Järgnevalt toon näiteid õigusharudest: Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondlikku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses. Aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste harude suhtes juhtiv osa, sest annab teistele harudele lähtealused. Määrab üldisel kujul ära riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid harusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides.
Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.
Riigiõigus ehk konstitutsiooniigus – kujutab endast sellist intituutide ja õigusnormid ekogumit, mis reguleerivadühiskonna poliitilist süsteemi ja määravad ühiskonna sotsiaalmajandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisigus ja kohalike omavalitsus süsteem. Kõiki neid loetletud suhteid reguleerivad õigusnormid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses, aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv osa ehk ta annab teistele õigusharudele lähtealuse. Määrab kindlaks ka riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, st suhete üldine normeerimine ilma sanktsioonide kehtestamata. Haldusõigus – üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi- peab kõnesid, autasustab, võtab
Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma kuuluva majanduse suhtes. Iseloomustab autoritaarne meetod. funktsioonide teostamisel, tehes seda seaduse alusel ja seaduse Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne täitmiseks VV õigusaktid on allutatud seadustele. normistik sisaldub seadustes, konstitutsioonilistes seadustes, nagu Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. Vabariigi Valitsuse seaduses, õigusaktides, määrustes. VV annab määrusi (normatiiv- e üldakte) valitsusasutuste Haldusõiguse süsteem ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku Üldosa ja eriosa järelvalve teostamiseks. Määruses peab viitama selle andmise Avaliku halduse kandjad aluseks olevale seadusesättele
maakonnas, teostab järelvalvet kohalike omavalitsuste üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 13 6. Riigipea: 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka
Maavanem, kes on juhib maavalitsuse tööd, esindab Vabariigi Valitsust maakonnas, teostab järelvalvet kohalike omavalitsuste üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 6. Riigipea: 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi-
määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsum, valimismenetlus). KOV-e protsessiõ võimaldab konkreetse õ-e realiseerimist (nt KOV konstitutsiooniline kaebus). Integreerumine EL tingib liigitamist siseriiklikuks, välismaiseks, EL ja rv-ks KOV õ-ks. Piiritlemine OVkorraldusõ ja riigiõ: sarnanevad reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. KOV korralduse alust regul PS-s ja konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõ mõj OVkorraldusõ-t. see on konkretiseeritud riigiõigus. K T KOV õ ja haldusõ: KOV õ kuulub HÕ eriossa, sest normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda – KOV üksuste haldust. Tihe seos teiste HÕ-e eriosa valdkondadega (nt korrakaitseõ, kkõ, ehitusõ), sest nendes valdkondades teostavad KOV üksused arvukaid materiaalseid f-ne. Kuna KOV õ-e tuumaks korraldusõ, siis OVkorraldusõ-l, majandusõ-l, finantsõ-l kokkupuuted
Õigusemõistmine toimub nii liidu kohtutes kui ka 16 liidumaa (Länder) kohtutes. Suurema osa tööst teevad kohtumõistmisel liidumaade kohtud. Saksamaa kohtusüsteem on jaotatud viieks sõltumatuks eriharuks või kohtupädevuseks: üldkohtupädevus; töövaldkonna kohtupädevus; üldise haldusvaldkonna kohtupädevus; maksuvaldkonna kohtupädevus; sotsiaalvaldkonna kohtupädevus. Lisaks nimetatud kohtupädevuse eriharudele on konstitutsioonilistes küsimustes kohtupädevus liidu konstitutsioonikohtul ja liidumaade konstitutsioonikohtutel. Ülevaate kohtute ülesehitusest leiate Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt. Kohtute haldamine Liidumaade kohtuid haldavad enamasti liidumaade justiitsministeeriumid. Liidu tasandil on liidu ülemkohus, liidu halduskohus ja liidu maksukohus liidu justiitsministri haldusalas. Liidu töökohus ja liidu sotsiaalkohus on liidu töö- ja sotsiaalministeeriumi haldusalas.
reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. Teema 9. Avalik õigus. 1) Riigiõigus: Põhiseadus kui riigiõiguse esmane allikas ja õiguskorra alus. Riigiõigus on õigusnormide ja –instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandussliku ja poliitilise süsteemi. Kõiki suhteid siin reguleerivad normid on sätestatud riigi põhiseaduses ja ka nn konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv roll, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt tähtsamaid suhteid: avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhed. 2) Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitamise alused.
