine org suunatud: tootmishälbed: in jätab kuidagi panustamata: läheb varem ära, pikad pausid, aeglus, raiskamine. Töökoha ebakindlus: Põhjused: muutused töökeskkonnas. Subjektiivne hinnang situatsioonile- osad näevad ohtu, teised mitte. Turvatunde kadumine- väga isiklik, in ei tunne end kindlalt, kuigi midagi ei pruugi juhtuda. Kontrollitunde puudumine töökoha säilimise üle. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne töökoha ebakindlus. Kvalitatiivne- töökoha kvaliteedi kadumise ees hirm. Väljakutsed vähenevad. Kvantitatiivne- töö vähenemine, osakoormus. Emotsionaalne ja kognitiivne: emotsionaalne - ärevus, muretsemine, tunnetega seotud. kognitiivne- loogika või mõtlemisega seotud Ebakindluse tagajärjed: suureneb vastuseis muutustele, töötajad ei tule uuendustega kaasa. Alternatiivsete töökohtade otsimine
hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine, alaline distress ning sellest tulenev füüsilise ja vaimse tervise halvenemine. Lisaks sellele võib agressiivselt käitunud inimesel endal tekkida oma käitumise tõttu süü- või häbitunne. 39
TÖÖKOHAGA SEOTUD EBAKINDLUS Põhjused: o Muutused töökeskkonnas – määramatus tekitab ärevust. o Subjektiivne hinnang situatsioonile – kuidas inimene ise seda situatsiooni näb ja ennast selles tunneb (kas ta saab midagi selles olukorras teha või ei) o Turvatunde kadumine – ma ei saa ise midagi teha. Sellega kaasneb ebakindlus. o Kontrollitunde puudumine töökoha säilimise üle Kvalitatiivne ja kvantatatiivne töökoha ebakindlus kvalit- on selline ebakindlus kui ma kardan, et mul lähevad kaduma olulised tööga seotud tingimused(karjäärivõimaluste vähenemine, ... töö jääb alles aga töö sisu mis mind motiveeris kaob). Kvant- kas ja kuivõrd seda tööd mul alles jääb ma võin kaotada mingitüki oma tööst v kogu oma töö, kas see on ajutine või pidev.
olukorda kontrollida, vähenevad stressireaktsioonid tunduvalt. Õpitud abitus, Seligman · Õpitud abituse korral inimesed otsustavad, et pole seost selle vahel, mida nad teevad ja tekkivate tagajärgede vahel. Selline seisukoht muutub nii sissejuurdunuks, et nad ei püüagi olukorda parandada isegi juhul, kui neil oleks tegelikult teatud kontroll. Stressiga toimetulek · Kaitsemehhanismide kasutamine - reaktsioonid, mis säilitavad kontrollitunde ja eneseväärikuse reaalsuse moonutamise või eitamise teel. · Emotsioonidele keskendunud toimetulek püütakse parandada meeleolu ja suhtuda positiivsemalt. · Probleemile keskendatud toimetulekut probleemi mõistmine, tegevusplaani koostamine ja selle järgimine. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga · Optimism-pessimism on suhteliselt püsiv isiksusedimensioon. Optimistlikumad näevad tulevikku helgemana ning seetõttu suudavad keskenduda
(magamine, minestamine elutu keha, nägemused) · Animatism - usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). · Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (Freud) Isa kujust tulenev: suur, võimas, teab kõike: kultuurilisel tasandil projitseeritakse edasi. · Maagiline hüpotees (Malinowksi) rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. Universaalne igas kultuuris. · Totemistlik hüpotees (Durkheim) Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; põhjendab grupi eksistentsi. Sotsiaalse ebakindluse ületamiseks, kokkukuuluvustunde tekitamine. · W. James - Religioon on seose tunnetamine millegi enesest suuremaga. · K. G. Jung - Religioon aitab inimestel lahendada oma sisemisi konflikte ja saada
