Eritus elundkond Algab neerudega ja lõpeb kusitiga. Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised.
vooluga kohalekantud uhtained Keskjooks settivad, moodustades 1. vool rahulikum alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) 2. uuristav tegevus ja delta nõrk 3. eelkõige uhtainete transportiv tegevus ÖKOSÜSTEEMIDE STABIILSUS Stabiilsuse puhul peab arvestama konstantsust, inertsust ja paindlikkust. Esimene iseloomustab ökosüsteemi aineringe näitajate väärtuste püsivust ajas, teine muutustele vastupidavuse kestvust ja kolmas eneseregulatsiooni võimet taastada seisund. ÖKOSÜSTEEMIDE STABIILSUS Keeruka, mitmekesise struktuuriga ökosüsteemid on enamasti väga püsivad, kuid kord kadunud tasakaalu on raske taastada. Lihtsa struktuuriga ökosüsteemides on tasakaalu kerge kallutada ja see taastub kiiresti, s.t
Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel. Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine. Operatsioonieelses staadiumis tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta. Olulisel kohal on egotsentrism, ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Laps pöörab tähelepanu vaid 1 Arengupsühholoogia lisa asjade ja nähtuste silmapaistvale, üksikule omadusele ehk ta suunab tähelepanu ajas jäävatele, mitte muutuvatele suurustele. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest. Laps
inimese vabadust ja iseseisvust. 2. Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) väärtustatakse inimese grupikuuluvust ja kohustuste täitmist. Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 1980) Lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne kui jõuab täiskasvanuliku loogilise mõtlemiseni. 1. Senso-motoorne staadium (0 2 a). Selle perioodi alguses ei mõista lapsed objektide konstantsust (et objektid ka siis edasi eksisteerivad kui neid näha ei ole). 2. Preoperatsionaalne staadium (2 7 a). Selles vanuses laps on egotsentrist arvab, et teised näevad maailma täpselt samamoodi nagu tema. Lapsel puudub nn. mõistuse teooria (theory of mind) arusaamine, et teistel inimestel on teadvus ja oma spetsiifiline arusaamine maailmast. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7 11 a). Laps suudab mõista ainult
71. molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks kui kaugel ajal minevikus on lahknenud erinevad liigid, perekonnad, sugukonnad ja teised taksonoomilised üksused. näitab molekulaarse evolutsiooni konstantsust 72. organismi geneetiline koormus -tähistab tõenäosust, et indiviid sureb kahjuliku alleeli tõttu enne järglaste andmist 73. preadaptatsioonid (mõiste ja näide) - tunnus, mis antud tingimustel ei oma kohastumuslikku tähtsust, kuid uutes tingimustes võib osutuda kohastumuslikuks. Määrab evolutsiooni suuna. 74. presügootsed barjäärid liigitekkel - isolatsioon tekib tänu käitumuslikule erinevusele, sessoonsele erinevusele
Taju on terviklik- info, mida erinevate meeleelundite abil objektist vastu võetakse, ühendatakse tervikuks. Sellele terviklikule leitakse tähendus, mis võimaldab väita, et taju on mõtestatud. Väikelapse puhul on võimalik jälgida, kuidas uute tähenduste omandamine mõjutab ja muudab üldist maailmataju. Taju on konstantne. Objekti kauguse või vaatenurga muutmine ei muuda tema suuruse ja kuju tajumist. Illusioonide tekitamisega aga on võimalik seda konstantsust mõnel määral kõigutada. (Tankler, M. 33, 34) Mehhanismid ja seaduspärasused sõltuvad suurel määral aju ja närvisüsteemi funktsioneerimisest. Taju areng on seega seotud otseselt organismi üldise arengu ja küpsemisega. Kasvatus ja sotsiaalne keskkond ei mõjuta oluliselt taju kujunemist. Laps on võimeline enda ümbrust tajuma sündimisest alates, väidetavalt isegi enne sündi. Nägemine on aga esimesest momendist eelistav ja valiv
läbi. Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel. Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine. Operatsioonieelses staadiumis tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta. Olulisel kohal on egotsentrism, ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Laps pöörab tähelepanu vaid asjade ja nähtuste silmapaistvale, üksikule omadusele ehk ta suunab tähelepanu ajas jäävatele, mitte muutuvatele suurustele. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest. Laps ei suuda jälgida protsessi, ei oska seletada järgnevusi ega ole võimeline järeldama, mis juhtus. Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine.