1) Riigiõigus on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siiakuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on sätestatud riigi põhiseaduses ja ka nn konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2) Haldusõigus e. admistratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest
Riigiõigus ehk konstitutsiooniigus kujutab endast sellist intituutide ja õigusnormid ekogumit, mis reguleerivadühiskonna poliitilist süsteemi ja määravad ühiskonna sotsiaalmajandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisigus ja kohalike omavalitsus süsteem. Kõiki neid loetletud suhteid reguleerivad õigusnormid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses, aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv osa ehk ta annab teistele õigusharudele lähtealuse. Määrab kindlaks ka riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, st suhete üldine normeerimine ilma sanktsioonide kehtestamata. Haldusõigus üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides
Lääne-Euroopa riikidest on üksnes Šveitsi Konföderatsioonis selline süsteem; c) võimude lahususe süsteem - puhas lahususe süsteem eeldab seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutset eraldatust ja vastastikust tasakaalustatust. Selgeimalt need põhimõtted fikseeritud Prantsusmaa, Soome ja Portugali konstitutsioonilistes riigiorganite süsteemi reguleerivates seadustes. Kuid ühegi Lääne-Euroopa riigi riigiorganite süsteem ei põhine puhtal võimude lahususel - tegemist osundatud ja parlamentarismi süsteemi segavariantidega. Segasüsteemi riikides on riigipeal laiem või kitsam, kuid küllalt tugev pädevus - näit valitsuse moodustaja nimetamine, parlamendi laialisaatmise ning seaduste suhtes vetoõigus (vt
Siin kehtib reegel lex superior derogat legi inferiori. Lähtuvalt sellest ei saa Riigikogu sätestada ÕKS-s kohtumenetluse küsimusi. Samuti ei saa Riigikohus käsitada ÕKS §-i 17 ja § 18 lõiget 1 õiguskantsleri normikontrolli taotluse protsessuaalsete eeldustena, sest need peavad olema ära märgitud protsessi ennast sätestavas seaduses.*112 Konstitutsioo- niliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseaduse- vastane. Konstitutsioonilistes seadustes pole lubatud viitenormid lihtseadustele ega delegatsiooninormid täitevvõimu üldakti andmiseks küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste re- guleerimisesemesse.*113 Sellega seoses tekib küsimus õiguskantsleri konkreetse normikontrolli võimalikkusest. Kui seadusandja vabastab õiguskantsleri kohustusest pöörduda põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisel eelnevalt akti
Määravad on kolm reeglite rühma: 1. Konstitutsioon määrab ära valitsuse tegevuse, defineerib, mis tegevused käivad koos valitsemisega ja missugused poliitilised struktuurid neid etendavad 2. Konstitutsioon paneb paika formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel. 3. Konstitutsioon piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. Kolmas punkt on kõige tähtsam, see määrabki peamiselt ära, kuivõrd riik on konstitutsiooniline. Konstitutsioonilistes reziimides on konstitutsiooni tõlgendamine mõõdukas ja mõistlik ning selle täideviimine õiglane. Paljud grupid ühiskonnas võivad välja pakkuda erinevaid võimalusi konstitutsiooni interpreteerimiseks ja rakendamiseks elus, kuid lühemas perspektiivis otsustab selle siiski võimul olev poliitiline jõud. 2. Mittekonstitutsioonilised reziimid Eristatakse autoritaarseid ja totalitaarseid reziime. Autoritaarne reziim
ja kohustused jne. Määravad on kolm reeglite rühma: 1)Konstitutsioon määrab ära valitsuse tegevuse, defineerib, mis tegevused käivad koos valitsemisega ja missugused poliitilised struktuurid neid etendavad 2)Konstitutsioon paneb paika formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel. 3)Konstitutsioon piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. Kolmas punkt on kõige tähtsam, see määrabki peamiselt ära, kuivõrd riik on konstitutsiooniline. Konstitutsioonilistes režiimides on konstitutsiooni tõlgendamine mõõdukas ja mõistlik ning selle täideviimine õiglane. Paljud grupid ühiskonnas võivad välja pakkuda erinevaid võimalusi konstitutsiooni interpreteerimiseks ja rakendamiseks elus, kuid lühemas perspektiivis otsustab selle siiski võimul olev poliitiline jõud. Üks viise hinnata riike, on teha seda demokraatia indeksi alusel: 50% poliitiline süsteem; 10% sooline võrdsus; 10% majandus; 10% haridus; 10% tervishoid; 10% keskkond
maailmas nimetada cooperative federalismiks. -Mõned poliitikavaldkonnad on eksklusiivselt tsentraalse tasandi vastutusel, sest nad on seotud süsteemi kui terviku identiteedi, ühtekuuluvuse ja kaitsega. Nt foreign affairs, julgeolek ja kaitse, ühtse valuuta juhtimine, kodanike õigused. EL-il on mõned federalitslikud omadused: -Võim on jaotatud tsentraalselt (komisjon, EP, EN jne) ning regionaalselt (liikmesriigid) -Jaotuse loomus on täpsustatud konstitutsioonilistes dokumentides, kus supreme judicial authority-ks on Euroopa Kohus, vaidluste puhul. -Mõlemal tasandil on tähtis võim ja vastutus halduspoliitika üle, tsentraalne tasand keskendudes rohkem kuid mitte ainult majandusele. Samal ajal jääb EL osades aspektides puudulikuks federalismiga võrreldes: -Kuigi et võim jaguneb tsentraalselt ja regionaalselt, siis osad vastutused mis asuvad tsentris on tugevalt sõltuvad regionaalselt nõusolekust, et neid jõustada.