Ükskõikne avastamistegevus. Kõrge ärevuseg, kuna ei tea kunagi, mis juhtuda võib. Tal on vaja rutiini. Nt laps tuleb öösel purjus koju ja kolistab aga vanemad küsivad ainult, et mis sa kolistad, mitte, kus tuled vms 4) Lubav/hooliv käitumine Kõrge soojus. Madalad ootused. Madal kontroll. Avastamistegevuse suhtes lubavus, kuid ei lubata haiget teha. Laps saab peremeheks peres. Läbirääkimisoskused väikesed, läbirääkimisoskused väikesed, läbi jõu ja kontrollitunde liidrid (manipulatsioon). Agressiivsed (pole harjunud olukorraga, et nad ei saa, mida tahavad). Täiskasvanuiga Olulised muutused bioloogilises kategoorias toimub naisega (menopaus). 25-eluaastast hakkab keha vähemaktiivsemalt toimima ja muutub haigustele vastuvõtlikumaks. Psühholoogiliselt midagi ei muutu. Kuskil 20-ndates algab oma karjääri üles ehitamine, mis peaks lõppema ~10 aastaga. Sinna sisse peaks kuuluma ka pere loomine (keerulisem naistele)
o Sotsiaalsed vajadused o Vaimsed vajadused o Esteetilised vajadused - Kultuuriline motivatsioon: o Arenguvajadus: püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste, ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Kontrollitunne vajadus ette ennustava keskkonna järele. Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde. Selle vastand on kontrolli puudumine. Tunnetuslik ebakõla e kognitiivne dissonanss inimesel on vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde. ( Leon Festinger). Kognitiivne dissonants on üks mõjukamaid ja laialdasemalt uuritumaid teooriaid sotsiaalpsühholoogias. Kognitiivne dissonants kujutab endast pinget, mis tekib, kui inimene on silmitsi (vähemalt) kahe teineteisele vastukäiva mõtte
saada Ravi - Katkestusravi - Eesmärgiks võõrutussündroomi leevendamine ..... - Himu vähendavad ravimid pärsib alkoholiga seotud positiivsete tunnete ilmnemist ilma negatiivseid tundeid pärssimata Psühhoteraapia eesmärgid 1. Detoksifikatsioon 2. Kahju vähendamine - Nii psühhoaktiivsete ainete kasutamisest kui muudest kaasuvatest probleemidest tulenevate kahjude vähendamine 3. Kontrollitunde loomine - Kontrolli saavutamine lubavate uskumuste ja tungi üle - Tavaliselt eksisteerivad tungiga seotud uskumused: tungi peab rahuldama, ma ei suuda tungle vastu panna - Kontrolli loomine: ma saan tungiga hakkama ja suudan seda kontrollida 4. Tagasilanguste ennetamine 5. Kaasuvate probleemide leevendamine ja ravi 6. Toimetuleku parandamine 7. Pidev motiveerimine Psühhoteraapia üldtegurid Psühhoteraapia
erinevatest nõuetest. Isikliku kontrolli tunne on optimismi ja lootuse tunnetuslikuks aluseks ja optimism on omakorda tervisega seotud. Kontroll ja tervis 1) Psüühiline tervis - Kontroll on psüühilise tervise ja heaolu seisukohalt kõige olulisemaks teguriks (Bandura, 1989; Seligman, 1990). Kontrolli kaotuse või kontrolli puudumise tundeid seostatakse selliste häiretega nagu stress, depressioon, ärevus, ainete kuritarvitamine ja söömishäired (Shapiro jt, 1996). See asjaolu rõhutab kontrollitunde tähtsust normaalse ning eduka ühiskonna liikmena toimimise seisukohalt. Kontrolli tundeta kaotavad inimesed võime ka kõige väiksemate raskustega toime tulla. Stressialane kirjandus osutab samuti kontrolli tähtsusele. Katsed näitavad, et stressireaktsiooni on suhteliselt hõlbus tekitada, andes inimestele algul kontrolli võimaluse ebameeldiva stiimuli üle ja seejärel seda neilt ära võttes. Kui nüüd kontroll uuesti taastatakse, siis
annaabi.ee 