vastuseks vastuseks "võrdne" , ja punkti, kus vastus "väiksem" läheb üle vastuseks "võrdne") vahele. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.) E.H. Weber tegi kindlaks eristusläve tähtsa omaduse: eristusläve suurus kasvab koos standardstiimuli absoluutväätuse suurenemisega (e.g. kui 300 g standardi puhul on eristuslävi 10 g, siis 600 g standardi puhul on eristuslävi ligikaudu 20 g). Weberi seadus Sellist eristusläve suhtelist konstantsust nimetatakse Weberi seaduseks (e. Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Fechneri seadus Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte
põhjal saab hinnata, millal metamerism ilmneb ja millal mitte. Spektrofotomeeter- Spektrofotomeeter mõõdab värvide aboluutväärtusi Lab-is Mõõdetud värvide väärtuste erinevusi väljendatakse ΔE abil Spektrodensitomeetrid -ühendavad endas fotospektromeetri, kolorimeetri ja densitomeetri omadused ning võimaldavad kontrollida nii värvuseid, värvuste muutumist, paberi kvaliteeti 48. Kirjelda värvide konstantsust Värvuste konstantsus ilmneb inimese võimes näha värvusi muutumatutena. Vaadates värvi ühtedes valgustingimustes ja seejärel intensiivistades sellele värvile pealelangenud valgushulka 2 korda, ei taju me ometi seda värvi 2 korda intensiivsemana 49. Kuidas arvutis värve defineeritakse Läbi RGB süsteemi. Igal värvil on 256 võimaliku väärtust/heledust. 50. Kuidas mõõdetakse seadme värviruumi 51
kultuurile, sest seal peab langetama suuri valikuid ja on suurem valikuvabadus 1) Kultuuridevahelised uuringud: 1) individualistlikud kultuurid (Euroopa ja P-A) väärtustatakse vabadust ja iseseisvust 2) Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) grupikuuluvus ja kohustuste täitmine Mõtlemise areng Jean Piaget lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne loogilise mõtlemiseni jõudmist 1) Senso-motoorne staadium ei mõista objektide konstantsust 2) Preoperatsionaalne egotsentrist, arvab et kõik näevad maailma nii nagu tema. o Mõistuse teooria arusaamine et teistl on teadvus 3) Konkreetsed operatsioonid mõistab ainult eksisteerivaid asju 4) Formaalsed operatsioonid loogiline mõtlemine Kultuur ja mõtlemine Lev Võgotski Kesk-Aasias ei suudeta sama loogiliselt mõelda kui läänemailmas, sest seal pole vaja. Erinevates kultuurides toimib mõtlemine erinevalt Loodus, kultuur ja inimese areng
resünteesiks. Tõuseb vere osmootne rõhk - vesi läheb vereplasmast üle lihastesse tugeva higierituse tõttu. Närvirakkude töövõime langeb, kuna nad puutuvad kokku verega, mille füüsikalis- keemilised omadused on tugevasti muutunud. Saavutusvõimet määravad tegurid: anaeroobseid protsesse juhtiva fermentsüsteemi võimekusest lihasesiseste energiavarude hulgast sisekeskkonna konstantsust (homoöstaasi kindlustavate mehhanismide arengutasemest organite ja kudede võimest taluda sisekeskkonna nihkeid 6. Suure intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 3.Suure võimsusega. Kestus 3-5 minutist kuni 30 -50 minutini Hingamine ja vereringe mobiliseeritakse täiel määral Hapniku tarbimine läheneb lagiväärtusele, kuid vajadus ületab ometi tarbimise võimaluse - tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min
trummikile võnkeid, mis kantakse edasi sisekõrva vedelikule. Sisekõrv on välismaailmast täielikult eraldatud ning koosneb luu- ja kilelabürindist. Kilelabürindi osad moodustavad tasakaaluorgani e. vestibulaaraparaadi. 48. Nahk ja nahanäärmed Nahk on keha väljastpoolt katvaks sidekoelis-epiteliaalseks kestaks. Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Nahk kaitseb keha mehaaniliste, keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, säilitab kehatemperatuuri konstantsust, on termoregulatsiooni organiks, ekskretoorseks organiks (higi valmistaja) ja ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks , mis võimaldab teda tabavaid ärritusi tajuda puutena, valuna, soojusena ja külmana. Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Nahk koosneb mitmest kihist – marrasknahast, pärisnahast ja alusnahast. Marrasknahk on kõige välisem osa ning ei sisalda veresooni. Marrasknaha paksus