reguleerib riigivõimualaseid suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon (riigivalitsemisvorm), riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul sätestatud riigi põhiseaduses (Eesti kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28. juunil 1992) ja ka nn konstitutsioonilistes seadustes (põhiseaduse § 104 loetletud seadused). Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest
Suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, kohalikud omavalitsused). Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - Haldusõigusnormistik sisaldub seadustes, eelkõige konstitutsioonilistes seadustes (Vabariigi Valitsuse seadus). See, mis puudutab elanikkonda on sätestatud Haldusõiguste rikkumise seadustikus(RT I nr. 29 1992). Halduskohtu menetluse seadustik. Avaliku teenistuse seadus. Kodakondsusseadus (jaanuar 1995.). 78. Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised tunnused ja ülesanded? Avalik haldus on korraldav, eesmärgistatud tegevus avaliku võimu teostamisel. Avalik haldus
Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes Võimude lahususe teooria rajajateks loetakse John Locke`i ja Charles de Montesquieu`d. Nimetatud teooria on oma arengus olnud lahutamatult seotud õigusriigi ideega. Võimude lahusus kui riigiehituslik printsiip on kaasajal ühel või teisel määral sätestatud kõigi demokraatlike riikide põhiseadustes või konstitutsioonilistes aktides. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti. Esiteks tähendab ta riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigi funktsioonideks (funktsionaalne võimude lahusus). Teiseks, kogu riigivõimu jagamist erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel (organisatsiooniline võimude lahusus). Kolmandaks sisaldab ta riigi funktsioonide ja organite korraldust, selle süsteemi.
Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes Võimude lahususe teooria rajajateks loetakse John Locke`i ja Charles de Montesquieu`d. Nimetatud teooria on oma arengus olnud lahutamatult seotud õigusriigi ideega. Võimude lahusus kui riigiehituslik printsiip on kaasajal ühel või teisel määral sätestatud kõigi demokraatlike riikide põhiseadustes või konstitutsioonilistes aktides. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti. Esiteks tähendab ta riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigi funktsioonideks (funktsionaalne võimude lahusus). Teiseks, kogu riigivõimu jagamist erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel (organisatsiooniline võimude lahusus). Kolmandaks sisaldab ta riigi funktsioonide ja organite korraldust, selle süsteemi.
Monistlike ja dualistlikke liike tänapäeval ei esine enam, vaid tegu on modifitseeritud omavalitsuskorraldusega. Munitsipaalõiguse piiritlemine Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega esemeliselt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. Kattumine on ka selles osas, et omavalituse korralduse alust reguleeritakse põhiseaduses, föderatiivriikide puhul ka nende subjektide põhiseadustes, samuti konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigus mõjutab omavalitsuskorraldusõigust. Omavalitsuskorraldusõigus on konkretiseeritud riigiõigus. Munitsipaalõiguse puhul tuleb siiski silmas pidada, et kui riigiõigus rajaneb riigi suveräänsel võimul, siis kohaliku omavalitsuse üksused (meil vallad, linnad) pole suveräänsed, vaid omavad üksnes õigust omavalitsustele. Nende õiguslik staatus on reguleeritud põhiseaduses ja seadustes.
annaabi.ee 