Joonisel on mikrolihv pärast pinna söövitamist. 154. Mis on mikrotomeerimine? Mikrotomeerimise all mõistetakse täisnurkset vaba lõikamist, kus lõikesügavus on üliväike (0,1-0,2 m) Et saada võimalikult väikest lõikeserva ümardusraadiust, kasutatakse klaasist lõikekiile. 155. Mis on stabiliseerunud lõikeprotsessi tunnuseks? Stabiliseerunud lõikeprotsessi tunnuseks võib lugeda lõikeprotsessi kasutatava lõikejõu, lõigendi pindala ja lõiketemperatuuri konstantsust vaadeldaval lühiajalisel ajavahemikul. Rangelt võttes pole neist ükski kunagi päris täpselt konstantne. 156. Nimeta neli lõikejõu muutumise põhjust? 1. Dislokatsioonide liikumine laastutekketsoonis. 2. Lõigatava materjali struktuuriosakeste erinev vastupanu nihkele. 3. Tööpingi spindli põõrlemissagedusega muutuv lõigatava kihi paksus. 4. Teriku esipinna kuju tsükliliselt muutvad haardumisnähted teriku esipinnal. 157
motoorsete oskuste läbi. Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel. Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine. Operatsioonieelses staadiumis tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta. Olulisel kohal on egotsentrism, ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest.Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja
elusorganismide kohta, mis peavad pidevalt kohanema ümbristevas keskkonnas toimuvate dünaamiliste muutustega. 1932. a. esitles ta homöostaasi kontseptsiooni, millega ta kirjeldas dünaamilist seisundit, milles sisekeskkona tasakaalu säilitatakse muutuvates tingimustes. Homöostaas on keskne füsioloogiat siduv lähenemisviis. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemperatuuri tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemperatuuri. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis.
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad
täitmist. 20 Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 – 1980) Lapse mõtlemise areng läbib mitu staadiumi enne kui jõuab täiskasvanuliku loogilise mõtlemiseni. 1. Senso-motoorne staadium (0 – 2 a). Selle perioodi alguses ei mõista lapsed objektide konstantsust (et objektid ka siis edasi eksisteerivad kui neid näha ei ole). 2. Preoperatsionaalne staadium (2 – 7 a). Selles vanuses laps on egotsentrist – arvab, et teised näevad maailma täpselt samamoodi nagu tema. Lapsel puudub nn. mõistuse teooria (theory of mind) – arusaamine, et teistel inimestel on teadvus ja oma spetsiifiline arusaamine maailmast. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7 – 11 a). Laps suudab mõista ainult reaalselt eksisteerivaid asju
läheb üle vastuseks vastuseks "võrdne" , ja punkti, kus vastus "väiksem" läheb üle vastuseks "võrdne") vahele. (Ülemine ja alumine lävi võivad olla määratletud ka teiste kriteeriumide kohaselt.) E.H. Weber tegi kindlaks eristusläve tähtsa omaduse: eristusläve suurus kasvab koos standardstiimuli absoluutväätuse suurenemisega (e.g. kui 300 g standardi puhul on eristuslävi 10 g, siis 600 g standardi puhul on eristuslävi ligikaudu 20 g). Sellist eristusläve suhtelist konstantsust nimetatakse Weberi seaduseks (e. Weberi konstandiks, e. Weberi fraktsiooniks): D I/ I = K (e. DS/S = K) Weberi fraktsiooni suurus varieerub erinevate meelte korral. Samuti tuleb meeles pidada, et enam kehtib ta stiimulite keskmiste intensiivsuste korral; väga suurte ja väga väikeste väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose:
· Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel · Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus
LIIGI MÕISTE, TAKSONOOMILISED ÜKSUSED Süstemaatiliseks ja bioloogiliseks põhiühikuks on liik. Liigi esimese definitsiooni andis inglise loodusteadlane J. Ray 17. sajandi lõpul. Ta mõistis liigi all selliste isendite kogumit, mis on võrsunud mingi ühe taime seemnest. Rootsi loodusteadlane C. Linne, kes andis esimesena taimeriigi liikide kirjelduse, ei peatunud liigi mõiste formuleeringul, kuid märkis liikide konstantsust ja muutumatust. Samas pidas Ch. Darwin liiki tinglikuks, meelevaldseks mõisteks, mis on välja mõeldud omavahel lähedaselt sarnaste indiviidide grupi märkimise hõlbustamiseks ja mis tegelikult oluliselt ei erine terminist variatsioon (erikuju), millega täheldatakse vorme, mis oma tunnustes kõiguvad vähem teravalt. Seega oli Ch. Darwinile liik ajalooline nähtus see tekib, areneb, saavutab täieliku arengutaseme, siis hakkab elutingimuste tõttu muutuma ning võitluses uute,
false 42. Teise maailmasõja ajal ennustasid majandusteadlased, kes kasutasid keyneslikku tarbimismudelit, et pärast sõda säästumäär on: kõrge kuid nii tegelikult ei juhtunud 43. Püsiva sissetuleku mudeli kohaselt võime eeldada, et kui jooksev sissetulek on ajutiselt madalam alalisest sissetulekust, siis APC ajutiselt väheneb ja vastupidi.Väär 44. Püsiva sissetuleku hüpoteesi kohaselt on APC konstantne pikal perioodil, samas Keynes eeldas lühiperioodi konstantsust. Tõene 45. Kahe ajaperioodilise tarbimismudeli eelarvepiirang (kitsendus) konstantse intressi määra r korral on väljendatav: C1+C2 /(1+r)=Y1+Y2 /(1+r) 46. Kui Irving Fisheri kahe perioodilises mudelis on Y1=20000 ja Y2=15000 ning intressimäär r on 0,5 (50 protsenti), siis maksimaalne tarbimine perioodil kaks on: 45000 C1+C2 / (1+r) = Y1+Y2 / (1+r) kui C1=0 C2=1,5×30000 47. Kui tarbija on valinud nii esimese kui ka teise ajaperioodi tarbimise optimumi,
2 i i d i ü .a. tv l . p. l . p. - itv 1 Toodud valemites: Dü.a. ülekuumendatud auru kulu iü.a. ülekuumendatud auru entalpia dl.p. suhteline läbipuhumisvee kogus il.p. läbipuhumisvee entalpia t Qa kütuse kütteväärtus k aurukatla kasutegur Eeldades K2 konstantsust võib põlemisõhu kogust reguleerida katla hetkelise aurutootlikkuse järgi. See reguleerimisprintsiip on õige ainult katla statsionaarsel tööreziimil, puuduseks katla aurutootlikkuse aeglane (suure hilistusega, suure ajakonstandiga) muutus kütusekulu muutumisel. Mõõdetakse aurukulu ja õhukulu. 71 4.2. reguleerimisskeem ,,soojus õhk"
tervikut osa järgi. Karu pea oli näha ja ülejäänud karu koopas peidus. VAA laps peidus keha ei taju. Piltide tajumisega probleemid võivad VAA lastel või siis ÜÕR lastel esineda. Taju konstantsus. Peaks kindlustama selle, et me saame aru, mis asjaga on tegemist sõltumata sellest kui kaugel see asi meist asub. Lähedal olev asi paistab suurem kui kaugel. VAA lapsed otsustavad kaugel oleva auto kohta, et tegemist on mängumudeliga. Ehk siis taju konstantsust ja ebapiisavust on ka tuvastatud ÜÕR ehk siis VAA puhul ka. Mida tõsisema VAA on tegemist, seda suurem on tõenäosus, et lapsed niisugustes otsustes võivad eksida. Üldiselt taju konstantsus on iseloomulik VAA lastele, päris desorienteeritud ei ole. Aeg-ajalt võõrastes olukordades võivad nad eksida, kui tajulisi otsuseid peavad tegema. Aja-ruumi suhete tajumise probleemid. Tavaarengus on ka lastel raskusi võrreldes konkreetsete asjade tajumisega
nõrgemini läbi uuritud. Ka enamus taju seaduspärasusi on tuletatud nägemisest. 2. Taju omadused 2.1. Taju konstantsus Taju konstantsus avaldub kõige ilmekamalt sügavustajuga seoses. Põhiliseks seletamist vajavaks probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse muutmise korral (geomeetrilise optika seaduspärasuste kohaselt peaksid muutused olema paljukordsed). Käsitletakse ka objektide vormi ja värvikonstantsust. Taju konstantsust püütakse seletada kahe teooriaga: Alateadlike järelduste teooria (H. Helmholtz): Me teeme alateadlikke järeldusi objekti kauguse kohta tema retinaalse (ehk võrkkesta kujutise) suuruse ja sügavustunnuste alusel. Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse
annaabi.ee 
